BC Kalev/Cramo - foorum

Reaalsem variant võiks olla
PG: VM, VM (Mirkovic), Sokk
SG: VM (2-3), M.Dorbek
SF: Arbet, Keedus
PF: VM (Tollefsen), Tass, Eichfuss
C: VM, VM(4-5)
Ma millegipärast ei usu, et Simmons ja Ljutits jäävad ja Jõesaar rääkimata Kangurist või Kitsingust üldse tahab Cramosse tulla.
Penskar Arbet peaks olema noorem kui Kangur või Mirkovic ja Cramo taseme kannab ta ikka välja kui terve on. Välja ta selles vanuses ja peale vigastust ilmselt tõesti enam ei lähe.

toivo kirjutas:Aga kui Arbeti seisukohast vaadata - mis muud variandid tal on peale Cramo? Tasemelt saaks ta muidugi igas Eesti klubis hakkama. Välismaa? Kahtlane, pmst terve aasta vigane olnud, selle pealt normaalselt välislepingut ilmselt ei püüa. Ja tema vanuses ei saa enam kommiraha eest kuhugi "ennast näitama" minna.

Tartu ilmselt üritab veidi nooreneda ja vabaneda oma "Cramo vanadekodu" mainest. Arbeti palkamine oleks samm vastupidises suunas.
Ülejäänud satsidest suudan välja mõelda kaks varianti - Rapla, kui palganumbrites kokku suudetakse leppida. Eurosari ka boonuseks juures võibolla. Ning musta hobusena Pärnu.

Aga ilmselt kõige tõenäolisemalt jätkab ikka Cramos. Usun, et heas vormis Arbeti pealt ka VTB tasemel veel ei kärise.

Mul tekib sarnaselt Toivole küsimus, et millest Arbet siis huvitatud on, kui mitte Kalevis jätkamisest? Et saaks Tartusse sõber Taltsi manu, kus graafik on lahjem ja palgad veelgi lahjemad? Arbetil suhtumise ja tahtmise taha minu meelest küll midagi ei jää. Näiteks eelmisel suvel oli ta Halliku kõrval 30+ vanuses mängijatest ainus, kes soovis koondist esindada, ja seda isegi poolvigasena.

Päris mitmes soovinimekirjas figureerib Kristjan Kitsing. Milleks teda tagasi tahta? Viimati, kui ta meeskonnas oli, mängis Keedus ta number nelja positsioonil konkreetselt üle ja haukas ära suure osa tema mänguminutitest. Tänavu jäi ta Taani liiga play-off`is statisti rolli niipea, kui ülejäänud kaks välismaalasest korvialust mängijat terveks said.

Ärge saage selles mõttes valesti aru, et mul midagi Arbeti vastu oleks või ma teda meeskonnas näha ei taha. Asi pole üldse selles. Samuti ma usun, et ta saab vaatamata vanusele ja selle hooaja vigastustele oma tasemelt kindlasti Cramos hakkama. Lihtsalt loogiliselt mõeldes ma kardan, et tal ei pruugi enam olla motivatsiooni meeskonnas jätkata. Aastatega on tekkinud mingi rutiin, vanus pressib peale, vigastused jne. Ehk kui näiteks Rapla või Tartu konkurentsivõimelist palka maksaksid siis ma üldse ei imestaks, et valiks juba kergema tee. Vaevalt tal illusioone on, et suudab oma taset veel parandada. Moraalselt ei ole mitte kellegile kerge mööda Venemaa kolkaid sõita ja aasta-aastalt pakke saada. Emotsionaalselt see ei paku midagi. Jah tase on hea aga.... Noh ütleme, et Venemaa liiga tagumise otsa klubis mängimiseks võiks olla kolm põhjust a) tahad oma individuaalset taset tõsta ja nende mängude abil areneda; b) tahad silma jääda mõnele rikkamale ja tugevamale klubile ja oma karjääri arendada või c) tahad lihtsalt ennast sellel tasemel proovile panna. Minu arust Arbeti osas ei kehti enam ükski neist kolmest eeldusest.

Ei ma olen muidugi ise ka pettunud, kui mõni mängija alla 30 aastaselt lihtsalt alla annab ja kõrgemal tasemel mängimisest loobub ja mugavusest kergema vastupanu teed läheb ning madalamal tasemel mängiva klubi valib. Selge see. Kui aga 34 aastane mees, kes enam kusagile ei arene ja kelle parimad päevad on seljataga teeb sellise enda jaoks mugavama valiku, mõeldes juba vaikselt selle peale mis karjääri lõppedes saab, siis mul küll midagi ette heita ei ole.

