BC Kalev/Cramo - foorum

Noh aga mis pointi sellel klubil on tõsiasi on ju see et Eichfuss ainsana üritab seal mängida ülejäänud nooremad lätlased aga miks eesti rahaga Lätlasi arendada võiks olla sama mudel ju tagurpidi üks lätlane ja ülejäänud Eestlased kasvõi koolipoisid las saavad samamoodi peksa aga vähemalt arendame Eestlasi , Lätlased peaksid ju lollid olema kui võtaksid enda tiimi põhimõteliselt ainult Eestlased ja üks Lätlane nad ütleksid no Way .

Aga miks peaksid Eestlased tahtma tulla kui Valgast ei saa ülesse poole minna ,paljud eelmisel hooajal mänginus välismaalased ka endiselt tööta , keegi ei taha ju mitu kuud rahasid oodata ja mängida seal kus selline Vallavanem tegutseb .

Kas sa ise tahaksid kui oleksid noorem eestane pigem mitte ma usun pointi oleks kui teha midagi muud sellega kasvõi Aude noored mängiksid Valga eest või siis ühendklubi Valga/ Võru / Tartu duubel ?

Valga sai oma 1 võidu kätte täna!!!!

https://sport.delfi.ee/news/korvpall/es ... d=88823795" onclick="window.open(this.href);return false;

Huvitav mis Valgas siis toimumas on, kohalikud lehed ei kirjuta midagi? Arvestades hetkel sealses vallavalitsuses toimuvat, siis kas eksin väga palju, kui pakun, et meeskonna tuleviku võib oluliselt määrata see, kes uues võimuliidus juhtivjõuks saab?

Ise küsin, ise osaliselt ka vastan: "Üks etteheide puudutas korvpalliklubi Valga-Valka Maks & Moorits haldava Valga spordiseltsi Kalev rahastamist". (https://lounapostimees.postimees.ee/688 ... e-koondati" onclick="window.open(this.href);return false;)

Teab keegi rääkida, miks Valga viimases mängus McBrayer ei osalenud? Koju saadetud või vigastus?

https://sport.delfi.ee/news/korvpall/ee ... d=88918121" onclick="window.open(this.href);return false;

Hea lugu Postimehes ning soovitan korvpallisõpradel see raha välja käia - https://leht.postimees.ee/6913940/valga ... -vassimine" onclick="window.open(this.href);return false;

Kuigi Valga regionaalne asukoht võib paljudele Eesti mängijatele tunduda kauge ja ebaatraktiivne, siis arvaks, et selles artiklis toodi kõik see kole pool päris kenasti välja, mis tegelikult Eesti mängijaid Valgast eemale tõukas. Täisartiklit ei jaga, aga tsiteerin lihtsalt ühte lõiku, kus Eichfuss võtab hästi kokku, miks Valga ei suutnud viimastel aastatel üldse Eesti mängijaid enda juurde meelitada:

"Ega eestlased enam siia tulla ei tahtnud. Riik on nii väike, jutud käivad, mängijad suhtlevad omavahel."

East kirjutas:Hea lugu Postimehes ning soovitan korvpallisõpradel see raha välja käia - https://leht.postimees.ee/6913940/valga ... -vassimine" onclick="window.open(this.href);return false;

Kuigi Valga regionaalne asukoht võib paljudele Eesti mängijatele tunduda kauge ja ebaatraktiivne, siis arvaks, et selles artiklis toodi kõik see kole pool päris kenasti välja, mis tegelikult Eesti mängijaid Valgast eemale tõukas. Täisartiklit ei jaga, aga tsiteerin lihtsalt ühte lõiku, kus Eichfuss võtab hästi kokku, miks Valga ei suutnud viimastel aastatel üldse Eesti mängijaid enda juurde meelitada:

"Ega eestlased enam siia tulla ei tahtnud. Riik on nii väike, jutud käivad, mängijad suhtlevad omavahel."

