BC Kalev/Cramo - foorum

Mina jälle väga kahtlen Killingu oskustes - tooge mulle üks näide kus tema juhendatav võistkong mängib korralikku kossu või on toonud tulemust. Kõik noortekoondised temaga on latti kolistanud...

Frieriga on samasugune risk, ta on siiani rohkem olnud noortetreener, aga tal on suur mängukogemus päris heal tasemel. Kahju, et see Rakvere variant luhta läks. Üks riskivariant ta kindlasti oleks ja ma arvan, et rahvusvahelise seltskonna ohjamisel on ta samuti hea variant. Võib-olla Jukka on nii lahke ja aitab Soome treeneri leidmisel, mis võiks olla huvitav variant. Teemu Rannikko peaks olema lisaks veel Salon Vilpas abitreener, kuid põhimõtteliselt miks mitte saada K/Cramos peatreeneri karastust, see on ikkagi tase kõrgemal kui Vilpas. Siis ma vaatasin varasem Soome koondise abitreener Daniel Jansson on hetkel Saksa liigas Heidelbergiga nulli peal, kui ta peaks kinga saama, siis võiks samuti kõne alla tulla.

Kodumaalt on enamus asjalikud treenerid juba lepingutega, Rausbergi ja Killingut ka ei näeks sellel positsioonil. Juhul, kui peaks kuskil valituks saama Teemu, siis minuarust võib samahästi juba Kangurile selle koha anda. Frierist tõesti kahju, et seda Rakveret ei saanud proovida, nii et minu silmis jääb võimalus veel Visockis Rubenis või siis keegi muu hoopis kuskilt mujalt.

Meeskond on SOS olukorras. Praegu pole see hetk, kus hakata katsetama kellegagi, kes pole kunagi meistriliiga tasemel peatreener olnud. Ja kedagi lihtsalt eestlaseks olemise pärast palgata tundub tobe.

Andke teada, kui olete siin lõpliku otsuse ära teinud ja siis saavad Kalevi bossid ka hakata edasi tegutsema

Ataman kirjutas: ↑Eile, 15:40 Andke teada, kui olete siin lõpliku otsuse ära teinud ja siis saavad Kalevi bossid ka hakata edasi tegutsema

Mängijate värbamist ja välja vahetamist tohib arutada, aga treenerite puhul on see keelatud?

See on jah natuke imelik suhtumine, et kui mujal Euroopas tohib mängijate ja treenerite puhul arutleda võimalike kandidaatide ja sihtmärkide osas, kuhu klubi võiks vaadata, siis Eestis oleks see justkui tabu või veidrus.

vaim564 kirjutas: ↑Eile, 15:21Võib-olla Jukka on nii lahke ja aitab Soome treeneri leidmisel, mis võiks olla huvitav variant. Teemu Rannikko peaks olema lisaks veel Salon Vilpas abitreener, kuid põhimõtteliselt miks mitte saada K/Cramos peatreeneri karastust, see on ikkagi tase kõrgemal kui Vilpas. Siis ma vaatasin varasem Soome koondise abitreener Daniel Jansson on hetkel Saksa liigas Heidelbergiga nulli peal, kui ta peaks kinga saama, siis võiks samuti kõne alla tulla.

Jansson oleks ka hea kandidaat. Ta on olnud ka Ulmi süsteemis pikalt, mis on mõneti kvaliteedi näitaja.

Iseasi, kas ta Kalevi eelarvesse mahuks ning ilmselt oleks tal ka Saksamaal piisavalt turgu.

Päris keerulised hetked on käsil. Kui ma mõned postitused tagasi ütlesin et 2-3 mängu saavad määravaks, siis täna pigem tuleb nõustuda, et kui kohe nüüd ja praegu ei tehta otsuseid, siis eurosarja võib korstnasse kirjutada ning kevadine soovitud tulemus on sumuti enam kui küsitav.

Olude sunnil olen Est-Lat liigas toimuvates mängudest otsast lõpuni näinud ainult kohtumist Viimsi vastu, Tartu oma kerisin läbi, LU-d vaatasin järgi ning sellegi panin teise veerandi soperdamise peale kinni ning Zelli kohtumise lõpetasin poolajal. See võistkond on tänaseks pidanud ca 10 mängu ning areng mängupildilt on null. Ma ei näe mitte kusagilt välja paistmas seda ideoloogiat või visiooni, mida soovitakse saavutada. Midagi on võistkonnas konkreetselt valesti ning täna pakuks et esmalt saab see alguse füüsisest ning sinna otsa tuleb peatreeneri küsimus.

Kõikide nende asjade juures on veel ridamisi nüansse, aga see selleks. Mis mind muidugi imestama paneb on see, et sellise sita seisu pealt ei võta klubi ja ei tee mingit intekat video vms kujul. Oleks igati aus fännide ja toetajate vaates, et kogu see lugu saaks laiemalt ja filtrita lahatud. Täna jääb kõlama mingi ümmargune iba, mis ei päde ühestki otsast.