Jah tõsi on ka see, et Mirkovic ja Kangur on veel vanemad. Ja ega ma reaalselt ei loodagi väga, et Kangur viitsiks ja tuleks. Kui siis ainult emotsionaalsel põhjendusel ehk tahtes midagi kohalikele fännidele tagasi anda. Aga arvestades, et ta ei läinud Cramost just kõige sõbralikumates suhtes ära siis.... Muidugi kui ta karjääri tahab jätkata ja Cramo teeb kõige parema pakkumise, see on ka variant.

Ja Mirkoviciga ei saa Arbetit väga võrrelda, meeste hinna- ja mänguklass on ikka päris erinev. Pealegi on Mirkovic välisklubis profina leiba teenimas ja tuli ikkagi meeskonda liidriks. Aga vaatamata sellele ma natukene imestasin, et sellisel tasemel mees on sellises vanuses nõus siia tulema. Tavaliselt sellise kvaliteediga mehed tulevad Cramosse ainult lootuses silma jääda ja saada parem leping mõnelt rikkamalt klubilt. Aga noh ju tal on tahtmist karjääri jätkata ja Cramo pakkumine oli tol hetkel talle kõige parem pakkumine. Ja noh näiteks kunagi on ju ka Tanoka Beard karjääri lõpus Tartus mänginud, seega päris imeasi see ei ole....

http://sport.ohtuleht.ee/806899/alar-va ... -mangijaid" onclick="window.open(this.href);return false;
http://sport.ohtuleht.ee/806896/alar-va ... laastavalt" onclick="window.open(this.href);return false;
Loodetavasti saab keegi täistekstid siia. Tänan.

http://sport.ohtuleht.ee/806899/alar-va ... -mangijaid" onclick="window.open(this.href);return false;

Aastakümneid tagasi ilmus Eestis ajakiri „Kehakultuur“, kus NSV Liidu meistrisarjades mänginud võistkondade treenerid võtsid pärast hooaja lõppu hoolealuste tegemised üksipulgi lahti. BC Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak rääkis oma tänavustest eestlastest hoolealustest samuti paraja põhjalikkusega!
Sten-Timmu Sokk
Timmu on Timmu. Ta on väga kõrge korvpalli IQga mängija. Ta jääb paljudele hambusse ja vahel ka põhjusega, peamiselt ebastabiilsuse tõttu. Aga oma paremate päevade tasemel mängides oli ta väga kasulik. Ta on Eesti parim mängujuht, teistel on selle tasemeni pikk maa minna. Jah, tal on ka kõigile teada miinuseid.
Hooaja alguses võttis Harper tähelepanu endale ja Timmu jäi varju. Üks neist on võistkondlik mängujuht, teine Russell Westbrooki tüüpi. Ideaalis olin sügisel ülirahul, et kaks niisugust meest olemas on, kuid me ei saanud asja plaanitud moel käima.
