BC Kalev/Cramo - foorum

Pakun, et Elegar on eduretseptile päris lähedal. ERR:

Mis on Elegari arvates praegu Kalevi eduretsept? "Mehed tulevad iga päev trenni ja annavad endast kõik. Isegi vabadel päevadel käiakse jõusaalis treenimas. Me usume endasse, võrreldes varasemate aastatega on tiim noorem ja oleme edu üle näljased. Fännid on uskunud meisse aastaid, nüüd tahame näidata neile seda, mida nad väärivad," ütles Kalevi keskmängija.

Natuke nagu meenutaks ka eelmise aasta Rocki edu, kus oli samuti hea kooslus noortest ja kogemustega meestest, kes polnud ammu edu saavutanud välissarjades ja kui see õnnestus, tekkis sealt hea keemia, enesekindlus ja töötahe. Vigastused selle muidugi hooaja lõpus natuke nullisid ning lisaks muidugi tõmmati vist ennast tühjaks ka.
Koosseisu noorendamine, mis veel suvel tundus üsna kurjakuulutav (Sokk Rocki, Keedus sisse jne), siis see oli mõneti blessing in disguise. Kui koosseis lõppeks selgus, siis igatahes mulle kohe tundus, et äkki saadakse VTBs natuke vähemasti emotsioonituse stagnatsioonist üle.
Aga vara veel hõisata muidugi.

Lisaks veel selle, et esmakordselt on hakatud kate-kattest mängu vastu hooti rohtu leidma. Üsna tihti on jõutud vaheltlõikeni sellistes olukordades.

Rix kirjutas:Pakun, et Elegar on eduretseptile päris lähedal. ERR:

Mis on Elegari arvates praegu Kalevi eduretsept? "Mehed tulevad iga päev trenni ja annavad endast kõik. Isegi vabadel päevadel käiakse jõusaalis treenimas. Me usume endasse, võrreldes varasemate aastatega on tiim noorem ja oleme edu üle näljased. Fännid on uskunud meisse aastaid, nüüd tahame näidata neile seda, mida nad väärivad," ütles Kalevi keskmängija.

Natuke nagu meenutaks ka eelmise aasta Rocki edu, kus oli samuti hea kooslus noortest ja kogemustega meestest, kes polnud ammu edu saavutanud välissarjades ja kui see õnnestus, tekkis sealt hea keemia, enesekindlus ja töötahe. Vigastused selle muidugi hooaja lõpus natuke nullisid ning lisaks muidugi tõmmati vist ennast tühjaks ka.
Koosseisu noorendamine, mis veel suvel tundus üsna kurjakuulutav (Sokk Rocki, Keedus sisse jne), siis see oli mõneti blessing in disguise. Kui koosseis lõppeks selgus, siis igatahes mulle kohe tundus, et äkki saadakse VTBs natuke vähemasti emotsioonituse stagnatsioonist üle.
Aga vara veel hõisata muidugi.

Sa oledki siin kõige tähsama väljatoonud, mis fännidele korda läheb. Eelmise aasta Rocki ja selle aasta Kalevi mängu on täielik rõõm vaadata. Eelmine aasta olid ju kaotused VTB-s teinekord isegi päris väikesed, aga mäng oli uimane/igav ja ausaltöeldes seda võitu kusagilt ei paistnud.

Praegu on Kalevi mängus aga võitlust, kirge (v.a hooaja avamäng Lokomotovigia). Kui sellise duhhiga edasi mängitakse, siis ei olegi need võidud-kaotused nii olulised. Samas edu toodab edu, ehk PO kohast on küll veidi ulme unistada, kuid hooaja kokkuvõttes võiks ju 3 meeskonda edestada küll.

Rock on vastupidiselt aga vana, väsinud ja tüdinud. Võitlust pole sealt näpuotsagagi. Eelmine aasta tõid kiirust ja agressiivsust meeskonda kaks leedukat. Üks neist on nüüd alavormis ja teine on läinud. Kullamäest ka kahju. Pundist Doronin-Dorbek-Toome-Eichfuss annab emotsionaalset mägnu välja pigistada. Samas, ise ta selle mannshachti komplekteeris.

