Ma seda juba öelnud aga see foorum siin ikka tore koht võrreldes selle mängumeeste grupiga. Poole silmaga hoidsin seal silma peal ja kasvõi enda maine huvides oleks vaja neil sinna mingit moderaatorit. See platform üldse nigel, ei saa kinni keerata neid vendi kes 10 sõnumit minutis saadavad jne aga see selleks.
Teemasse, see materdamine on natuke naljakas jah. Saime Itaalialt ja Ungarilt sahmaka ja siis lähme sisuliselt parimas koosseisus Soomet loputama? Ma isiklikult oleks tahtnud Böcklerit vähemalt Ungari vastu näha. Mul mingi pime usk temasse, et heal päeval ta justkui võiks suuta midagi luua. Samas kui Mikk Jurkatamm ja/või Rosenthal jalad alla saavad siis ma usun, et Rannula eelistab neid. Jurkatamm vist jõuludeni väljas?
Riismaa võiks võtta koondisest väikse pausi ja ka tema puhul ma usun, et seal on ainest palju rohkemaks. Raam ja füüsis on tal head, kaitses ka nagu tahtmis on aga rünnakul just oleks vaja leida see oma asi ja seda kõvasti lihvida. Ilveri esitused ja roll koondise juures olid natuke hirmsad, et kuidas ta Rannula joonisesse ja soovidesse Poolas sobituda suudab. Praegu tundus ta ikka väga eksinud ja hooaeg algab 26. september.
Eesti koondis.
Re: Eesti koondis.
Ei saa seda absoluutse tõena nüüd võtta aga söötsin ette tark-mees-taskus ühe küsimuse
Läheb mõne jaoks eelajalooliseks, aga põhimõtteliselt kui FIBA läks akende süsteemile, siis augusti/septembri mängud, alates 2018-2026, on peetud 25 ametlikku mängu millest 7 võidetud ja 18 tuppa tulnud. Seal sees on 5 mängu mis eelmine aasta enne EM-i pidasime, samuti ka 10 EM mängu (2022 ja 2025)
Kõige mustem suve lõpp oli meil 2022 aastal kui jäi lõpuks meie saldoks 1-7. Ainukesed mängud mis siit on puudu, on 2022 EM eel peetud sõpruskohtumised.
Kõige positiivsem kui nii saab õelda, oli 2023 OM kvali, kus jäi meie saldoks lõpuks 2-2 aga otsustava mängu kaotasime poolale.
Ära tasub ka märkida, et 19/20/21 aastatel polnud suve lõpus ametlikke mänge.
7W18L või kui võtame 25EM eelsed sõpakad maha, on see veel hullem, ehk 4/16.
Pole küll eriline ekspert aga ma ütleks, et meie koondis, vahet pole kes on peatreener või mängijad, ei saa me vormi / oska end valmis panna sügiseks / oleme suvel laisad.
Läheb mõne jaoks eelajalooliseks, aga põhimõtteliselt kui FIBA läks akende süsteemile, siis augusti/septembri mängud, alates 2018-2026, on peetud 25 ametlikku mängu millest 7 võidetud ja 18 tuppa tulnud. Seal sees on 5 mängu mis eelmine aasta enne EM-i pidasime, samuti ka 10 EM mängu (2022 ja 2025)
Kõige mustem suve lõpp oli meil 2022 aastal kui jäi lõpuks meie saldoks 1-7. Ainukesed mängud mis siit on puudu, on 2022 EM eel peetud sõpruskohtumised.
Kõige positiivsem kui nii saab õelda, oli 2023 OM kvali, kus jäi meie saldoks lõpuks 2-2 aga otsustava mängu kaotasime poolale.
Ära tasub ka märkida, et 19/20/21 aastatel polnud suve lõpus ametlikke mänge.
7W18L või kui võtame 25EM eelsed sõpakad maha, on see veel hullem, ehk 4/16.
Pole küll eriline ekspert aga ma ütleks, et meie koondis, vahet pole kes on peatreener või mängijad, ei saa me vormi / oska end valmis panna sügiseks / oleme suvel laisad.
Re: Eesti koondis.
