BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonnast on aastate jooksul läbi käinud mitmeid Balkani mehi. Eriliselt meeldejääv oli hooaeg 2007/08, mil serblasest peatreener Veselin Matic katsetas poole satsi jagu kodukandi pallureid. Tänasest Cramost leiab kaks endise Jugoslaavia mängijat. Võrreldes kümne aasta taguste turistidega on nüüd Branko Mirkovici ja Bojan Suboticiga kümnesse tabatud. Neist viimane on ka selle loo fookuses.
203sentimeetrine ääremängija on juba noorest saati saanud hea korvpallikasvatuse. Põhitõed omandas ta Belgradi korvpalliakadeemias FMP, kust on tegijaks sirgunud ka Miloš Teodosic.
Subotic esindas ka Serbia ning Serbia ja Montenegro noortekoondiseid. Suure korvpalli esimesed sammud tegi ta loogilise jätkuna sealse piirkonna ühes kuulsaimas klubis, Crvena Zvezdas. Enne Kaleviga liitumist pallis Tivatist pärit pallur neli hooaega „Mustamäe“ võimsamas meeskonnas Podgorica Buducnostis.
Subotic sai kõigil hooaegadel kaela Montenegro meistrikulla. Kõrges mängus oldi ka tiheda konkurentsiga Aadria liigas, kuid võiduni ei jõutud. Samuti löödi kaasa Euroopa tugevuselt teises klubisarjas EuroCup, kus piirduti reeglina alagrupiturniiriga.
Nõnda otsustaski Subotic kohvrid pakkida ning esmakordselt kodukandist lahkuda. Nii tema ise kui ka perekond otsust ei kahetse, hoopis vastupidi.
Miks otsustasid esmakordselt end väljaspool Serbiat ja Montenegrot proovile panna?
Treener (Alar) Varrak vaatas mu videoid ja helistas mulle. Otsisin midagi muud, sest olin kuus aastat Aadria liigas mänginud. Tahtsin tasemes sammu edasi astuda, Ühisliigas on rohkem kvaliteeti. Ütlesin üsna kiiresti „jah“. Minu vastu tundsid huvi ka kaks-kolm Aadria liiga meeskonda ja üks võistkond Saksamaalt.
Miks Kalevi kasuks otsustasid?
Teadsin juba varasemalt Cedric Simmonsit ja küsisin temalt nõu. Tal jagus nii Kalevi, Tallinna kui ka Eesti kohta üldiselt ainult kiidusõnu. Otsus oli lihtne.
Kui raske oli uues keskkonnas kohaneda?
Arvasin, et läheb palju raskemalt! Aga juba algusest peale tundsin end kui kodus. Tiimis valitses väga hea atmosfäär. Tallinn on samuti väga ilus linn, nii et kõik läks väga lihtsalt.
Kui palju erineb Montenegro liiga Eesti meistriliigast?
Montenegro liiga on Eestile üsna sarnane. Tipus on vaid üks klubi, kes on meistrivõistlused võitnud juba 11 korda järjest, kõik tiitlid pärast iseseisvumist.
Oled mänginud aastaid EuroCupil, kas Ühisliiga tase on kõvem?
Arvan küll. Ühisliiga tase on väga-väga kõrge, nii füüsiliselt kui ka taktikaliselt. Eriti Venemaa klubid, kellel on väga suur eelarve. Olen väga õnnelik, et saan end siin proovile panna.
Viimasel ajal oled teinud väga häid mänge. Jenissei vastu viskasid 29, VEFi vastu 24 punkti. Kas mängid praegu oma karjääri parimat korvpalli?
Kindlasti on käsil karjääri parim hooaeg. Crvena Zvezdas mängides olin veel väga noor ja polnud nii stabiilne. Buducnostis tegin ka häid mänge, aga alles nüüd suudan oma täit potentsiaali kasutada. Olen ka varasemast olulisemas rollis.
Kas Ühisliiga play-off´i pääsemine on reaalne eesmärk?
Meil võiks mõni võit rohkem olla, aga mis parata. Siiski püsib võimalus play-off´i jõuda, kuid see pole lihtne. Neli meeskonda on eest pääsenud, kuid ülejäänud kohad on lahtised. Läheb põnevaks. Anname endast parima ja usun, et vähemalt kaks võitu saame veel kindlasti.
Sa ei kolinud Tallinnasse üksi. Kalevi mängudel on tribüünidel näha sinu naist ning kahte imearmast last. Räägi neist.
Kui Tallinnasse saabusin, oli mul üks tütar ja rase naine. Ta sünnitas siin 6. jaanuaril. Sellepärast meeldib mulle Tallinn veel rohkem, et mu teine tütar on siin sündinud. Olin päris pabinas, kuidas sünnitus läheb. Oleme ikkagi mujalt pärit ja kartsin, et suhtluses arstidega tekib keelelisi probleeme. Aga kõik läks ideaalselt ja olen selle eest väga tänulik. Vanem tütar on kolme ja poole aastane, tema nimi on Mila. Noorema tütre nimeks sai Angela.
Kui raske oli perekonnal vanast tuttavast kohast kaugele eemale, täiesti teistsugusesse kultuuriruumi kolimine?
