Eesti korvpalli meistriliiga 2011/12

[kalevif2nn]

Eks ta ole jah, vanad andmed nagu alati.

[jasson2]

Kristjan Rinaldo on soomlane w?

[TDK]

Väga muljetavaldavast meeskonnast on Raap veel puudu, ei tea kas liitub jälle play-offideks ?

[#7]

Kristjan Rinaldo on soomlane w?

Ei ta on eestlane, kes mängis soomes.

[Ragles136]

Kristjan Rinaldo on soomlane w?

Ei ta on eestlane, kes mängis soomes.

Ja käis soomes koolis

[MinaRainz]

Tallinna kalev sai kax kontrollmängu tappa.
http://sport.err.ee/korvpall/42e1abfe-a ... e20303fa04" onclick="window.open(this.href);return false;

[Kris]

Piimameister Otto/Rapla - Södertälje Kings 54:73 (17:22, 9:20, 12:16, 16:15).
http://sport.err.ee/korvpall/6568290d-0 ... 9990ac90e5" onclick="window.open(this.href);return false;

Hooaja algus läheneb

[jasson2]

Kristjan Rinaldo on soomlane w?

Ei ta on eestlane, kes mängis soomes.

Ja käis soomes koolis

Vaatasin eurobasketis, et tal soome lipp nimejärel, tekkiski küsimus, et kas tal topeltkodakondsus?

[Sten]

Eesti kodanikul ei saa olla topeltkodakondsus.

[zero0]

Saab, kui on sünni järgi Eesti kodanik ja hiljem on teine kodakondsus taotletud. Muidugi vastavas riigis peab olema topeltkodakondsus lubatud.

[vaim564]

Saab, kui on sünni järgi Eesti kodanik ja hiljem on teine kodakondsus taotletud. Muidugi vastavas riigis peab olema topeltkodakondsus lubatud.

On üks valem topeltkodakondsuse saamiseks - kui sul on juba mõne teise riigi kodakondsus, kuid sünnijärgne õigus Eesti kodakondsuse saamiseks, siis sa ei pea algsest kodakondsusest loobuma. See lüke tehti omal ajal väliseestlaste pärast. Kui sul on algselt aga sünnijärgne Eesti kodakondsus, siis sa enam topeltkodakondsust taotleda ei saa, vaid pead Eesti omast loobuma, kui uut kodakondsust tahad. Ma ei ole asjadega kursis, aga see võib seletada näiteks ka seda, miks Rinaldo taga eurobasketis Soome lipp on. Topelkodakondsusega isikutel (nagu Lindmets, Montgomery) on kaks lippu.

[Asjaajaja]

Saab, kui on sünni järgi Eesti kodanik ja hiljem on teine kodakondsus taotletud. Muidugi vastavas riigis peab olema topeltkodakondsus lubatud.

On üks valem topeltkodakondsuse saamiseks - kui sul on juba mõne teise riigi kodakondsus, kuid sünnijärgne õigus Eesti kodakondsuse saamiseks, siis sa ei pea algsest kodakondsusest loobuma. See lüke tehti omal ajal väliseestlaste pärast. Kui sul on algselt aga sünnijärgne Eesti kodakondsus, siis sa enam topeltkodakondsust taotleda ei saa, vaid pead Eesti omast loobuma, kui uut kodakondsust tahad. Ma ei ole asjadega kursis, aga see võib seletada näiteks ka seda, miks Rinaldo taga eurobasketis Soome lipp on. Topelkodakondsusega isikutel (nagu Lindmets, Montgomery) on kaks lippu.

See on off-topicu jätkamine, aga zero0'l on õigus - sünnijärgne Eesti kodanik saab küll topeltkodakondsust taotleda ilma, et ta peaks Eesti kodakondsusest loobuma. Sünni järgi tähendab Eesti seadusandluses mitte sellist inimest, kes oleks ilmtingimata Eesti territooriumil sündinud, vaid sellist inimest, kes on sündinud Eesti kodakondsusega vanema(te)le. See töötab mõlemat pidi - olgu sul enne võõras kodakondsus või Eesti kodakondsus. Ainukeseks takistuseks saab olla teise riigi seadusandlus. Kui Eesti kodakondsuse taotlemine toimub naturalisatsiooni korras, siis ei tohi seaduse järgi kahte kodakondsust omada.

