RK kirjutas:Selle artikli ja siin avaldatud koroonatoetuse järgi võib Cramo eelarve vähenemise jutu ära lõpetada, cramo sai korvpalliliidult 175497 eurot koroonatoetust, üllatus on ka Talltechi pea 46000 toetus( neil oli hooaeg sisuliselt läbi koroonakriisi alguseks)
Võrdluseks Tartu sai 28000 eurot
( Tartul ka naiskond Balti liigas)
Artikkel ise siin, samas lehes ka võrkpalliliidu raha jagamisest juttu , soovitan lugeda ja võrrelda
https://leht.postimees.ee/7001984/kui-r ... 1394967700" onclick="window.open(this.href);return false;
P.S.
Tundub selle artikli järgi, meistriliiga jääb meil 7 klubiliseks, Viimsi ei soovi liituda, Kalevi akadeemia ise ei pea liitumist tõenäoliseks, kuigi ka ei välista seda.
Uuel hooajal tulevad ka karikamängud aga Jurmala ja Valga puudumine toob klubidele 4 mängu vähem, mis sponsoritele ja enamusete klubidele väga ei meeldi.
Kuidas jagunes riigi toetus?
MTÜ Spordiklubi Rafter (Kalev/Cramo) – 175 497,08 (eurot)
MTÜ Tallinna Spordiselts KALEV ja MTÜ Pirita Palliklubi (Kalev/TLÜ) – 26 154,81
MTÜ TTÜ Spordiklubi (TalTech) – 45 966,89
Viru Bull MTÜ (Tarvas) – 18 244,22
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (Tartu Ülikool) – 28 007,73
MTÜ Pärnumaa korvpall (Pärnu) – 38 284,36
RAPLA KORVPALLIKOOL MTÜ (Rapla) – 30 054,51
Eesti Korvpalliliit – 44 781,39
Toetus kokku 406 991,00
Kevadel kogu Euroopat raputanud koroonaviiruse pandeemia taandub ja vaikselt elavneb ka spordielu. Eestis lõppes korvpallihooaeg enneaegu ning meistreid välja ei kuulutatud. Kui optimistlikud võime olla tuleva aasta suhtes
Praegu on kindel, et sügisel jätkub Eesti-Läti ühine sari. Üldpilt jääb samaks: kõik võistkonnad mängivad põhiturniiril omavahel kodus-võõrsil-süsteemis kaks korda läbi, kevadel toimub play-off. Seejärel selgitavad mõlemad riigid omavahel välja paremad
ht-teist võib siiski muutuda. Hooaeg peaks algama oktoobris, kuid sel kalendriaastal ei kohtu meie võistkonnad ilmselt lätlastega. «See on puhtalt ettevaatusabinõu. Liiga jääb formaadilt samasuguseks, aga ajakavaga oleme võimaliku viiruse teise laine tõttu ettevaatlikud,» rääkis Eesti korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa Postimehele
Registreerimise tähtaeg on 1. juuli. Juhatus koguneb juuli keskel, siis selgub lõplik võistkondade arv. Võistlusformaat on põhimõtteliselt kinnitatud, mõned detailid vajavad täpsustamist. Avaldame ametliku plaani selle nädala jooksul
Lisaks taaselustatakse karikavõistlused. Millisel kujul need toimuvad, on veel täpsustamisel
Eesti poolelt jätkavad meistriliigas kindlasti seitse klubi: BC Kalev/Cramo, Rapla Avis Utilitas, Pärnu Sadam, Tartu Ülikool, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev/TLÜ ja TalTech. Pole välistatud, et tippseltskonnaga liitub ka üks esiliiga tiim. Postimees uuris võistkondade esindajatelt: kuidas koroonakriisis ellu jäädi ja kui helge paistab tulevik?
Mullu oli Eesti korvpalli lipulaeval Roberts Štelmahersi käe all üks klubi ajaloo ilusamaid hooaegu. VTB Ühisliigas hoiti viiendat kohta ja teist aastat järjest play-off’i jõudmine paistis täiesti reaalne
Võib-olla oleksime isegi [Donaldas] Kairyse tulemuse üle teinud, vähemalt tiimi sees tundus nii. Väga head olid väljavaated ka Eesti-Läti liigas,» arutles värskelt Kalev/Cramo mänedžeriks edutatud Ramo Kask
Ta tunnistas, et hooaja enneaegne lõppemine oli valus hoop, kuid vaikselt saadakse tagasi reele. Praegu veel peale kontoritöötajate ühtegi lepingut pole, ent lähiajal võiks saabuda esimesed uudised. Seis on okei,» ütles Kask. «Kõikidest sponsoritest pole veel ülevaadet, seega puudub tervik. Praegu käivad läbirääkimised peatreeneriga. Meil on tules kaks rauda. Kui läheb hästi, siis saame varsti nime välja hõigata. Seejärel saab meeskonda edasi ehitada ja saame turust parema pildi. Klubi seda küll ametlikult ei kinnitanud, ent kuulduste järgi jahitakse tiimi etteotsa taas Štelmahersit. Lätlase vastu tuntakse huvi ka Venemaalt, kuid midagi kindlat veel pole.