Muuseas – oleme sel kümnendil jäänud kullata ainult aastal, kui kumbagi vendadest Sokkudest polnud Kalevis!
Matthias Tass
Panen käe südamele: Eesti korvpall on saanud ühe korraliku pika mehe lisaks. Kui ta jätkab samasuguse suhtumisega nagu seni, ei oska ma arvata, kui kaugele võivad tema tiivad lõpuks kanda.
Terve aasta on küsitud, miks Tass nii vähe mängida saab? Meenutan veel kord, et ta võttis kooliprogrammis kaks klassi korraga. Kui ta olnuks kogu aeg meie protsessis sees, saanuks teda rohkem mängitada. Teatud kokkulepped said tehtud juba eelmisel suvel ja pidasime neist kinni. Kui sügiseks on koolis asjad nii kaugel nagu võib eeldada – miks ei peaks olema, ta on lahtise peaga poiss ja hoiab hinded korras – ning ta jätkab Kalevis, on ta järgmisel hooajal põhirotatsioonis. Nii palju, kui ta trennides käis, ei jäänud ta Eichfussi, Gladnessi ega Simmonsiga hätta.
Gregor Arbet
Ütlen tema kaitseks: Madridi Reali jalgpallimeeskonna peatreener Zinedine Zidane annab vahel Cristiano Ronaldole vabu nädalavahetusi põhjendusega, et mängija keha vajab puhkust. Arbet on aastaid kaasa teinud kõik koondisetsüklid, klubihooajad, viimane raske vigastus oli üle kümne aasta tagasi. Kui mees on juba üle 30, ei ole midagi parata, kui keha kusagilt järele annab – see ka tingis pikad vigastuspausid.
Timo Eichfuss
Ma polnud kunagi varem temaga koos töötanud. Tal on omad suured plussid, kuid ka miinuseid, mis pärsivad VTB liiga tasemel läbi löömist.
Martin Dorbek
Martin jäi selles suures tagamängijate valikus veidi hammasrataste vahele. Samas ei saa ma öelda, et ta ei saanuks võimalusi. Ootused olid kõrgemad, eks Martin ise ka ilmselt tunnetas seda.
Ta põrgatab, jookseb, viskab, kuid kusagil on mingi x-faktor, mis pole lasknud päris avaneda. Ta on töökas, kaitses väga tubli, võib-olla leiab mõni teine treener tema puhul selle õige nupu üles. Aga pigem peab ta ise selle nupu endas üles leidma.
Erik Keedus
Müürsepp (Kalevi abitreener Martin Müürsepp – toim) kutsub teda šveitsi noaks. Erka ei tee midagi päris ideaalselt, kuid ta teeb kõike. Trennis on ta asendamatu, mängib absoluutselt iga positsiooni, mida vaja – eriti olukorras, kus keegi on haige või vigastatud. Kui vaja, mängib tsentrit kah. Ta on kõrge korvpalli IQga ega jää millegagi jänni – suudab iga positsiooni asjad kiirelt omandada, samal ajal kui mõnel teisel läheb üheainsagi positsiooniga raskeks.

