Hooaja üldarutelu

[Maxi]

Kas keegi teab kuidas lätis-leedus see lahendatud on?

[RK]

Tõmban natuke teemat laiemaks. Kas see rong juba mitte läinud pole ehk maksimaalne välismaale minejate arv on juba saavutatud? Ilmselgelt igasugused Austria, Slovakkia, Rootsi, Norra jne liigad pole mingid "välislepingud", nagu see peaks tegelikult mõistetav olema. Kui keskmine tase on ikka võrdväärne kohaliku tasemega, siis milleks? Okei, palk on ainus argument. Mulle meeldis hiljuti jalgpalluri Marko Meeritsa ütlemine pärast Nõmme klajuga liitumist, et "eesmärk pole lihtsalt välismaal olemise pärast seal olla". Tahan öelda seda, et kui ongi hirm, et mingi seadusemuudatus paneb mängijaid välismaale minema, siis see pole ju mitte midagi uut. Kahjuks on meil korvpallis selline kuvand juba loodud, et iga hinna eest on vaja välismaale jõuda. Sellised liikumised on täiesti mõttetud, nagu Sokk läks Cramost Kreeka esiliigasse. Okei, kogemus, tore, aga kahe klubi taset ei anna ju võrrelde.

Lähiaastate prognoos peakski selline olema, et arvestataval tasemel Eesti mängijaid jagub siinses liigas vaid kahe satsi peale. Ülejäänud eestlased on puhtalt rollimängijad ja see sunnib klubisid vähemalt kolme välismaalast juurde vaatama (ilmselt isegi rohkem). Kui raha pole välismängijaid juurde palgata või ei viida sisse muudatust, kus viienda leegionäri pealt seda 7000 eurot ei peaks maksma, siis arvata võib, et Eesti klubide ring jääb paratamatult kitsamaks.

Hea näide oleks võib-olla Tarva meeskond, kus eelarve pole kindlasti midagi märkimisväärset. Kujutame nüüd ette, et Veideman, Haller oleksid välismaal ja Vahter, Lindmets, Saage enam meistriliigas kaasa ei löö. Klubil pole samas raha ka kolmandat ja neljandat välismaalast juurde tuua. Kas nüüd need eestlased, kes seal hetkel veel on, hakkaksid midagi üldse meistriliigas tegema? Kindlasti mitte. Ja siin ongi kaks varianti: kas lihtsalt ei jätkata kohalikul kõrgeimal tasemel või süvendatakse kohaliku taseme langust, mida ei saa aga absoluutselt pidada klubi süüks, kui soodustavaid tegureid on nii palju, et mängija ei pea palju mõtlema välismaale mineku osas.

Arvan ,et Sutti Austria liiga otsus oli õige, nii mänguliselt kui ka leegionäri staatuse kui ka mugavustsoonist välja astumise mõttes, tänu leegionäride rohkusele ei ole selle liiga tase väga madal, ka on seal klubid madalamas eurosarjas mänginud ja liiga ise on suht ühtlane. Raadiku Norra liiga , ei oska öelda aga kui ta saab seal ntx 2500-3000 euri kätte siis miks mitte, siin ta seda ei saaks
see 5 nda leegionäri 7000 ei hirmuta siin kedagi, Tlü/Kalevil ja Pärnul on see ammu täis, ja väikestel klubidel pole asi üldse nii hirmus, susserdatakse kuidagi edasi, makstakse lubatud 1080 ametlikult ja teine 1000 lisandub sulas või miskit muud moodi, probleemiks muutub see suurtele klubidele, normaalset leegionäri alla 2000 ei saa, võib juhtuda lotovõit mõnega aga ntx eurosarjakõlbliku või VTB leegionäride hinnad alagavad 3-4 tuhandest , pikkade puhul veel rohkem ja kui rohkem kui mitu on selliseid mängijaid, siis sussredada klubil väga raske, kui mingit JOKK skeemi ei leita siis vbl tõesti Cramo loobub VTB st ja hakkab Nordi noortega mängima (kuigi hetkel sealt ka midagi roosilist ei paista )
Mis puudutab Tarvast , siis suure tõenäosusega nelik :Saage, Vahter, Lindmets ja Kurg loobub järgmisel hooajal suurest korvpallist, muidugi eks järgmine sügisel paistab aga nii on räägitud. Noortega Tarvas seda tühikut ei täida ja kui ntx Veidekas ja/või Haller lahkuvad välismaale siis Tarva seis väga raske, üle 2 leegionäri Tarva uus juhtkond ka väga ei taha võtta vbl häda sunnil 3 aga see ei ole eduks enam piisav. Nii ,et järgmine hooaeg Tarval kindlasti raskem juba ilma selle seaduseta