Artiklit lugedes jääb selgusetuks, et miks üldse otsustati Valga-Valkas meistriliiga tasemel korvpalli mängimisega jätkata? Ja kuidas sai sellises majanduslikus seisus klubi üldse loa Eesti-Läti ühisliigas osalemiseks? Eelmisest hooajast oldi võlgu nii mängijatele kui treeneritele. Kohustused olid üleval ka maksuameti ees. Ühtlasi puudus lootus saada toetust Valga vallavalitsuselt. Ning kõige tipuks jagus eelarves raha vaid hooaja paari esimese kuu katteks. Lätlasest mänedžeri omast taskust tulnud toetuse abil õnnestus seejärel veel lühikest aega nina vee peal hoida. Siinkohal oleks oluline kuulda ka korvpalliliidu ning Valga-Valka lätlastest asjapulkade selgitusi. Artikkel on hea absurdse olukorra kirjeldus, aga mitme osapoole motiivid jäävad endiselt hämaraks.

See on tõepoolest müstika - loogiliselt eeldaks, et korvpalliliit uuriks eelarve osas minimaalselt seda, kas liidule edastatud eelarvesumma puhul on olemas vähemalt realistlikud katteallikad ja kokkulepped. Selliseid asju ei saanud ju olla, kui paari kuuga eelarve ribadeks lasti.

Jällegi, ma vabandan kui kellelegi liiga teen, aga kus on korvpalliliit? Kas Valga hääbumise osas on keegi üldse korvpalliliidust kordagi mingit sisulist kommentaari andnud? Täiesti kohutav ja puudulik kommunikatsioon ju - ning seda mitte esimest korda. Suutsin leida ainult korvpalliliidu lakoonilise pressiteate ning ühe Postimehe artikli, kus oli selline info:

«Nad kirjutasid hästi lühidalt, et ei õnnestu võistkonda kokku saada. Ilmselt on tiim laiali jooksnud. Tõenäoliselt jäädi hätta tasude maksmisega,» selgitas korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa Postimehele.

«Liiga juhendis ja korvpallimäärustikus seisab, et kaks korda 0:20 (loobumiskaotus - J.J) tähendab turniirilt diskvalifitseerimist. Kõik senised tulemused nullitakse. Kahetsusega peab teatama, et Valga sel hooajal enam ei mängi.»

Teema poolest kaldub võib-olla natuke eemale, aga minu meelest on Eesti korvpalli edukus seotud tugevasti ka sellega, kui hästi korvpalliliit suudab oma funktsioone täita ning pildis olla. Paratamatult pean mängu tooma näiteks võrdluse jalgpalliga - mulle ei meeldi Pohlak ning tema juhtimisstiil, kuid selle osas peab talle au andma, et jalgpall suudab end paremini pildis hoida ning järjest rohkem raha ala tegemistesse kaasata. Võtame näiteks tänavuste Premium Liiga klubide eelarved - Flora 2.8 miljonit eurot, Levadia 1.5 miljonit eurot, Nõmme Kalju 1.3 miljonit eurot, Paide Linnameeskond 950 000 eurot, Tammeka 230 000 eurot, Narva Trans 550 000 eurot, Viljandi Tulevik 400 000 eurot, Tallinna Kalev 800 000 eurot, Kuressaare 215 000 eurot. Jah, nende numbrite puhul tuleb arvesse võtta seda, et seal on üksjagu ka UEFA-lt tulevaid toetusi sees (korvpallis mõeldamatu) + solidaarsusmehhanismid, mis nüüdsest algavad.. aga kui vaadata üldpilti, siis millegipärast suudab jalgpalliliit oma ala märksa paremini turundada ja sponsoritele atraktiivseks teha. Eraraha on järjest keerulisem saada, aga seda enam peaks korvpalliliit omapoolset tuge pakkuma. Kui vaadata, mida jalgpalliliit on turunduse poole pealt teinud, siis kõik tundub järjest professionaalsem - ülekanded on nagu ülekanded (visuaalne, kuid samas ka sisuline pool), klubidel on kogukonna juhid, kes peavad publiku kaasamisega tegelema, klubidel on teatud kindlad litsentseerimisnõuded, mida peab täitma ning mis muudavad ala tervikuna professionaalsemaks.

