BC Kalev/Cramo - foorum

Tippkorvpalli (pean silmas tippmängu ka väiksemate riikide tasandil) rahastamine on Euroopas niiehknaa väga probleemne. Kui juba tipus on asi mäda, siis mis me veel madalamatest sarjadest/liigadest räägime või arvame, et seal peaks seis olema parem?

Euroliiga on suurepärane näide. Härrad Armani, Roig ja kolm Kreeka onu panevad igal aastal mängu väga-väga suured summad, et nende klubid oleksid Euroopa tipus konkurentsivõimelised. Ja paneks ilmselt rohkemgi oma pappi mängu, kui Euroliiga reeglid seda lubaks. Lähme Euroliiga osas veel rohkem süvitsi ja vaatame, kust tuleb enamus nende rahast.

Madridi Real: jalgpall
Barcelona: jalgpall
Olympiacos: vähemalt miljonäridest vennad
Monaco: Venemaa ja Ukraina oligarhid. Tõsi, praegu on ametlikus positsioonis vaid Venemaalt pärit tüüp, aga tippu tõstis Monaco ukrainlane.
Belgradi Partizan: tugi riigilt pluss laias laastus maksavad fännid piletite näol üle poole eelarvest kinni. Kui Euroliigas teeniti sel hooajal piletitulu ca kuus miljonit eurot, siis koduliiga mängud lähevad ju ka juurde
Kaunase Žalgiris: Euroopa üks paremaid näiteid, kuidas klubi kõrgel tasemel majandada. Rahaliselt suur fännide tugi, merchi müüakse mehiselt ja kohalike poliitikute tugi
Fenerbahce: jalgpall
Crvena zvezda: natuke sama lugu Partizaniga, ainult et päris nii palju fännide pealt ei teeni. Samas on riigi president nende fänn nii et eks sidemed rahameestega on igal juhul head
Anadolu Efes: õlu
Milano: moelegend Armani
Valencia: Hispaania rikkaim inimene, miljardär Juan Roig
Virtus: Itaalia üks rikkamaid inimesi Massimo Zanetti
Müncheni Bayern: kindlasti Žalgirise pundis. Sealjuures on oluline mainida, et Bayerni jalgpalliosakonnalt ei saada sentigi. See oli Bayerni endise presidendi Uli Hönessi nõudmine, kui korvpalliklubi mõni aeg tagasi taaselustati, et korvpallurid saaksid kanda Bayerni nime, logo ja saaksid klubilt turundusabi.
Panathinaikos: miljonär Dimitrios Giannakopoulos
Lyon: ka selline orgaanilisemat sorti klubi. Jah, Parker mingi isikliku papi on alla pannud, aga üldiselt on toetajate ring lai ning kindlasti ei saa öelda, et Parker on nagu Roig, Armani, Zanetti või kreeklased.

Alba, Maccabi ja Baskonia majandusseisu kohta ei oska ma midagi tarka öelda ja pole praegu vaimujõudu otsida ka. Aga ega see polegi niivõrd oluline. Fakt on see, et on vaid mõni klubi, kelle suurem osa finantsmusklist on nö orgaaniline (ei oska paremat sõna sellele öelda. Mõtlen selle all lihtsalt seda, et üks inimene/ettevõte ei tao võistkonna eelarvest suurt osa kinni või ei saada abi jalgpallilt).

Tippkossu rahastamisel on ka teine probleem: mida rohkem sisse paned, seda uhkem on miinus, vahet pole, mida võidad. Reali tänavuseks kahjumiks eeldati üle 20 miljoni euro, mis on üsna stabiilselt nende kossuosakonna iga-aastane kahjum. Roig maksis koos abikaasaga Valencia klubi 24 miljonilisest eelarvest 15,6 miljonit eurot. Ja maksnuks kindlasti rohkemgi, aga nagu öeldud, siis Euroliiga reeglid seavad ühe inimese/firma panusele piirid.

Ehk kui Euroopa tipus on juba rahadega tegelikult suht pekkis, siis meie konnatiigis on märgatavat eelarvehüpet veelgi keerulisem teha.

Aga minu arust on väga kihvt see, millise hooaja tegi Cramo kontoripool. Siin foorumis oleme saanud korduvalt lugeda, kuidas soovitakse teha arenguhüpe ja tahetakse luua süsteemi. Minu arvates on vägev, et seda juttu ainult ei räägita, vaid selle nimel ka liigutakse ja tundub, et kõik on selles osas ühel arvamusel ja paadis.