Võrdluseks hooajasisene periood -Slehtme kirjutas: ↑01 Sept 2026, 17:18 Ei saa seda absoluutse tõena nüüd võtta aga söötsin ette tark-mees-taskus ühe küsimuse
Läheb mõne jaoks eelajalooliseks, aga põhimõtteliselt kui FIBA läks akende süsteemile, siis augusti/septembri mängud, alates 2018-2026, on peetud 25 ametlikku mängu millest 7 võidetud ja 18 tuppa tulnud. Seal sees on 5 mängu mis eelmine aasta enne EM-i pidasime, samuti ka 10 EM mängu (2022 ja 2025)
Kõige mustem suve lõpp oli meil 2022 aastal kui jäi lõpuks meie saldoks 1-7. Ainukesed mängud mis siit on puudu, on 2022 EM eel peetud sõpruskohtumised.
Kõige positiivsem kui nii saab õelda, oli 2023 OM kvali, kus jäi meie saldoks lõpuks 2-2 aga otsustava mängu kaotasime poolale.
Ära tasub ka märkida, et 19/20/21 aastatel polnud suve lõpus ametlikke mänge.
7W18L või kui võtame 25EM eelsed sõpakad maha, on see veel hullem, ehk 4/16.
Pole küll eriline ekspert aga ma ütleks, et meie koondis, vahet pole kes on peatreener või mängijad, ei saa me vormi / oska end valmis panna sügiseks / oleme suvel laisad.
2018-2026 on 16W 19L (45,7%).
Kui võtta lähi aastate mängud, periood 23-26a siis august-sept 3W/8L vs okt-juuli 9W/4L, millest 2 mängu on 2p kaotused.
Jah, muidugi peab arvestama, et vastased on erinevad olnud, kes on saanud kui palju mängijaid kätte aga sama kehtib ka meie kohta.
Vist võib ikkagi väita, et suvisel perioodil tuleb meil mingi kala sisse, et need mängud ei õnnestu nii, nagu hooaja sees.
Samuti sai küsitud ka treenerite võrdlust, ilma EM mängudeta, siis 2019-2023 jäi Jukka 10-10, Rannula (2024-20..) praegu 5-6.
Re: Eesti koondis.
https://www.ohtuleht.ee/sport/1165880/k ... t-juhatust
„Mina tajun juhina: nende meeste seast ei ole tekkinud või esile kerkinud selget liidrit. Kedagi sellist, kes raskel hetkel võtaks ohjad enda kätte, kelle otsa vaadatakse ja kelle olekust peegeldub see, mille nimel edasi võidelda.“
Sarapuu lisab ühtlasi, et liidriks olemist ei saa kellelegi ette kirjutada või sisestada, selleks kasvatakse, kuid ta on kindel, et 2029. aastal jookseb platsil kindlasti liider, vähemalt üks.
Kas tõesti on liidri puudumine põhjus, miks Suurorg, Jõesaar, Drell, Ilver ja Konontšuk väga halvasti mängisid?
Ja mis oleks lahendus? Lähme moraalsete värdjate poolele üle ja ostame koondisesse välismängija? Või kohustame Rannulat tooma treenerite brigaadi hype man`i?
„Mina tajun juhina: nende meeste seast ei ole tekkinud või esile kerkinud selget liidrit. Kedagi sellist, kes raskel hetkel võtaks ohjad enda kätte, kelle otsa vaadatakse ja kelle olekust peegeldub see, mille nimel edasi võidelda.“
Sarapuu lisab ühtlasi, et liidriks olemist ei saa kellelegi ette kirjutada või sisestada, selleks kasvatakse, kuid ta on kindel, et 2029. aastal jookseb platsil kindlasti liider, vähemalt üks.
Kas tõesti on liidri puudumine põhjus, miks Suurorg, Jõesaar, Drell, Ilver ja Konontšuk väga halvasti mängisid?
Ja mis oleks lahendus? Lähme moraalsete värdjate poolele üle ja ostame koondisesse välismängija? Või kohustame Rannulat tooma treenerite brigaadi hype man`i?
-
theundertaker
- Kasutaja
- Postitusi: 2713
- Liitunud: 07 Sept 2010, 20:59
Re: Eesti koondis.
