SopsuSõge kirjutas: ↑03 Apr 2026, 22:25
Ei hakka hetkel midagi emotsiooni pealt kirjutama. Aga usinamad mehed võiksid statistika teha, et kui mitu jooksu Painter siis lõpuks ära tegi? 5-7? Sellises mängus loeb iga pisiasi, mis annab momentumi - ning meie tippkohtunikelt selline praak, mis see seletus sellisele asjale olla võiks?...
Mõtlesin ka ise mängu jooksul sama. Painter lõpetas küll rünnakuid väga domineerivalt, kuid kui kohtunikud oleksid kasvõi mõne jooksu talle nõuetekohaselt ära vilistanud, siis olnuks lõpptulemus neist olukordadest teistsugune - Tartu punktide asemel hoopis Kalevi pall. Neid olukordi oli lõpuks selline neli tükki kindlalt. Rääkimata sellest, et võibolla oleks Kuusmaa ta mitme järjestikuse praagi tõttu üldse platsilt koristanud nagu Pärnu viimases mängus, kus kohtunikud talle need jooksud ära vilistasid. See on ikka müstika, et talle eile mitte ühtegi rahvatantsusammu ära ei vilistatud.
See jäi igatahes viimasest mängust häirima. Aga suurt pilti vaadates tuleb nentida, et ilmselt oli Tartu selles seerias tervikuna natuke parem. Ma sõnastaks selle nii, et kui tagaliini poolest oli Kalev parem, siis eesliini osas Tartu. Ja lõppkokkuvõttes taanduski asi sellele, et Tartu eesliin oli Kalevi omast seekord mõnevõrra rohkem parem kui Kalevi tagaliin Tartu omast.
Ütlesin juba esimese või teise mängu järel, et isiklikult tahtnuks näha rohkem maa-alaga katsetamist, et Tartu rütmi rikkuda teatud hetkedel ning takistada palli korvi alla jõudmist. See aidanuks võibolla teatud võtmehetkedel ka pikkade foul-trouble’it vältida, sest mees-mees kaitses oli Jelksil ja Toomil ikkagi Painteri, Ilveri ja Lipsu vastu keeruline.
Kodune play-off on veel jäänud, aga arvestades, et karikafinaal kaotati ning ka ühisliiga play-offis jäädi Tartule alla, siis väga suurt entusiasmi ega ootust ei ole ja pigem on selline tühjuse tunne, et hooaeg võiks juba läbi olla.
See hooaeg on olnud ebaõnnestunud ning loodetavasti teeb klubi tänavusest omad selged järeldused. Eelkõige totaalselt ebaõnnestunud komplekteerimisest, mis sai alguse juba sellest, et Reinboki kui peatreeneriga üritati jätkata. Sellele järgnes ridamisi ebaõnnestunud otsuseid mängijate valikul.
Ma siiamaani ei saa, kuidas Kalevil õnnestub selliseid lepinguid sõlmida, mida on nii keeruline või nii kulukas katkestada. Tartu suutis Nathan Cayo üsna kiirelt koju saata ja asenduse tuua. Zelli vangerdas teatud hetkedel välismängijatega pea iganädalaselt. Ja siis on Kalev, kellel kulub ilmselgelt underperformiva välismängija kojusaatmiseks ligi kolm-neli kuud. Või ollakse omadega hoopis seal, et sellist mängijat ei saadetagi koju, vaid tiksutakse temaga hooaja lõpuni. Minu jaoks on see arusaamatu. Kui valitakse rookie’sid või mängijaid, kelle taseme osas on teatav ebakindlus, siis võiks sellised lepingud ikkagi klubi poole kaldu olla. Kui oleks toodud hea CV-ga mängijad, kes muidu Kalevi eelarvesse ei ulatuks, aga kes mingil põhjusel (a la pikast vigastusest tagasitulek) on konkreetsel ajahetkel odavamalt saadaval - siis oleks ehk veel tõepoolest arusaadav, et klubi on valmis riskima ning pigem mängijale kindlustpakkuvamatel tingimustel lepingusse minema. Aga praegusel juhul räägime me tavalistest rookie’dest. Ning siis veel Mirolybovi ümber keerlev fiasko, mis suures pildis on päädinud sellega, et Killing on tegelikult peatreener. Selgituseks - Mirolybovi tulek tõi küll soovitud muutuse ja Reinbokiga võrreldes on mänguline edasiminek olnud silmnähtav, aga sellegipoolest on kentsakas, et nii paljude - ja väidetavalt korralike - peatreeneri kandidaatide hulgast õnnestus klubil välja valida selline, kelle tervislik seisund ei luba tal enamus ajast meeskonda juhtida. Ja siis veel varakevadine fiasko, kus Hermeti, Rutherfordi ja Kuuba asemele suudeti hankida Jelks ning lapseohtu Kurucs. Arusaadav, et Rutherfordi lahkumine jäi ebamugavalt hilisesse aega ning Kuuba vigastus tuli veel ebamugavamal ajal, aga suurt pilti vaadates ei näe see lihtsalt üldse hea välja. Ühesõnaga kolistati tänavu komplekteerimisel nii palju ämbreid, et sellist hooaega tahaks lihtsalt unustada.
Nagu ma ühes teises teemas kirjutasin, siis ma loodan, et klubi tegutseb juba praegu väga proaktiivselt uue hooaja suunal, eelkõige koduste mängijate värbamisel. Selleks, et troon tagasi saada, peab olema agressiivsem. Pealegi, see ring, keda Kalevil oleks realistlik kodustest mängijatest värvata, ei ole niivõrd lai ning vähemalt nende mängijatega võiks esmane kompamine ning eelkokkulepete sõlmimine juba käia. Arusaadavalt on paljude mängumeeste prioriteet välismaale suunduda (Toom) või seal jätkata (Kirves, Riismaa, Jürgens), aga vähemalt nii palju võiks klubi üritada praegusel hetkel juba ära teha, et selliste mängijatega suhelda ning saada kaubale, et Eestis oleks just Kalev see klubi, kus nad maanduvad. Rääkimata siis mõne noore ja andeka talendi värbamisest, a la Vuksid. Neid kohalikke mängijaid, kes oleks Kalevi materjal, ei ole nii palju ja selliste mängijate lukku löömiseks ei ole vaja ilmselt vaja oodata, et senditäpsuseni oleks teada juba järgmise hooaja eelarve. Kui klubi jääb pikalt menetlema, on need mängijad juunikuuks juba Tartu poolt lukku löödud ja Kalev leiab end kohalike mängijate turu osas väga kehvast positsioonist.
Ja muidugi peatreeneri võtmeküsimus. Ma pean tunnistama, et Killing on olnud peatreeneri rollis ootamatult sümpaatne, aga kainet mõistust üritades säilitada, siis ta mu esimene valik järgmiseks hooajaks siiski poleks ning mõnes mõttes oleks temaga oht korrata Reinbok 2.0 stsenaariumi (kuigi pean tunnistama, et minu meelest on ta olnud peatreenerina veenvam kui Reinbok ning seda olukorras, kus kasutatav materjal on tagasihoidlikum). Minu esmane valik peatreeneriks oleks endiselt kas Brett Nõmm või mõni sobiva profiiliga välistreener