Postitatud: 08 Juun 2009, 11:58
Mul tuli ka 5, 91 punkti.
Davai, läbule
Davai, läbule
HAHA
Keegi on eriti kaval olnud:D !
http://web.zone.ee/vaf/
BC Kalev/Cramo - foorum
Vaba teema (off-topic).
107. leht 252-st
Postitatud: 08 Juun 2009, 21:13
Postitatud: 08 Juun 2009, 21:28
Päris hea
Postitatud: 10 Juun 2009, 00:40
Ma hääletasin Helme poolt.
Postitatud: 10 Juun 2009, 14:40
hehe Homme mate Eksam
Noh mis siis keegi saada tahab??? Ise loodaks 4-ja !:D
Yks hea põhjus miks olla emt klient:D
http://www.upload.ee/image/102942/Untitled.jpg
Noh mis siis keegi saada tahab??? Ise loodaks 4-ja !:D
Yks hea põhjus miks olla emt klient:D
http://www.upload.ee/image/102942/Untitled.jpg
Postitatud: 10 Juun 2009, 14:42
Ise lähen nõrga 3 peale välja !! Mata pole minu õppeaine !xrip55 kirjutas:hehe Homme mate Eksam
Noh mis siis keegi saada tahab??? Ise loodaks 4-ja !:D
Yks hea põhjus miks olla emt klient:D
http://www.upload.ee/image/102942/Untitled.jpg
Postitatud: 10 Juun 2009, 14:47
selle emt kohta, et päris hea, arvatavasti tahtsid hinnaks 390 panna, või sisi arvavadki et EMT kliendid on lollid.
Postitatud: 10 Juun 2009, 19:07
Õnne, Gert Dorbek!
Huvitav, kus mees järgmisel hooajal mängib?
Loodaks, et mitte Kalle pundiga..
Huvitav, kus mees järgmisel hooajal mängib?
Loodaks, et mitte Kalle pundiga..
Postitatud: 10 Juun 2009, 22:11
Janar Talts ja Karmo Allikas käisid täna Staap'is burksi järamas 
Postitatud: 11 Juun 2009, 16:56
Hee Mate 4
Postitatud: 11 Juun 2009, 19:41
Matemaatika eksam 5! 
Postitatud: 11 Juun 2009, 20:08
Nii mata kui eesti keel 5!
Super!
Super!
Postitatud: 11 Juun 2009, 21:00
4 ma suht õnnelik
ma suht õnnelikPostitatud: 12 Juun 2009, 21:21
Haha, 2012 aasta eesti keele riigieksam on päris huvitav.
2008. a. kevadel jõudis haridusministri moodustatud eesti keele riigieksami arendamise töörühm, mis koosnes HTMi, Eksamikeskuse, Emakeeleõpetajate Seltsi, Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli esindajatest ning erinevate koolide õpetajatest üksmeelsele seisukohale, et praegusel kujul on eksam end ammendanud. Ministri korraldatud ümarlauaarutelul, kus tehti arendusettepanekutest kokkuvõte, lepiti kokku, et 2012. a. koosneb eesti keele riigieksam kahest osast, milleks on tekstide mõistmine ning tekstiloome, s.t funktsionaalse lugemis- ning kirjutamisoskuse kontroll, kirjutab Eksamikeskuse eesti keele peaspetsialist, komisjoni esimees Märt Hennoste.
Nüüd on eksamiarendusega astutud teise tööjärku. 24. oktoobril 2008. aastal loodi Eksamikeskuse juurde eesti keele riigieksami arendamise komisjon, mille ülesanne on töötada välja eesti keele kaheosaline riigieksam ning valmistada ette 2012. aasta eesti keele riigieksamitöö. Komisjoni ootab ees kolm aastat huvitavat ja vastutusrikast tööd, et koostada eksam, mis on täpsemini hinnatav ning motiveerib õpilasi varasemast põhjalikumalt tegelema eesti keelega ning omandama elus toimetulemiseks vajalik funktsionaalne lugemis- ja kirjutamisoskus.