[East]

Mis ma ka välja tooks - seni ei ole ju küsimus olnud selles, et mängijad tahaks iga hinna eest kodukamaral mängida ja siin suurt raha teenida, vaid selles, et väljaspool Eestit neil tegelikult tugevamatesse liigadesse asja ei ole. Jah, Austria ja Slovakkia liigadesse mahutakse, kuid tippliigadesse reeglina mitte. Ma ei usu, et Sutt või Kirves teeniksid Eestis märkimisväärselt rohkem kui Austrias ja Slovakkias, pigem ikka vastupidi.

Kui nüüd taset ja eelarvelisi võimalus veel kärbitakse, siis kokkuvõttes on tulemus see, et lihtsalt profimängijate hulk Eestis võib drastiliselt väheneda või siis et suureneb väljaminek nõrgematesse liigadesse. Tugevamatesse liigadesse on praegugi väga keeruline saada ning kui kohalik tase järjest nõrgeneb, siis seda enam kasvab Eesti ja muu maailma vahel kuristik. Sisuliselt on võimalik tippmängijaks saada ainult väga noorelt välismaale minnes.

Mis puudutab uut seadust, siis minu meelest on tippsport see valdkond, mida ei saa ühe vitsaga lüüa ja öelda, et see on nüüd palgatöö. Esiteks tekivad erisused juba sportlaskarjääri eluea pikkuse juures, mis on märgatavalt lühem kui tavalisel töötajal, teiseks on sportlasel alati hooaegade vahel ca kahe-kolme kuuline paus, mis tegelikult peaks olema mõeldud puhkuseks ning uueks hooajaks individuaalselt ettevalmistamiseks. Tavatöötaja saab võtta palgalist puhkust, sportlane mitte. Jah, muidugi võib argumenteerida, et mingu siis suvel palgatööle, aga see ei ole ka päris kindlasti jätkusuutlik variant, sest eesmärk on ikkagi taastuda. Samuti võib argumenteerida, et okei, las klubi maksab siis suvel ka palka, aga juba olemuselt ei ole see realistlik, sest korvpalliklubidest MTÜ-d ei ole äriettevõtted, mis aastaringselt käivet genereeriks. Nende tulu tuleneb ju reklaamteenuse müügist (sponsorlus sisuliselt) ning piletitulust, mis Eestis ei ole teab mis suur tuluallikas ning mis tekib teatud perioodidel. Seega juba ainuüksi nende eripärade tõttu oleks tarvis eraldi süsteemi.

[Rix]

https://www.e-krediidiinfo.ee/80115935- ... 20MT%C3%9C" onclick="window.open(this.href);return false;

Mis sa ütled et tööjõu makse ei maksa? Küllap seal üritatakse miskit "Optimeerida" aga päris maksude maksmisest kõrvale ei hiilita.

Õige, korrektne oleks olnud öelda, et klubi tööjõumakse ei maksa mängijate täieliku sissetuleku pealt .
Selgituseks pean ütlema ,et antud seadus ei rõõmusta mindki , saan aru et see on sündinud poliitikute peas ja reaalsuses oleks vaja midagi sellist mis sobiks paremini klubidele ja ka sportlastele ja selle tagajärjel mitte ainult Eesti korvpall ei kannata vaid ka teised võistkonnaalad nagu võrkpall, jalgpall, väravpall. See sunnib kodumaiseid mängijaid rohkem välismaale raha järgi minema mis omakorda nõrgendab meie kodumaiseid klubisi ja ka täenäoliselt lähevad noored korvpallurid hinda kelledest on hea meeskonda komplekteerida ca 1000 eurose kuutasuga ja tõenäoliselt on tulevikus väga raske mõnel klubil Eestist mõnda eurosarja mängima minna, ainuke hea asi et sellega seoses kui mängija saab suure vigastuse siis haigekassa ravib ja klubi pääseb temale maksmisest kuna too saab riigilt haiguslehe raha .
Marxile infoks, siit saab palju paremat infot
https://www.teatmik.ee/et/personlegal/8 ... ubi-Rafter" onclick="window.open(this.href);return false;

