RK kirjutas:Huvitav artikkel KHL ja VTB liigast Jokkerite vaatenurgast ja ka Kalev/cramo identideedist, mina arvan ,et see on paljudele valus lugeda aga oma tõde on siin sees , Kalev/Cramo kui Eesti korvpalli lipulaev, peaks tõsiselt noortega tegelema, kasvõi mõne tõsise noortesüsteemi enda külge haakima, kui ise noortega ei tegele ja ka koondise asjus on seal valus tõde sees, siin muidugi ka kivi korvpalliliidu kapsaaeda (kuuldavasti oli üks probleemidest korvpalliliidu kehv kindlustus mängijatele)
Aga edu siin arutamisel, mina panen artikli siia
https://sport.postimees.ee/6408477/andr ... ev-cramole" onclick="window.open(this.href);return false;
Üleeile õhtul klohmiti koduses Hartwall Arenas Tšeljabinski Traktorit koguni 8:0. Võimas, äge, suurepärane – eks ole ju!? Või siiski mitte – kui arvestada, et jõudemonstratsiooni kogunes vaatama vähem rahvast (7186) kui ühtegi varasemat Jokerite KHLi kodumängu. Ilmselt käisid rekord ja antirekord käsikäes veel drastilisemalt: kuna arvestatav osa VIP-kaardi omanike kohtadest jäi tühjaks, oli tegelik publikuhulk Soome meedia hinnangul kindlasti alla 7000.
Soomlane armastab hokit üle kõige. Esindusklubi mängib tippsarjas. Võidab. Ja saal jääb aina tühjemaks. Aastate eest vaid koduses SM-liigas kaasa teinud Jokeritel küündis hooaja keskmine pealtvaatajate arv alatasa üle 10 000. Müsteerium!?
Jokeritega toimuv on ehe näide protsessist, kus laiemad väärtused lähevad publikule rohkem korda kui pelk tulemus. Meil on siit nii mõndagi kõrva taha panna.
Sõnapaar «Jokerit ja KHL» pole lahe põhjakaldal iial suurt vaimustust tekitanud. Jah, päris alguses võis teatavat elevust tunnetada. Kuid see oli pigem uue, põneva ja rikka pruudi metamorfoos. Aegapidi huvi vaibus, kuni pärast klubi omanike ringis toimunut pöörasid paljud selja.
Hjallis Harkimo müüs meeskonna kodu ehk Hartwall Arena täies mahus venelastest investoritele. Klubist endast läks idamiljonäride omandusse 49 protsenti. Soomlasi on Jokerite tänavuses koosseisus alla poole – 21 mängijast vaid üheksa. Kõik see kokku on tekitanud ahelreaktsiooni, mille tagajärjel soomlane ei tunne, et Jokerit oleks Soome meeskond. Võitku ja visaku väravaid palju tahes.
Viie nädala pärast näitab Jokerit vahelduseks kahel õhtul oma kunsti Tondiraba rahvale. Aga enam sellest peaksime vaatama hoopis teise halli ja spordiala poole
Kui jätta kõrvale kõik poliitilised seosed, siis kas Kalev/Cramol on KHLi korvpallikoopias ehk VTB-liigas Jokeritega toimuvast midagi õppida? Kindlasti on, eriti viimaste nädalate sündmusi arvestades.
Mängud mõisale algavad kolme nädala pärast, kuid kontrollkohtumisi ja pallurite tausta arvestades on kuuldavasti kokku saadud kõigi aegade tugevaim koosseis. Kiiduväärt, et enam kui poole sellest – 13st seitse, ehkki nende seas ka «igavene pingipoiss» Madis Soodla – moodustavad eestlased.