http://sport.ohtuleht.ee/806896/alar-va ... laastavalt" onclick="window.open(this.href);return false;
Alar Varrak juhtis BC Kalev/Cramo peatreenerina neljandat korda Eesti korvpallimeistriks, lasi mõtetel paar päeva settida ning vaatas eile Õhtulehe seltsis hooajale tagasi. Ühes on ta kindel: Kalev on klubi, kus rutiini tekkimine on täiesti välistatud!
Alar, palun anna esmalt enda hinnang Kalevi hooajale!
Mina ei jää rahule. Meil oli sees rohkem, kui suutsime realiseerida, pean silmas just VTB liigat (11. koht – toim). Play-off’i olnuks raske jõuda, kuid kolm-neli-viis võitu rohkem tahtnuks küll saada.
Samamoodi ei saanud rahule jääda Balti liiga tulemusega (4. koht – toim). Poolfinaalis esimeses mängus oli kõik meie kontrolli all, kuid me ei saanud turvalist edu sisse – see võinuks vabalt 20ne olla. Kordusmängus lagunesime kolmanda veerandi lõpus.
Seda peetakse normaalseks, kui tuleme Eesti meistriks. Millegipärast aga ei peeta normaalseks seda, kui me ei jõua VTB liigas play-off’i. Meie mastaabis on võimalus mängida Ühisliigas privileeg.
Kuidas jääd rahule mullusuvise mängijate värbamisega?
Olen seda varem öelnud ja ütlen uuesti, et pooldan meie klubi värbamispoliitikat – me ei lähe sageli kindla peale välja. Püüame leida võimalikult häid mängijaid. Jah, võtame sellega riski, võib olla probleeme vigastustega, mõni mees võib lahkuda keset hooaega. Kuid kes ei riski, ei joo ka šampanjat. On paratamatu, et osa asju ka ebaõnnestub.
Näiteks Cedric Simmons on väga kihvt mängumees – vist kõrgeima draftivalikuga siia tulnud mängija, kelle teenistuslehel ka Pireuse Olympiacos. Summa, mis ta alguses küsis… Tal oli olnud raske vigastus ja vastasime, et kui ta mängida tahab, siis meie saame just nii palju maksta. Ta tuli ning oli väga tore nii mängija kui ka inimesena. Ta muutus asendamatuks, kui teda väljakul polnud, mängis meeskond teistmoodi.
Samas teeb selline riskimine ja mängijate keset hooaega lahkumine sinu enda elu raskemaks ja tekitab kindlasti ka unetuid öid.
Jään selle stiili pooldajaks, elan rasked hetked üle. Oleme aastate jooksul leidnud siia väga kihvte mängijaid ning tänu sellele oleme raskete hetkede kõrval maitsnud ka teatud vilju. Tänavu siirdus Demonte Harper Peterburi Zeniti, tema asemele jõudsime tuua Branko Mirkovici. Saan Rain Veidemanist (siirdus märtsi alguses Udinesse – toim) inimlikus plaanis aru, samas pani tema lahkumine meid väga raskesse seisu. Sisuliselt jäime „number kaheta“.
Siis peaksite tegema lepinguid, kus pärast näiteks 20. veebruari ei saa keegi enam minna…
Üldjuhul nii ongi, ma ei tea, kuidas Veidemani leping just niisugune oli. Näiteks paar aastat tagasi, kui Rolands Freimanis ja Frank Elegar tugevatesse klubidesse siirdusid, toimus see just veebruaris – veidi hiljem olnuks nende väljaostmiseks vaja palju suuremat summat ja siis poleks seda reaalselt ka juhtunud.
Kas jälgid ka endiste hoolealuste edasist käekäiku? Näiteks Harper alustab kohe Ühisliiga poolfinaali Himkiga.
Jaa, hoian silma peal! Zenit on üldse väga sümpaatne võistkond ja on aastaid oma taseme välja mänginud või seda ületanud. Näiteks Vlad Moldoveanu ja Morris Curry mängivad Rumeenia liiga finaalis teineteise vastu. Mario Delaš pani Itaalia veerandfinaalis Milano vastu ühe mängu kotti. Freimanise hooaeg algas hästi, lõpuks oli meeskond Türgis siiski tagantpoolt kolmas. Shawn King oli Poolas tubli. Frank Elegar oli niikuinii silma all, mängisime ju Ühisliigas Jenissei vastu. Hooaega Kalevis alustanud Robert Upshaw oli suur talent, aga kuskil on tal midagi pahasti.
Tänu Upshaw’ lahkumisele saitegi Simmonsi.
Tegin meeskonna komplekteerimisel ühe suure vea ja seda oli taktikaga raske parandada: Upshaw, Gladness, Tollefsen ja samuti eesliini arvatud Erik Keedus olid liiga sarnased mängijad. Simmonsi-sugust olnuks vaja kohe algusest peale. Gladness tegi ka häid mänge, kuid mõni vastane ei sobinud talle ikka üldse.