Ei, see ei ole sündinud poliitikute peas. See tulenes otseselt kohtukaasusest ja lahendamata probleemidest ja eelnõu valmistas ette kultuuriministeerium.

[RK]

Ei, see ei ole sündinud poliitikute peas. See tulenes otseselt kohtukaasusest ja lahendamata probleemidest ja eelnõu valmistas ette kultuuriministeerium.

Väga tore et Eesti ametnikud (kes enamuses on pehmeltöeldes ebakompetentsed ja pealiskaudsed, on ka tublisi ametnike aga enamus minu arvates on see esimene) selle seaduse ette valmistasid, loodame et nad suudavad ka selle täitmist kontrollida, praegu ei suuda, osad klubid täidavad 100% seadusi ja ettekirjutusi, maksavad juba nüüd palga pealt kõik maksud aga osad klubid ei täida ja ebavõrdsus on üüratu hetkel

[East]

Ei, see ei ole sündinud poliitikute peas. See tulenes otseselt kohtukaasusest ja lahendamata probleemidest ja eelnõu valmistas ette kultuuriministeerium.

Kohtukaasus aitas tõlgendada seniseid seadusi. See, et siiamaani ei ole suudetud paremat süsteemi välja mõelda, on siiski kivi riigi kapsaaeda. Riik peaks mõtlema, et mis nende eesmärgid spordivaldkonnas on. Kas tahetakse puhtalt rahva- ja noortesporti toetada või on nende silmis siiski ka tippsport Eestis vajalik?

Mina olen seisukohal, et peaks valitsema terviklik püramiid ning ilma tippspordita ei saa olla rahva- ja noortesporti ning vastupidi. Selleks, et tippsport saaks olla, on vaja riigil luua teatud võimalused. Praegu pakutud maksuvaba toetuse piirid ei vasta reaalsetele oludele ning see on ju probleem. Sisuliselt üks probleem (sportlaste sotsiaalsed garantiid) lahendatakse ära, kuid teine probleem jäetakse lahenduseta.

Lõppkokkuvõttes ei ole tippsport ju mingi kaev, mis ainult raha neelab. Vastupidi - tippsport pakub ka väga palju riigile ja ühiskonnale vastu. Pakub emotsioone, arendab ja propageerib liikumisharjumisi (toob lapsed tänavalt jõlkumast ära + parandab nende tervist), sealt kasvavad lastele eeskujud, suuremad turniirid toovad riigieelarvesse raha juurde jne.

[RK]

Ei, see ei ole sündinud poliitikute peas. See tulenes otseselt kohtukaasusest ja lahendamata probleemidest ja eelnõu valmistas ette kultuuriministeerium.

Kohtukaasus aitas tõlgendada seniseid seadusi. See, et siiamaani ei ole suudetud paremat süsteemi välja mõelda, on siiski kivi riigi kapsaaeda. Riik peaks mõtlema, et mis nende eesmärgid spordivaldkonnas on. Kas tahetakse puhtalt rahva- ja noortesporti toetada või on nende silmis siiski ka tippsport Eestis vajalik?

Mina olen seisukohal, et peaks valitsema terviklik püramiid ning ilma tippspordita ei saa olla rahva- ja noortesporti ning vastupidi. Selleks, et tippsport saaks olla, on vaja riigil luua teatud võimalused. Praegu pakutud maksuvaba toetuse piirid ei vasta reaalsetele oludele ning see on ju probleem. Sisuliselt üks probleem (sportlaste sotsiaalsed garantiid) lahendatakse ära, kuid teine probleem jäetakse lahenduseta.