Ainus mis siis jääb loota, et muutused toimuvad kiirelt. Igasuguste tundmatute suurustega pole mõtet riskida. Rausbergid ja Killingud võivad toredad olla aga esmane pole kõrgliiga tasemel olnud ning sorry viimase suurim saavutus on TTÜ peatreenerina ühe vastaste kiire elegante takistamine olnud.

marxx762 kirjutas: ↑Eile, 22:42See võistkond on tänaseks pidanud ca 10 mängu ning areng mängupildilt on null. Ma ei näe mitte kusagilt välja paistmas seda ideoloogiat või visiooni, mida soovitakse saavutada. Midagi on võistkonnas konkreetselt valesti ning täna pakuks et esmalt saab see alguse füüsisest ning sinna otsa tuleb peatreeneri küsimus.

Kõikide nende asjade juures on veel ridamisi nüansse, aga see selleks. Mis mind muidugi imestama paneb on see, et sellise sita seisu pealt ei võta klubi ja ei tee mingit intekat video vms kujul. Oleks igati aus fännide ja toetajate vaates, et kogu see lugu saaks laiemalt ja filtrita lahatud. Täna jääb kõlama mingi ümmargune iba, mis ei päde ühestki otsast.

Ainus mis siis jääb loota, et muutused toimuvad kiirelt.

Kusjuures see nörritab mind vast kõige enam, et Reinboki ajastul on igale kaotusele on mingi imelik, ümmargune vabandus esitatud. Ka selle hooaja vabanduste popurii on olnud üsna lai:

Levice-järgselt:

"Meie jaoks oli selles Levice mängus kindlasti kõikumisi teisel ja kolmandal veerandajal, kui vastane muutis oma koosseisu, läks lühemaks ja leidis momendi, kus proovida meid rünnata. Me ei suutnud piisavalt kiiresti seda auku lappida ja omakorda võib-olla meie rünnak muutus siis pinge ja närvilisuse tõttu liiga individuaalseks. Igal juhul on meie edu võti alati olnud see, et kui teeme viisaka, võistkondliku soorituse, siis me suudame ka endast tugevamaid hammustada. Kui see võistkondlik osa hakkab ära kaduma, siis peab lootma, et sellel päeval on mõnel mehel hea päev, aga kahjuks meil keegi peale Severi [Kaukiaineni] ennast ei ületanud."

„Piisab ühest kehvast veerandajast ja sa oled väljas. Siin peab olema omajagu tarkust, rahulikkust ja õnne, et see asi ära vormistada. Olen treenerina mänginud mitmeid kvalifikatsiooniturniire ja selline formaat on nõudlik. Seda sai ka enne mängu rõhutatud, et edasiminekuks peame tegema ühtlaselt soliidse ettease, aga mängisime teisel ja kolmandal veerandil allapoole oma taset. Lühikese koosseisuga alustanud vastane reageeris meie algedule rotatsiooni muutmisega, mis omakorda andis neile momentumi. Jäime oma kaitselahendustega hätta ja meie rünnakul polnud head enesekindlust. Oli palju forsseerimist, mille järel kannatas meeskondlikkus.“

"Meil võistkond on arengu mõistes alles päris alguses. Kõik play-off’i minuteid saanud uued mängijad said esimese sellise kogemuse. Kui vastastel olid neil minutitel vastu panna vennad, kes on sel tasemel juba mänginud, siis meie maksime lõivu."

Tartu-järgselt:

"Iga teine vise oli tegelikult ju vabalt tehtud. Teisel veerandajal forsseerisime asju ega võtnud õigeid viskeid. Aga pärast seda oli mäng pigem mentaalne. Meenutab eelmise hooaja algust, kui tulime Meistrite liiga kvalifikatsioonist valusa kaotusega. Siis jäime kohalikus liigas samuti raskesse seisu. Kuidagi lõi sedasama ebakindlust sisse."

Zelli-järgselt:

"Võistkond on alles šokis, meil juhtus eile trennis võigas vigastus. Tommy Rutherfordi põlv käis liigesest välja. Selle tõttu ka katkestasime treeningu. Ilmselgelt on meeskond veel selle mõju all, mängulisest poolest ei ole tänase puhul midagi rääkida."

Siinkohal ma ei tahagi üldse väita, et näiteks Zelli mängus ei võinud tiimi Rutherfordi vigastus negatiivselt mõjutada. Ma ei näinud seda vigastust ja ma ei oska öelda, mis seal täpselt juhtus või kui võigas see välja nägi, aga samas on kõrvaltvaatajana kuidagi kentsakas lugeda, et eelmisel päeval toimunud sündmus terve meeskonna sedavõrd verest välja lõi. Eelnevatel hooaegadel on mängude ajal nii Toomi ja Suuroru põlved läinud, Tartu vastu läks Vaaks (teadmata kui tõsine vigastus tol hetkel oli) ning suures plaanis suutis meeskond neil hetkedel justkui enam-vähem edasi mängida. Aga no võibolla olen siis ise lihtsalt liiga küüniline.

