BC Kalev/Cramo - foorum

sveiks kirjutas:Millised on Hispaania ja Itaalia esiliiga palgad? Ma eeldan, et mitte Eesti liigast suuremad. Varraku juurde Alytusesse oleks vast huvitav variant olnud jah. Samas ma ei näe, et Olmre näol meeletu talent kaotsi oleks läinud, kui ikka huvi pole, siis vägisi Kanguri või Dorbeku sarnaselt uuele tasemele ei jõua. Edu edasistes tegemistes ja ma arvan, et on tore kui inimene ei hakka vastu tahtmist korvpalli Meistriliiga tasemel punnima, sest raha saab muu tööga võrreldes üsna lihtsalt mingi eluperioodi jooksul.

Miks sa arvad, et Hispaania ja Itaalia esiliigade palgad on sarnased Eesti liiga omadele? Sealne elatustase on ju märkimisväärselt kõrgem kui Eestis. Eks palk sõltub muidugi ka konkreetsest mängijast, aga kui näiteks Veideman siirdus Itaaliasse, siis ta sissetulek sisuliselt kahekordistus. Ja ta ei teeninud kehvasti ka Cramos. Tema töötasu ületas siin mitmekordselt Eesti keskmist. Eesti-siseselt kõigub eestlasest mängijate palganumber väga suures ulatuses. Aga selleks, et teenida mitmekordset Eesti keskmist palka, ei pea tingimata mängima Cramos.

Olmre puhul ei pruukinud tegemist olla tohutu talendiga selles mõttes, et ta oleks Euroliiga või Eurocupi tasemele välja jõudnud. Ta oli siiski oluliselt kõrgema individuaalse meisterlikkusega mängija kui näiteks Martin Dorbek või Martin Paasoja ja tal olid kõik eeldused selleks, et teha pikk karjäär Euroopa keskmise tasemega liigades. Ta oli domineeriv mängija Eesti- ja Balti liigas, tegi juba väga noores eas märkimisväärseid etteasteid VTBs ja oli arvestatav jõud Eesti koondises selle lühikese aja jooksul, mil ta sinna kuulus. Eesti korvpalli jaoks on tegemist suure kaotusega. Meil pole kunagi olnud palju seda tüüpi mängijaid, kel on nahaalsust ja oskusi mäng enda peale võtta ja ära teha.

Mulle on mulje jäänud, et Olmret tabas lihtsalt Saalomon Vesipruuli sündroom.
Ei hakka nime mainima aga midagi sarnast juhtus mõne aasta eest ühe Eesti mõistes väga talendika noorjalgpalluriga. Ta oli kultuuriinimeste perest pärit sell, kes jättis peale 9 klassi kooli pooleli, et keskenduda jalgpallile. Mõne aasta pärast loobus ka jalgpallist ja ei teagi, mis ta praegu teeb. Andis enne seda mõned intervjuud ja taust oli väga sarnane Olmre keissile - maailmavalu, (pseudo)filosoofia, esoteerika jne.
Aga kahju muidugi, Olmre oli meie mõistes ebastandartselt agressiiivne, ja osav tagamees, kes parimatel päevadel oma läbimurretega tegi palju pahandust. Jääb loota, et noorem Jurkatamm, Maide, miks mitte ka Loik, Rosenthal või Eelmäe selle rolli täidavad.

Priit Venele võiks hooaja parima treeneri tiitli juba praegu ära anda. Ja sama soojaga Velickale MVP-auhinna. Aivar Kuusmaa seevastu on kahjuks suurim põruja. Järjekordne Cramo ja Tartu vaheline finaal näib iga mänguga järjest tõenäolisem – mõte, mis hooaja alguses tundus täieliku utoopiana.

Heh jah, paistab, et Delpfiga on ka alt mindud, täna vaid 10 minutit. Kummaline tõesti.

Mul üks tuttav Šiauliaist ütles kohe, et Delph on kõige pehmem tsenter, keda ta kunagi näinud on.

KalevRuus kirjutas:Heh jah, paistab, et Delpfiga on ka alt mindud, täna vaid 10 minutit. Kummaline tõesti.

