Re: Hooaja üldarutelu
Postitatud: 02 Veebr 2017, 13:28
Liider Harper tahab Kalev/Cramo edukursile viia
Demonte Harper õpib Kalev/Cramos mängujuhi ülesandeid paremini täitma, et kriitikute suu sulgeda.
Harper mängib Euroopas viiendat hooaega. Enne Eestisse tulekut teenis ta leiba Horvaatias, Valgevenes, Itaalias ja Poolas.
„Ta pole mängujuhi ülesandeid palju täitnud, hädapärast on tegutsenud selles rollis, näiteks Poolas,” rääkis Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak. „Ta pole klassikaline number üks, aga otsisime endale pikemat pointguard’i (mängujuhti), kes oleks teistsugune kui Timmu (Sten-Timmu Sokk – toim). Eks mängujuhi rollis on Demontel vaja rohkem kogemusi, mõnikord tuleb teistmoodi otsustada, kui ta seda teeb.”
193 cm pikkune ühendriiklane loob teravust, viskab ise ja oskab söötudega teisi viskele aidata. Kriitiliste asjatundjate meelest hoiab ta palli vahel liiga kaua ja võiks kaaslastele heldemalt sööta.
„Tunnen end meeskonnas hästi,” sõnas Harper. „Olen andnud VTB liigas keskmiselt üle kuue söödu mängus. Loen mängu ja kui näen, et pean rohkem söötma, siis söödan, kui on vaja rohkem visata, siis viskan. Tunnen, et võin teha väljakul kõike, aga keskendun eeskätt sellele, mida meeskond konkreetsel hetkel vajab.”
Rünnakul kulutab Harper lõviosa energiast. Ent see ei anna talle õigust kaitses lõdvestuda. Ka seda on kriitikud pahaks pannud.
„Mõnes mängus pole Harperi viskeprotsent kõige parem, siis ta pole nii kasulik, kui võiks,” nentis Varrak. „Aga mul on väga raske talle etteheiteid teha. Ei lase kaitses jalga sirgeks, pingutab mõlemal pool. Positiivne ja töökas. Üks meie liidritest, kellelt on palju nõutud ja samas talle ka natuke rohkem lubatud. Mulle ta meeldib. Ta on üks paremaid tagamängijaid, kes meil siin käinud on.”
Liidrirolliga harjunud
Kalev/Cramo on kohati isegi VTB ühisliiga liidritele sitkelt vastu seisnud. Samal ajal pole sarjas eelviimasel kohal asuv Eesti meister suutnud tasavägiseid kohtumisi enda kasuks pöörata.
„Oleme sageli pisut hilja hakanud vastastele survet avaldama,” nentis Harper. „Usun, et saame oma koostöö käima, selleks läheb veel aega. Näen meie mängus arengut, aga meil tuleb veel väikseid asju parandada, et hakata tasavägiseid kohtumisi võitma. Mu meelest aitaks juba see, kui nii kaitses kui ka rünnakul agressiivsemalt tegutseda.”
Samuti pidas Harper oluliseks, et meeskond hoiaks rohkem kokku ja üksteist igas olukorras toetataks.
Mu kehalised võimed vastasid NBA tasemele. Mul oli vaja õppida profikorvpalli ja isiksusena kasvada, sellest jäi tookord puudu.
„Eriti on seda vaja välismängudel, kus surve on suurem,” lausus ta. „Meeskondlikku pingutust tuleb parandada. Meil on head mängijad, küsimus pole selles, et keegi ei taha pingutada. Tahame alati võita.”
Harperile meeldib oma tundeid näidata, kui midagi on õnnestunud.
„Inimesed tulevad meile kaasa elama ja peame pakkuma elamust,” rääkis ameeriklane. „Kui midagi hästi välja tuleb, siis tuleb publikule näidata, et see läks ka sulle endale korda. Palju on minu õlul. Harjusin liidrirolliga ülikoolimeeskonnas ja ma ei karda olla number üks, kes näitab initsiatiivi ja annab teistele eeskuju nii mängus kui ka treeningul.”