Selleks, et õpetajad saaksid eksamiarendusega kursis olla, on Eksamikeskuse kodulehel koht pealkirjaga „Eesti keele riigieksam 2012”. Praegu võib seal tutvuda eksamit ettevalmistava komisjoni nimekirjaga ning tegevuskavaga aastateks 2008–2012. Õige pea lisandub lehele eksami eristuskirja kavand, mille kohta ootame õpetajatelt täiendus- ja parandusettepanekuid. Uue aasta algul tahame tutvustada eksamiülesannete esimesi näidiseid. Eksamiülesannete väljatöötamisel ootame ka emakeeleõpetajatelt abi, sest see aitaks valutumalt ja kiiremini jõuda kõiki rahuldavale tulemusele. Selle aasta töö kõige olulisem osa on eksamiülesannete eeltestimine 2010. aasta kevadel korraldatava esimese katseeksami tarbeks.
Eksamit arendades lähtub komisjon järgmistest kokku lepitud põhimõtetest. Eksam koosneb kahest osast:
1. osa. Tekstimõistmine
Tekstimõistmise osa koosneb 4–6 kõige rohkem 1000-sõnalisest alustekstide komplektist, mis igaüks sisaldab 1–3 teksti. Alustekstide komplektid esindavad luulet, ilukirjanduslikku proosat, publitsistikat ning (populaar)teadust. Eksaminand valib ühe alustekstide komplekti ning lahendab selle põhjal 3–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Ülesanded eeldavad 50–100-sõnalisi terviklikke vastuseid. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 40%. Õpilasi hinnatakse selle osa puhul vastuslehe (võtme) alusel.
2. osa. Tekstiloome
Tekstiloome osa põhineb alustekstidel ning probleemi sisaldaval ülesandel, millest lähtudes kirjutab eksaminand vähemalt 400-sõnalise sidusa arutleva teksti (kirjandi). Kirjandi kirjutamisel võib õpilane valida ükskõik millise alustekstide komplekti juurde kuuluva tekstiloome ülesande (probleemi), kuid soovituslikult võiks see aja kokkuhoiu huvides olla sama, mille põhjal ta lahendas tekstimõistmise ülesanded. Kirjand peab põhinema etteantud probleemil, alustekstide kasutamine selles ei ole kohustuslik. Eksaminand pealkirjastab ise oma kirjandi. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 60%. Tekstiloomet hindab kaks teineteisest sõltumatut hindajat hindamisjuhendi alusel.
Kui eksami katsetamise tulemused näitavad, et õpilased saavad hakkama väiksema ajakuluga, siis on mõistlik eksami sooritamiseks ette nähtud aega lühendada kuuelt tunnilt viiele. Eksami katsetamine peab andma vastuse mitmele teiselegi küsimusele: kas tekstiloome hindamisse saaks ühe osapoolena kaasata koolide hindamiskomisjone, kas uus eksam võimaldab hindamiseks kuluvat aega sedavõrd kokku hoida, et eksam võiks toimuda maikuus jms.
Usun, et uus eksam juhib õpilaste tähelepanu vajadusele tegeleda põhjalikumalt eesti keele õppimisega, motiveerib neid enam süüvima loetusse ning sellest tulenevalt võimaldab saavutada paremaid tulemusi tekstiloomes.
2008. a. kevadel jõudis haridusministri moodustatud eesti keele riigieksami arendamise töörühm, mis koosnes HTMi, Eksamikeskuse, Emakeeleõpetajate Seltsi, Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli esindajatest ning erinevate koolide õpetajatest üksmeelsele seisukohale, et praegusel kujul on eksam end ammendanud. Ministri korraldatud ümarlauaarutelul, kus tehti arendusettepanekutest kokkuvõte, lepiti kokku, et 2012. a. koosneb eesti keele riigieksam kahest osast, milleks on tekstide mõistmine ning tekstiloome, s.t funktsionaalse lugemis- ning kirjutamisoskuse kontroll, kirjutab Eksamikeskuse eesti keele peaspetsialist, komisjoni esimees Märt Hennoste.