Loodan siiralt, et Cramot saadab igal tandril edu. Eestlane armastab korvpalli (võib-olla ainult Tänakut ja kümnevõistlust rohkem) ja loodetavasti on ta üks hetk nõus tulema ka reamängudele, et omasid toetada ja klubi ka eelarveliselt aidata. Ramo, Allan ja kõik teised: ärge palun heitke meelt, kui seis on raske, sest teie töö on väga hea ja vajalik. Saatus võib vahel olla julm, aga loodetavasti ta teile naeratab! Oma elualalt tean, et süsteemimuutusest lõigatakse kõige lopsakamaid vilju kahe-kolme aastaga.

Mängumeestes räägiti fännidest, siis öeldi, et meil on vähe fänne! Fänne peab juurde saama, et võidelda nagu tartu ja pärnu jne. Mis moodi kasvatada fänni armeed? Kui oli euro mäng, siis oli kinni pandud vaid 50 kohta nendele, kellel on fänni hooajakaart. Pakkuge ideesid!!!

theundertaker kirjutas:Mängumeestes räägiti fännidest, siis öeldi, et meil on vähe fänne! Fänne peab juurde saama, et võidelda nagu tartu ja pärnu jne. Mis moodi kasvatada fänni armeed? Kui oli euro mäng, siis oli kinni pandud vaid 50 kohta nendele, kellel on fänni hooajakaart. Pakkuge ideesid!!!

Teen veidi selgitustööd

Tondiraba koha pealt - kuna meil oli eesmärk pakkuda kõikidele huvilistele parim kossukogemus, mis nad Tallinnas saanud on ning samal ajal teenida võimalikult hea summa, et eelarve miinust parandada. Fännidele saigi kokku pandud sektor, vastavalt fännklubi kaudu ostetud hooajakaartide arvule. Kõik kellel fännklubi hooajakaarti ei olnud, neil oli võimalus fännisektori kõrvale (mis oli ka majakaardil märgistatud). Paremat lahendust sellise perioodiga ei suutnud leida.

Fännklubi opereerimine ja konseptsioon on kahjuks mul 2 aastat laual olnud, aga ajanappuse tõttu pole jõudnud kuidagi selle arendamiseni. Hetkel näen vaimusilmas ette visiooni, kus meil on ultratena olemasolevad fännid nagu Tõnu ja kompanii ning samal ajal ehitame sinna ümber fännibaasi, kes esmalt kohe vbl ei taha tulla pasundama/trumme lööma/laulma aga tahavad meeskonda toetada ning ajapikku võiksid nemad ka niiöelda ultratega jõud ühendada. Et oleks tegemist ühe suure fännibaasiga. Selleks käivad läbirääkimised, et leida inimene, kes aitaks seda konseptsiooni ellu viia, et tavafännid ja poolehoidjad ning ultrafännid saaksid kõik olla meie fännikultuuri osa.

bckalev-cramo kirjutas: Mul on mõned teooriad, miks ükski klubi ei saa suurt eelarvet kokku panna:
- Eesti spordis on väga palju sponsorraha, mis on kahjuks igalepoole laiali jagunenunud. Tutvused, juhtide isiklikud eelistused, jne ehk raha millelt ei eeldatagi midagi vastu, mis omakorda pärsib spordi arengut, sest nendele kes asju paremini teevad ja haare laiem (targas maailmas muidugi tuleks paljud sponsorid meie alla)
- Alaliitude reklaam/sponsorpakettide hinnastatus on paigast ära, ehk nemad müüvad oma teenuseid asju mahte vaadates way too low. Mis tähendab, et kui klubi 30k vs alaliit 30k (mis saab nt liigas reklaami kõikide klubide juures), siis iga kord valiks ju alaliidu.
- Turundusosakondi juhivad noored ja targad inimesed, kes näevad, et 10k turundust läbi spordimeeskonna vs 10k turundust läbi FB ads/Influencerid vms, siis teine variant toob reaalselt kõvasti rohkem tagasi.
- enamus firmasi eeldab, et kui toetab kedagi siis saab nö exclusivity ehk ainukene see toote/teenuse pakkuja. Eesti on nii väike, et see võtab kohe mingi osa võimalikest lisasponsoritest ära (nt Merlinsil oli ca 8 pakendamisettevõtet sponsoriteks, ainult top 10 toetajad said omale ekslusiivsuse).