Maad kuulati ka Euroopa tugevuselt teisest klubisarjast EuroCupist. «Oli plaan natuke kõrgemalt alustada, aga meile ei tuldud vastu. Sealt tulnuks ainult kulu, isegi auhinnaraha poleks vist olnud. Alguses tuleb 15 000 eurot sisse panna. See ei mänginud välja,» nentis mänedžer. Rahvusvahelise väljundi tõttu on Kalev/Cramo ainuke Eesti võistkond, kes kodusel tandril mänge juurde ei soovi. Kase sõnutsi kaalutakse tõsiselt, kas karikavõistlustel lüüakse kaasa. Oleneb sellest, millal matšid toimuvad. Veidi selgust peaks tooma juuli keskel toimuv Ühisliiga koosolek
Üks koduse korvpalli kogenumaid mänedžere Jaak Karp mõistab, et avalikkus soovib infot, ent isegi tavaolukorras oleks veel vara järgmisest hooajast täpselt rääkida. «Loomulikult peame plaane, jälgime välismaalaste pakkumisi ja natuke suhtleme ka osa Eesti mängijatega. Aga isegi koroonakriisita pole jaanipäevaks kunagi olnud selgust eelarves ega mängijates. Nõnda pole Raplal praegu ühtegi kehtivat lepingut. Enne eelarve paika saamist oleks ennatlik mängijate ja treeneritega üksikasjalikke läbirääkimisi pidada. Teisalt on Karbi arvates vara veel potentsiaalseid sponsoreid liialt torkida, sest kriisist alles tullakse välja. Sellele vaatamata on ta positiivne. Niikaua kui pole konkreetseid äraütlemisi tulnud, ei tahaks öelda, et meie eelarve peab vähenema. Negatiivsete vastuste korral tuleb väiksem, aga mina lähen peale lootusega, et kõik toetajad jätkavad,» oli Karp optimistlik. Kuigi praegu pole esindusklubis lepingulisi liikmeid, käib Raplas treeningutöö noortega. Põhisatsi kohta võib uudseid oodata juulis.Toetajatega käib töö niikuinii kogu aasta. Aga varemgi pole isegi juuli lõpuks eelarve ja mängijad paigas olnud. Tänavu oleks naiivne loota, et nüüd oleks. Tahaks, et augustis liituks treeningutega eestlasi, välismaalased võiks ideaalis kohal olla septembri alguseks,» selgitas Karp.
Suvepealinlased on seni avalikustanud kõige rohkem infot. Paigas on treenerite trio Heiko Rannula, Gert Kullamäe ja Kalle Kollin, lisaks naasis aastase pausi järel ääremängija Mihkel Kirves. Loodan, et umbes 80 protsenti eelmise hooaja võistkonnast jätkab. Võib-olla välismängijaid jääb vähemaks. Plaan on komplekteerida nooruslik võistkond,» teatas Pärnu mänedžerKärp . Ma ei salga, et koroonakriis mõjus tiimile üsna rängalt, kuid esimene ehmatus on möödas. «Elu läheb edasi, kõik kaotasid midagi, mitte ainult korvpall. Tuleb leppida, et eelarve on 25–30 protsenti väiksem. Paljud sponsorid õnneks ütlesid, et jätkavad toetamist. Iseasi, mis mahus. Kartsin, et asi on hullem. Samas ei oska praegu keegi öelda, millised on võimalused sügisel sporti toetada. See on täiesti mõistetav.Klubijuhi sõnutsi on lähim eesmärk enne 1. juulit peasponsoriga allkirjad paberile saada. Seejärel saab juba tõsisemalt võistkonna komplekteerimisele keskenduda. Hooajale ette vaadates rõõmustab Kärp karikavõistluste naasmise üle, ent tahaks juurde saada ka mõnd liigamängu. «Loodame, et mõni võistkond lisandub. Mullu võis mõnel klubil tekkida selline auk, et kuu aega pole ühtegi kodumängu. Fännidele see eriti ei meeldi.