Lõppkokkuvõttes ei ole tippsport ju mingi kaev, mis ainult raha neelab. Vastupidi - tippsport pakub ka väga palju riigile ja ühiskonnale vastu. Pakub emotsioone, arendab ja propageerib liikumisharjumisi (toob lapsed tänavalt jõlkumast ära + parandab nende tervist), sealt kasvavad lastele eeskujud, suuremad turniirid toovad riigieelarvesse raha juurde jne.

Jep , nii see on
aga jalgpallureid see asi rahuldab ja see võib ka olla üks põhjus miks selline seadus läbi läheb
https://soccernet.ee/artikkel/pilk-raha ... 1E27kQ9cPM" onclick="window.open(this.href);return false;

[Rix]

Jalgpalliliidu seisukohad läbi nn pressiesindaja on ka lühinägelikud- käib kiitlemine, et me nagunii nii suuri palku ei maksa. Ja pole ka imestada, et Euroopa tasemel ollakse aastaid peksupoisid, mõne erandiga. Tippspordi alused kehtivad lõppeks ka neile, tulemusi toovad ressursid, 2000 euroste stippidega/palkadega üle eelringide nagunii ei purjeta. Samuti on võrrandi teine pool ka suht kivikuninga positsioonilt: need summad, mida jalka katuseorganisatsioonidest vms saavad on lihtsalt teiste spordialadega võrreldes ulme ja eks selle pealt annabki kõigile tibu-tibu ära näita põhimõttel toetust jagada. A kuna taset ei ole, ega siis rahast väga ka ei huvita, täppe võime lugeda, aga paljuski on see jalkapublik ju sundkorras toodud ternnipoisid ja vanemad.

Põhimõtteliselt muidugi on tõesti nii, et nn tippude jaoks võinuks lae tõsta kõrgemale kui praegune, äkki Riigikogu menetluses vastavaid muudatusi tehakse, aga karta on, et see ei saa lihtne olema. Kindlasti võiks selle seaduse laines siiski üle vaadata seisukoha, et riigifirmad ei tohi tegeleda sponsorlusega, see aitaks ikkagi taskaalustada rahastamisallikate poolt (kuigi seal on muidugi ka miinuseid).

[East]

Jalgpalliliidu seisukohad läbi nn pressiesindaja on ka lühinägelikud- käib kiitlemine, et me nagunii nii suuri palku ei maksa. Ja pole ka imestada, et Euroopa tasemel ollakse aastaid peksupoisid, mõne erandiga. Tippspordi alused kehtivad lõppeks ka neile, tulemusi toovad ressursid, 2000 euroste stippidega/palkadega üle eelringide nagunii ei purjeta. Samuti on võrrandi teine pool ka suht kivikuninga positsioonilt: need summad, mida jalka katuseorganisatsioonidest vms saavad on lihtsalt teiste spordialadega võrreldes ulme ja eks selle pealt annabki kõigile tibu-tibu ära näita põhimõttel toetust jagada. A kuna taset ei ole, ega siis rahast väga ka ei huvita, täppe võime lugeda, aga paljuski on see jalkapublik ju sundkorras toodud ternnipoisid ja vanemad.

Põhimõtteliselt muidugi on tõesti nii, et nn tippude jaoks võinuks lae tõsta kõrgemale kui praegune, äkki Riigikogu menetluses vastavaid muudatusi tehakse, aga karta on, et see ei saa lihtne olema. Kindlasti võiks selle seaduse laines siiski üle vaadata seisukoha, et riigifirmad ei tohi tegeleda sponsorlusega, see aitaks ikkagi taskaalustada rahastamisallikate poolt (kuigi seal on muidugi ka miinuseid).

Erandina võiks suurema piiri kehtestada näiteks ametlikel Eesti meistrivõistlustel osalevatele klubidele.

