See on tõepoolest müstika - loogiliselt eeldaks, et korvpalliliit uuriks eelarve osas minimaalselt seda, kas liidule edastatud eelarvesumma puhul on olemas vähemalt realistlikud katteallikad ja kokkulepped. Selliseid asju ei saanud ju olla, kui paari kuuga eelarve ribadeks lasti.
Jällegi, ma vabandan kui kellelegi liiga teen, aga kus on korvpalliliit? Kas Valga hääbumise osas on keegi üldse korvpalliliidust kordagi mingit sisulist kommentaari andnud? Täiesti kohutav ja puudulik kommunikatsioon ju - ning seda mitte esimest korda. Suutsin leida ainult korvpalliliidu lakoonilise pressiteate ning ühe Postimehe artikli, kus oli selline info:
«Nad kirjutasid hästi lühidalt, et ei õnnestu võistkonda kokku saada. Ilmselt on tiim laiali jooksnud. Tõenäoliselt jäädi hätta tasude maksmisega,» selgitas korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa Postimehele.
«Liiga juhendis ja korvpallimäärustikus seisab, et kaks korda 0:20 (loobumiskaotus - J.J) tähendab turniirilt diskvalifitseerimist. Kõik senised tulemused nullitakse. Kahetsusega peab teatama, et Valga sel hooajal enam ei mängi.»
Teema poolest kaldub võib-olla natuke eemale, aga minu meelest on Eesti korvpalli edukus seotud tugevasti ka sellega, kui hästi korvpalliliit suudab oma funktsioone täita ning pildis olla. Paratamatult pean mängu tooma näiteks võrdluse jalgpalliga - mulle ei meeldi Pohlak ning tema juhtimisstiil, kuid selle osas peab talle au andma, et jalgpall suudab end paremini pildis hoida ning järjest rohkem raha ala tegemistesse kaasata. Võtame näiteks tänavuste Premium Liiga klubide eelarved - Flora 2.8 miljonit eurot, Levadia 1.5 miljonit eurot, Nõmme Kalju 1.3 miljonit eurot, Paide Linnameeskond 950 000 eurot, Tammeka 230 000 eurot, Narva Trans 550 000 eurot, Viljandi Tulevik 400 000 eurot, Tallinna Kalev 800 000 eurot, Kuressaare 215 000 eurot. Jah, nende numbrite puhul tuleb arvesse võtta seda, et seal on üksjagu ka UEFA-lt tulevaid toetusi sees (korvpallis mõeldamatu) + solidaarsusmehhanismid, mis nüüdsest algavad.. aga kui vaadata üldpilti, siis millegipärast suudab jalgpalliliit oma ala märksa paremini turundada ja sponsoritele atraktiivseks teha. Eraraha on järjest keerulisem saada, aga seda enam peaks korvpalliliit omapoolset tuge pakkuma. Kui vaadata, mida jalgpalliliit on turunduse poole pealt teinud, siis kõik tundub järjest professionaalsem - ülekanded on nagu ülekanded (visuaalne, kuid samas ka sisuline pool), klubidel on kogukonna juhid, kes peavad publiku kaasamisega tegelema, klubidel on teatud kindlad litsentseerimisnõuded, mida peab täitma ning mis muudavad ala tervikuna professionaalsemaks.
Kui jalgpallis on tunda, et jalgpalliliit on see tsentraalne organisatsioon, mis jälgib klubide tegevust, üritab ala populariseerida, üritab kaasata raha nii era- kui ka avalikust sektorist jne, siis korvpallis on minu meelest veel pikk tee selleni minna. Hea näide on ka poliitiline lobistamine - jalgpallis suudeti valimiste ajal igasse maakonnakeskusesse välja võidelda sisehallide ehitamine, mis märkimisväärseid investeeringuid suutis aga korvpalliliit välja võluda? Samamoodi ka uue spordiseadusega - muutused olid küll vajalikud, aga suures pildis tapavad need sellisel kujul just kõige enam profikorvpalli ning meedias ei näinud jälle, et katuseorganisatsioon oleks üritanud kuidagi oma ala või klubide jätkusuutlikkust kaitsta. Kas korvpalliliit on tulnud näiteks avalikkuses välja mõne hea ja tervikliku plaaniga, kuidas oleks võimalik uutes tingimustes tipptasemel korvpall Eestis säilitada? Vähemalt üks ettepanek (maksuvaba summa ülempiir kolmekordse kuupalga alammäära suuruseks) käis küll kaudselt artiklitest läbi, kuid sedagi ilmselt mitte korvpalliliidu enda initsiatiivil, vaid tubli ajakirjanik oli tõenäoliselt selle ise lihtsalt kuskilt üles korjanud.
Ma vabandan, kui teen kellelegi liiga, aga see on lihtsalt minu nägemus, mis meedias toimuvat monitoorides on silma jäänud. Kindlasti on alade lähtepositsioonid ka erinevad (arvestades, et jalgpalliliit saab Euroopast suuri toetusi), aga teatud asjad ei nõua ka niivõrd raha, vaid lihtsalt tahtmist pildis olla ning asju professionaalsemalt teha.