Samas esimene mäng jättis ta väga hea mulje. Mul veits selline tunne, et Delphiga sama lugu mis Lynchiga, peale tänast mängu ei hakka väga suurt arvama. Lynch muidu mänginud ikka alla minu ootuste, kuid Delph kohati üle ootuste. Anname paar mängu veel ja siis ole näha

Ma loodan, et kõigil, kes enne hooaega kuulutasid, kuidas lätlased meid paika oanevad, on nüüd piinlik. Reaalne seis on selline, et hetkel esikaheksas 5 Eesti ja 3 Läti tiimi.

sveiks kirjutas:Ma loodan, et kõigil, kes enne hooaega kuulutasid, kuidas lätlased meid paika oanevad, on nüüd piinlik. Reaalne seis on selline, et hetkel esikaheksas 5 Eesti ja 3 Läti tiimi.

Samas üleliia palju ei ole optimismiks põhjust, sest suuresti tuleneb see vahe hetkel sellest, et Eesti klubid on välismaalastega paremini mehitatud.

Ideaalis oleks tarvis, et:

1. Eesti-Läti ühisliigas mängivate eestlaste tase tõuseks veelgi ning;
2. Eesti-Läti ühisliiga taset kannatavate eestlaste hulk suureneks (st kandepind peab suurem olema – vaja on rohkem eestlasi, kes suudaks kõrgemal tasemel normaalselt mängida).

"Eesti-Läti ühisliiga taset kannatavate eestlaste" all ei mõtle päris Gregor Ilvest, Tormi Niitsi või Kent-Kaarel Venet, vaid nõksa kõrgema tasemega pallureid. Ilves näiteks on küll täitsa tubli, kuid päris esimene vahetus põhimängujuhile ta siiski olla ei tohiks. Aga see on kõigest minu arvamus.

Nende punktide täitmiseks on muidugi vaja eelkõige rohkem raha korvpalli ning professionaalsete ambitsioonidega klubisid. Keeruline, kuid loodetavasti laiemas tulevikus eestlastest mängijate põuda enam ei ole ning klubid ei pea päris kaheksakesi või üheksakesi mängule minema. Olmre suguste mängijate loobumine samas sellele kuidagi kaasa ei aita.

Ideaalstsenaariumis võikski enamus klubidel olla 7-8 heal tasemel eestlasest mängijat, kes kannatavad kenasti vähemalt Eesti-Läti ühisliiga taseme ära, ning 3-4 välismängijat, kes neid toetaks.

Selles, et ühisliiga kaheksa parema sekka pääseb vähemalt neli Eesti klubi, võis koosseise vaadates üsna kindel olla juba enne hooaja algust. Nüüd, kus hooajast on selja taga neljandik, võib minu meelest öelda, et lätlastele on ühisliigat isegi rohkem vaja kui meile. Tasemevahed on neil palju suuremad kui meil. Eesti klubide seas on välismängijaid tõesti oluliselt enam. Kaks-kuni neli välismängijat klubi kohta on meie olusid arvestades siiski igati mõistlik arv. Ja on normaalne arv ka klubikorvpallis üldisemalt. Ma ausalt öeldes eelistaksin praegusele olukorrale, kus play-off`i pääseb neli või viis Eesti klubi, hoopis seda, et ka lätlaste tagumine nelik oleks normaalselt komplekteeritud ja play-off`i pääseks seetõttu võimalik et vaid kolm meie klubi. Ühisliiga on küll kaasa toonud suurenenud intriigi, kuid esialgu tasemetõusu meie jaoks mitte. Pigem arendame meie praegu Läti korvpalli, mitte nemad meie oma. Lugedes lätlaste kommentaare sportacents.com-is, siis on silma jäänud, et ka seal heidetakse ette, et meie toetume välismängijatele, samas kui nemad mängivad oma noortega. See väide kehtib vaid osaliselt. Noormängijad annavad neil tooni vaid nelja nõrgima klubi hulgas. Nelja tugevaima meeskonnas seas pole neid aga pildil mitte ühtegi. Meie klubide hulgas, kes on play-off`i konkurentsis, on regulaarselt mänguaega saavaid U20 mängijaid aga terve meeskonna jagu. Kvaliteetseid nooremapoolseid mängijaid võiks Eesti klubides kindlasti märksa rohkem olla, aga seni, kuni meie elatustase on selline, et Hispaania või Itaalia tugevuselt kolmandas või neljandas liigas saab sama palju palka kui siin (ja kliima- või keskkonna vaheldusrikkuse eelist meil nagunii pole), on raske loota olukorra paranemist.

