BC Kalev/Cramo - foorum

Uhhuu kirjutas:

ok kirjutas:

Uhhuu kirjutas:http://sportacentrs.com/basketbols/lbl/ ... par_latvij

Eesti-Läti ühisliiga osas on kokkulepe väidetavalt saavutatud. Osalema hakkab 16 meeskonda (8 mõlemast riigist; huvitav, kes need meie kaheksa meeskonda olema saavad?), mängitakse kaks ringi ehk iga meeskond peab 30 kohtumist ning 8 paremat klubi pääsevad play-off`i ja võitja selgitatakse final four`i raames. Kõlab minu meelest hästi.

16 on ikka palju. Ei ole Lätil 8 tasemel meeskonda, ega Eestil ammugi mitte, ning mängude arv põhiturniiril võiks ka pisut väiksem olla. Mulle isiklikult meeldiks 6+6 rohkem. Ma muidugi vaatan liiga Cramo prillidega ka võib-olla, aga üldisemas plaanis, pole vist kuigi vahva vaadata (ja mängijatel mängida) nt VEF vs G4S või Cramo vs LU. Mängijaid ju ei jagu nii paljude meeskondade jaoks.

Probleem kohatise suure tasemevahe osas eksisteerib nagunii, olgu siis tegemist Eesti liiga, Läti liiga, BBL-i või Eesti-Läti ühisliigaga. Cramo jaoks saabub nüüd nüpeldatavate osas lihtsalt teatud vaheldus. Enam ei pea hooaja jooksul neli korda vaeva nägema TTÜ või Valga klohmimisega, vaid saab kaks korda kätt proovida ka näiteks LU ja Valmiera peal. Lisandub kahjuks muidugi suurenenud reisimise vaev. Kui lähtuda sellest, et mis oleks motiveeriv Cramole, Ventspilsile või VEF-ile, siis võiksidki need kolm ju põhimõtteliselt omaette liiga teha. Nagu ma ühes varasemas postituses kirjutasin, siis minu jaoks on Läti-Eesti ühisliiga võlu just selles, et kui osalevad kõik meistriliiga tasemel meeskonnad, siis on tegemist kõikehõlmava rivaliteediga kahe riigi vahel ja saab adekvaatse võrdluse Eesti ja Läti klubikorvpalli tasemest.

Kahju, et Korvpalliliit järjekordselt lolli mängib. Kui eelmisel hooajal heideti meistriliigast välja Tarvas, siis nüüd ei soovita vastu võtta EMÜ-d, kes on lubanud kokku panna umbes TTÜ tasemel meeskonna:

https://sport.ohtuleht.ee/882290/korvpa ... psustamist" onclick="window.open(this.href);return false;

LU (Läti Ülikool?) ühtegi mängu pole ma näinud, aga Audentse koht küll Eesti-Läti Ühisliigas pole. Tehku selle rahaga, mis kuluks reisimise peale, parem midagi hädavajalikku ära! Cramo ja teised saavad vähemalt pidevalt busside paagid Lätis täis tankida.

LISAN:

Kokkuvõttes on ka minu Ühisliiga loomise üle väga hea meel, aga loodan, et kasvanud transpordi kulud ei mõju liiga negatiivselt väiksemate meeskondade, nagu Pärnu ja Rapla, eelarvele.

Mis puudutab Eesti klubide mänge VEFi ja Ventspilsiga, on mõtted kahetised. Ühest küljest saavad kõik klubid juurde 4 mängu tugeva vastasega. Teisest küljest on need vastased veel tugevamad kui Cramo ja arendav efekt kokkuvõttes küsitav.

Mul kaasa loeb hetkel Jesper Parve raamatut "Mees". Kuna ma Parvet kui Eesti tasemel korralikku korvpallurit mäletan päris hästi, siis sirvisin kiirelt läbi, et ehk kirjutab oma kossukarjäärist ka midagi.

Kahjuks palju ta sellest ei räägi, aga midagi siiski.

"Olin noorest peast lootusandev sportlane, kuid tippu kunagi ei jõudnud. Oma lolli peaga arvasin, et olengi tipus, kuigi olin Eesti viienda meeskonna paremuselt teine mängija."

"Kuna sel ajal, kui mina veel mängisin, maksti Eesti korvpalluritele ulmelisi summasid, ei olnud mul aimu ka sellest, kui palju maksab poes piim või leib."