Seni kuni spordimeeskonna/sportlase toetamine ei ole auasi ja staatuse sümbol (ala proud partner of Kaunase Zalgiris), või saalid ja ülekande numbrid pole kordades suuremad, siis me jäämegi selliste numbrite juurde. Juhuslikke suuri spordisõpradest firmajuhte kes mingi hetk võivad otsustada, et nüüd paneme alla võib muidugi ette tulla, aga kas see on jätkusuutlik?

Tänapäeva maailmas peame suutma spordiklubi toimima panna kui ettevõte, ehk peame oma tulusi suurendama:
- fännimüük - meie fännimüügi käive koos teamspiritiga oli ka 15k tänavu. Kahjuks kasum oli neljakohaline, kuna tooted ja trükiteenused ning teamspirit müügiteenused võtsid oma kulu.
- piletimüük - teoorias iga FEC klubi kellega kohtusime ja kellega võimalus tekkis jutustada (kõik võõrsilmängud leppisin kokku, et saada tuuri ja rääkida veidi korvpall), siis neil oli 1+ inimest puhtalt piletimüügi peal, Eesti pole vist kellegil sarnast inimest.
- vahendustasud mingite teenuste/toodetega, et tekitada igakuist revenue kuhu inimesi ostlema suunata. (ala käid Jazzis autot pesemas, ütled Kalev/Cramo enne kui maksad, saad mingi 3% soodsamalt ja 7% müügist läheb meie poti)
- ideetasandil on plaan mängudel pakutavat toitlustust ise pakkuma hakata, et sealt veidi suurendada per game teenitavat tulu
- igasugused subscription teemad (plaan on mingi hetk ehitada üles fännibaas, kes saaks exclusive materjali läbi igakuise paymenti, seal muidugi suured tehnoloogilised küsimused taga.), variant on teha Youtube tasuliseks ala 10€ kuus ja näed oma kasutajaga kogu contenti, tavainimesed saavad vaid teasereid. (ala Zalgiris).

Teoorias oleks jah vaja meil inimest juurde nii piletimüügiga (ettevõtted + tavainimesed) ning kedagi potensiaalsete koostööpartneritega sideme loomiseks.

Ma just ei ütleks, et sponsorraha Eestis väga palju on, kuid põhimõtteliselt olen selle esimese punktiga igati nõus. Olen varemgi öelnud, et kui mõni ettevõte panustabki sporti näiteks 500k, siis ei lähe see raha ühte konkreetsesse kohta millegi suure tegemiseks, vaid jaguneb pigem 5-6 erineva projekti vahel ära. Noh, näiteks kasvõi Unibet, kes lisaks Kalev/Cramole toetab jalgpalli Kalevit, on Unibet Arena nimisponsoriks ning ilmselt teeb palju muudki. Kindlasti on suurepärane ja tänuväärne, et nad Kalevi taga tugevalt olemas on, aga mõneti ootaks mõnelt sponsorilt veidike suuremat ambitsiooni - mõtlemist selles suunas, et praegu annan 100k, mis aitab klubil küll igapäevaselt elus püsida, aga kui ma oma toetust kahe- või kolmekordistaks, siis annaks äkki midagi suurt korda saata, mis võiks ka väljaspool Eestit silma jääda?  Praegu kipubki Eesti spordimaastikul nii olema, et kõigile jagatakse mingi pisku, mis aitab neil klubidel elus püsida, kuid ei aita teha tõusu järgmisele tasemele. 

Ning nõus ka sellega, et lisaks sponsorrahadele peab klubi ühel hetkel tekitama endale järjest rohkem erinevaid tulu striime. Ma arvan, et ühest küljest nõuab see pikka ja süstemaatilist tööd turunduse poole pealt, et rahvast kõnetada ja nendega mingisugune stabiilne side tekitada. Seda on Kalevi turundustiim kindlasti viimastel aastatel teinud ning nagu üks eelkõneleja mainis, siis ma loodan samuti, et selline süsteemne lähenemine hakkab lähiaastatel järjest enam vilja kandma. 