Kuid faktist, et Eesti koondisse ei antud ÜHTEGI mängijat, on võimatu üle või mööda vaadata. Ei ole kahtlust, et igaühel oli kõrvale jäämiseks «oma lugu ja põhjus» (alaliidu spordidirektori Allar Varraku sõnadega). Kindlasti on väär näidata näpuga üksnes Kalev/Cramo juhtide ja veel vähem treenerite peale, ent fakt jääb faktiks: kui nad oleksid üheskoos julgustanud kutsutud pallureid sinimustvalge alla minema, olnuks arv erinev.
Praegu on aga korvpalliüldsusele saadetud selge signaal: Eesti koondis ajagu oma asja. Meieta. Tragikoomiline, et sellise kaliibriga mängumehed nagu Kangur, Sokk, Jõesaar, Kitsing ja Dorbek kohtuvad koondislastega treeningusaalis, ühtedel seljas üks, teistel teine dress. Ja et kontrollturniir Leedus on Saksamaa ja Serbiaga madistamisest tähtsam ja kasulikum.
Kui nii, siis ei saa jätta küsimata: milline on kogu projekti kaugem, laiem ja suurem eesmärk? Jõuda VTB-liigas play-off’i? Vahva, võimas, suurepärane! Aga edasi? Kellele mängijaid kasvatatakse? Eesti koondisele ju mitte. Või oleks õigem küsida: kas neid üldse kasvatatakse?
Eesti pallimänguklubi tippkonkurentsis on kahtlemata üllas ja elujaatav idee. Igasuguse irooniata. Küll aga mitte igat moodi. Sestap ei tasugi eriti imestada, kui Jokerite mudel siin kordub.
Minu jaoks tundub see arvamusartikkel veidi pastakast imetud ning seos Kalevi-VTB ja Jokerit-KHLi vahel otsitud. Jah, kaugelt vaadates võib esmapilgul sarnanse keiss ju tunduda, aga tuum ja olukord on siiski teine ning pole võrreldavad.
1. Jah, kindlasti võiks Kalevil olla oma toimiv noortesüsteem, aga seda on ka varem öeldud – eduka noortesüsteemi ülalpidamine on kulukas ning 1 või 1.5 miljoniga on äärmiselt keerukas samal ajal üleval pidada enamvähem konkurentsivõimelist profimeeskonda ning hästitoimivat noortesüsteemi. Heal tasemel noortesüsteem nõuab ka ikkagi omajagu raha.
Ka Tartu näide on hea – noortesüsteem on küll igati heal tasemel, aga profimeeskond muutus amatöörmeeskonnaks, sest lisaks juhtide suunamuutustele ei olnud otseselt ka raha, millega kõike üleval pidada.
Ma näen suures plaanis lähiajal kahte varianti – kas eelarve kasvab hüppeliselt või siis tõesti otsida mõni partner, kellel on toimiv noortesüsteem olemas.
Samas kui mul oleks praegu valida, kas Kalevi näol üks rahvusvahelisel tasemel mängiv profimeeskond või üks noortesüsteemiga Kalev, kes mängiks Eesti ja Läti ühisliigat ja võitleks 3. või 4. koha eest, siis praegusel juhul valiks kindlasti esimese variandi.
2. Kalev ja koondisele mängijate kasvatamine.
Jah, seda on mitu korda nö VTB liiga õigustuseks toodud, et see annab ka Eesti koondise mängijatele teatud heal tasemel väljundi tippkorvpalli kogeda.
Jah, praeguses koondiseaknas polnud ühtegi kalevlast koondises.
Aga jätaks nüüd selle jama? Keegi ei tea päris täpselt mis põhjusel Kitsing või Jõesaar loobus, lisaks on siin-seal hakatud rääkima, et ka Sokk või Kangur pidanuks ikkagi end koondisesse vedama.
Mida tähendab “üheskoos julgustanud kutsutud pallureid sinimustvalge alla minema”? Mida tähendab “korvpalliüldsusele saadetud selge signaal: Eesti koondis ajagu oma asja. Meieta.”