Viimasel kolmel hooajal tegutseti heade mõtete linnas kogenud Priit Vene käe all, mõned päevad tagasi kinnitati aga peatreeneriks tema varasem abiline Toomas Kandimaa. Kusjuures see polnud majanduslik otsus. Meil on suund, et treenerite pealt ei hoia kokku. Meil on noored mängijad – treeningud peavad olema kvaliteetsed. Kui läheb raskemaks, siis tuleks mujalt pigistada,» avas tiimi mänedžer Robert Peterson tausta.
Lisaks värskele juhendajale on leping ka kahel mängijal: Robin Kivil ja Patrik Saalil. Suusõnalised kokkulepped on veel nii mõnegi teise tuttava palluriga. Tõenäoliselt kujunevad kõige keerulisemaks läbirääkimised mulluste liidermängijate Kregor Hermeti, Robert Valge ja Tanel Sokuga. Sõltub mängijate tahtest. Kuigi olukord on raske, tahaks mõned sammu edasi teha. Aga keegi pole otseselt ei öelnud. Rääkisin hiljuti Kregoriga. Ta on olnud siin kaks hooaega, ootab veel natuke, sest sooviks end aste kõrgemal proovile panna,» arutles Peterson. Ta tõdes, et tulevast hooajast rääkides tuleb tegeleda ennustamisega, kuid halva stsenaariumi korral võib klubi eelarve väheneda kuni 40 protsenti. «Loodetavasti läheb paremini. Samas, kui tuleb uus laine, siis ei keegi, mis Eesti spordist üldse saab. Sel põhjusel jääb Tartu ka tänavu tõenäoliselt eurosarjast eemale. «See on jutuks tulnud, aga sel hooajal tuleb ettevaatlikum olla ja ilmselt jääb vahele,» märkis mänedžer. Mullu tegid taaralinlased kaasa Euroopa madalaima eurosarja Europe Cupi kvalifikatsioonis, kuid kaotasid kahe mängu kokkuvõttes Joensuu Katajale ja põhiturniirile ei jõudnud.
Tarvas unistab noorenduskuuris Löögivalmis! Meil pole kurta. Teeme kõike nii profilt ja hästi, et võlgasid pole. Kuna meil eelarve oli kõige väiksem, siis mõjutas koroonakriis meid kõige vähem,» vastas Tarva mänedžer Arnu Lippasaar lõbusalt küsimusele, kuidas võistkonnal läheb. Kui tõsisemalt rääkida, siis läbirääkimised käivad, peasponsor andis mõista, et jätkab. Loodame, et väiksemad tulevad lisaks. Suurem osa meie toetajatest ei hüpanud alt ära. Loobujaid muidugi oli ja piletitulu jäi saamata, aga ei midagi katastroofilist. Praegu pole Tarval ainsatki kehtivat lepingut, kuid Lippasaare sõnutsi tahetakse jätkata peatreener Juris Umbraškoga. Veel on ta rääkinud tsentri Renato Lindmetsaga, ent midagi kindlat ühegi mängija suhtes pole. Kindlasti ei jätka ketsid varna riputanud Mihkel Kurg. Kahtluse all on ka vanameistrite Kristo Saage ja Janis Vahteri tulevik. Sõltub läbirääkimistest. Kui nad tulevad ja panustavad niipalju, kui kondid ja kere lubab, võiks ju mõelda. Niisama ei tahaks. Siis võiks leida noorema, kes füüsiliselt on parem, aga peaga pole veel nii tugev veel,» arutles Lippasaar.
Kui vähegi võimalik, proovime kaasata rohkem noori. Pole jätkusuutlik kasutada Pärnust käivat Vahterit ja vähe trenni tegevat Saaget. Noortega oleks vägev mängida. Ma pole seda meelt, et peame võidurelvastuma. Aga mul ongi seda hea rääkida, sest ma pole veel medalikonkurentsi jõudnud.
Tarva juht tunnistas, et tema oli mängude arvu suurendamisest rääkides üks valjuhäälsemaid. «Minu ideaalis oleks võinud isegi lätlastega neli korda madistada, aga seda ei juhtu. See on nii kurb teema, millest mul oli ka peasponsoriga juttu. Nemad panustavad, et publik tuleks saali. Aga kui põhihooajal on 12 kodumängu, siis mina toetajana tõstaksin kõrva kära: milleks ma tuhat eurot annan, rääkimata suurematest summadest. Karikamängud küll tulevad, aga liigas matšide arv oluliselt ei tõuse.
