Veebruari lõpus lahkus BC Kalev/Cramo ridadest rünnakuliider Demonte Harper, kelle asendajaks toodi kogenud mängujuht Branko Mirkovic. Tagantjärele võib öelda – valitsev meister pani valikuga kümnesse.
"Huvitav, mida treener võis pärast seda mängu mõelda – kelle ta küll siia tõi?!" kirjeldas 34aastane serblane oma Kalevi debüütmängu järgseid emotsioone. Mäletatavasti jõudis Mirkovic Kuressaares peetud Balti liiga veerandfinaalkohtumises Riia Baronsi vastu väljakul viibida veidi üle kümne minuti, kui ta teise tehnilise vea ja ühtlasi eemaldamise teenis.
"Esimene tehniline anti flop’i eest. Teises olukorras läks Cedric [Simmons] kellegagi vaidlema – läksin lihtsalt juurde ja ütlesin: "olge nüüd, aitab küll," ja sain tehnilise. Läksin treeneri juurde ja vaatasin teda hämminguga: mis nüüd juhtus?" meenutas Mirkovic toonaseid segaseid tundeid.Vaatamata mõnevõrra vastuolulisele avakohtumisele on mängujuht tõusnud Cramo liidriks, kellele loodab nii peatreener Alar Varrak kui ka meeskonnakaaslased.
Kalevisse tulek oli ootamatu
Hooaega Rumeenias alustanud pallurile tuli valitseva Eesti meistri pakkumine välguna selgelt taevast. "See oli mulle endalegi üllatus. Ei teagi, kuidas see juhtus, mängisin alles Oradeaga Meistrite liigat," mõtiskles Mirkovic.
"Ühel päeval agent helistas ja küsis, mida arvan Kaleviga liitumisest? Ütlesin, et Kalev on hea meeskond, aga mul on ju siin leping. Harper lahkus ning neil oli mängujuhti vaja. Ütlesin, et kui asjad saab korda ajada, siis loomulikult liitun Kaleviga."
Uus koduklubi polnud Mirkovicile sugugi võõras – kolmel eelmisel hooajal kollitas mängujuht meie mehi Ühisliigas Minski Tsmoki värvides. Enamgi, ees ootas vana tuttav Vitali Ljutõtš, kellega koos Valgevenes kolm hooaega järjest palliti. "Tänu temale oli mul tunduvalt lihtsam meeskonda sulanduda," sõnas mängujuht.
Täpsemalt öeldes – mingisuguseid kohanemisraskusi kogenud serblasel ei tekkinudki. Juba esimestest päevadest võeti teda kui täieõiguslikku liiget. "Treener ütles, et annab mulle paar rünnakuliikumist, mida võin mängida," meenutas Mirkovic naerulsui Varraku esimesi juhiseid. "Sellega asi piirdus ja sellest piisas."
Eesti meistritiitel on tähtis
Uus mees tõusis kohe meeskonna üheks vedajaks ja liidriks. Cramo mäng muutus hoobilt meeskondlikumaks. Tõsi, raskeid aegu on olnud, kuid kalevlased hoiavad kokku.
"Võistkonna keemia on suurepärane," teatas Mirkovic. "Isegi selle vähese siin veedetud ajaga olen teistega lähedasteks saanud. Käime tihti koos väljas – õhtusöökidel või niisama istumas, lävime väga tihedalt."
Kui mõnel varasemal hooajal on ühtehoidmist nappinud, siis tänavu paistab see Eesti meisterklubist hästi välja. Vaatamata nigelale Ühisliiga hooaja lõpule ja Balti liigas medalita jäämisele liigutakse ühtse löögirusikana kohaliku meistritiitli kursil.
"Loomulikult on," kinnitas Cramo rünnakute dirigent kullavõidu olulisust. Ta lisab, et lihtne see siiski pole. "Raplal on hea meeskond. Nad alistasid Tartu, see on suur asi. Nad murdsid Kalevi ja Tartu vastasseisu. Meil tuleb tiitli võitmiseks endast kõik anda."
Teise finaalmängu otsustavatel hetkedel kallutas pingelise lõpu Kalevi kasuks just Mirkovic, kes tabas 24 sekundit enne lõppu kaugviske. Sellega pääseti kuuega ette ning kohtumise saatus oli sisuliselt otsustatud.
"See oli minu hetk!" meenutas võidukorvi mehiselt tähistanud pallur. "Mul ei olnud just parim mäng – eksisin paljudel visetel – ja kui see viimane tabas, siis oli väga hea tunne."
Midagi kahetsema ei jää
Suuri viskeid ja tähtsaid mänge on Mirkovic kogunud karjääri jooksul hulgaliselt. 2003. aastal alustas ta profikorvpallurikarjääri kodumaal Serbias, seejärel on õnne proovinud Makedoonias, Bulgaarias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Rumeenias ning Valgevenes, jõudes 14 aastat hiljem otsaga Eestisse.
Nii mõnegi tiitli võitnud mees oma karjäärist midagi kahetsema ei jää. "Miks peakski?" arutles mängujuht pärast väiksest mõttepausi. "Olen endast alati parima andnud ja seni on kõik hästi läinud. Olen hoolikalt valinud, kuhu mängima lähen. Enne otsustamist teen väikese taustauuringu. Nagu treenerid küsivad enne minu palkamist minu kohta, küsin mina teistelt samamoodi treenerite ja klubi kohta."
Samuti pole ta end kunagi jamadesse mässinud. "Tähtis on endale aru anda, mida võib ja mida mitte. Eriti olukorras, kus paljud inimesed sind tunnevad. Ei tohi ennast lolliks teha. Professionaal tuleb olla nii väljakul kui ka väljaspool seda."
Üheks oma klubikarjääri vingemaks ajaks peab Mirkovic hooaega 2009/10, mil mängis Sofia Lukoilil. Toona jagas Mirkovic söötu aastaid NBAs ja Euroliigas möllanud Pero Anticile. "Väljaspool platsi oli ta suurepärane – tegi sinu heaks kõike," kirjeldas Cramo pallur oma kuulsaimat meeskonnakaaslast. "Väljakul oli ta aga väga karm. Jäime sõpradeks, aga ta on tõesti karm kutt."
Samuti on Mirkovicile olnud äärmiselt emotsionaalne koondisesse jõudmine, vaatama sellele, et ta ei saanud esindada sünnimaad. "Minu unistuse täitumine oli rahvuskoondise esindamine. Olen küll serblane, aga seal oli palju väga häid mängijaid ees," sõnas 2013. aastal Bulgaaria dressi selga tõmmanud pallur.
"Võimalus oli väga väike. Ühel hetkel tuli jutuks, et saan Bulgaariat esindada – see rõõmustas. Meil ei õnnestunud küll EMile pääseda, kaotasime Eestile, aga see oli suurepärane kogemus."
Kogu oma kirevast karjäärist õnnest pakatav Mirkovic midagi negatiivset ei mäletagi – kui, siis ainult päris algusest. "Ilmselt kõige raskem oli 20.-21. eluaastal. See oli aeg, kui pidi otsustama, mida oma eluga teha," meenutas ta algust.
"Kas pühendada kogu elu korvpallile? Kui oled noor, siis tahad käia väljas, avastada igasuguseid asju, mida selles eas tehakse. Tuli selgeks teha – kui tahan saada korvpalluriks, siis pean tegema iga päev trenni, varakult magama minema, varakult ärkama, korralikult puhkama."
Mirkovic ei mõtle lõpetamisele ega välista, et võib Kalevis jätkata ka tuleval hooajal.