See on täielik üledramatiseerimine ning meelevaldne tõlgendamine. Süüdi ei ole mitte mängijad või klubid – nemad on pandud lihtsalt olukorda, kus nad justkui peaks endale kahjuliku variandi puhul hea näo pähe tegema. Kes nad sinna asetanud on? FIBA ja alaliidud.
FIBA sellega, et nad ei ole suutnud siiani mingit paremat variant välja mõelda ning on nii jäigad. Alaliidud sellega, et kuigi FIBA lahendus on olnud täielik läbikukkumine ei ole nad sellegipoolest suutnud piisavalt palju survet selle muutmiseks avaldada ning vähemalt Eesti alaliidu näitel võib julgelt öelda, et ei ole ka mängijaid piisavalt toetanud. Vabandage väga, aga minu meelest on ilmselgelt kõige parem näide olukorrast see, et Paasoja pidi kuupalga loovutama, et koondist esindada ning ei näinud seejuures isegi päevaraha. Jah, müts maha Paasojale, et ta sellele vaatamata koondist esindama tuli, aga see ei ole normaalne olukord ega tohi muutuda uueks normaalsuseks. Samuti ei tohi teistele mängijatele ette heita, kui nad näiteks Paasoja olukorras teisti talitaks ning klubi juurde jääks. Ka G.Kullamäe jutust võis ridade vahelt välja lugeda, et alaliidu töö selles osas ning kasvõi klubidega suhtlemisel ja kompromisside leidmisel on ikkagi nõrk mis nõrk.
Lahendus on see, et tuleb välja töötada ühtne süsteem, mis oleks täitmiseks kõikidele klubidele ning koondised-klubid ei sõidaks ajakavadega üksteisele sisse.
Kui FIBA suudab tagada normaalse raamistiku, siis küll klubid ka parema meelega mehi koondistesse lasevad ning kes ei lase, see on sunnitud laskma. Ka Kalev.
Ning üldiselt oli praeguse koondise akna näitel näha, et kui VTB karastusega mängijad puudu olid, siis ongi tase üsna lahja ning vähemalt meie koduliiga pallurid on rahvusvahelisest tasemest üsna võõrdunud ja kaugel.
3. Jõuamegi VTB tondini. Selle politiseerimise võiks kord juba lõpetada. Lisaks on paraku VTB hetkel parim lahendus – tegemist on ainsa stabiilse rahvusvahelise väljundiga, mis tagab vajaliku arvu korralikke mänge ja annab Eesti korvpallipublikule võimaluse näha heal tasemel korvpalli.
Siinkohal tervitused FIBA-le, kes on jällegi näidanud oma saamatust rahvusvaheliste klubikorvpalli turniiride korraldamisel ning ka selle eest tervitused, et suudeti Kalevi Eurocupil osalemine ära blokeerida. Hea näide FIBA bardakist on ka see, et Meistrite liiga kohtumised on juba 20. septembril.. kaua koondise mängudest möödas ongi? Lihtsalt utreerides – oletame, et on klubi, kelle 12-st mängijast 8 on eri riikide koondislased. Kas see on normaalne, et klubi peab sisuliselt kaheks nädalaks mängijad koondistele loovutama ning saab nad tagasi ca 5-7 päeva enne väga tähtsat euromängu?
Ja tervitused ka alaliidule, kes ei ole suutnud vähemalt seda välja võidelda, et Eesti esiklubi oleks asetatud meeskondade hulgas ja teeniks seeläbi vähemalt garantiseeritud arvu mänge.
VTB on nüüd mõned aastad juba käinud ning ausalt öeldes ei ole ma märganud, et see oleks kuidagi poliitiliselt kallutatud või selle kaudu kuidagi kedagi mõjutada on üritatud.
Mis puudutab tühju saale, siis need olid ka siis tühjad, kui Kalev mängis muid sarju ja kaotas. Kui hakkasid võidud tulema, siis täitusid ka saalid.