Dorbek on üldse minujaoks müstika, pole ta kunagi ühegi klubi eest hästi mänginud, kuid ikkagi on tal koht alati Kalevis/Rockis olemas.

michaelEP kirjutas:

Rix kirjutas:Pakun, et Elegar on eduretseptile päris lähedal. ERR:

Mis on Elegari arvates praegu Kalevi eduretsept? "Mehed tulevad iga päev trenni ja annavad endast kõik. Isegi vabadel päevadel käiakse jõusaalis treenimas. Me usume endasse, võrreldes varasemate aastatega on tiim noorem ja oleme edu üle näljased. Fännid on uskunud meisse aastaid, nüüd tahame näidata neile seda, mida nad väärivad," ütles Kalevi keskmängija.

Natuke nagu meenutaks ka eelmise aasta Rocki edu, kus oli samuti hea kooslus noortest ja kogemustega meestest, kes polnud ammu edu saavutanud välissarjades ja kui see õnnestus, tekkis sealt hea keemia, enesekindlus ja töötahe. Vigastused selle muidugi hooaja lõpus natuke nullisid ning lisaks muidugi tõmmati vist ennast tühjaks ka.
Koosseisu noorendamine, mis veel suvel tundus üsna kurjakuulutav (Sokk Rocki, Keedus sisse jne), siis see oli mõneti blessing in disguise. Kui koosseis lõppeks selgus, siis igatahes mulle kohe tundus, et äkki saadakse VTBs natuke vähemasti emotsioonituse stagnatsioonist üle.
Aga vara veel hõisata muidugi.

Sa oledki siin kõige tähsama väljatoonud, mis fännidele korda läheb. Eelmise aasta Rocki ja selle aasta Kalevi mängu on täielik rõõm vaadata. Eelmine aasta olid ju kaotused VTB-s teinekord isegi päris väikesed, aga mäng oli uimane/igav ja ausaltöeldes seda võitu kusagilt ei paistnud.

Praegu on Kalevi mängus aga võitlust, kirge (v.a hooaja avamäng Lokomotovigia). Kui sellise duhhiga edasi mängitakse, siis ei olegi need võidud-kaotused nii olulised. Samas edu toodab edu, ehk PO kohast on küll veidi ulme unistada, kuid hooaja kokkuvõttes võiks ju 3 meeskonda edestada küll.

Rock on vastupidiselt aga vana, väsinud ja tüdinud. Võitlust pole sealt näpuotsagagi. Eelmine aasta tõid kiirust ja agressiivsust meeskonda kaks leedukat. Üks neist on nüüd alavormis ja teine on läinud. Kullamäest ka kahju. Pundist Doronin-Dorbek-Toome-Eichfuss annab emotsionaalset mägnu välja pigistada. Samas, ise ta selle mannshachti komplekteeris.

Dorbek on üldse minujaoks müstika, pole ta kunagi ühegi klubi eest hästi mänginud, kuid ikkagi on tal koht alati Kalevis/Rockis olemas.

Ma eelmise aasta Cramo seisukohast väga nõus ei ole. Kuni aastavahetuseni tegelt kirge oli platsil küll, kuid mõned mehed vajusid kahjuks totaalselt ära (Bamba!) ja sealt tõmbasid minu meelest ka emotsiooni alla. Lisaks muidugi need mõned täiesti müstilised lõpud (Eurocupis Vefi ja Iisraeli klubi vastu, VTBs ka oli mingi kodumäng), kus tegelikult dikteeriti ja mängiti kvaliteetset korvpalli 35. min. Moldoveanu nt oli väga emotsionaalne. Võitmine on nakkav, aga ka vastupidi. Kogemused mängulõppudes on muidugi olulised, aga eelmisel aastal kuidagi tundus, et vanemad olijad nagu ei uskunud (samas nt Kajupank oli eelmisel aastal mitmes mängus suhtumisega, et panen nagu torust tuleb, vahet pole), sel aastal on aga mitmetes olukordades näha suhtumist, et vahet pole, tuleb teha ja nii õnnestubki.
Auku muidugi vajuti ja eks sellest aastast ole ka näha, kas nt varrak on õppinud sellest. head treenerid seda teevad.

