BC Kalev/Cramo - foorum

Raja kirjutas:Mis Joosep Toomest saanud on?

Kalev/Cramo pole suutnud Ühisliigas mängimist enda ega Eesti korvpalli hüvanguks kasutada.

Aastad lähevad, kuid midagi ei muutu. Paberil paistab korvpalli Ühisliiga suurepärase sarjana, milles osalemine peaks garanteerima meeskonna stabiilselt hea taseme ja tippmängijate pealekasvu, kuid tegelikkuses pole Kalev/Cramo ega Eesti korvpall tervikuna suutnud nendest mängudest kasu lõigata. Ei tänavu ega ka varasematel aastatel.

Eile Ühisliiga hooaja viimases kohtumises kodus Peterburi Zenitile 95 : 98 kaotanud Kalevis on kõikides olulisemates rollides leegionärid. Hooaja keskmise punktiskoori põhjal on neljanda positsiooniga parim Rain Veideman, kuid nüüdseks on ta teadupärast meeskonnast lahkunud. Paraku mitte astme võrra kõrgemale nagu varasematel aastatel Kalevist läinud Frank Elegar, Josh Boone või tänavu keset hooaega kaabut kergitanud Demonte Harper, vaid Itaalia esiliigasse.

Ühisliigas mängitud aastate jooksul – Kalev on seda teinud alates 2008. aasta detsembris peetud nn promoturniirist – pole selle sarja kaudu tugevamasse meeskonda jõudnud ükski Eesti korvpallur, ei meenu ka kasvõi koduklubi hierarhias selget arengut teinud mängijat. Kahjuks pole kõik koondise tasemel mängijad seda üritanudki. Tõsises liigas pallimisele on eelistatud mugavamat äraolemist Tartus või otsitud väljundit Euroopa mõistes keskpäraste sarjade keskpärastes meeskondades.

Hoopis tõhusamalt on Kalevit hüppelauana kasutanud meeskonda palgatud leegionärid. Pea igal hooajal on mõni mängija siirdunud Kalevist kõrgemat palka pakkuvasse tiimi. Kuid suvaliste välismaalaste vahendamine ei peaks olema Kalevi eesmärk. Lepingud, mis lubavad mängijatel igal ajal lahkuda, ei võimalda hooajaks ehitada kindlatel alustel püsivat meeskonda.

Loogika ütleb, et tippklubide vastu mängiv Kalev võiks olla Eesti koondise baasklubi, kus pallurid saavad tugevas seltskonnas mängides areneda, kuid tegelikult ta seda pole. Eilses hooaja viimases mängus osalenud eestlastest on koondise eeldatav algviisikumees nullile jäänud Sten-Timmu Sokk. Ilmselt mahuks 12 hulka ka Erik Keedus, kas ka Martin Dorbek, pole kindel. Kõik.

Kalevi juhid on korduvalt rääkinud, et eestlastest mängijaid polegi kusagilt võtta. Kuid mida on olukorra parandamiseks tehtud? Kus on Kalevi klubi püramiid, oma noored? Aastate jooksul on Kalevi noortemeeskondadest jõudnud põhitiimi ainult Dorbek, lühikeseks ajaks pinki nühkima ka Kristo Mangelsoo. Süsteemsest mängijate kasvatamisest pole aga juttugi. Kalevi mänedžeri Kaarel Sibula sõnul hakatakse sellesse panustama, kuid vahepealsed aastad on mahavisatud.

Omaette küsimus on see, miks ei taha Eesti parimad Kalevi särgis mängida. Eesti korvpalli tippaastatel oli Kalevisse pääs iga noore pallipatsutaja unistus. Leedus on Kaunase Žalgiris ikka samas staatuses, Eestis Kalev aga mitte. Ilmselt on siin tegemata tööd ka Kalevil endal. Pole kuulda olnud, et nad püüaksid väiksematest klubidest andekaid noori endale osta.

Võib-olla on omade nappus põhjus, miks Ühisliiga Eesti korvpallipublikut külmaks jätab. Tõsi, meeletuid rahvahulki ei meelita see sari kokku peaaegu kusagil, kuid Kalev on selleski pingerivis tabeli teises pooles. Keskmiselt vaatas Kalevi kodumänge 1100 inimest. Ainsana meelitas veidikenegi rahvast kohale Euroliiga valitsev tšempion Moskva CSKA. Asja annaks parandada parema turundusega, kuid vaja oleks ka eestlastest fännidele atraktiivset meeskonda.