Vene oli enne ju liider ja enam ta koondises pole ja nüüd ei ole ühtegi enam.
Re: Eesti koondis.
Koondis mängis kindlasti kehvasti ning isegi kui oleks kaotatud, saanuks seda paremini teha. Mulle aga üldiselt tundub, et seda kõiksugust möga on liiga palju ning sealjuures valguvad need seisukohad sedavõrd laiali, et ei saagi nüüd täpselt aru, milles siis meie probleem õigupoolest nende arvajate hinnangul oli.
Siin on räägitud persoonidest, füüsisest, liidritest jpt. faktoritest. Eks neis kõigis teemades ole kübeke tõde sees, aga kõige enam ma nõustuks Kristian Kullamäe arvamuse(te)ga. Kus ta tõi välja, et mõnevõrra jabur on loota, et välismaal pallivad mängijad (kes on üsnagi kindlates rollides) hakkavad koondises järsku tohututeks liidriteks. See lihtsalt ei käi niivõrd lihtsalt, et ole nüüd see meie vedur.
Niisamuti tuleb nõustuda tema väitega, et koondis tundub kohana, kus kõik tulevad rõõmsalt kokku, et teha kossu. Nagu "teeme ära talgulised", veits koristame ja siis lähme laiali. Tänases koondises on puudu nii vaimsetest liidritest, kui ka mängulistest. Vaimse poole pealt julgen pakkuda, et selleks ei saa õppida - see on natuuri küsimus. Mängulise poole pealt on võimalik selleks kasvada, aga see nõuab õigeid valikuid ja roppu tööd ja siiski puuduvad garantiid.
Samas kõik eelpool mainitu paneb imestama, et kuidas see saab niivõrd suure üllatusena kellelegi tulla, et kuidas nüüd järsku nii. Jah, veelkord, saanuks paremini mängida, aga meie nõrkused on kõigile teada ning häid ja lihtsaid ning kiireid lahendusi pole. Osad mängijad on sellised keda võiks ehk proovida ning teised keda võiks tuleviku vaates mängu tuua, aga endiselt on valik ning võimalike asenduste tase selline, et pigem on tõenäoline, et sellega suurt muutust ei kaasneks. Kui asenduste teemal rääkida tuleviku vaatest, siis on lugu pisut teistsugune.
Ma nüüd kaldun koondise teemadelt välja, aga mina kaasaarvatud olen siin rääkinud kuidas Riismaa asemel võiks koondises olla keegi teine. Lisaks on paljudel küsimus, et miks kurat ta seal Itaalia esiliigas mängib ning mitte ei proovi kusagil mujal. Küll jõuab seda raha kokku lükata küll ja veel... Samas, ega Riismaa või mõni teine mängija pole süüdi, et meil pole piisavas mahus kvaliteeti, millega neid "mandunud" koondise nimekirja kuuluvaid mängumehi asendada. See on hoopis märk sellest, et meile ei tule mängijaid peale. Aga miks ei tule?
Mina olen arvamusel, et me ei taha. Me ei taha tegeleda, riskida, raisata aega ja raha, kasvatada, õpetada.
Me oleme kõik nii suured klubid, et mulle sobivad juba valmis mängijad või siis suuresti valmis. Las teised kasvatavad.
U-koondise paremad lähevad noortelt välismaale / usasse. Kõik ülejäänud aga jäävad kodumaale ning üritavad siin kuidagi hakkama saada ning mängijaks kasvada. Paraku aga meie visioon ja tahe noori peale kasvatada on üsna nigel. Enamustel on vaja teha tohutut tulemust ning noored istuvad pingi lõpus ja ulatavad rätikuid ja plaksutavad kaasa. Parimal juhul saavad mängu lõpus 2-3 minutit. Me ei soodusta või julgusta piisavalt neid mängijaks kasvamise teekonnal, ei anna võimalust eksida. Ja siis me kaude jõuamegi olukorda, kus need kes U-koondisest otse välismaale ei pääse jäävad justkui ripakile ja kasutamata ressurssiks. Lõpetatakse aasta paari möödudes KML tasemel mängimine, siirdutakse tööle ja esiliigasse. Ja siis me nutamegi, et eestlasi pole, ei koduses liigas ning koondisse pole alternatiive võtta. Ma ei taha väita, et kui see mõttemaailm muutuks, siis hakkaks tohutult materjali peale tulema, aga kasu oleks sellest kindlasti rohkem kui kahju.