Teisest küljest tunnen ma, et rahva suuremaks kaasamiseks on tarvis tekitada ka tunne, et klubi on nö suures mängus sees ning omab ambitsiooni. Kalevi puhul on publik mõnes mõttes sportliku eduga ära hellitatud ning Eesti-sisesed mängud väga enam ei kõneta inimesi. Seega kustutab seda "suure mängu" nälga peaasjalikult rahvusvaheline väljund. 

Minu jaoks olekski järgmine naturaalne samm see, et Kalev suudab endale välja võidelda koha Meistrite Liiga põhiturniiril ning hakkab seal igaaastaselt mängima. See annaks ka rahvale selge signaali, et me tahame olla ikkagi suures mängus sees ning võidelda endast natuke tugevamate ja suurematega. Ning sellega paralleelselt peaks käima ka eelarve järk-järguline kasvatamine, et tagada mitte ainult osalemine, vaid konkurentsivõimeline osalemine. 

See peakski olema nö sportlik eesmärk: osaleda regulaarselt heal tasemel eurosarjas ning pakkuda korvpallirahvale mõnusaid korvpalli neljapäevikuid. Sisuliselt peaks igast Meistrite Liiga kodumängust üritama luua eraldi sündmuse, mis erineks tavalisest reamängust ning mis tooks rahva neil päevadel saali. Kui me jõuame süsteemse tegevusega sinna, et me suudamegi eurosarja mängudes stabiilselt 3000-4000 inimest saali tuua, siis võime öelda, et mingi vundament on ehitatud. Selle sihiga kaasnev eesmärk võiks olla, et sellest uuest eurosarja mängu publikust hakkab 1% või 2% regulaarselt ka nö reamängudele jõudma. 

Lisaks eelnevale jutule viskaks kivi ka korvpalliliidu kapsaaeda. Võibolla taustal tõepoolest tehakse tööd, aga ma tahaks näha, et korvpalliliit üritaks siiski poliitilisel tasandil leida paremaid lahendusi, mis aitaks tagada, et korvpalli jõuaks ja jääks rohkem raha. Väljenduks see siis kuidagi spordi toetamise hõlbustamises või mingil muul moel, aga ma tahaks näha rohkem tagatubades lobistamist, rohkem meedias sõna võtmist spordi rahastamise teemadel, rohkem diskussion jne. Selles osas peaks korvpalliliit minu meelest märksa rohkem initsiatiivi näitama - seni ollakse ju täitsa pildilt maas.

bckalev-cramo kirjutas:
Fännklubi opereerimine ja konseptsioon on kahjuks mul 2 aastat laual olnud, aga ajanappuse tõttu pole jõudnud kuidagi selle arendamiseni. Hetkel näen vaimusilmas ette visiooni, kus meil on ultratena olemasolevad fännid nagu Tõnu ja kompanii ning samal ajal ehitame sinna ümber fännibaasi, kes esmalt kohe vbl ei taha tulla pasundama/trumme lööma/laulma aga tahavad meeskonda toetada ning ajapikku võiksid nemad ka niiöelda ultratega jõud ühendada. Et oleks tegemist ühe suure fännibaasiga. Selleks käivad läbirääkimised, et leida inimene, kes aitaks seda konseptsiooni ellu viia, et tavafännid ja poolehoidjad ning ultrafännid saaksid kõik olla meie fännikultuuri osa.

Absoluutselt nõus. Minu meelest on tavapubliku intrigeerimiseks ja kaasamiseks hädavajalik, et Kalevi fännklubi suureneks ning muutuks häälekamaks. Üks asi on see, et promootor tavapublikut üles kütab, aga väga palju annab tõepoolest juurde ka see, kui fännklubi on suur ja võimas ning oma toetamisega tavapublikut kaasa haarab. Väga tore kuulda, et see idee on laual ning selleks eraldi inimest otsitakse. 

