Korvpallureid, kes saavad edukalt hakkama mitmel erineval positsioonil, leidub palju. Enamasti on siiski tegemist kahe sarnase ampluaaga. Erik Keedus suutis korvpalliavalikkust aga päris korralikult jahmatada, kui TTÜs mängujuhina rakendatud mees lõi BC Kalev/Cramos läbi hoopis „number neljana“, täna püüab ta koos kaaslastega Riias tuule alla teha kohalikule VEFile.
Treenerid otsisid juba noorpõlvest saati Keedusele väljakul seda kõige õigemat kohta. On vana tõde, et lapsele tuleb õpetada kõike ja pikka poissi ei tohi ainult korvi alla seisma panna. Keedus oli noorteklassis keskmisest veidi pikem, kuid juhendajad Olev Baar ja Priit Vene lükkasid ta ühel hetkel tagaliini.
TTÜs meeste võistkonda jõudes nägi toonane peatreener Aivar Kuusmaa teda esialgu "väikese äärena", hiljem proovis Tiit Sokk Keedust jällegi mängujuhina. Ka Eesti noortekoondistes said erinevad positsioonid läbi käidud – tõeline Figaro!
Mängujuhi koht oleks tõeline trump, kui…
Mida aga arvab 26aastane mängumees sellest "solgutamisest" ise? "Positsioon pole oluline – tähtsaim, et saan mänguaega ja võistkonda aidata," lausub Keedus resoluutselt. Ta lisab, et tunneb kõige mugavamalt end positsioonidel "kaks-kolm", sest näiteks VTB Ühisliigas jääb tihtipeale pikkusest ja jõust puudu.
Ent oma 198sentimeetrise pikkuse juures tunneb ta, et mängujuhi koht oleks tõeline trump, kui… "Kui suudaksin selle koha normaalselt välja mängida, oleks mul pikkuse tõttu päris hea eelis. See tekib siis, kui oled lühemate vastastega võrreldes sama kiire ja osav. Aga annan endale aru, et mul puuduvad oskused seda tipptasemel mängida. Põhilise puudujäägina pole ma põrgatusel nii kindel, kui peaksin olema. Tagamängijalt ei tohiks põrgatuse pealt palli ära võtta, kuid TTÜs kippusin kõva surve all palle kaotama," tunnistab Keedus enesekriitiliselt.
Miks põrgatusoskus ei jõudnud soovitud tasemele, pole mehel ühest vastust: "Eks see ole drillimise, samas enesekindluse värk. Noorteklassis oli mul lihtsam, kuid meeste seas tuleb kõvem kaitse vastu."
Keedusel polnud noorena otsest eeskuju ei mängujuhi ega ühelgi teisel positsioonil: "Ma pole kunagi ennast paigutanud kindla positsiooni mängijaks. Igalt mängijalt võib õppida häid asju, ja leida midagi, mida enda mängu juurde panna.
Maailmast leiab palju näiteid, suhteliselt lühikestest eesliini- ning peaaegu nendepikkustest ja nõtketest tagamängijatest. Kõigile õpetataksegi kõike: viskamist, põrgatamist. Kevin Durant on ju sama pikk nagu meil Gladness või oli Upshaw – ning mis stiilis ta mängib?! Kuidas sa takistad teda? Saad teda viskel segada, aga viset päris ära ei võta."
Eredalt meeles Läti koondislase "töötlemine"
Kui Keedus jõudis suvel 2014 Kalevisse ning peagi selgus, et asjaolude kokkulangemise tõttu tuleb tagaliini asemel kolida "suure ääre" kohale, mõnegi pool pead pikema mehega madistama, kas see kutsus esile emotsiooni "kurat, tuleb kollidega rabelema hakata"?
"Ei. Ma ei karda keha anda, mulle meeldib võitlus!" hüüatab Keedus. "Mulle meeldib seista vastu sellele, et kui kellelgi peaks idee järgi olema suur eelis, kuid ta ei saa seda. Mulle meeldib vastupidist tõestada!"
Talle on eredalt meelde jäänud üks esimesi Ühisliiga mänge, kui Kalev võttis Tallinnas vastu Samaara Krasnõje Krõlja. Keedus sai peatreener Alar Varrakult ülesande võtta rajalt maha endast 15 sentimeetrit pikem Läti koondislane Kaspars Berzinš.
"Ta pole füüsiliselt väga tugev, aga ikkagi klassiga mängija ja oli hooaja alguses teinud juba mitu head mängu. Ma ei tohtinud lasta tal korvi lähistele jõuda, pidin hakkama juba eemal võitlema ja jõudma talle iga hinna eest ette, et ta ei saaks palli. Tähtsaim, et suutsime võita, ja ka isiklikult tundsin, et olin ülesannete kõrgusel," meenutab Keedus. Samas möönab ta, et leidub vastupidiseid näiteid, kus vastased on tema lühemat kasvu edukalt ära kasutatud.
Nõnda kasutatakse Keedust ka Eesti koondises nüüd "number neljana" ning eelmisel suvel paljude meeste puudumisel muud varianti polnudki. "Pidime Indrek Kajupangaga selle positsiooni ära täitma, aga temagi pole ju "neli"! Ent me kumbki ei nurisenud. Rõhutan uuesti: peamine, et saan meeskonda aidata."
Uue tsükli koondisetegemiste üle polnud Keedus veel juurelnudki. Ta vajub mõttesse, kui küsida, kas peab MMi põhivaliksarjast eemale jäämist ehk mudaliigasse langemist asjaks, millest tuleb iga hinna eest hoiduda? "Jah, me ei tohi sinna allapoole langeda. Usun, et meil on selleks satsi nii palju küll. Keegi pole koondise esindamisest niisama loobunud, kelle tervis lubab, see tuleb. Kui kutsutakse, lähen kindlasti. Meil leidub häid mängijaid ja järelkasvu vaadates pole pessimismiks põhjust," lõpetab Keedus optimistlikult.