Praeguse lahenduse puhul ma kardan, et lõpptulemus võib olla see, et suuremad klubid panevad poe kinni (ning sealt ei laeku seega enam üldse maksutulu riigieelarvesse, sh käibemaksu piletitulu ja reklaamteenuse pealt), samas kui väiksemad klubid kas hakkavad muud moodi sahkerdama või siis toovad seadust järgides pigem tagasihoidliku tulu riigieelarvesse. Ehk et lõppkokkuvõttes ma ei imestaks, kui riik võib rahalises mõttes oma jäiga positsiooni tõttu hoopis rahaliselt kaotada.

Ilmselgelt ma ei hakka mingit suurt mõjuanalüüsi tegema, aga näiteks Kalevi (MTÜ Rafter Spordiklubi) näitel:
I kvartal 2019 - riiklikke makse maksti 121 075 EUR, tööjõumakse 58 633 EUR ning maksustatav käive oli 447 466 EUR (suure tõenäosusega 20%-line käive ehk käibemaks riigile 89 tuhat eurot).
II kvartal 2019 - riiklikke makse maksti 96 027 EUR, tööjõumakse 57 477 EUR ning maksustatav käive oli 258 508 EUR (suure tõenäosusega 20%-line käive ehk käibemaks riigile 51 tuhat eurot).
III kvartal 2019 - riiklikke makse maksti 41 575 EUR, tööjõumakse 33 133 EUR ning maksustatav käive oli 139 919 EUR (suure tõenäosusega 20%-line käive ehk käibemaks riigile 28 tuhat eurot). Märkuseks: tegemist suures osas sisuliselt off-seasoniga.

Kui Kalev (ja võibolla ka mõni muu klubi) nüüd peakski seadusemuudatuse tulemusel uksed kinni panema, siis kas riik tõesti võidab nii palju rahaliselt? Kas riik tõesti reaalselt eeldab, et väiksemad klubid suudavad nii palju oma eelarveid kasvatada, et sealt hakkaks reaalselt laekuma suuremamahuliselt palgamakse, mis mh kompenseeriks ka kaotatud maksutulu?

Kõige selle teema lõpetuseks: tõstku käsi, kes mäletab, millal Eesti Korvpalliliit suutis teha midagi sellist, millele valdav enamus korvpallisõpradest tunnustavalt aplodeeriks? Ma oodanuks märksa suuremat lobitööd ning kasvõi seadusloojate survestamist meedias/avalikkuses, et korvpalliklubide huvisid kaitsta.. aga ilmselt oli suva.

[Rix]

Jalgpalliliidu seisukohad läbi nn pressiesindaja on ka lühinägelikud- käib kiitlemine, et me nagunii nii suuri palku ei maksa. Ja pole ka imestada, et Euroopa tasemel ollakse aastaid peksupoisid, mõne erandiga. Tippspordi alused kehtivad lõppeks ka neile, tulemusi toovad ressursid, 2000 euroste stippidega/palkadega üle eelringide nagunii ei purjeta. Samuti on võrrandi teine pool ka suht kivikuninga positsioonilt: need summad, mida jalka katuseorganisatsioonidest vms saavad on lihtsalt teiste spordialadega võrreldes ulme ja eks selle pealt annabki kõigile tibu-tibu ära näita põhimõttel toetust jagada. A kuna taset ei ole, ega siis rahast väga ka ei huvita, täppe võime lugeda, aga paljuski on see jalkapublik ju sundkorras toodud ternnipoisid ja vanemad.

Põhimõtteliselt muidugi on tõesti nii, et nn tippude jaoks võinuks lae tõsta kõrgemale kui praegune, äkki Riigikogu menetluses vastavaid muudatusi tehakse, aga karta on, et see ei saa lihtne olema. Kindlasti võiks selle seaduse laines siiski üle vaadata seisukoha, et riigifirmad ei tohi tegeleda sponsorlusega, see aitaks ikkagi taskaalustada rahastamisallikate poolt (kuigi seal on muidugi ka miinuseid).

Erandina võiks suurema piiri kehtestada näiteks ametlikel Eesti meistrivõistlustel osalevatele klubidele.