Eeldan, et ta räägib hooaegadest 06/07 ja 07/08, mis olid Eesti liigas tal statistika mõttes tippaastad.
Esimesel neist oli ta kogu liiga parim skooritegija (21p mängus) ja Pärnu klubi selge liider, aga hooaja peale saadi ainult 2 võitu ja lõpetati viimase kohaga (liigas oli tollal 10 meeskonda). See oli Pärnu esimene hooaeg meistriliigas
Teisel oli ta samuti Pärnu parim mees ja liigas paremuselt kolmas punktitooja (19p keskimiselt) ning klubi lõpetas 10 meeskonna konkurentsis 7. kohaga.
Pärnul paistab, et buumiajal raha jätkus.
Leidsin sellise intervjuu ka: http://www.erkmaakorvpallikool.ee/index.php?id=1957" onclick="window.open(this.href);return false;

2008/09 hooaega alustas ta Tarvas, ent juba novembris siirdus Tallinna Kalevisse ja hakkas amatööri elu elama (läks tööle). Hooaja keskmiseks jäi ca 6p mängust.
Sellega sai ka tema korvpalluri karjäär otsa.

Boonuseks raamatus olnud inspireeriv tsitaat, mille autoriks on väidetavalt Heino Enden:

"Sa võid ja suudad kõike teha oma elus, ainult vihmavarju ei saa persses lahti lasta, vot see on võimatu".

Teisel oli ta samuti Pärnu parim mees ja liigas paremuselt kolmas punktitooja (19p keskimiselt) ning klubi lõpetas 10 meeskonna konkurentsis 7. kohaga.
Pärnul paistab, et buumiajal raha jätkus.

No kui vaadata Pärnu koosseisu neil aastatel, siis pigem väga ei jätkunud... Aga Parve igat lauset ei pea muidugi võtma puhta kullana. Milline 20-25 aastane noor kutt tänagi poes leivahindu jälgib, kui väljas käies läheb nagunii saja pätsi raha vähemalt. Kuigi, buumiajal kindlasti kasvasid ka korvpallurite palgad, nagu teisteski valdkondades.
Mis Parvesse kui mängijasse puutub, siis mäletan teda hästi juba noorteklassist. Ta oli küll omavanuste selge liider aga mind see väga ei üllata, et ta tippu ei jõudnud. Omavanuste seas lammutas ta suuresti toore jõuga, meestes eas jäi aga korvi all pikkusest puudu, samas polnud tal ka sellist tehnikat, kiirust ja viset, et puhas ja efektiivne väike äär olla.

KalevRuus kirjutas:

Teisel oli ta samuti Pärnu parim mees ja liigas paremuselt kolmas punktitooja (19p keskimiselt) ning klubi lõpetas 10 meeskonna konkurentsis 7. kohaga.
Pärnul paistab, et buumiajal raha jätkus.

No kui vaadata Pärnu koosseisu neil aastatel, siis pigem väga ei jätkunud... Aga Parve igat lauset ei pea muidugi võtma puhta kullana. Milline 20-25 aastane noor kutt tänagi poes leivahindu jälgib, kui väljas käies läheb nagunii saja pätsi raha vähemalt. Kuigi, buumiajal kindlasti kasvasid ka korvpallurite palgad, nagu teisteski valdkondades.
Mis Parvesse kui mängijasse puutub, siis mäletan teda hästi juba noorteklassist. Ta oli küll omavanuste selge liider aga mind see väga ei üllata, et ta tippu ei jõudnud. Omavanuste seas lammutas ta suuresti toore jõuga, meestes eas jäi aga korvi all pikkusest puudu, samas polnud tal ka sellist tehnikat, kiirust ja viset, et puhas ja efektiivne väike äär olla.

Vise oli tal ainuke asi, mis toitis.

Kas keegi saaks õhtulehe artikli panna audentese noortest ?

Ettetänades !

Kahjuks artiklit siia panna ei saa, lugesin paberlehest aga võin väikse ülevaate teha. Kõiki peale USAsse siirduva Jürgensi ühendab see, et praegu olevat tulevane mängupaik teadmata, samas kõik viis soovivad korvpalliga jätkata. Kuigi ma ise pole Jürgensi puhul kindel, kas tast rohkem kui aastast pausi enam mängumeest on.
Schmalzil olevat paar varianti õhus, loodab saada NCAA 1 divisjoni. Pehkal selliseid plaane ei ole, keegi midagi Eestist pakkunud seni ka pole. Kuna arvab, et läheb ülikooli siis ma ise arvan, et jätkab embas-kumbas ülikoolisatsis, TTÜs või Tartus või äkki väikses Kalevis.. Joonas Seiniga umbes sama lugu, ise ütleb, et TTÜs oleks ideaalne jätkata. Kõige huvitavam lugu on Engelbrechtiga. Sell kavatseb mingis mõttes võtta vaheaasta, end selle aja jooksul TLÜ Kalevi treenerite abil individuaalselt arendada ja siis välismaale saada. Väikse kalevi esindusmeeskonnas miskipärast mängima ei hakka, hoopis esiliiga satsis. Mis selle asja point on, oskab ehk keegi teine seletada.

http://ekspress.delfi.ee/lisalood/jaak- ... d=82728111
Päris asjalik intekas. Ühisliigas siis 15 satsi, Audentes jätkab esiliigas.