Nüüd on eksamiarendusega astutud teise tööjärku. 24. oktoobril 2008. aastal loodi Eksamikeskuse juurde eesti keele riigieksami arendamise komisjon, mille ülesanne on töötada välja eesti keele kaheosaline riigieksam ning valmistada ette 2012. aasta eesti keele riigieksamitöö. Komisjoni ootab ees kolm aastat huvitavat ja vastutusrikast tööd, et koostada eksam, mis on täpsemini hinnatav ning motiveerib õpilasi varasemast põhjalikumalt tegelema eesti keelega ning omandama elus toimetulemiseks vajalik funktsionaalne lugemis- ja kirjutamisoskus.
Selleks, et õpetajad saaksid eksamiarendusega kursis olla, on Eksamikeskuse kodulehel koht pealkirjaga „Eesti keele riigieksam 2012”. Praegu võib seal tutvuda eksamit ettevalmistava komisjoni nimekirjaga ning tegevuskavaga aastateks 2008–2012. Õige pea lisandub lehele eksami eristuskirja kavand, mille kohta ootame õpetajatelt täiendus- ja parandusettepanekuid. Uue aasta algul tahame tutvustada eksamiülesannete esimesi näidiseid. Eksamiülesannete väljatöötamisel ootame ka emakeeleõpetajatelt abi, sest see aitaks valutumalt ja kiiremini jõuda kõiki rahuldavale tulemusele. Selle aasta töö kõige olulisem osa on eksamiülesannete eeltestimine 2010. aasta kevadel korraldatava esimese katseeksami tarbeks.
Eksamit arendades lähtub komisjon järgmistest kokku lepitud põhimõtetest. Eksam koosneb kahest osast:
1. osa. Tekstimõistmine
Tekstimõistmise osa koosneb 4–6 kõige rohkem 1000-sõnalisest alustekstide komplektist, mis igaüks sisaldab 1–3 teksti. Alustekstide komplektid esindavad luulet, ilukirjanduslikku proosat, publitsistikat ning (populaar)teadust. Eksaminand valib ühe alustekstide komplekti ning lahendab selle põhjal 3–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Ülesanded eeldavad 50–100-sõnalisi terviklikke vastuseid. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 40%. Õpilasi hinnatakse selle osa puhul vastuslehe (võtme) alusel.
2. osa. Tekstiloome
Tekstiloome osa põhineb alustekstidel ning probleemi sisaldaval ülesandel, millest lähtudes kirjutab eksaminand vähemalt 400-sõnalise sidusa arutleva teksti (kirjandi). Kirjandi kirjutamisel võib õpilane valida ükskõik millise alustekstide komplekti juurde kuuluva tekstiloome ülesande (probleemi), kuid soovituslikult võiks see aja kokkuhoiu huvides olla sama, mille põhjal ta lahendas tekstimõistmise ülesanded. Kirjand peab põhinema etteantud probleemil, alustekstide kasutamine selles ei ole kohustuslik. Eksaminand pealkirjastab ise oma kirjandi. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 60%. Tekstiloomet hindab kaks teineteisest sõltumatut hindajat hindamisjuhendi alusel.
Kui eksami katsetamise tulemused näitavad, et õpilased saavad hakkama väiksema ajakuluga, siis on mõistlik eksami sooritamiseks ette nähtud aega lühendada kuuelt tunnilt viiele. Eksami katsetamine peab andma vastuse mitmele teiselegi küsimusele: kas tekstiloome hindamisse saaks ühe osapoolena kaasata koolide hindamiskomisjone, kas uus eksam võimaldab hindamiseks kuluvat aega sedavõrd kokku hoida, et eksam võiks toimuda maikuus jms.
Usun, et uus eksam juhib õpilaste tähelepanu vajadusele tegeleda põhjalikumalt eesti keele õppimisega, motiveerib neid enam süüvima loetusse ning sellest tulenevalt võimaldab saavutada paremaid tulemusi tekstiloomes.
Postitatud: 12 Juun 2009, 22:24
ei näe põhjust miks peaks selliseid muudatusi (eksperimente) tegema, keegi üritab haridusministeeriumis vast rahvale näidata oma agarust lihtsalt.