Unistab NBA-sse pääsust
Harperi esimene spordiala oli ameerika jalgpall. Tema ema mängis korvpalli ja kui Demonte sai 12-aastaseks, soovitas ema pojalgi alustada korvpallitreeninguid. „Korvpall hakkas kohe meeldima ja ema toetas igati. Sain keskkooli meeskonda, õppisin kogu aeg juurde,” meenutas ameeriklane.
Nashville’i osariigi Morehead State’i ülikool kuulus üliõpilasliiga NCAA keskmike hulka ja Harper selle kooli põhiviisikusse. Tema meeskonnakaaslane oli Kenneth Faried, kes tuli USA koondisega 2014. aastal maailmameistriks. „Arenesin iga hooajaga, sain tugevamaks ja kiiremaks,” ütles spordikorraldust õppinud Harper.
NBA klubid ülikoolidiplomiga Harperit enda rivistusse ei valinud. Ta osales suveliigas ja mitme meeskonna treeningul ning teenis ühe hooaja leiba NBA tütarliigas.
„Treenerid ütlesid: „Sa oled võimeline NBA-s mängima.” Mu meelest polnud küsimus selles, et konkurentsis alla jäin, vaid mul oli vaja õppida profikorvpalli ja isiksusena kasvada, sellest jäi tookord puudu. Mu kehalised võimed vastasid NBA tasemele. NBA tütarliigas õppisin NBA stiili. Olen meeskondlikku mängu õppinud ka Euroopas ja nüüd mõistan korvpalli märksa paremini kui mõni aasta tagasi,” rääkis Kalev/Cramo mängujuht.
Harperi lühem eesmärk on mängida Euroopas nii kõrgel kui võimalik. Nagu paljud Vanasse Maailma tulnud USA korvpallurid, ihkab ka tema NBA-sse jõuda.
„Hea õnne korral võib ta Euroopa tippklubisse pääseda ja tal on potentsiaali, et seal ka hakkama saada,” lausus Varrak. „Ta vääriks vähemalt aasta proovimist kuskil tipus. Mängujuhi kohal tegutsemine tuleb talle kasuks ja muudab ta mitmekülgsemaks.”
Demonte Harper õpib Kalev/Cramos mängujuhi ülesandeid paremini täitma, et kriitikute suu sulgeda.
Harper mängib Euroopas viiendat hooaega. Enne Eestisse tulekut teenis ta leiba Horvaatias, Valgevenes, Itaalias ja Poolas.
„Ta pole mängujuhi ülesandeid palju täitnud, hädapärast on tegutsenud selles rollis, näiteks Poolas,” rääkis Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak. „Ta pole klassikaline number üks, aga otsisime endale pikemat pointguard’i (mängujuhti), kes oleks teistsugune kui Timmu (Sten-Timmu Sokk – toim). Eks mängujuhi rollis on Demontel vaja rohkem kogemusi, mõnikord tuleb teistmoodi otsustada, kui ta seda teeb.”
193 cm pikkune ühendriiklane loob teravust, viskab ise ja oskab söötudega teisi viskele aidata. Kriitiliste asjatundjate meelest hoiab ta palli vahel liiga kaua ja võiks kaaslastele heldemalt sööta.
„Tunnen end meeskonnas hästi,” sõnas Harper. „Olen andnud VTB liigas keskmiselt üle kuue söödu mängus. Loen mängu ja kui näen, et pean rohkem söötma, siis söödan, kui on vaja rohkem visata, siis viskan. Tunnen, et võin teha väljakul kõike, aga keskendun eeskätt sellele, mida meeskond konkreetsel hetkel vajab.”
Rünnakul kulutab Harper lõviosa energiast. Ent see ei anna talle õigust kaitses lõdvestuda. Ka seda on kriitikud pahaks pannud.
„Mõnes mängus pole Harperi viskeprotsent kõige parem, siis ta pole nii kasulik, kui võiks,” nentis Varrak. „Aga mul on väga raske talle etteheiteid teha. Ei lase kaitses jalga sirgeks, pingutab mõlemal pool. Positiivne ja töökas. Üks meie liidritest, kellelt on palju nõutud ja samas talle ka natuke rohkem lubatud. Mulle ta meeldib. Ta on üks paremaid tagamängijaid, kes meil siin käinud on.”