Ka Uhhuu ise oli ju üks neist, kes pakkus, et playoffidesse pääseb 2 Eesti klubi. Lubage tsiteerida:

“Loodetavasti suudavad teised Eesti klubid – eesotsas Rapla, Pärnu ja väikse Kaleviga, kes on ilmutanud lõppenud hooajaga võrreldes suuremaid ambitsioone – esineda Eesti-Läti ühisliigas piisavalt hästi, et lätlastele pakuks selles ettevõtmises osalemine huvi ka pikemas perspektiivis. See ei rõõmustaks ilmselt kumbagi osapoolt, kui play-off`i pääseksid Cramo ja Rapla ning kuus klubi Lätist.“

sveiks kirjutas:Ka Uhhuu ise oli ju üks neist, kes pakkus, et playoffidesse pääseb 2 Eesti klubi. Lubage tsiteerida:

“Loodetavasti suudavad teised Eesti klubid – eesotsas Rapla, Pärnu ja väikse Kaleviga, kes on ilmutanud lõppenud hooajaga võrreldes suuremaid ambitsioone – esineda Eesti-Läti ühisliigas piisavalt hästi, et lätlastele pakuks selles ettevõtmises osalemine huvi ka pikemas perspektiivis. See ei rõõmustaks ilmselt kumbagi osapoolt, kui play-off`i pääseksid Cramo ja Rapla ning kuus klubi Lätist.“

Oh, jumal. Kui sa tahad mind tsiteerida, siis vali vähemalt asja- ja ajakohane postitus. See ütlus pärines ajast, kui polnud vähimatki teavet Läti klubide komplekteerituse kohta ja põhines sellel, et Läti liiga on olnud pikka aega meie omast (pisut) tugevam. Tsiteerin siis iseennast siin samas teemas 14. septembril:

„Vaadates ka ülejäänud Läti klubide koosseise, siis näib tõenäoline, et play-off`is saab näha nelja meeskonda nii Lätist kui Eestist. Lätis eristuvad selgelt neli tugevamat klubi – VEF, Ventspils, Jurmala ja Ogre – ning neli nõrgemat meeskonda. Viimased on sisuliselt mõne kogenuma mängijaga täiendatud noortevõistkonnad. Tõotab tulle rohkearvuliste ühepoolsete mängudega debüüthooaeg.“

Näis siis, kas Jurmala ka kaheksa sekka pääseb.

Aga tegelikult oligi ju ka eelmisel hooajal Eesti klubide võiduprotsent Balti liigas parem kui lätlastel. Seetõttu oli minu jaoks arusaamatu juba see suvine arvamine, et oi kuidas meie korvpallile nüüd koht kätte näidatakse.

sveiks kirjutas:Aga tegelikult oligi ju ka eelmisel hooajal Eesti klubide võiduprotsent Balti liigas parem kui lätlastel. Seetõttu oli minu jaoks arusaamatu juba see suvine arvamine, et oi kuidas meie korvpallile nüüd koht kätte näidatakse.

Balti liiga ei andnud tasemevahest lõpuni adekvaatset pilti. Näiteks viimasel hooajal osalesid seal kõik meie klubid peale Cramo ja Valga ning Audentese, lätlastel aga vähem kui pooled meeskonnad. Ja neistki üks oli nende liiga täielik peksupoiss ja teine sattus hooaja keskel rahalistesse raskustesse ja mängis lõpuks vaid noortega. Viimastel aastatel on võiduprotsendid olnud küll enam-vähem võrdsed, aga play-off`is on nad meist üldjuhul üle olnud.

