BC Kalev/Cramo - foorum

RK kirjutas:Siin ka Jurtsenko sõnavõtt mis selgitab nii mõndagi http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=68333743" onclick="window.open(this.href);return false;

ja lisaks Allikmaa selgitusest tsitaat: Iga ülekanne, selle tehniline teostus ju maksab. Selleks peab ERR kulutama oma raha. Tavaliselt katavad suurvõistluste korraldajad sellest ühe osa. See raha saadakse sponsorreklaamidest. Kui nõukogu reklaami eetrisse ei luba, siis seda rahalist tuge ei anta ja tekib küsimus, kas meil, ringhäälingul, endal on seda raha. Me oleme võtnud suuna näidata sponsorreklaame võimalikult vähe. Lihtsam ja tasakaalustatum on teha ilma. Lihtne on öelda, et korvpall läks üle TV3-e, sest me ei saanud nõukogult luba. See on aga osa tõest. Kui pingutada, siis mõnikord on võimalikud ka teistsugused lahendused.

Ma ei õigusta kellegi vallandamist ja ei tea kas tema asendamine muudaks midagi oluliselt aga Kaljuveer on ehtne jalgpallipede kes räägib musta valgeks enda õigustamiseks ja oleks aeg tema tiibade kärpimiseks.

KalevRuus kirjutas:Tõsiselt vihale ajab, et kuud mööduvad ja pole isegi näha, millal lahendus ja selgus võiks tulla. Oleks ju lihtne lahendus - kuna uus hooaeg kohe käes, säilitame esialgu status quo, jätkame selle hooaja vanamoodi ning selle aja jooksul vaatame ja otsustame mis saab edasi.

My idea of basketball scouting was going to the coolest places on earth to watch the future stars of the NBA. In truth, being an international scout in the NBA means taking the red-eye from Bulgaria to Estonia so you can watch a 6-foot-9 14-year-old Estonian with back hair and try to figure out if he’d average 0.5 or 2.5 points per game in the league in seven years. Then you write your report on him as you fly to Turkmenistan, rinse, and repeat pretty much every day of the year.

pebeetu kirjutas:USA East Coast@Facebook
USA Cruises 103-59 over Tallinna Kalev. Recap and stats to follow.

Oleks huvitav teada,millise kooseisuga väike kalev mängis?

pebeetu kirjutas: Oleks huvitav teada,millise kooseisuga väike kalev mängis?

Eestist lahkumine või õigemini viis, kuidas ta pidi lahkuma, häirib teda siiani. „Põhiprobleem ei ole minu jaoks raha maksmata jätmises, vaid selles, kuidas Kalev/Cramo juhid minusse suhtusid. Minu lahkudes sõlmisime kokkulepped, aga minu edasistele meilidele ja kõnedele isegi ei vastatud. Mitte kordagi,” rääkis teenekas juhendaja. „Kui ma Kalev/Cramosse läksin, siis sõlmiti minuga kaheaastane garanteeritud leping. Meil oli üsna edukas esimene hooaeg, kuid seejärel öeldi, et eelarvet kärbitakse 70%. Ka minu palka samas ulatuses. Kuigi mul oli garanteeritud leping, otsustasin ikkagi jääda. Sain aru, et kõik on kinni finantskriisis. Teise hooaja alguses oli juhtkond kõigest hoolimata pidevalt rahulolematu ja ma otsustasin lahkuda. Arvan, et see oli meeskonnale parim variant,” jätkas Vučinić tooni tõstmata. „Kui olin lahkunud, siis minu meilidele enam ei reageeritud. See oli nende otsus. Ma ei tea, millega olin sellise kohtlemise ära teeninud. Ja see teadmine teeb siiani haiget. Lõpuks jättis klubi pool kokkulepitud summast maksmata ja ma olin sunnitud FIBA arbitraažikohtusse pöörduma. Halb variant kõigi jaoks,” kirjeldas ta. „Aga see on ainus halb mälestus, mis mulle Eestist jäi. Mulle meeldis Tallinnas, meil olid head mängijad ja toredad fännid. Suhtlen seniajani pidevalt Alari (Alar Varrak – I. J.) ja Gerlyga (Gerly Kostla – I. J.). Nad on endiselt minu sõbrad. Inimesed, kellega koos sai tehtud kõvasti tööd ja oli ka piisavalt lõbusaid hetki,” kiirustas Vučinić lisama.