Summeerides eelneva: kuidagi tüütu on Reinboki mängujärgseid kommentaare lugeda, sest iga kaotuse järel on mingi uus element, mida süüdistada. Küll tegi vastane mõne hea käigu, millega sai momentumi ning millele vastukäiku polnud. Küll oli eelnev Meistrite Liiga kaotus süüdi, et Tartu vastu rongi alla jäädi ning üleüldse rookied alles kohanevad. Ja nüüd siis oli ühe mängija vigastus süüdi, mis terve meeskonna totaalselt rivist välja lõi. Kõik vabandused on umbes sellised, mida võiks tegelikult ükskõik millise teise tiimi kohta öelda - ka teised tiimid on hooaja algusega sama kaugel (mõni meeskond on koosseisu poolest isegi rohkem muutunud kui Kalev), ka teistel tiimidel on meeskonnas rookied, kes on esimest korda Euroopas, ka teistel meeskondadel on juba vigastusi.

Samas pole kordagi kuulnud, et treenerite tiim oleks mõne kaotuse enda nimele kirjutanud. Rannula-aegadel oli neid mänge omajagu, kus Rannula mängujärgselt võttis tule enda peale ning ütles, et tema möödalask, tema kaotus. Nüüd käib iga kaotuse-järgselt üks ümmarguste vabanduste otsimine. Kui poliitikas tehti ümmarguste vastuste generaator, siis varsti võib Reinbokile sarnase asja välja mõelda.

Miks see eelnev niivõrd oluline on? Sest enesekriitika on tihti võti selleks, et teha samm paremuse poole. Praegu näib paraku, et ka treenerite tiimil endil puudub selge nägemus sellest, mis on valesti ning kuidas neid süsteemseid vigu parandada. Ma ei kahtle, et treenerid teevad endast kõik, et olukorda paremaks muuta, aga mis ei toimi, see ei toimi. Hetkel ei ole helgeid märke näha ning nagu siin eespool kirjutati, siis kehva hooaja algusega on tegelikult võimalik terve hooaeg maha mängida. Kui nüüd Aserbaidžaanis saadakse järjekordsed laksud kirja, siis läheb alagrupist edasipääs selgelt nugade peale, rääkimata sellest, et Eesti-Läti ühisliigas on juba teistele konkurentidele väärtulik edumaa kätte antud. Ka koduses võitluses Tartuga on mõnus momentum ja enesekindlus tartlastele võimaldatud. Kuna korvpall on suuresti ka mentaalne mäng, siis ei imestaks, kui ainuüksi selle enesekindluse pealt tehakse kevadel Kalevile kiire baranka - eeldusel, et Kalev vahepeal (positiivseid) muudatusi ei tee ning momentumit endale ei haara.

Seal on mingid häirivad asjad, mis korduvad kõigi kolme kaotuse puhul. Kui oleks tegemist ühe totaalse ebaõnnestumisega, siis ok, saame aru ja anname andeks, järgmisel korral paremini, aga kui see kordub, siis tundub kentsakas endale sisendada, et kõik on hästi ja millalgi läheb paremaks.
Kui ma võrdlen Pärnu-Zelli kohtumist ja Cramo-Zelli kohtumist, siis tõepoolest, tulemus oli mõlemal juhul negatiivne, kuid Pärnu mängus püsiti pildil, ei vajutud kokku ja kuigi lõpp läks käest ära, siis ei saa öelda, et oleks kokku kukutud. Pärnu mängupilt oli palju positiivsem, kuigi tal ei ole kindlasti tugevam roster kui Cramol. Samuti ma ei ütleks, et Zelli oleks teinud hiilgava esituse, aga sama, mis Levice ja Tartu puhul, kui sul lastakse mängida, ja neil lasti, siis hakkavadki asjad õnnestuma. Kõigis kolmes jäi mulje, et tuldi seda mängu ära mängima, hinge ei olnud mängus ühegi kandi pealt märgata. Kui oli näha, et mäng ei toimi, siis treeneritetiim ei osanud või ei julgenud muudatusi sisse tuua.
Võib-olla piisab, kui Reinbok ja Killing jäävad abitreeneriks, kuid peatreeneriks tuuakse keegi, kes suudab meeskonda mänguolukorras manageerida. Ma isegi ei välista, et Howard Frier, kui tal on taga tugev abitreenerite tiim, võib olla parem variant kui Reinbok. Äkki ta suudab vähemalt Acuffi ja Tongue mängima panna. Või siis tõepoolest tuua seni veel nime mitte teinud, kuid ambitsioonidega välistreener.
Aga midagi on vaja ette võtta, sest juba kolm olulist mängu on ära antud.