Aga kas te härrased, oskate ka seletada,miks on nii, et Läti klubide tase on suht kesine?
Pean silmas seda, et Eesti puhul on asi suht balansis - koondis on nii Euroopa 20-20 kohal ja klubid ka kuskil sealkandis. Tundub loogiline.
Lätis on aga seis hoopis teine, koondis on muudkui tõusnud, Porzingise näol on ka tõeline superstaar olemas aga klubikoss on läinud pigem allmäge. Miks?
Näiteks Leedus on läinud jälle vastupidi, koondis püsib pmst umbes sama koha peal aga klubide tase on viimase 10 aastaga tublisti edenenud. Näiteks BBLi hiilgeaegadel seal mängis ju vist 10 klubi ja kuigi Zalgiris ja Rytas olid favoriidid, siis kõvad olid ka Cramo ja Rock, lätlastest VEF, Ventspils, ASK ja Barons, ning liiga autsaider oli vist mingi Klaipeda või Panevezyse sats, mis samas oli Leedu mõistes ca neljas klubi, ei?
Ehk mulle tundub, et käärid on läinud Balti riikides üsna erinevas suunas, iseasi, mis selle põhjused on.
Üheks põhjuseks on kindlasti hoki, KHL ja Riia Dünamo aga see ei saa olla ainus põhjus.

KalevRuus kirjutas:Aga kas te härrased, oskate ka seletada,miks on nii, et Läti klubide tase on suht kesine?
Pean silmas seda, et Eesti puhul on asi suht balansis - koondis on nii Euroopa 20-20 kohal ja klubid ka kuskil sealkandis. Tundub loogiline.
Lätis on aga seis hoopis teine, koondis on muudkui tõusnud, Porzingise näol on ka tõeline superstaar olemas aga klubikoss on läinud pigem allmäge. Miks?
Näiteks Leedus on läinud jälle vastupidi, koondis püsib pmst umbes sama koha peal aga klubide tase on viimase 10 aastaga tublisti edenenud. Näiteks BBLi hiilgeaegadel seal mängis ju vist 10 klubi ja kuigi Zalgiris ja Rytas olid favoriidid, siis kõvad olid ka Cramo ja Rock, lätlastest VEF, Ventspils, ASK ja Barons, ning liiga autsaider oli vist mingi Klaipeda või Panevezyse sats, mis samas oli Leedu mõistes ca neljas klubi, ei?
Ehk mulle tundub, et käärid on läinud Balti riikides üsna erinevas suunas, iseasi, mis selle põhjused on.
Üheks põhjuseks on kindlasti hoki, KHL ja Riia Dünamo aga see ei saa olla ainus põhjus.

Leedus on kohalike omavalitsuste toetus korvpalliklubidele väga suur – see moodustab mõne klubi eelarvest peaaegu poole. Lisaks on korvpall spordiala number üks, mis loomulikult hõlbustab sponsorraha hankimist. Ma tean, et Lätis kehtis kunagi profispordi jaoks erisoodustusmaks. Kas see ka praegu eksisteerib ja kas selle võimalik kadumine on mõjutanud ka Läti klubide taseme langust, ei oska öelda. Oma jälje jättis kindlasti ka masu, mis lõi Balti riikidest kõige valusamalt just Lätit. Läti tippklubid on oma 1,5-2 miljonilise eelarve juures olnud eurosarjas ja VTB-s viimastel aastatel vägagi konkurentsivõimelised. Samas on kuulda – ja ka näha – olnud, et kuna sisuliselt kõik nende parimad mängijad pallivad välismaal, siis koduse korvpalli jaoks ei jagu publikut ei platsi äärde ega ka ekraanide taha.

Üldises plaanis mõjutab liigade tugevust kombinatsioon riigi jõukusest, rahvaarvust, korvpalli populaarsusest, kohalike omavalitsuste toetusest ja erisoodustusmaksudest. Näiteks Iisraeli koondis on Euroopas tugevuselt viieteistkümnes kuni kahekümnes. Liiga kuulub aga esikümnesse, kuna riik on jõukas ja korvpall on väga populaarne. Sloveenial seevastu on märksa tugevam koondis kui Iisraelil, aga liiga on palju nõrgem, kuna turg – ehk rahvaarv ja SKP – on oluliselt väiksem ja korvpallil on minu teada palju rohkem konkurente spordialade seas kui Iisraelis.