Liidrirolliga harjunud
Kalev/Cramo on kohati isegi VTB ühisliiga liidritele sitkelt vastu seisnud. Samal ajal pole sarjas eelviimasel kohal asuv Eesti meister suutnud tasavägiseid kohtumisi enda kasuks pöörata.
„Oleme sageli pisut hilja hakanud vastastele survet avaldama,” nentis Harper. „Usun, et saame oma koostöö käima, selleks läheb veel aega. Näen meie mängus arengut, aga meil tuleb veel väikseid asju parandada, et hakata tasavägiseid kohtumisi võitma. Mu meelest aitaks juba see, kui nii kaitses kui ka rünnakul agressiivsemalt tegutseda.”
Samuti pidas Harper oluliseks, et meeskond hoiaks rohkem kokku ja üksteist igas olukorras toetataks.
Mu kehalised võimed vastasid NBA tasemele. Mul oli vaja õppida profikorvpalli ja isiksusena kasvada, sellest jäi tookord puudu.
„Eriti on seda vaja välismängudel, kus surve on suurem,” lausus ta. „Meeskondlikku pingutust tuleb parandada. Meil on head mängijad, küsimus pole selles, et keegi ei taha pingutada. Tahame alati võita.”
Harperile meeldib oma tundeid näidata, kui midagi on õnnestunud.
„Inimesed tulevad meile kaasa elama ja peame pakkuma elamust,” rääkis ameeriklane. „Kui midagi hästi välja tuleb, siis tuleb publikule näidata, et see läks ka sulle endale korda. Palju on minu õlul. Harjusin liidrirolliga ülikoolimeeskonnas ja ma ei karda olla number üks, kes näitab initsiatiivi ja annab teistele eeskuju nii mängus kui ka treeningul.”
Unistab NBA-sse pääsust
Harperi esimene spordiala oli ameerika jalgpall. Tema ema mängis korvpalli ja kui Demonte sai 12-aastaseks, soovitas ema pojalgi alustada korvpallitreeninguid. „Korvpall hakkas kohe meeldima ja ema toetas igati. Sain keskkooli meeskonda, õppisin kogu aeg juurde,” meenutas ameeriklane.
Nashville’i osariigi Morehead State’i ülikool kuulus üliõpilasliiga NCAA keskmike hulka ja Harper selle kooli põhiviisikusse. Tema meeskonnakaaslane oli Kenneth Faried, kes tuli USA koondisega 2014. aastal maailmameistriks. „Arenesin iga hooajaga, sain tugevamaks ja kiiremaks,” ütles spordikorraldust õppinud Harper.
NBA klubid ülikoolidiplomiga Harperit enda rivistusse ei valinud. Ta osales suveliigas ja mitme meeskonna treeningul ning teenis ühe hooaja leiba NBA tütarliigas.
„Treenerid ütlesid: „Sa oled võimeline NBA-s mängima.” Mu meelest polnud küsimus selles, et konkurentsis alla jäin, vaid mul oli vaja õppida profikorvpalli ja isiksusena kasvada, sellest jäi tookord puudu. Mu kehalised võimed vastasid NBA tasemele. NBA tütarliigas õppisin NBA stiili. Olen meeskondlikku mängu õppinud ka Euroopas ja nüüd mõistan korvpalli märksa paremini kui mõni aasta tagasi,” rääkis Kalev/Cramo mängujuht.
Harperi lühem eesmärk on mängida Euroopas nii kõrgel kui võimalik. Nagu paljud Vanasse Maailma tulnud USA korvpallurid, ihkab ka tema NBA-sse jõuda.
„Hea õnne korral võib ta Euroopa tippklubisse pääseda ja tal on potentsiaali, et seal ka hakkama saada,” lausus Varrak. „Ta vääriks vähemalt aasta proovimist kuskil tipus. Mängujuhi kohal tegutsemine tuleb talle kasuks ja muudab ta mitmekülgsemaks.”