Praeguse lahenduse puhul ma kardan, et lõpptulemus võib olla see, et suuremad klubid panevad poe kinni (ning sealt ei laeku seega enam üldse maksutulu riigieelarvesse, sh käibemaksu piletitulu ja reklaamteenuse pealt), samas kui väiksemad klubid kas hakkavad muud moodi sahkerdama või siis toovad seadust järgides pigem tagasihoidliku tulu riigieelarvesse. Ehk et lõppkokkuvõttes ma ei imestaks, kui riik võib rahalises mõttes oma jäiga positsiooni tõttu hoopis rahaliselt kaotada.

Ilmselgelt ma ei hakka mingit suurt mõjuanalüüsi tegema, aga näiteks Kalevi (MTÜ Rafter Spordiklubi) näitel:
I kvartal 2019 - riiklikke makse maksti 121 075 EUR, tööjõumakse 58 633 EUR ning maksustatav käive oli 447 466 EUR (suure tõenäosusega 20%-line käive ehk käibemaks riigile 89 tuhat eurot).
II kvartal 2019 - riiklikke makse maksti 96 027 EUR, tööjõumakse 57 477 EUR ning maksustatav käive oli 258 508 EUR (suure tõenäosusega 20%-line käive ehk käibemaks riigile 51 tuhat eurot).
III kvartal 2019 - riiklikke makse maksti 41 575 EUR, tööjõumakse 33 133 EUR ning maksustatav käive oli 139 919 EUR (suure tõenäosusega 20%-line käive ehk käibemaks riigile 28 tuhat eurot). Märkuseks: tegemist suures osas sisuliselt off-seasoniga.

Kui Kalev (ja võibolla ka mõni muu klubi) nüüd peakski seadusemuudatuse tulemusel uksed kinni panema, siis kas riik tõesti võidab nii palju rahaliselt? Kas riik tõesti reaalselt eeldab, et väiksemad klubid suudavad nii palju oma eelarveid kasvatada, et sealt hakkaks reaalselt laekuma suuremamahuliselt palgamakse, mis mh kompenseeriks ka kaotatud maksutulu?

Kõige selle teema lõpetuseks: tõstku käsi, kes mäletab, millal Eesti Korvpalliliit suutis teha midagi sellist, millele valdav enamus korvpallisõpradest tunnustavalt aplodeeriks? Ma oodanuks märksa suuremat lobitööd ning kasvõi seadusloojate survestamist meedias/avalikkuses, et korvpalliklubide huvisid kaitsta.. aga ilmselt oli suva.

kindlasti ei olnud korvpalliliidul suva, seda võin küll garanteerida. Siin tekkis lihtsalt nn eelistamise/võrdse kohtlemise printsiip. korvpalliliit tegi eelnõu koostamisel omad ettepanekud, aga jah..

Korvpalliliidule loobitakse üldse liiga palju palle (ühte) väravasse, tegelt on nt liigade korrastamine (esiliiga areng nt), est-lat ühisliiga loomine ja noortekorvpalli regionaalne areng tegelikult olnud päris edukad ettevõtmised (alati saaks paremini ja nn ettekujutatud bürokraatiale on alati hea puusalt vastu pead taguda). Koondis on tegelikult ka toimetanud ju täiesti normaalselt, ehkki jah, siin on inimestevahelised hõõrumised alati konnatiigi tasemel, kahjuks.
Kindlasti ei oleks senine olukord saanud enam edasi kesta, seda illusiooni pole ka mõtet endale luua.

[East]

Ma olen nõus, et praegune olukord ei saanud edasi kesta. Kuid hea lahenduseta edasi minna on ka vale. Enamasti ju nenditaksegi, et printsiibis on asi õigel eesmärgil (tagada sotsiaalsed garantiid), kuid teatud asjadele ei ole reaalselt lähenetud.

Korvpalliliidu kriitika osas - minu meelest on nendepoolne suur viga kommunikatsioonis ja läbipaistvuses. Tihti tekivad avalikkuses mingid konfliktid puht kehva kommunikatsiooni pealt, näiteks Rocki viimane olukord. Samamoodi ka koondise peatreeneri saaga, mis venis ma ei tea kui pikaks, kuigi väljahõigatud tähtajad olid hoopis teised.