Vaatasin taas mängugraafikut ja Varraku nahas väga olla ei tahaks. Järgmisel nädalal taas kolm mängu, kolmapäeval BBLis Pieno, neljapäeval Rapla ja pühapäeval VTBs võõrsil Piiteri sats.
Mõtlesin tükk aega, kuidas oleks õige mänguminuteid jagada ja midagi ideaalset pähe ei tule. Selge, et Elegar ilmselt ei mängi (või kui jalg on juba OK, siis tunnetuse mõttes ehk 10 minutit Pieno vastu ehk oleks isegi kasulik), Marchado, Arbet, Skele ja Freimanis aga vähemal või rohkemal määral peavad platsil tulema.
Ühest küljest pole neil mängudel sportlikus mõttes kuigi suurt tähendust aga peale tänast nappi kaotust võiks veel mõni napp allajäämine meeskonna moraalile ja mõne mehe enesekindlusele halvasti mõjuda. Ainult Dorbek, Olmre, Singler, Hallik ja Kitsing 35 minutit kaks päeva järjest ilmselt ei mängi, seda enam, et mõni neist peab ka pühapäeval mehe eest väljas olema, kuigi ehk mõned minutid. On veel Keedus ja Kupsas aga leeduka pole vist veel teada, kas ja palju teda oma vigastuse tõttu kasutada saab, Keedus on seni igas liigas kõvasti mänguaega saanud aga kahtlane, kas ta lõputult niimoodi kestab kui nädalas on kolm mängu.
Omaette küsimus on ka selles, kas mõistlikum oleks lasta põhimeestel neis kahes esimeses mängus suht võrdselt 5-10 minutit tiksuda või teha pigem nii, et esimeses mängus jääb nt Arbet päris pingile ja teises on selle eest pisut rohkem platsil, nt Skele aga saab päris vaba päeva just teisel neljapäeval ja mängib päev varem. Või oleks mõistlikum jagada mõlemas mängus ühtlaselt mõlemale minuteid?

Sellenädalases Basket TV-s räägivad mängijad ka sellest, mida tegelikult tähendab nii tihe graafik koos sõitudega.
Raske on ka neil, kes lihtsalt sõidavad kaasa, aga näiteks VTB-s mängida ei saa. Siis tehakse hotelli jõusaalis peale mängu hoopis trenni peale, et toonus ära ei kaoks.
Lisaks muidugi tihti ka vahele jäänud ööd kui lennujaamas peab olema kell 4 või kell 5 jne.
Eks sealt tuleb ka mõne mängija keerulist kohanemist otsida.

Selle öösel lendamisega on muidugi nii, et mõnes mõttes oleks nagu normaalne, et tippsportlased seda eriti tihti tegema ei pea, aga samas ma ei tea, millised valikud Cramovlastel on, rahalises mõttes, ametlike lennupartnerite lennugraafikutega jne... Ma olen isegi hiljuti oma tööga seoses pidanud päris tihti pikki lennureise tegema, ning minu mitte-sportlikule kehale jätab päev otsa reisimine ja kehva unega öö jälje ikka päris kauaks. Eks tipp-sportlased taastuvad kiiremini, aga neil on ka aega vähem ja füüsiline koormus meeletu!

Teine asi mille peale ma mõtlema hakkasin, on see Olmre kaasareisimine VTB-mängudele. Iseenesest on see muidugi ülikasulik, kui ta saab tiimiga koos olla, ja ise ka selle suure mängu hõngu tunda, aga samas... kas just iga kord on sellel minemisel ikka mõtet, eriti kui kõik põhimehed terveks saavad ja platsile nii-kui-nii ei saa. Tema vanuses võib individuaalse töö võimalus siis, kui teised Krasnojarskis kolavad, mõnikord kasulikum olla. (Samas ega ma ei tea ka, kas ta iga kord käib VTB välismängudel.)