[vaim564]

Lihtsalt, et asi oleks selge
Siin on väike vahe: kui sul on sünnijärgne Eesti kodakondsus ja sa võtad mõne teise riigi kodakondsuse, siis pead sa loobuma vabatahtlikult Eesti kodakondsusest. Kui sul on aga mõne teise riigi kodakondsus ja sa taotled Eesti kodakondsust, siis sa varasemast kodakondsusest loobuma ei pea (kui teise riigi seadused seda ette ei näe, aga üldjuhul ei näe, Eesti kodakondsusseadus on üks konservatiivsemaid maailmas).
Seega, kui sa oled juba Eesti kodanik, aga taotled Uus-Meremaa kodakondsust, pead Eesti kodakondsusest loobuma. Kui oled aga Uus-Meremaa kodakondne, aga taotled sünnijärgset Eesti kodakondsust, võid mõlemad alles jätta.

[zero0]

Lihtsalt, et asi oleks selge
Siin on väike vahe: kui sul on sünnijärgne Eesti kodakondsus ja sa võtad mõne teise riigi kodakondsuse, siis pead sa loobuma vabatahtlikult Eesti kodakondsusest. Kui sul on aga mõne teise riigi kodakondsus ja sa taotled Eesti kodakondsust, siis sa varasemast kodakondsusest loobuma ei pea (kui teise riigi seadused seda ette ei näe, aga üldjuhul ei näe, Eesti kodakondsusseadus on üks konservatiivsemaid maailmas).
Seega, kui sa oled juba Eesti kodanik, aga taotled Uus-Meremaa kodakondsust, pead Eesti kodakondsusest loobuma. Kui oled aga Uus-Meremaa kodakondne, aga taotled sünnijärgset Eesti kodakondsust, võid mõlemad alles jätta.

Sul on ikka veits sassis, sinu seletatud jutt on täpselt vice versa. Pole veel kuulnud, et näiteks Tiit Sokk oleks Eesti kodakondsusest loobuma pidanud, kui Kreeka oma samuti sai. Samamoodi soovis üks Venemaa naiskõrgushüppaja - Tatjana Kivimägi - saada Eesti kodakondseks, aga takistuseks osutus nõue Venemaa kodakondsusest loobuda.

[Rix]

Lihtsalt, et asi oleks selge
Siin on väike vahe: kui sul on sünnijärgne Eesti kodakondsus ja sa võtad mõne teise riigi kodakondsuse, siis pead sa loobuma vabatahtlikult Eesti kodakondsusest. Kui sul on aga mõne teise riigi kodakondsus ja sa taotled Eesti kodakondsust, siis sa varasemast kodakondsusest loobuma ei pea (kui teise riigi seadused seda ette ei näe, aga üldjuhul ei näe, Eesti kodakondsusseadus on üks konservatiivsemaid maailmas).
Seega, kui sa oled juba Eesti kodanik, aga taotled Uus-Meremaa kodakondsust, pead Eesti kodakondsusest loobuma. Kui oled aga Uus-Meremaa kodakondne, aga taotled sünnijärgset Eesti kodakondsust, võid mõlemad alles jätta.

Sul on ikka veits sassis, sinu seletatud jutt on täpselt vice versa. Pole veel kuulnud, et näiteks Tiit Sokk oleks Eesti kodakondsusest loobuma pidanud, kui Kreeka oma samuti sai. Samamoodi soovis üks Venemaa naiskõrgushüppaja - Tatjana Kivimägi - saada Eesti kodakondseks, aga takistuseks osutus nõue Venemaa kodakondsusest loobuda.

Ma ei viitsi pikalt seletada, aga on vahe naturalisatsiooni korras, sünnijärgselt ja teenete eest antud/saadud kodakondsuse vahel.