Jättes kõrvale poliitilised detailid, oleks hea, kui Kalev Ühisliigas jätkaks. Muuta tuleks aga oma filosoofiat – Kalevist peaks lõpuks ometi saama Eesti korvpalli lipulaev.

nojah kirjutas:Püüan pakkuda mõned põhjused sellele olukorrale:
1) Meeskonna eesmärgid ongi tihti liiga palju protsessipõhised (osalemine, arendamine jne) kui tulemuspõhised (jah jutuna on play-off koht hea aga kui tulemust ei saabu ei järgne ka mingit tagajärge - lepitakse sellega, et läks nagu läks). Siit edasi muutubki asi liiga rutiinseks, inimesed - alates mängijatest kuni publikuni väsivad. Kui välismängijatel ongi Kalev ajutine vahepeatus siis oma meestel ilmselt selline emotsioonitu tabeli tagaosas loksumine ja üksikud eredad sähvatused ei loo piisavalt head baasi individuaalseks arenguks - meeskond tervikuna ei ole arenenud ja oma mängijatel on pidevalt vaja olnud kohandada oma rolli tulenevalt muutunud meeskonna liidrite oskustest.
2) VTB taseme ja KML taseme vahel on ikka ülimeeletu tasemevahe. Ehk meie enda mängijatel puudub loogiline vaheaste, kus nad saaksid piisavalt heal tasemel mänge/treeninguid. Selline tasemevahe ongi taksituseks meie enda mängijatele VTB tasemele jõudmiseks. Heal juhul saab sobiv tüüp Cramos rollimängija koha aga mitte enamat. See korvpall mida mängitakse KMLis ei meenuta kaugeltki seda, mida mängitakse VTBs. Enamus võõrleegionäre tuleb vähemalt keskmise tasemega Euroopa liigadest aga meie meistriliiga tase on üks Euroopa nõrgamaid. Sel hooajal on sisuliselt ainult 3 klubi, kes enam-vähemgi korvpallimeeskonda meenutavad oma professionaalsuselt ja koosseisult.
3) Eelnevalt tulenevast ei ole ka neil mängijatel, kes Cramo pingile tulevad piisavalt kannatust, et ennast mitme hooajaga pildile töötada ja mängida. Selge see, et ainult pingil istudes ei arene ja seepärast kardetakse ka n.ö kaotatud aastaid. Aga on sama selge, et KML mängides ei ole võimalik ennast arendada ka VTB jaoks sobivale tasemele. Enamus kes on mänguaja pärast madalamale tasemele läinud on sinna ka jäänud. Paremal juhul saadakse jah mõni vahehooaeg mõnes keskmise tasemega Euroopa klubis aga seda on pigem hakanud juhtuma paaril viimasel aastal. Eks näis kas sealt kedagi on Cramosse tulemas, iseenesest Kitsing või Kurbas näiteks võiks proovida.
4) See põhjus ka, et on olnud päris mitu vaheaastat siin, kus väga säravaid noori talente ei olegi olnud. Ehk polegi kellegi vahel väga valida. Ja kes vähegi talendikam on olnud, see on läinud pigem välismaale ära (mis mängija arengu seisukohalt on minu arust ainuõige - KML on sisuliselt hobiliiga tasemel ja VTBsse otse minna on noore jaoks tavaliselt liiga suur samm). Ehk mõne järgmise aasta perspektiivis asi muutub - kuigi jah eks näis palju meie nooremast põlvkonnast tahab Eestis mängida ja palju mujal. Koondise jaoks on ikkagi see, et mängijat on erinevates liigades ja klubides pigem positiivne.
5) Järgmiseks hooajaks tasuks tõesti pigem mõelda sellele, et vähegi potentsiaalikate oma mängijatega (Jõesaar, Kurbas, Kitsing, Paasoja) läbi rääkida osalemise osas. Kuigi ma olen alati olnud vastu igasugustele välismängijate piirangutele ja ei pea mängija passi kõige olulisemaks kui jutt on saavutustest siis - ilmselt selle rahakotiga välismängijaid ostes ei ole ikkagi võimalik meeskonnana järgmist sammu teha. Ollakse küll liigas enam-vähem konkurentsivõimelised selles osas, et päris suuri pakke tuleb suht vähe aga võite tuleb ka vähe. Ehk saadakse hakkama mängimisega, mitte võitmisega. Ja siin ongi vist ainult kaks mõistlikku lahendust 1) leida 2x eelarve (suht utoopia) ja palgata tõeliselt konkurentsivõimeline meeskond või 2) üritada ikka iga hinna eest meelitada kõik vähegi mõistlikul tasemel eestlased võistkonda ja siis välismängijatega paigata ainult puuduvad kohad (4-5 meest tuleb muidugi ikkagi juurde kutsuda). Vastasel korral vist ei ole meeskonnal suuremat mõtet.
6) Ja ikkagi järgmisel hooajal selgelt kaaluda, mis variandid veel on Venemaa liiga kõrval. Kui ikka pakutaks kohta mõistliku mängude arvuga ja heal tasemel atraktiivset liigat Euroopa pool, siis vahelduseks oleks ikkagi päris hea vaadata, mis ka mujal Euroopas toimub kui ainult Venemaal.