Spordiseaduse teema läheb ka sinna patta. Võibolla kuskil ringkondades tõesti info liigub, aga kui korvpalliliit näeb, et mitu Meistriliiga klubi jääb väga täbarasse olukorda, siis võiks parema lahenduse nimel avalikkuse ees natuke rohkem võidelda ja kisa teha. Mina olen näiteks näinud kahte artiklit spordiseaduse teemal. Kui on näha, et ettepanekud läbi ei lähe, siis ma ei viskaks küll püssi põõsasse, vaid üritaks teemale võimalikult palju tähelepanu tõmmata, et ühiskonnas algaks diskussioon, tuua välja võimalikud mõjud jne. Kaotada poleks ju enam midagi, kuid võita ehk küll.

[Drogba]

Tea, kas see siia teemasse kõlbab, aga kust kohast on võimalik osta BC Kalev Cramo fännitooteid? Salle, särke, kruuse, kalendreid jne. Ei ole ka kodumängudel sellist väikest letti märganud, kus tooted müügil oleks. Näiteks FC Flora jalgpalli meeskonna kodumängudel selline asi toimib. Mängudel neil seal keskmiselt 500 pealtvaatajat , kõvematel mängudel 3 korda rohkemgi Eestis ja tihti näiteks briti poissmehed ja muud väliskülalised ostavad nende nänni. Ehk õnnestuks ka Cramol mingi fänninänni värk üles panna, ja sealt ka mingitki tulu klubile juurde teenida. Vb teen klubile liiga, aga hetkel tundub, et tooteid fännidel võimalik osta ainult siis, kui klubile mingi e-kiri kirjutada ja siis ehk saab midagi.

[korvpallihuviline]

Stelmahers võiks oma eelmise aasta Ousmane Drame siia tuua Holtoni ja Godfrey asemele vähemalt tead mida saad .

[Raja]

Tea, kas see siia teemasse kõlbab, aga kust kohast on võimalik osta BC Kalev Cramo fännitooteid? Salle, särke, kruuse, kalendreid jne. Ei ole ka kodumängudel sellist väikest letti märganud, kus tooted müügil oleks. Näiteks FC Flora jalgpalli meeskonna kodumängudel selline asi toimib. Mängudel neil seal keskmiselt 500 pealtvaatajat , kõvematel mängudel 3 korda rohkemgi Eestis ja tihti näiteks briti poissmehed ja muud väliskülalised ostavad nende nänni. Ehk õnnestuks ka Cramol mingi fänninänni värk üles panna, ja sealt ka mingitki tulu klubile juurde teenida. Vb teen klubile liiga, aga hetkel tundub, et tooteid fännidel võimalik osta ainult siis, kui klubile mingi e-kiri kirjutada ja siis ehk saab midagi.

Pead ei anna aga äkki saku suurhalli mängudel oli mingi butiik üles pandud ?

[barons2]

Huvitav on see, et aasta hakkab vaikselt läbi saama, aga Cramo korviall valitseb endiselt kahe Kristjani kõrval tuul... Tuuakse igasugu "imemehi", tänaseks on ju selge et üks neist mustadest poistest on keskmängija kohta "pilbas" ja teisel tundub läbi teleriekraani et IQ on väga puudulik korvpallimängimiseks baltikumis ja Stelmahersi käeall.

Kui manager Sibul muud ei leia, siis Ogres on "vanameister" Beržins täiesti olemas, ei usu et Ogre suudaks mehele suuremat raha pakkuda, kui Cramo, lisaväärtuseks oleks ju Läti rahvuskoondise peatreeneri kodumeeskonnas mängimine, loogiliselt võiks ju väga sobida, eeldusel et mehel peatreeneriga mingit isiklikku kana kusagil ripakil ei ole? Avtodoris sai ju hakkama küll, pikk, viskab kolme ja lauad saab ka oma 213 cm -ga kätte...?

Või mis "imelooma" püütakse siia meelitada, aeg läheb ja tänases seisus kootus Tsmokile võibki saada väga palju tähenduslikuks puudujäägiks...