Läheb keeruliselt,» nentis Kalev/TLÜ mänedžer Oliver Läll. «Suhtleme toetajatega, et aru saada, millise eelarvega saaks hooajale vastu minna. Mõned ütlevad, et teeme ära, aga nende summadega võiks mängida esi- või teist liigat. Kõik suuremad toetajad on äraootaval seisukohal, nad tahaks otsustada sügisel. Aga selleks ajaks on hooaeg alanud ja mingi eelarve peab koos olema. Klubijuhi sõnutsi pole nad kunagi kellelegi võlgu jäänud ja ausal teel tahetakse jätkata edaspidigi. Siiski tuleb võtta teatud riske, sest 1. juuliks on tarvis meeskond registreerida. «Järgmisel nädalal kohtume virtuaalselt nimitoetajate Tallinna linna ja Tallinna Ülikooliga. Sealt koorub ka üht-teist välja,» ütles ta. Kui enamik klubid räägivad umbes 30-protsendilisest eelarve langusest, siis Kalev/TLÜ-l võib veelgi raskemalt minna. «Klubil on kaks võimalust: üks variant on, et kolmandik eelarvest kukub ära, teine, et pool,» tõdes Läll.
Meil pole ainsatki kehtivat lepingut. Küsimus on eelkõige selles, mis tasemel tegevus rahuldust pakub. Kui võtame eelmise aastaga võrreldes 50 protsenti ära, siis ma ei tea, kellele see rõõmu peaks valmistama. Siis tuleb leida mängijad, kes ei mängi enam profitasemel. Mänedžer ei välista võimalust, et nad võivad muutuda rohkem ülikoolimeeskonnaks, ent esimene eelistus oleks jätkata praegusel kujul. «See võib täiesti reaalne olla. Kui vaadata, kui palju TalTech sai riigilt toetust, siis mulle tundub, et nad toimetavad Eestis vähemalt teise-kolmanda eelarvega. Väga vägev oleks sellise eelarvega peale minna
Kõige valutumalt näikse kriisi olevat üle elanud tehnikaülikooli meeskond. «Vaikselt oleme uurinud, mis mängijad teevad. Olen uue hooaja suhtes optimistlik. Senised toetajad lubasid meid edasi aidata niipalju kui võimalik. Keegi pole otseselt ära öelnud. Ülikool on samuti meie taga. Natuke võib muutuda, sest tuli uus rektor, aga tundub, et kõik on positiivne,» teatas rõõmsalt mänedžer Raido Ringmets. Nii nagu paljudel pole neilgi ühtegi lepingut, ent suusõnalised kokkulepped on sõlmitud. Tõenäoliselt jätkavad paljud eelmise hooaja tegijad, lisanduda võib nii mõnigi huvitav pallur. Meil on alati suurema osa mängijatest moodustanud üliõpilased. Ma ei välista, et võib liituda mõni vanem tudeng. Koroonakriis oli selle poolest hea, et pani nii mõnegi mõtlema: kui enam sporti teha ei saa, mis siis saab? Meilt on paljud uurinud, et mis oleks võimalused. Usun, et meil tuleb päris huvitav sats,» muheles Ringmets. Riigi toetuse pingereas (vt lisakast) oli TalTech Kalev/Cramo järel teine. Ligi 46 000 euro suurune abi kulus marjaks ära. «See aitab meid kõvasti. Üks asi on toetajad, aga meil moodustab olulise osa spordihoone. See läks päeva pealt kinni ja sissetulekut polnud. Pani kõva põntsu. Aga järgmise hooaja vaates on kõik positiivsed,» sõnas klubijuht
TalTechi tiim oli selle poolt, et hooajal peaks toimuma rohkem mänge. Neil leidub ka varuvariant. Juba aastaid on kaasa löödud üliõpilasliigades ja nende matšide osakaal võib tuleval hooajal veelgi suureneda.
Kas meistriliigaga liitub kolmas Kalev? Kuigi enneaegu lõppenud korvpallihooajal autasusid välja ei jagatud, teenis esiliigas esikohta hoidnud KA Tallinna Kalev/TSK eelisõiguse meistriliigaga liituda. Kas võimalust kasutatakse? Töö käib. Suhtleme mängijate ja treeneritega, vaatame, millised on meie võimalused,» selgitas Kalev/TSK tegevjuht Eduard Beilinson. «Tõenäosus pole ilmselt väga suur, aga pole ka välistatud. Beilinson rõhutab, et võistkond ei taha rutakalt kõrgseltskonda trügida. End peetakse eelkõige noortemeeskonnaks ning aste kõrgemal soovitakse peamiselt rõhuda oma mängijatele. Kalev/TSK loobumise korral avaneks võimalus KK Viimsile. Klubil on suured ambitsioonid, ent praeguses olukorras sammu edasi ei tehta. Tahame meistriliigasse, aga mitte tuleval hooajal,» kinnitas tegevjuht Tanel Einaste. «Täiesti teadlik ja strateegiline otsus. Põhjused on koosseisulised ja sealt tulenevalt ka ideoloogilised. Viimsil on pikk plaan olemas.