Siin on räägitud persoonidest, füüsisest, liidritest jpt. faktoritest. Eks neis kõigis teemades ole kübeke tõde sees, aga kõige enam ma nõustuks Kristian Kullamäe arvamuse(te)ga. Kus ta tõi välja, et mõnevõrra jabur on loota, et välismaal pallivad mängijad (kes on üsnagi kindlates rollides) hakkavad koondises järsku tohututeks liidriteks. See lihtsalt ei käi niivõrd lihtsalt, et ole nüüd see meie vedur.
Niisamuti tuleb nõustuda tema väitega, et koondis tundub kohana, kus kõik tulevad rõõmsalt kokku, et teha kossu. Nagu "teeme ära talgulised", veits koristame ja siis lähme laiali. Tänases koondises on puudu nii vaimsetest liidritest, kui ka mängulistest. Vaimse poole pealt julgen pakkuda, et selleks ei saa õppida - see on natuuri küsimus. Mängulise poole pealt on võimalik selleks kasvada, aga see nõuab õigeid valikuid ja roppu tööd ja siiski puuduvad garantiid.
Samas kõik eelpool mainitu paneb imestama, et kuidas see saab niivõrd suure üllatusena kellelegi tulla, et kuidas nüüd järsku nii. Jah, veelkord, saanuks paremini mängida, aga meie nõrkused on kõigile teada ning häid ja lihtsaid ning kiireid lahendusi pole. Osad mängijad on sellised keda võiks ehk proovida ning teised keda võiks tuleviku vaates mängu tuua, aga endiselt on valik ning võimalike asenduste tase selline, et pigem on tõenäoline, et sellega suurt muutust ei kaasneks. Kui asenduste teemal rääkida tuleviku vaatest, siis on lugu pisut teistsugune.
Ma nüüd kaldun koondise teemadelt välja, aga mina kaasaarvatud olen siin rääkinud kuidas Riismaa asemel võiks koondises olla keegi teine. Lisaks on paljudel küsimus, et miks kurat ta seal Itaalia esiliigas mängib ning mitte ei proovi kusagil mujal. Küll jõuab seda raha kokku lükata küll ja veel... Samas, ega Riismaa või mõni teine mängija pole süüdi, et meil pole piisavas mahus kvaliteeti, millega neid "mandunud" koondise nimekirja kuuluvaid mängumehi asendada. See on hoopis märk sellest, et meile ei tule mängijaid peale. Aga miks ei tule?
Mina olen arvamusel, et me ei taha. Me ei taha tegeleda, riskida, raisata aega ja raha, kasvatada, õpetada.
Me oleme kõik nii suured klubid, et mulle sobivad juba valmis mängijad või siis suuresti valmis. Las teised kasvatavad.
U-koondise paremad lähevad noortelt välismaale / usasse. Kõik ülejäänud aga jäävad kodumaale ning üritavad siin kuidagi hakkama saada ning mängijaks kasvada. Paraku aga meie visioon ja tahe noori peale kasvatada on üsna nigel. Enamustel on vaja teha tohutut tulemust ning noored istuvad pingi lõpus ja ulatavad rätikuid ja plaksutavad kaasa. Parimal juhul saavad mängu lõpus 2-3 minutit. Me ei soodusta või julgusta piisavalt neid mängijaks kasvamise teekonnal, ei anna võimalust eksida. Ja siis me kaude jõuamegi olukorda, kus need kes U-koondisest otse välismaale ei pääse jäävad justkui ripakile ja kasutamata ressurssiks. Lõpetatakse aasta paari möödudes KML tasemel mängimine, siirdutakse tööle ja esiliigasse. Ja siis me nutamegi, et eestlasi pole, ei koduses liigas ning koondisse pole alternatiive võtta. Ma ei taha väita, et kui see mõttemaailm muutuks, siis hakkaks tohutult materjali peale tulema, aga kasu oleks sellest kindlasti rohkem kui kahju.