Zog kirjutas:Selle öösel lendamisega on muidugi nii, et mõnes mõttes oleks nagu normaalne, et tippsportlased seda eriti tihti tegema ei pea, aga samas ma ei tea, millised valikud Cramovlastel on, rahalises mõttes, ametlike lennupartnerite lennugraafikutega jne... Ma olen isegi hiljuti oma tööga seoses pidanud päris tihti pikki lennureise tegema, ning minu mitte-sportlikule kehale jätab päev otsa reisimine ja kehva unega öö jälje ikka päris kauaks. Eks tipp-sportlased taastuvad kiiremini, aga neil on ka aega vähem ja füüsiline koormus meeletu!

Teine asi mille peale ma mõtlema hakkasin, on see Olmre kaasareisimine VTB-mängudele. Iseenesest on see muidugi ülikasulik, kui ta saab tiimiga koos olla, ja ise ka selle suure mängu hõngu tunda, aga samas... kas just iga kord on sellel minemisel ikka mõtet, eriti kui kõik põhimehed terveks saavad ja platsile nii-kui-nii ei saa. Tema vanuses võib individuaalse töö võimalus siis, kui teised Krasnojarskis kolavad, mõnikord kasulikum olla. (Samas ega ma ei tea ka, kas ta iga kord käib VTB välismängudel.)

Kas Olmre on üldse kaasas käinud? VTB liiga kodueleh andmetel pole teda ka ühekski mänguks üles antud. Minuarust ju Varrak rääkis hooaja alguses kah, et Olmret kaasa ei tassita.

Tahtsin isegi just sama küsida. Enne hooaja algust oli ju ka jutt, et VTB välismängudel hakkavad käima vaid 10 meest. Ei mäletagi peast, kas see on nii olnud või mitte (Loimaa oli muidugi erand, kuna seal sõideti otse Tamperesse BBLi mängule).

Aga igatahes on kasulikum teha kodus trenni kui on teada, et platsile ei saa ning kaks-kolm päeva lihtsalt reisimisele kulutada.

Olmre käis kaasas, kui Hallik oli haige vahepeal. Nüüd, kui Veideman on eemal, on jälle uus olukord.

Pahv on ikka eriline. Tänases "Mehed ei nuta" saates vingus jälle, et hea hooaja alguse puhul teeb muret see, et eestlased on VTB-s statisti rollis. Kui Cramo kaotab, siis ta vingub, et milleks tuua selliseid leegionäre kellega niikuinii ei võida ja kui võidetakse, siis on probleem, et eestlased ei saa väljakule.

Egert kirjutas:Pahv on ikka eriline. Tänases "Mehed ei nuta" saates vingus jälle, et hea hooaja alguse puhul teeb muret see, et eestlased on VTB-s statisti rollis. Kui Cramo kaotab, siis ta vingub, et milleks tuua selliseid leegionäre kellega niikuinii ei võida ja kui võidetakse, siis on probleem, et eestlased ei saa väljakule.

Kes need statistid on siis? Reinar, kellele tase hetkel üle jõu käib? Dorbek- sama lugu. Ja need vennad ise tunnistavad ka sama ja ütlevad ausalt välja, et enne on vaja end BBLis tõestada.
Pahv on lihtsalt uskumatu vana, kärss kärnas maa külmund. Ja siis jahub midagi selgroost vms.

Pahv vaatab asja vale nurga alt. Kalev mängib iseenesest sarju, mida võib jagada kaheks raskusastmeks.

VTB kui kõige kõrgema tasemega sari, mida pakub Eestis vaid Kalev. Asi on suht lihtne: eestlastest mängivad need, kes sellel tasemel välja veavad ehk siis Arbet ja Veideman. Keedus on näidanud, et kui olla mehe eest väljas, siis on ka temasugustel "uustulnukatel" võimalus seal liigas olulist rolli mängida.