Kui jalgpallis on tunda, et jalgpalliliit on see tsentraalne organisatsioon, mis jälgib klubide tegevust, üritab ala populariseerida, üritab kaasata raha nii era- kui ka avalikust sektorist jne, siis korvpallis on minu meelest veel pikk tee selleni minna. Hea näide on ka poliitiline lobistamine - jalgpallis suudeti valimiste ajal igasse maakonnakeskusesse välja võidelda sisehallide ehitamine, mis märkimisväärseid investeeringuid suutis aga korvpalliliit välja võluda? Samamoodi ka uue spordiseadusega - muutused olid küll vajalikud, aga suures pildis tapavad need sellisel kujul just kõige enam profikorvpalli ning meedias ei näinud jälle, et katuseorganisatsioon oleks üritanud kuidagi oma ala või klubide jätkusuutlikkust kaitsta. Kas korvpalliliit on tulnud näiteks avalikkuses välja mõne hea ja tervikliku plaaniga, kuidas oleks võimalik uutes tingimustes tipptasemel korvpall Eestis säilitada? Vähemalt üks ettepanek (maksuvaba summa ülempiir kolmekordse kuupalga alammäära suuruseks) käis küll kaudselt artiklitest läbi, kuid sedagi ilmselt mitte korvpalliliidu enda initsiatiivil, vaid tubli ajakirjanik oli tõenäoliselt selle ise lihtsalt kuskilt üles korjanud.

Ma vabandan, kui teen kellelegi liiga, aga see on lihtsalt minu nägemus, mis meedias toimuvat monitoorides on silma jäänud. Kindlasti on alade lähtepositsioonid ka erinevad (arvestades, et jalgpalliliit saab Euroopast suuri toetusi), aga teatud asjad ei nõua ka niivõrd raha, vaid lihtsalt tahtmist pildis olla ning asju professionaalsemalt teha.

Kui juba jalgpalliga võrdluseks läks, siis kopeerin siia 2 soccerneti foorumi postitust eelmise aasta suvest, mille autoriks on Viljandi Tuleviku (eelmisel hooajal meistriliigas 7. koht) turundusjuht. Eks igaüks saab nüüd ise mõelda, et kas kohalikus kossus käivad asjad samamoodi, paremini või halvemini.

Nende postituste ajendiks oli küsimus, et kas Eesti jalgpalliklubi sponsoreerimine toob ka midagi ettevõtetele tagasi või on tegemist pmst heategevusega ja raha maha viskamisega.

Meil on mitu sponsorit, kes on klubiga juba mitu aastat ning kes on otsesõnu kinnitanud, et üks nende toetuse (ja selle püsimise) põhjusi on see, et nad teenivad läbi oma toetuse otsest tulu. Nimeliselt võib suurematest välja tuua näiteks Rademari spordikaupluste keti kohaliku osakonna ning kohaliku autorutu ühe suurema tegija LX Motorsi.

Rademar on Tuleviku treening- ja mänguvarustuse ametlik müüja ning selle osakonna müüginumbrid on aasta-aastalt tõusuteel. Lisaks teeme Rademariga tõhusat turunduslikku koostööd ning seda nii moodustel, mida saab selgelt mõõta (flaierikampaaniate return rate, kliendikaartide omanike ringi laienemine ning nende kaartidega tehtud ostud jne; neid mooduseid on veel) kui üldisemal mainetasandil. Lisaks tuli klubipoolse algatusena Rademari ja Marati koostöö, mille tulemusena saab ainult Rademari poest osta Tuleviku vabaajarõivaste seeriat (dressid, särgid, capid), mis on väga popid ja ostetavad.
Just viimane kodumäng Paidega oli Rademari mängupäev, juba kolmandat aastat järjest. Sellised pikaajalised suhted ei tule tühja koha pealt.