Hooaja lõpuks kujunes Tollefsenist enim arenenud mängijaid. Tema plussid-miinused enam-vähem vastasid oodatule. Kuid – ehkki ta oli mänginud tuntud „kaitseülikoolis“ Arizonas, eksis ta alguses kaitses palju. Aga ta kuulas ja õppis, on inimesena väga meeldiv, ning tasapisi kasutegur üha tõusis. Lõpuks kattis ta neid, kellega hooaja alguses probleemid olid.
Näiteks viskas ta Jenissei vastu 27 punkti ja agent küsis seda videot endale. Soovitasin Markil seda mitte saata, sest tema enda vastu pandi seal samamoodi. Teises ringis oli pilt juba hoopis teine. Kui ta jätkab samamoodi, võib ta ühel hetkel avastada end mõne tugeva klubi vahetusmehena.
Ja Branko Mirkovic kerkis vähem kui kolme kuuga MVPks.
Pärast Harperi lahkumist meil polnudki sisuliselt muud valikut. Kui ta tuli, siis iseloomustasin mõne sõnaga teisi mängijaid, mida keegi teeb ja kus tahab palli saada. Ta vastas: okay, coach! ja läks mänguks. Ta oli Timmuga sarnane, klassikaline Euroopa-tüüpi mängujuht. Finaalseeriat tegid neli venda: Mirkovic, Sokk, Tollefsen, Simmons, keda ma põhimõtteliselt ei suutnud väljakult ära võtta.
Toon hooajast ühe asja välja. Meil oli sügisel hästi kihvt tagaliin, kuid tekkinud konkurents mõjus meeskonnale hoopis laastavalt. Meil olid Harper, Timmu, Veideman, Dorbek, Arbet, Ljutõtš, Keedus, Soo. Kujutasin ette, et nad mängivad keskmiselt 15-20 minutit, vastavalt vastasele. Kuid välja tuli see, et tekkisid sisepinged. See oli mulle endale edasiseks väga kõva õppetund ja see on ka ainus asi, mida mängijatele ette heidan.
Selle asemel, et olukorda nautida, hakati küsima, miks tema saab nii palju mängida või nii palju visata, probleemiks muutus seegi, kas oled eestlane või välismaalane. Harper tegi trennides sotid üsna ruttu selgeks ja teenis 30-35 minutit. Ent kui võidud ei tulnud, hakati ka tema suunas näpuga näitama. Ehkki teda pingile võttes kukkus mäng mõnelgi korral üldse kokku.
Mul pole niisugust olukorda varem olnud. Olen selle üle mõelda saanud. Tippklubid mängivadki niimoodi, 12 mehega, aga seal saavad kõik ka palju palka. Kalevis see ei toimi. Kalevit võtavad paljud hüppelauana, tulevad siia turuhinnast madalamalt, et end näidata ja kuhugi kõrgemale siirduda. Kui võtan mängijalt selle võimaluse, tekib kohe konflikt. Siin pead sellega arvestama.
Sinu head kolleegi Gert Kullamäed valdas juba mõnda aega tunne, et ta on Tartus end ammendanud. Sinu kohta on paljud huvilised arvanud sotsiaalmeedias samamoodi. Kas sa ise oled tundnud, et töö muutub liiga rutiinseks?
Oi, Kalev/Cramos ei teki sellist hetke kunagi! Möll käib kogu aeg. VTB liigas osalemine tähendab, et pead igal nädalavahetusel ennast ületama ja juba see välistab igasuguse rutiini. Kui keegi arvab, et tunnen end Kalevi treeneritoolil mugavalt, siis see pole kunagi võimalik.
Mul on klubi juhtkonnaga inimlikul tasandil väga hea läbisaamine. Nende hinnang hooajale? Samuti pigem negatiivne. Eesti meistritiitel on Kalevile kohustus. Kuldmedal ei tulnud pingutuseta, Kuusmaa kavaldas mu mõnel hetkel üle. Kolmas mäng lõi lambikese põlema, neljandas kohtumises õnnestus mängijaid natuke aidata.
Kas soovid Kalevis jätkata?
Olen varemgi öelnud, et minu ambitsioon pole ainult Eestiga piirduda. Samas on Eesti passiga nii mängijal kui ka treeneril välismaale raske pääseda. Kui jätkan siin, tahaksin loomulikult seda teha Kalevis – see on Eestis parim väljund!
Kui jätkad, siis keda mängijatest sooviksid enda käe all edasi näha?
Eesti mängijate valik pole suur, enamikuga neist jätkaksin. Teiste klubide meestest väärivad märkimist Martin Paasoja, Janari Jõesaar ja Sten Olmre. Näiteks Paasoja tegi väga suure arenguhüppe. Eelmistel aastatel tema kohta tehtud skautinguga polnud sel hooajal enam midagi peale hakata. Eks seal ole mängus Toomas Annuki (Rapla abitreener – toim) käsi pluss mängija tahtejõud. Ta on oma miinuste kallal nii palju tööd teinud.
Välismaalastest jätkaksin kindlasti Simmonsi ja Tollefseni ning ehk ka Ljutõtšiga, ehkki tema hooajalõpp vajus ära.