Kuna ma ise Kalevi ametlikku fännklubisse ei kuulu, siis mu näpuga näitamine võib kindlasti silmakirjalik tunduda, aga olles Kalevi kodumängudel üsna pikaajaliselt käinud, siis mulle on jäänud (võibolla ekslik) mulje, et ega aastatega see fännklubis olevate inimeste arv väga palju suurenenud ei ole - näod on laias laastus ikkagi ühed ja samad. Kiitus muidugi neile inimestele lojaalsuse eest, aga hädasti oleks vaja, et sinna kõrvale ka uut verd peale tuleb. Kust ja kuidas noori sinna juurde saada, see on muidugi omaette küsimus. Äkki tasuks koolides (sh ülikoolides), noortekeskustes või kasvõi Nordi spordiklubi noorte seas mingit teavitustööd teha, et sinna uusi liikmeid juurde saada? 

Igatahes tahaks ma näha, et see fännklubi asi edasi areneks ning kui kuskil kodumängul pandaks välja annetuskast, et nende tegevust toetada (kasvõi uute trummide või ruuporite ostmiseks), siis ma viskaks heameelega natuke toetust. Minu meelest on ka Eesti jalgpalli skeenel näha (näiteks Flora või mingi hetk ka Kalju), et kui fännklubi on tugev ja tegev, siis see on ka ülejäänud publikule atraktiivne.

East kirjutas:
Ma just ei ütleks, et sponsorraha Eestis väga palju on, kuid põhimõtteliselt olen selle esimese punktiga igati nõus. Olen varemgi öelnud, et kui mõni ettevõte panustabki sporti näiteks 500k, siis ei lähe see raha ühte konkreetsesse kohta millegi suure tegemiseks, vaid jaguneb pigem 5-6 erineva projekti vahel ära. Noh, näiteks kasvõi Unibet, kes lisaks Kalev/Cramole toetab jalgpalli Kalevit, on Unibet Arena nimisponsoriks ning ilmselt teeb palju muudki. Kindlasti on suurepärane ja tänuväärne, et nad Kalevi taga tugevalt olemas on, aga mõneti ootaks mõnelt sponsorilt veidike suuremat ambitsiooni - mõtlemist selles suunas, et praegu annan 100k, mis aitab klubil küll igapäevaselt elus püsida, aga kui ma oma toetust kahe- või kolmekordistaks, siis annaks äkki midagi suurt korda saata, mis võiks ka väljaspool Eestit silma jääda?  Praegu kipubki Eesti spordimaastikul nii olema, et kõigile jagatakse mingi pisku, mis aitab neil klubidel elus püsida, kuid ei aita teha tõusu järgmisele tasemele. 

Ning nõus ka sellega, et lisaks sponsorrahadele peab klubi ühel hetkel tekitama endale järjest rohkem erinevaid tulu striime. Ma arvan, et ühest küljest nõuab see pikka ja süstemaatilist tööd turunduse poole pealt, et rahvast kõnetada ja nendega mingisugune stabiilne side tekitada. Seda on Kalevi turundustiim kindlasti viimastel aastatel teinud ning nagu üks eelkõneleja mainis, siis ma loodan samuti, et selline süsteemne lähenemine hakkab lähiaastatel järjest enam vilja kandma. 

Teisest küljest tunnen ma, et rahva suuremaks kaasamiseks on tarvis tekitada ka tunne, et klubi on nö suures mängus sees ning omab ambitsiooni. Kalevi puhul on publik mõnes mõttes sportliku eduga ära hellitatud ning Eesti-sisesed mängud väga enam ei kõneta inimesi. Seega kustutab seda "suure mängu" nälga peaasjalikult rahvusvaheline väljund. 

Minu jaoks olekski järgmine naturaalne samm see, et Kalev suudab endale välja võidelda koha Meistrite Liiga põhiturniiril ning hakkab seal igaaastaselt mängima. See annaks ka rahvale selge signaali, et me tahame olla ikkagi suures mängus sees ning võidelda endast natuke tugevamate ja suurematega. Ning sellega paralleelselt peaks käima ka eelarve järk-järguline kasvatamine, et tagada mitte ainult osalemine, vaid konkurentsivõimeline osalemine. 

See peakski olema nö sportlik eesmärk: osaleda regulaarselt heal tasemel eurosarjas ning pakkuda korvpallirahvale mõnusaid korvpalli neljapäevikuid. Sisuliselt peaks igast Meistrite Liiga kodumängust üritama luua eraldi sündmuse, mis erineks tavalisest reamängust ning mis tooks rahva neil päevadel saali. Kui me jõuame süsteemse tegevusega sinna, et me suudamegi eurosarja mängudes stabiilselt 3000-4000 inimest saali tuua, siis võime öelda, et mingi vundament on ehitatud. Selle sihiga kaasnev eesmärk võiks olla, et sellest uuest eurosarja mängu publikust hakkab 1% või 2% regulaarselt ka nö reamängudele jõudma. 