LX Motors on Lõuna- ja Kesk-Eesti suurim Honda autode ja aiatehnika müügiesindus. Klubi on nad toetanud juba pikki aastaid, veelgi pikemalt, kui Rademar. Proovisin praegu mõttes kokku lugeda jalgpallikogukonna inimesi, kes on LX Motorsist viimase paari aasta jooksul auto ostnud (lisaks kahel autole, mis on klubile tasuta kasutada antud), ning minu enda kõrval tuli kuus nime kohe meelde (nii mängijaid, fänne kui lapsevanemaid), aga tegelikult on neid selgelt rohkem. LX-i inimesed on samuti otsesõnu öelnud, et koostöö jalgpalliklubiga kajastub selgelt nende müüginumbrites ning klubi sissetöötanud turunduskanalid, millele neil on ligipääs, on nende jaoks Viljandis ühed efektiivsemad kanalid üldse.
Mina ise plaanin sügisel juba teise auto soetamist LX-i salongist. 25. augustil korraldame siin kogu linna perepäeva, mille peatoetajaks LX Motors on. Jällegi, sellised suhted ei tule tühja koha pealt.

Peasponsoriks tuli meil algava hooaja eel Espak Viljandi. See on pikem jutt, miks ja kuidas ja millise pingutuse järel, aga alguse saanud kolmeaastase koostöö üldjooned lähtuvad sisuliselt samuti eelkirjutatust.

Jah, Vintsul võib olla õigus, kui ta ütleb, et väikeses kohas on selliseid suhteid lihtsam realiseerida. Samas on väikeses kohas ka kordades vähem raha, millele on suurlinnaga võrreldes kordades rohkem tahtjaid (sest kasvõi toetust soovivate spordialade loetelu on sama, mis suurlinnas). Seetõttu tulevad väikeses linnas selliselt püsivad sponsorsuhted kätte kohati vaata-et raskemaltki, kui nt Tallinnas. Blingi siin ju ka pole, kaotused on pigem argipäev kui haruldus, tuhandene publikuarv on siiani veel helesinine unistus jne.

Kõik on tehtav. Vähem põhjendamatut pessimismi on vaja. Simples.

Peasponsori panus on rahaline. Pealinnaklubidega võrreldes mõistagi väiksem, aga Viljandis mõistes väga, väga korralik viiekohaline (ühe aasta kohta, leping on kolmeks aastaks). Täpset summat kahjuks siin välja öelda ei saa.

Nii Rademari kui LX-i puhul on tegemist raha ja toodete-teenuste komboga, mille rahaline väärtus küündib samuti viiekohaliseni aastas. Selline koostöö on Tuleviku sarnase mikroklubi jaoks üli-üliväärtuslik, sest iga toode või teenus, mis tuleb klubile sponsorilt tasuta, vabastab eelarvest koheselt sellesama toote või teenuse jaoks reserveeritud rea.

Meil on lisaks väga-väga suur hulk väiketoetajaid, eranditult kõik kohalikud tegijad, kes panustavad jõukohaste summadega, aga samuti ka teenuste ja toodetega. Värskeimaks näiteks käimasoleva hooaja sellisest koostööst on aiamajade tootja Baltic House Production, kes pöördus toetussooviga klubi poole ise, püstitas klubile kunstmuruväljakule treenerite- ja varustusemaja ning linnastaadionile kassa/fännipoekese. Nende sooviks oli kasutada meie turunduskanaleid (sotsiaalmeedia, video- ja muu meedia) ning toetada lisaks rahaliselt üht noortevõistkonda (valituks sai edukalt esinev U-17 sats, kes kannab vormil Baltic House logo).

Lugesin praegu kokku: Tulevikul on kokku 27 püsivat sponsorit, toetajat ja koostööpartnerit. Neist ainus mittekohalik on Rademar, sedagi tinglikult, sest kogu koostöö käib läbi keti kohaliku osakonna. Espak on 100% Viljandi põhine, ehkki kuulub suurde Espak Gruppi.

Ilma nende toetajateta klubi ei eksisteeriks. Lihtne tõde.

Ma ei tea jalgpallist midagi aga kuhu ntx see Paide 950 000 € pannakse? Kulub see kõik raha ära?

Huvitav, et keegi nagu Vallavanemat toolile ei seo ja isegi küsimusi ei esita. Tegu ju paljuski avaliku rahaga varasemalt ning tegu ju poliitikuga, kes peaks nagu rahva, sh kossurahvale selgitusi jagama.