Väga head artiklid Õhtulehes ja Varraku jutt mulle ka seekord väga meeldib.

Kiidan samuti Arikest heade artiklite eest. Kui resümeerida, siis Varraku peatreenerina jätkamisel on Eesti mängijatest löögi all Martin Dorbeku ja Timo Eichfussi koht meeskonnas. Välismängijatest on meeskonda jäämas heal juhul vaid Tollefsen ja Ljutõtsh. Simmons, kes Varrakule sümpatiseerib, mängis siin selgelt alla turuhinna ja tema meeskonnas hoidmine osutub ilmselt majanduslikult üle jõu käivaks.

Ma kiidaks ka Varrakut selle jutu eest, mine tea, millal järgmine võimalus avaneb
Välismängijates on tal raske kedagi jätta, sest selge see, et parema pakkumise korral nad lahkuvad. Mina jätaks Mirkovici mängiva treenerina Rein Bocki asemel
Eesti mängijate valik, keda üldse on võimalik meeskonda kaasata, on aga häbematult väike.

Mina isiklikult Dorbeku osas nii kriitiline ei oleks. Rollimängijana ta kannab oma ülesande meeskonnas välja ja enam ei jää VTB tasemel ka väljakule värisevate käte ja kahvatu näoga olukordi pealt vaatama. Põhimehena nr 2 kohal muidugi ta välja ei kanna, selles on probleem (hooaja lõpus pärast Veideka lahkumist oli võimalus aga läks nagu arvata oli.... või näeb Varrak temas ikkagi ka sellist potentsiaali?). Praeguse napi eestlaste valiku juures minu arust tema ampluaaga mängija on vajalik. Eichfussi osas aga nõustun, et VTB taset tema välja ei vea kahjuks.
Välja toodud 3 eestlase osas ka nõustun aga raske on näha meeskonnas rolli Olmrel või Paasojal. PG Sokk-Paasoja jääb lahjaks, sinna on vaja välismängijat. Ja puhta SGna nii Paasoja kui Olmre ei kanna põhimehe raskust välja ja vahetusmehena jälle Dorbekil on oma plussid. Jõesaare kaasamist eelkõige 3 ja vajadusel 2 positsioonile ma kaaluks küll.
Lisaks minu arust eestlastest on märkimisväärsed Laane, Kajupank ja Kitsing. Teatud mööndustega ka Järveläinen. Kirves võib ka tulevikus üks võimalus olla aga vähemalt ühte hooaega on veel vahele vaja.

Kirvesest rääkida, siis füüsiliselt võimekas kutt, aga kui vise on hullem kui 65.aastasel pensionäril, siis pole midagi teha... See viskamatuse sündroom käib kogu Pärnu võistkonna kohta, va VM ja Hallik-Sutt-Käbin.

Välja toodud 3 eestlase osas ka nõustun aga raske on näha meeskonnas rolli Olmrel või Paasojal. PG Sokk-Paasoja jääb lahjaks, sinna on vaja välismängijat. Ja puhta SGna nii Paasoja kui Olmre ei kanna põhimehe raskust välja ja vahetusmehena jälle Dorbekil on oma plussid.

No ega Paasojat või Olmret ei võetakski ju põhimeheks vaid vahetusmeheks nagu oli Dorbek. Kes neist kolmest kõige kasulikum oleks, on juba keerulisem küsimus. Vanuse järgi oleks Olmrel justkui kõige enam potentsiaali aga see on teooria.

marxx762 kirjutas:Kirvesest rääkida, siis füüsiliselt võimekas kutt, aga kui vise on hullem kui 65.aastasel pensionäril, siis pole midagi teha... See viskamatuse sündroom käib kogu Pärnu võistkonna kohta, va VM ja Hallik-Sutt-Käbin.

Sutt on ikka väga nigel viskaja...

Metta World Peace kirjutas:

marxx762 kirjutas:Kirvesest rääkida, siis füüsiliselt võimekas kutt, aga kui vise on hullem kui 65.aastasel pensionäril, siis pole midagi teha... See viskamatuse sündroom käib kogu Pärnu võistkonna kohta, va VM ja Hallik-Sutt-Käbin.

Sutt on ikka väga nigel viskaja...

Kas ta nüüd nigel viskaja on, parem ikka kui Kirves, aga Pärnus pidi ta tagamängijate puuduse tõttu palju mängima mängujuhi positsioonil ja see võis statistikat samuti mõjutada. Olmrel tundub neist ka mänguliselt potentsiaali rohkem olevat, kohanes ka VTBga päris hästi, aga Cramosse oleks tal mõtet tulla siis, kui saab piisavalt mänguaega ja kui ta hakkab Dorbekil mänguaega vähemaks võtma, siis on selle kasutegur samuti küsitav.

Intervjuus andis Varrak selge vihje, et ta ei soovi Dorbekuga jätkata, kuna on küll arenenud, aga mitte sellele tasemele, mida temalt on oodatud. Seega on igati mõistlik, et ta leiab endale Eestist või mõjalt uue koha. Temast oleks näiteks suur abi Tartule minu arvates vahetusmängijana tagaliini.

Kui vaadata nii, et ei Paasoja ega Olmre ei kanna esiviisiklase kohta veel välja, siis ongi mõistlikum võtta oma karjääri tipule lähenev Paasoja vahetusmeheks ja Olmrel lasta kasvõi välismaale minna, kui on võimalik.

Minu arvates on normaalne, et Kalevis ka eestlased vahetuvad. Kes vanadusest, kes omal soovil, kes lihtsalt seepärast, et noorematele ja/või kõrgema potentsiaaliga meestele ruumi teha.