Lisaks eelnevale jutule viskaks kivi ka korvpalliliidu kapsaaeda. Võibolla taustal tõepoolest tehakse tööd, aga ma tahaks näha, et korvpalliliit üritaks siiski poliitilisel tasandil leida paremaid lahendusi, mis aitaks tagada, et korvpalli jõuaks ja jääks rohkem raha. Väljenduks see siis kuidagi spordi toetamise hõlbustamises või mingil muul moel, aga ma tahaks näha rohkem tagatubades lobistamist, rohkem meedias sõna võtmist spordi rahastamise teemadel, rohkem diskussion jne. Selles osas peaks korvpalliliit minu meelest märksa rohkem initsiatiivi näitama - seni ollakse ju täitsa pildilt maas.

Raha on kohapealt pidasin silmas, et Eestis liiguvad ringi suured ettevõtted suurte käibete ja kasumitega, aga kuna spordi rahastamise alused on aastakümneid olnud pigem annetused (tutvused) kui reaalne turundustegevus/väärtus ja see aja jooksul on minimaalselt arenenud, siis sinna on keeruline ligi saada.

Tulemus ja rahvale kordaminek on tore ja nii peabki, aga reaalsuses on see, et iga kord kui meil on olnud vägev aasta (BCL jõudmine, FEC 4 hulka, VTB playoff) oleme pigem selle tõttu miinust korjanud kui uut raha juurde leidnud. Kindlasti on seal piletimüügis ja hinnastamises olnud ka meie poolt aastaid erinevaid möödalaske, millega oleks tulu saanud suurendada, kuid just ettevõtete poolne tugi on pigem samas suurusjärgus olnud.

Eks me proovime ja katsetame ja üritame seda mustrit muuta ja parandada erinevate lahenduste vestluste ja arenduste näol. Eesmärk on klubil alati olnud pakkuda rahvale võimalikult heal tasemel korvpalli olemasolevate vahenditega ja see ei muutu.

East kirjutas:
Kuna ma ise Kalevi ametlikku fännklubisse ei kuulu, siis mu näpuga näitamine võib kindlasti silmakirjalik tunduda, aga olles Kalevi kodumängudel üsna pikaajaliselt käinud, siis mulle on jäänud (võibolla ekslik) mulje, et ega aastatega see fännklubis olevate inimeste arv väga palju suurenenud ei ole - näod on laias laastus ikkagi ühed ja samad. Kiitus muidugi neile inimestele lojaalsuse eest, aga hädasti oleks vaja, et sinna kõrvale ka uut verd peale tuleb. Kust ja kuidas noori sinna juurde saada, see on muidugi omaette küsimus. Äkki tasuks koolides (sh ülikoolides), noortekeskustes või kasvõi Nordi spordiklubi noorte seas mingit teavitustööd teha, et sinna uusi liikmeid juurde saada? 

Enne kui miskit teavitustööd tegema hakkame ongi vaja luua konseptsioon mis oleks toimiv, jätkusuutlik ja arenemisvõimeline, sest nagu sa ise ütlesid suurus ja tegevused on seni pigem olnud kohapealseisvad, kui meeletult arenevad ning jällegi, siin peame ise ka peeglisse vaatama.

Võibolla idee, et kui tood sõbra fänn klubisse, siis saad hooaja kaardi mingi soodustusega näiteks. Või et saaks mõne kutsuda kaasa prooviks, et näidata kui lahe mäng on.

theundertaker kirjutas:Võibolla idee, et kui tood sõbra fänn klubisse, siis saad hooaja kaardi mingi soodustusega näiteks. Või et saaks mõne kutsuda kaasa prooviks, et näidata kui lahe mäng on.

Kõik oleneb millise konseptsiooniga me selle üles ehitame, teoorias oleks jah hea nö mingi soovitussüsteem luua, et ala iga hooajakaart mis keegi kellegi koodiga ostab, teeb kellegi oma soodsamaks. Peame rõhku panema sellele, et hooajakaarte müüa, aga väikeste soodustustega, sest tegelikult Euroopas ringi vaadates, siis meie riigis on ikka need naeruväärselt odavad hooajakaardid, kus ala per mäng hind tuleb alla 4€, tänavu meie puhul oli isegi alla 3€.