See on uur formaadi juures paratamatu, aga mul on siiski kahju, et Audentes meistriliiga tasemel enam ei jätka. Saadi küll pidevalt kolakaid, aga samas olid mängijad pärast keskkooli lõpetamist koheselt valmis meeste vahel tegusid tegema. Näiteks isegi sellised mängijad nagu Sander Viilup või Tom Kaldre, kes olid nii Audenteses kui erinevates noortekoondistes olnud rollimängija staatuses. Lätlaste poolelt ei liitu ühisliigaga kuuldavasti Läti Ülikooli meeskond.

Cramo jaoks saab olema reisimise osas väga tihe hooaeg. Ainuüksi VTB ja Eesti-Läti ühisliiga põhiturniiri pealt on garanteeritud 20 väljaspool Eestit toimuvat mängu. Loodetavasti suudavad teised Eesti klubid – eesotsas Rapla, Pärnu ja väikse Kaleviga, kes on ilmutanud lõppenud hooajaga võrreldes suuremaid ambitsioone – esineda Eesti-Läti ühisliigas piisavalt hästi, et lätlastele pakuks selles ettevõtmises osalemine huvi ka pikemas perspektiivis. See ei rõõmustaks ilmselt kumbagi osapoolt, kui play-off`i pääseksid Cramo ja Rapla ning kuus klubi Lätist.

Frier on ka seal treener, nii ta mulle ütles 1 päev. Kas peatreener, seda ma ei usu, aga abitreener peaks olema.

Järjekordsed tumedad pilved Eesti-Läti ühisliiga kohal. Jekabpils juba loobus osalemast ja nüüd jõudis kätte Valmiera kord. Läti poolelt on praeguse seisuga osalemas vaid kuus klubi.

http://sportacentrs.com/basketbols/lbl/ ... amsezon_ne" onclick="window.open(this.href);return false;

Uhhuu kirjutas:Järjekordsed tumedad pilved Eesti-Läti ühisliiga kohal. Jekabpils juba loobus osalemast ja nüüd jõudis kätte Valmiera kord. Läti poolelt on praeguse seisuga osalemas vaid kuus klubi.

http://sportacentrs.com/basketbols/lbl/ ... amsezon_ne" onclick="window.open(this.href);return false;

Oehh...
kurb see asi saab olema see hooaeg, mängude arv jääb päris väikseks niimoodi

Ja loobuti euromängudest samamoodi ju. Aga kui nad ei mängi, siis neil pole ju üldse lätis mange. Lähevad leedu liigasse irw.

Läti poolelt on kindlad osalejad VEF, Ventspils, Jurmala, Ogre, Läti Ülikool ja Liepaja. Eesti-Läti ühisliigaga liitumiseks on avalduse sisse andnud ka Läti esiliiga võitja Kekava ning paistab, et ka Jekabpils saab siiski piisavalt ressurssi kokku kraabitud, et liigas osaleda. Vidzeme on huvitatud Valmiera positsiooni üle võtmisest. Nii et heal juhul osaleb Läti poolelt koguni üheksa klubi, iseküsimus on, mis tasemega need Läti ülikooli, Kekava, Vidzeme ja Jekabpilsi meeskonnad on.

http://sportacentrs.com/basketbols/lbl/ ... as_ari_jek" onclick="window.open(this.href);return false;

Väga huvitav artikkel õhtulehelt, avab ka mõnede kiibitsejate silmad miks Tartu finaalseerias nii mängis ja ka natuke Eesti korvpallikäekäigust priit Vene silmade läbi
https://sport.ohtuleht.ee/887920/priit- ... orda-saama" onclick="window.open(this.href);return false;

panen siia mõned huvitavad lõigud
Tartu ülikooli meeskkonna arengutest ja noortest.