Eesti korvpallikoondise pikkade osakonnast on sel suvel mitu liidrit puudu, kuid Hispaanias Guadalajaras peetud sõprusmängudes on järgmised mehed neid püüdlikult asendanud. Sealhulgas Rain Raadik, kes mängus Argentiinaga korralikult üllatas.

Raadiku mängijatee pole olnud kerge. "Noorest ja andekast", kes iga suvi vähemalt koondise laagritesse võeti, on saanud juba 25aastane mees. Kellel kõik soovitavad rohkem jõusaalis käia. Ent siin näitas Raadik, et midagi tema sees on – igaüks ei kogu Argentiina vastu 11 punkti ja 9 lauapalli. Ja ta müras ka Senegali võimsa eesliiniga nii, nagu võimed lubasid.

Mullu sai Raadik osaleda ühes EM-valikmängus, võõrsil Hollandiga. Enne kodust kohtumist Portugaliga vigastas ta hüppeliigest nõnda, et jalg pandi kipsi. Kehv oli asjaolu, et tal polnud selleks ajaks ka klubilepingut.

Mida see vigastus sinu jaoks tähendas?

Vigastus pani päris korraliku paugu. Viimase aasta jooksul on mu peast käinud läbi igasugused mõtted. See pole olnud kõige kergem aeg.

Jalg oli poolteist kuud lahases. Voodis lamades käis peast läbi ikka päris palju küsimusi. Kas edasi ja kuidas edasi? Olin ise rumal, et eelmise aasta augusti alguses ei kirjutanud lepingule alla. Laual oli väga hea pakkumine.

Ent ma polnud varem agentidega tegemist teinud, olin noor ja roheline. Agent soovitas oodata veel paremat võimalust, sain vigastada ja siis ei tulnud enam ühtegi kõnet, mitte midagi. Mõistsin, et see on puhas äri. Mast oli korralikult maas. Mõnel korral tuli pisar silma.

Kas neil päevil jooksis peast läbi ka mõte jätta korvpall kus see ja teine?

Jah. Ma ei saa öelda, et motivatsioon kadunuks, aga sain moraalse paugu. Mul polnud nii tõsise vigastuse kogemust. Ei kujutanud ette, mis saab edasi.

Võtsin paberi ja pliiatsi ning panin korvpalli ja muu töö plussid-miinused kirja. Mõtlesin need rahulikult omaette läbi. Sõbrad muidugi ütlesid, et mängi ikka kossu edasi, aga pidin selle ka enda peas selgeks saama. Korvpall võitis.

Kui korvpall poleks võitnud?

Siis backpack selga ja sinna, kuhu kõik Eesti noored lähevad! Jah, Austraaliasse. Üks sõber on seal juba ees, suhtlesime, rääkisime. Aga jõudsin järeldusele, et muud tööd jõuab ka hiljem teha.

Arvasin, et saan august kiiremini välja, aga nii see ei läinud. Ehk alles märtsi keskpaigas hakkas minu tegevus jälle korvpalluri moodi välja nägema.

Hooaeg jäi poolikuks, kas suvel enne koondise laagreid puhkasid või tegid trenni?

Pärast meistriliiga hooaega mängisime TTÜga juuni alguseni veel Tallinna liigat. Nüüd suvel olen kogu aeg midagi teinud, mitmeks nädalaks jalgu seinale pole visanud.

Pärast B-koondise viimast mängu oli raske: tundsin suurt pingelangust, treener ütles aitäh, olite tublid. Järgmisel päeval uuesti juba A-koondise trenni minna oli väga raske. Aga peas olin selleks valmis.