Teise poindina saab, katsetada meetodit ala iga fännklubi liige saab mingi 3 koodi, millega saab PAF mängule tasuta pileti ja läbi selle siis saab sõpru piletitasku abil saali tuua.

Ideena on väärt ja saladuskatte all too sõber saali motiiv on veidi ka tuleva hooaja plaanides sees, aga eesmärk just see, et meeskonna eelarvet suurendada. Puht labase näitena kui iga PAF mängule oleks tulnud 50% pealtvaatajaid iga kord ühe lisa sõbraga oleks piletituluga teeninud 1.5x suurema tulu, mis oleks kõvasti aidanud hetkel eesolevat miinust parandada.

Nagu iga asja juures, ka siin on üks suur aga - paljudele asjadele paneb piiri ette resurss (inim ja finants) + olemasolev piletitasku tehnoloogia/võimekus (mistõttu, kuigi lubati, siis subscription hooajakaardi teenust käima ei saanudki tänavu nii nagu oleksime tahtnud).

Kuna hetkel on valitsemas täitsa hapukurk, siis oleks põnev uurida:
-Kuidas on klubis või kontoris vahepealne periood möödunud?
-Kas uueks hooajaks juba tegevused käivad ning kui jah, siis näiteks millised?
-Kas klubi kontor on uueks hooajaks jõudu juurde saamas või üritate olemasoleva kaadriga hakkama saada
-Kuna võib oodata esimesi uudiseid, olgu need siis millised tahes?
-Millised nägemused või visioonid on need, mida sooviks uuel hooajal veel paremini teha või juurde võtta või järgi aidata?

marxx762 kirjutas:Kuna hetkel on valitsemas täitsa hapukurk, siis oleks põnev uurida:
-Kuidas on klubis või kontoris vahepealne periood möödunud?
-Kas uueks hooajaks juba tegevused käivad ning kui jah, siis näiteks millised?
-Kas klubi kontor on uueks hooajaks jõudu juurde saamas või üritate olemasoleva kaadriga hakkama saada
-Kuna võib oodata esimesi uudiseid, olgu need siis millised tahes?
-Millised nägemused või visioonid on need, mida sooviks uuel hooajal veel paremini teha või juurde võtta või järgi aidata?

Meil kohe peale hooaja lõpetamist läheb töö edasi, Kalevi Spordihalli meie tavaarist ära koristamine, välismaalaste korterite üleandmine, autodega tegelemine, koostööpartneritega tegelemine jne jne.

Iga päev käib töö erinevate projektide ja tegevustega (alates lastelaagri organiseerimisest, heategevusoksjonid, erinevad kokkusaamised olemasolevate toetajatega, BCL taotlused, eelarvete ülesehitamine, andmete kogumine, plaanide ettevalmistamine).

Eesmärk number üks on klubina ellu jääda ja eelmise hooaja eelarve miinusest lahti saada. Teoorias on igasugused täiendused kontorisse vajalikud, aga see nõuab jälle tohutult resurssi nii ajaresurssi, et leida õige inimene kui ka raharesurssi. Hetkel on esmalt oluline olemasolevat kaadrit koos hoida ja siis leida võimalusi uute inimeste lisamiseks, praegune kooslus on väga hea ja võimekas. KIndlasti kaalume ja mõtleme selle kohapealt, et kedagi juurde leida, aga kui ainuke asi mis me hetkel pakkuda saame on väärt kogemus, team gear ja võistkonnasoodustused mille pealt keeruline häid inimesi leida.

Esimesed uudised olid ära juba , taaselustame lastelaagri mis peaks suhteliselt lahe üritus tulema 100+ lapsega, BCL paberid läksid sisse täna aga sellest on ka varem meedias juttu olnud. Mängijate kohapealt, eks läbirääkimised erinevatega käivad, samamoodi praeguses majandusolukorras käivad läbirääkimised olemasolevate partneritega, et kas ja kuidas jätkame ning eeltöö uute koostööpartnerite leidmiseks ja arendamiseks.

