Uhhuu kirjutas:
Romuralli on see, et kui sul on vaid 11 VTB tasemel meest, kellest mitme puhul on teada, et nende tervis ei pea väga suurele koormusele vastu, ja minnakse ikka seda teed, et lisaks VTB-le pannakse täiega ka eestikatel ning hakatakse tegema hüppeliselt suuremate koormustega trenne. Meeskonda on tabanud pretsedenditu vigastustelaine. Narr on minu meelest arvata, et tegemist on lihtsalt halva õnnega (kui meeskonna füsioterapeut peab vajalikuks seostada vigastusi uue treeneri tulekuga, siis ma ei näe põhjust teda mitte uskuda). Kui eelarve jääb järgmisel hooajal samasse suurusjärku ehk et kasutusse jääb samal arvul mängijaid, ja Kalev plaanib mängida lisaks ka eurosarja, siis selle kõrvalt väga suurte treeningkoormuste jätkates pole Arbeti-suguse tervisliku taustaga mängijaid mõtet palgata. Minu jaoks oleks tegemist väiksemat sorti imega, kui Kangur suudaks sellest hooajalõpust terve nahaga välja tulla. Mängida lühikese ajavahemiku tagant 30+ minuti mänge on tema selga arvestades päris ränk katsumus.
Pärast märtsi algust, kui kaotati NN-ile, Permile ja VEF-ile (ainus vigastatu oli kahest mängust eemale jäänud Jõesaar), oli omavaheline seis pea kõigi vahetute konkurentidega negatiivne. Play-off`i pääsemiseks olnuks vaja koguda 9 võitu ehk lisaks Astanale ja Tsmokile alistada ka mõni suur. Mine tea, äkki olekski see õnnestunud, kui meeskond poleks füüsiliselt koost lagunenud. Teisalt jälle, kui täiskoosseisus ei suudetud alistada NN-i, Permi või VEF-i, siis miks oleks pidanud Astana või Tsmoki või Zeniti vastu teisiti minema.
Ma ei soovi Kairyse asendamist Varraku või mõne muu eestlasest treeneriga, aga mind ei vaimusta hetkel ka mõte, et ta jätkab Kalevi eesotsas ka järgmisel hooajal. Äkki mu meelelaad muutub, kui ta suudab hooaja positiivsel foonil lõpetada. Kui Postimehes sai ta aastahindeks 5-, siis mul on raske talle üle kolme välja venitada, kuivõrd: VTB-s ei suudetud otsustaval hetkel vahetuid konkurente alistada; meeskonda tabas tema käe all ebanormaalsel määral vigastusi, ja mis veel hullem, ta süüdistas neis mängijaid endid; noormängijale ei leitud mänguaega ka eestikate mitteolulistes mängudes ja sellega kaasnes õigustus/süüdistus, et too ei küsi ise treeneritelt piisavalt nõu.
Keegi vigastatutest ei mänginud mingeid ulmeminuteid.
Treeningute intensiivsus tõusis, jah, aga ulmeminutid liigamängudes on küll müüt. Kanguri puhul ütled, et mängida 30+ minuti mänge lühikese aja jooksul on ränk katsumus, aga arva kui palju selliseid mänge olnud on sel aastal? VTB liigas on Kangur üle 30 minuti mänginud sel hooajal vaid
ühe mängu - ja seegi oli viimane mäng Astana vastu, kui ta oli Marsi kõrval sisuliselt ainus pikem tüüp.
Sama ka Arbetiga. Nagu enne ütlesin, Arbet läks mitu korda katki juba ka Varraku ajal ning seda kuidagi Kairysele atributeerida on ebaõiglane. Lisaks, mida ütles Arbet ise ühes intervjuus peale Kairyse palkamist? "Donaldas Kairyse nõudmistes ei näe Arbet midagi midagi üleloomulikult rasket".
Mängijaid ei ole ta ka otseselt vigastustes süüdistanud. Võta korra see lõik uuesti ette ning analüüsi uuesti läbi:
"Näiteks seda, kuidas meeskond valmistus enne minu võistkonda tulekut. Selge on see, et ühes minuga on tulnud ka treeningutesse muudatused. Aga oleme pidevalt kontrollinud mängijate tervist ja tegelikult andnud ka päris palju vabu päevi neile. Ütleksin, et treeningrütm on iseenesest olnud hea.
Nõustun täielikult, et nii peatreener ehk mina kui ka füüsilise ettevalmistuse treenerid peame leidma parimad lahendused mängijate treenimisel ja samal ajal ka tervena hoidmisel. Ütleksin, et antud hetkel on meil olnud ka tõesti uskumatult palju ebaõnne erinevate vigastuste kuhjumisel. Aprilli lõpp on halvim aeg, mil selline ebaõnn võib meeskonda tabada.
Mina ei saa päris kõike ka kontrollida. Palju on kinni ka mängijate distsipliinis ehk selles, mida ja kuidas nad teevad vabal ajal. Kuidas nad magavad, mida söövad ja kui palju tarbivad nad näiteks päeva jooksul vett? Kui kõik järgiksid neid lihtsaid asju perfektselt, oleks kindlasti vigastusi vähem."
Mida siis Kairys õieti ütles? Ütles seda, et:
a) treeningutesse on tulnud muudatused
b) mängijate tervist kontrollitakse, vabu päevi on antud
c) üritatakse koos füüsilise ettevalmistuse treeneritega parimad lahendused leida
d) mängijad peavad oma keha ka ise hoidma ja seda professionaalile omaselt kohtlema, sest see on nende töövahend
Saan aru, et sina jäi eriti see punkt d) närima. Aga mis selles valet on? Kui üks profimängija toitub tervislikult ja tasakaalustatult, kasutab taastumisel abivahendeid, magab piisavalt, siis ilmselgelt on ta keha tervem, puhanum ja ei ole vigastustele niivõrd vastuvõtlik. Minu jaoks on see täiesti obvious.
Minu meelest on Eesti klubialadel (korvpallis, jalgpallis) taastumine, toitumine jmt (seda nii klubide poolt kui ka mängijate enda poolt) nii või naa aastaid lapsekingades olnud võrreldes ülejäänud Euroopaga. Seega.. kui keegi sel teemal sõna võtab ja natukenegi tähelepanu juhib, siis minu meelest igati teretulnud.
Teiseks, see torge Soodlale. Jällegi, mis seal siis niivõrd valet oli?
"Ma ei jälgi tema pingil olemise olekut võib-olla nii palju, aga fakt on see, et talle on looduse poolt palju antud. Meil on olemas treenerid, kes teda abistaksid, kui ta seda ise veel rohkem välja näitaks. Ta peab ise kogu aeg tõestama, et tahab areneda. Seda jääb väheks."
Alguses teeb Soodlale komplimendi, mainides, et tal on looduse poolt potentsiaali antud ning siis toob maamunale tagasi, meenutades, et potentsiaalist üksi ei piisa, vaid tööd peab ka ropult tegema ning et ootab temalt endalt veel rohkem initsiatiivi.
Mis selles valet või halba on? Maailmas on igal spordialal täiesti tavapärane, et peatreenerid saadavad vahel ka meedia vahendusel mängijatele nö sõnumeid. Vahel tulebki karmilt välja öelda, et try harder, võibolla käib siis lõpuks mingi klõps ära. Kairys näeb Soodlat igapäevaselt trennis ning ju siis on põhjust nii öelda.