Väsinud küll, aga oled rahul, et said edasi teha?

Loomulikult olen rahul, et mind võeti ka A-koondisse. Saan end vormis hoida, kaal püsib normaalsetes piirides, 100–103 kilo. Minu "rekord" on 117 kilo. Tol ajal mõtlesin: küll on hea, et koduesikus tool on, neljandale korrusele kõmpiminegi võttis juba läbi.

Kas praegu on tool alles?

Enam ei ole. Ja ma kindlasti ei taha kaalu enam sinna 117 kanti tagasi lasta!

Sinu puhul on alaline märk-sõna "jõusaal".

Tean ise ka, et see jääb tahtejõu taha. Üksi on eriti raske minna ja teha. Kui käid klubi või koondisega, on teine asi. Mulle sobis väga pärast Pärnu-hooaega Leedus harjutamise periood. Minu kõrval oli professionaalne jõusaalitreener. Kui oled üksi, paned ühel hetkel kangi käest ära. Kui aga keegi tagant torgib, raskel hetkel aitab ka ise kangi ülessaamisele veidi kaasa, siis teedki rohkem.

Mõistan väga hästi, et kui teeksin rohkem jõudu, saaksin paremaks mängijaks ja väljakul oleks hõlpsam.

Ehk käib ühel hetkel peas see klõps, et jõuad mõistmiselt ka pideva tegutsemiseni?

Mul pole praegu klubigi. Ma ei tea, mida hooaeg üldse toob.

No midagi ju su sees on, kui said Argentiina vastu 11 punkti ja 9 lauapalli!

Tõsi, see mäng andis palju juurde. Igal sekundisajandikul pidi endast 110 protsenti välja panema. Kõik teavad, et ma pole kõige jõulisem mängija. Aga millal sa veel Argentiina, Luis Scola vastu mängid? Võib-olla enam elu sees ei saa! Käisime ka Venemaal, kelle koondises teine NBA mees Timofei Mozgov. Suurte meeste vastu sai end sel suvel proovile pandud.

Kuidas plaanid oma klubi(tut) olukorda lahendada?

Mõni klubi võiks näha Argentiina-mängu videot (naerab – V. A.). Mul on paar-kolm abilist. Tegelikult tahaks end kusagil välismaal proovile panna. Mitte mõnes ulmeliigas, sellises, kus saaksin mängutaseme poolest hakkama. Seal on sul kogu aeg ora tagumikus. Äkki mul olekski sellist muutust vaja, hakkaksin enda eest rohkem hoolitsema ja jõusaalis käima. Seal tead, et kui ei saa hakkama, saadetakse sind minema ja võetakse keegi must asemele.

Usun, et näed praegu: suudad võidelda EM-finaalturniirile sõitva koondise koha eest.

Kindlasti. Aga aasta on pikk aeg, kas ma siis kossu enam mängin, kes seda teab.

No korvpall ju ikka meeldib sulle nii palju, et mitte alla anda?

Meeldib küll. Suvi on olnud raske, iga paari-kolme nädala tagant tuleb kossust kopp ette. Aga see läheb üle ja mängid jälle.

Mario kirjutas:Tänud artikli postitamise eest! Positiivne on, et ta on natuke eneseanalüüsiga tegelenud ja annab endale aru mitmest tegurist, mis teda suuremaks korvpalluriks saamast on takistanud. Probleemi lahendamine algab probleemi tunnistamisest. Ma Raadikut veel maha ei kannaks, õiges süsteemis ja õigete inimeste käe all võib ta mentaalse poole ja füüsise oma talendile järgi aidata küll. Ta pole enam noor ja lootustandev, aga kindlasti mitte ka vana ja lootusetu.
Ja kui ta ka Austraaliasse peaks põrutama - no iga pikk polegi korvpalluriks sündinud (Veski eks ole) ja lõppude lõpuks on see tema elu ja tema valikud.