Juulis laagrijärgselt, kui enamik toetajaid läibkäidud, võistlustele registreeritud ja muud projektid tehtud on vaatame oma klubi arengukava/tegevuskava üle, mida teinud oleme, mis vajaks järgi aitamist ja mida muuta vaja, ehk selle koha pealt veel keeruline midagi rääkida.

Lisan veel siia juurde, et üks väga suur eesmärk on uueks hooajaks alternatiivseid püsitulu allikaid juurde tekitada nagu ühes teemas mainisin. Subscription teemade sarnast asja, kas siis koostöös Delfiga, arendada meie YT kanal ja pakkuda seal tellitavat sisu, leida koostööpartneritega variante, kus meie saaksime müükide pealt teenida, ehk lisaks reklaamtulule, piletitulule ja merch tulule tekitada uusi tuluallikaid.

Näiteks Karupoeg Puhhiga käivad läbirääkimised erinevate meie brändinguga toodete tekitamiseks, millest meile tuleks osa tulust (poodidesse Kalev/Cramo nurk vms jne). Sarnased läbirääkimised on Uncle Paul kingadega, Nordaidiga jne - ehk tahame leida võimalusi kus inimesed saaksid toetada klubi läbi koostööpartnerite saades ise samal ajal vajaminevaid tooteid/teenuseid ehk tekitada nö win-win-win olukord.

Meistrite liiga Wikipedia lehele on ilmunud järgmise hooaja osalejate nimekiri. Raske öelda, kas see vastab 100% tõele, aga sealse info kohaselt peab Kalev alustama oma teekonda kvalifikatsiooniturniirilt. Kvalifikatsioonis osalevate klubide seast leiab kuus Euroopa tippliigade meeskonda (sh Kristian Kullamäe võimaliku tulevase koduklubi Bilbao), aga ka näiteks Kiievi Budivelniku ja Bakken Bearsi.

https://en.wikipedia.org/wiki/2023%E2%8 ... ons_League" onclick="window.open(this.href);return false;

Uhhuu kirjutas:Meistrite liiga Wikipedia lehele on ilmunud järgmise hooaja osalejate nimekiri. Raske öelda, kas see vastab 100% tõele, aga sealse info kohaselt peab Kalev alustama oma teekonda kvalifikatsiooniturniirilt. Kvalifikatsioonis osalevate klubide seast leiab kuus Euroopa tippliigade meeskonda (sh Kristian Kullamäe võimaliku tulevase koduklubi Bilbao), aga ka näiteks Kiievi Budivelniku ja Bakken Bearsi.

https://en.wikipedia.org/wiki/2023%E2%8 ... ons_League" onclick="window.open(this.href);return false;

Eks mingi tõepõhi seal all ole, aga täielik tõde see ei ole (Varese nt ei tohiks saada registreerida, kuna jäi oma koduliigas kolmandasse kolmandikku).

Kuigi BCL oleks väljakutseid pakkuvam ning kindlasti vähem kulukam, siis ühest küljest oleks veelkord europecup-i võimete kohasem mängida. Teisalt ehk õnnestuks täna BCL eelvoorus mängimisele meelitada mõni veidi kvaliteetsem mängija siia. Mitte et lõppenud hooajal olnuks halvad välismaalased, vastupidi aga ehk see annaks kedagi kõvemat peibutada.

See kõik on tulemus, et sarju ei mängitud, kokku on Eestil 12 rankingu punkti, Cramol 11 (mis on ühe hooaja kohta isegi korralik) ja Pärnul 1. Et midagi püsivamat saada, tuleb veel kaks korda kvalifikatsioonist läbi murda, vähemaga ei tundu õnnestuvat. Kui kvalifikatsioonist edasi ei saa, siis on vähemalt Europe Cup garanteeritud, selles suhtes on kõik nii nagu peab. Kaks wild cardi on samuti mängus. Ma ei imestaks, kui Anwil saab FEC võitjana ühe neist, kui nad ikka osalevad. Teist saada pole samuti lihtne, sest riikide rankingus on mitu riiki meist eespool. Ma pakun, et võivad anda ka nt Benficale, sest Portugal sai möödunud hooajal kõvasti rankingu punkte juurde.

Mängumeeste sõnutsi on Taavi Jurkatamm siirdumas TTÜ ridadesse.

See võiks tähendada seda, et Rannula on teoks tegemas oma unistust tuua Kalevisse Mihkel Kirves.