Kuid kui tulla Balti liiga juurde, siis saavad eranditult kõik eestlased vägagi normaalselt mänguaega. Olmre, kes on meeste korvpallis täielik uustulnuk, keskmiselt 16 minutit, Dorbek keskmiselt 31 minutit, Kitsing keskmiselt 23 minutit, Hallik keskmiselt 19 minutit. Kui tuua siia kõrvale näiteks sama väljundit pakkuva Rapla meeste minutid, siis näiteks Laane kui Dorbeki otsene konkurent koondise kohale viibib keskmiselt väljakul 35 minutit. Ehk aint neli minutit rohkem. Sten Sokk saab Rakveres platsiaega aga näiteks vaid minuti võrra rohkem kui Dorbek.

Seega - nagu öeldud, siis pakub Kalev nö teise ešeloni eestlastele täpselt samasugust väljundit nagu Rakvere, Rapla ja teised klubid. Kuid lisaks sellele pakutakse VTB näol ka kõrgemat taset neile, kes seda hetkel paremini kannatavad - Arbet, Veideman ja Keedus.

Egert kirjutas:Pahv on ikka eriline. Tänases "Mehed ei nuta" saates vingus jälle, et hea hooaja alguse puhul teeb muret see, et eestlased on VTB-s statisti rollis. Kui Cramo kaotab, siis ta vingub, et milleks tuua selliseid leegionäre kellega niikuinii ei võida ja kui võidetakse, siis on probleem, et eestlased ei saa väljakule.

Seda eestlased vs võõrleegionärid vaidlust on siin palju olnud. Ja ka mina kuulun kindlalt sinna punti, kes peab meeskonda "omaks", kui sellest moodustavad olulise osa ikka eestlased. Aga lahmida Pahvi moodi ei tasu, tegin VTB liiga põhjal natuke statistikat:

Esimese kuue mängu põhjal kokku 1200st mänguminutist kuulub eestlastele 42% ja võõrmängijatele 58%.
Punktide osas on eestlased visanud 39% ja võõrleegionärid 61% punktidest.

Polegi nagu suurt viga? Seoses Freimanise tulekuga on muidugi oht, et kallutatus võõrmängijate poole suureneb.

japs kirjutas:

Egert kirjutas:Pahv on ikka eriline. Tänases "Mehed ei nuta" saates vingus jälle, et hea hooaja alguse puhul teeb muret see, et eestlased on VTB-s statisti rollis. Kui Cramo kaotab, siis ta vingub, et milleks tuua selliseid leegionäre kellega niikuinii ei võida ja kui võidetakse, siis on probleem, et eestlased ei saa väljakule.

Seda eestlased vs võõrleegionärid vaidlust on siin palju olnud. Ja ka mina kuulun kindlalt sinna punti, kes peab meeskonda "omaks", kui sellest moodustavad olulise osa ikka eestlased. Aga lahmida Pahvi moodi ei tasu, tegin VTB liiga põhjal natuke statistikat:

Esimese kuue mängu põhjal kokku 1200st mänguminutist kuulub eestlastele 42% ja võõrmängijatele 58%.
Punktide osas on eestlased visanud 39% ja võõrleegionärid 61% punktidest.

Polegi nagu suurt viga? Seoses Freimanise tulekuga on muidugi oht, et kallutatus võõrmängijate poole suureneb.

Igasuguseid imelikke on maailmas olemas ja mina näiteks kuulun kindlalt vähemuse hulka, kes arvab, et eestlased võiksid klubides põhikoosseisu kohad endale välja mängida, mitte saada neid passi ja päritolu alusel. Jõle nadi on vaadata, kui selline vend on platsil meeste hulgas, kelle sekka ta ilmselgelt ei kuulu. Koondisega on teine lugu, see leegionäride lihtsustatud korras kodustamine käib mulle ka pinda. Teiseks võimaldab leegionäride kaasamine siinsetel vendadel üldse oma taset tõsta, sest on, keda üle mängida. See eestlased vs võõrleegionärid vaidlus on tüüpiline Pahvi arengutasemel kiibitsejate kunstlikult tekitatud pseudoprobleem, millega on võimalik niisama mulli ajada, aga võistkondade mängutaset sellega ei tõsta.