Muretsesin kõige rohkem oma tütre pärast, kuidas ta uue keskkonnaga harjub. Ta käis juba lasteaias, oli vanavanemate läheduse ja kõige ümbritsevaga harjunud. Aga ta kohanes siin täiesti muretult.
Kõige suurem erinevus on ilmas. Eriti võrreldes Podgoricaga, seal oli alati hea ilm. Jaanuaris saab vabalt tänaval jalutada ja õues istuda. Siin pole see võimalik, väljas on päris külm. Aga see pole suur probleem. Tallinnas lastele tegevustest puudust pole, siseruumides on palju mänguplatse. Eelmisel nädalal käisime Viimsis veekeskuses. Tütrele väga meeldis.
Kui suured korvpallifännid nad on?
Eriti tahab mängudele tulla (vanem) tütar. Ta küsib pidevalt: „Issi, millal järgmine mäng on? Tahan juba vaatama tulla!“ Arvan, et neil pole mitte ükski kodumäng vahele jäänud. Nad on mulle väga suureks motivaatoriks.
Võtan ta (Mila) alati kohe pärast mängu lõppu sülle. Talle meeldib väga koos minuga fännidele plaksutada.
Kui palju oled tulevikule mõelnud? Kas sind võiks ka tuleval hooajal Kalev/Cramos näha?
Järgmise hooajani on veel väga palju aega. Meil on endiselt palju tööd teha. Minu mõtted on koondatud tänavusele aastale ja võimalikult paljude mängude võitmisele.
Ühisliigas on suurepärane võimalus tippklubidele silma jääda. Kui ambitsioonikas mängija oled, kui uljalt unistad?
Ühisliigas võib suurtele klubidele silma jääda, aga selleks tuleb hästi mängida. Loomulikult on mul ambitsioone, aga ma püsin kahe jalaga maas. Tahaksin loomulikult kõrgel tasemel mängida ja võimalusel prooviksin kindlasti.
Noorena äärmiselt talendikas
Jalgpalliga alustanud, kuid oma pika kasvu tõttu sellest loobunud Bojan Subotic jõudis korvpalli juurde 10aastaselt. Suuresti tänu oma isale, kes ala armastas, ent kõrgel tasemel läbi ei löönud.
Seda, et Subotic on andekas, näitasid juba esimesed aastad. 13aastasena kutsuti ta Serbia klubi FMP noorteakadeemiasse, mis on kogu Euroopa üks tunnustatumaid. Sealt samast on tegijaks kasvanud Serbia koondise tähed Miloš Teodosic, Miroslav Radjuljica ja paljud teised.
„Pidin väiksest Tivati linnast suurde Belgradi minema, mõtlesin, et mis ma seal peale hakkan,“ meenutab Subotic. „Otsustasin selle sammu ikkagi teha. Sain sealt väga hea kogemuse ja suurepärase korvpalli ABC. 2008. aastal võitsime Madridis Euroliiga turniiri.“
Pärast seda kirjutati DraftExpress´is, kus olid luubi all NBA potentsiaaliga mängijad, Suboticist kiitev artikkel. „Ta oli kogu turniiri parim mängija. Bojan näitas vaatamata oma noorele eale väga küpset korvpalli. Pole kahtlust, et temast saab hea korvpallur,“ seisis seal. Toona võrreldi teda Leedu tähe Linas Kleizaga.
Pärast lühikest perioodi FMP põhivõistkonnas liitus Subotic Crvena Zvezdaga, kuhu ta jäi kaheks hooajaks. „Esimesel aastal mängisin Euroopa ühe edukaima treeneri, Svetislav Pešici käe all, kes juhendab nüüd Barcelonat. Olin siis vaid 20aastane,“ muljetab ta oma karjääri algusest.
„Just sel ajal hakati meeskonda uuesti üles ehitama ja liitus palju häid mängijaid. Jõudsime teisel hooajal Aadria liiga finaali, mis tagas 15aastase pausi järel Crvena Zvezdale koha Euroliigas. Pärast minu lahkumist võideti ka Serbia liiga.
Olin noor, aga mängisin üsna hästi. Eriti Aadria liigas. Vahel ka EuroCupil: viskasin ühes mängus 16 minutiga 24 punkti. Minu ea kohta oli see uskumatu. See oli suurepärane aeg.“
Ei saaks öelda, et Subotici karjäär oleks seejärel mandunud, kuid nõnda suurte sammudega ta enam edasi ei astunud. Tema auhinnakapis on neli Montenegro liiga tiitlit ning sama palju karikavõite, kuid Euroopa sarjades on laeks jäänud EuroCupi teine ring.
Sündinud: 17.12.1990, Montenegros Tivatis
Pikkus: 203 cm
Kaal: 101 kg
Positsioon: suur äär
Meeskonnad:
2009-2011 KK FMP Beograd
2011 KK FMP
2011-2013 Crvena Zvezda
2013-2017 Podgorica Budocnost
2017-... Kalev/Cramo
Saavutused:
4× Montenegro liiga võitja (2014-2017)
4× Montenegro karikavõitja (2014-2017)
Serbia karikavõitja (2013)
U16 Euroopa meister Serbia ja Montenegro koondisega (2006)