„Paljud ütlesid sügisel, et selle võistkonnaga ei saavuta midagi. Kevadeks oli pilt teine. See näitab selgelt, et peab olema kindel visioon ja plaan,“ jääb Vene Tartu meeskonna hooajaga rahule. „Täiuslikkusest jäid puudu mõned elulised nüansid.“
Viimase fraasi all peab peatreener silmas vigastusi. Nimelt ei saanud Eesti meistrivõistluste finaalseerias korralikult kaasa teha Carl Engström. Vene adub, et Kalev/Cramo vastu seeria võitmine olnuks kõva eneseületus, kuid mõne mängu võinuks ära napsata.
Samuti polnud kevadel enam parimas hoos Janar Talts ja Kristjan Kitsing. Olulise pitseri vajutasid Vene sõnutsi koondiste mängud.
„Veideman ei tulnud talvel koondisesse, sest tal olnuks seitsme päevaga neli mängu. Tartu mehed tegid samal ajal kaheksa päevaga neli matši. See oli Janari ja Kristjani jaoks liig. Sellest tsüklist tulid nad läbi, aga paar kuud hiljem lõi koormus välja. Organism sai ebanormaalselt suure paugu.“
Kodune hõbemedal ja Balti liiga pronks on siiski rahuldust pakkuvad tulemused. Veelgi enam, hooaja jooksul said kõvasti mänguaega noored. Tegelikult võinuks neid enamgi platsile usaldada, kuid taustal toimus enam, kui spordisõbrale näha.
„Kõige suurem murekoht spordi mõttes oli, et nad käisid koolis. Kui teised said hommikul keha remontida ja ettevalmistusi teha, siis nemad mitte,“ rääkis Vene noormängijate hooajast. „Mida kevade poole, seda rohkem nad ära väsisid. Päevad on pikad. Mõni mees tuli pool seitse trenni, kool lõppes kell kuus. Ta pidi lihtsalt ellu jääma.“
Eriti ekstreemse näite toob ta Hendrik Eelmäega: „Enne finaalseeria eelviimast mängu oli ta kolm päeva ja kaks ööd magamata, sest käis kooliga kaitseväe laagris. Tagasi jõuti vahetult enne kohtumist. Oli näha, et väsimus on peal, pole mõtet lõhkuda. Pikk elu on veel ees.“
Vene lisab, et Eelmäe alustaski hooaega hästi, kuid hilisem äravajumine on elu loomulik osa. Noormehel jäi suvine ettevalmistus noortekoondise tõttu auklikuks ning selle pealt ongi raske tervet pikka aastat vastu pidada „Tahaks ju igal rindel tubli olla. Aga korvpalli mängides peab jaksama ka joosta,“ selgitab treener.

Tartu tulevikust

Ohumärke oli õhus, kui spordisõbra jaoks tuli Tartu suurest korvpallist loobumine üllatusena, siis lähiringis oli märke õhus juba varasemalt.
„Selge info oli, et tuleb vähema rahaga hakkama saada. See mind väga ei morjendanudki. Alati tuleb vaadata mängija hinna ja kvaliteedi suhet. Häid pallureid saab ka odavamalt,“ räägib Vene, millised tingimused talle Tartuga liitudes seati. „Selle ülesande täitsime väga edukalt ära. Meie kuskilt üle piiri ei läinud.“
Kuigi korvpallimeeskond suutis algselt ettemääratud piirides püsida, oli valemis suurim muutuja hooaja keskel vältimatult ette tulnud juhtkonna muutus. Rahaprobleeme oli õhus juba enne, kuid uued otsustajad vana taaka pikalt kaelale ei soovinud. Nõnda võetigi pärast hooaega vastu resoluutne otsus.
Venel kellelegi midagi ette heita pole, sest „selline on elu“. Küll aga on ta kindel, et suurimaks kannatajaks on Eesti korvpall.
„Ega korvpalli arengu mõistes midagi paremaks ei lähe. Kindlasti jätab see suure augu. Mingite meeste areng pidurdub,“ arvab Vene, kellega räägiti ka uue näoga Tartu meeskonna töötamisest. Vähemalt esialgu kogenud treener ainult poistega mängimisest loobus.
Lisaks usub ta, et eestlaste omavaheline tiksumine ei arenda kedagi ning toob ilmeka näite möödunud hooaja treeningult: „Eelmäe läks kord Cižauskase (Vytenis Cižauskas, Tartu leedulasest mängujuht – J.J) vastu läbi ja vajutas ülevalt alla. Järgmised nädal aega ei saanud ta enam trennis palligi, sest leedulane tahtis näidata, et nii need asjad ei käi. „Sa pole minust parem, pead veel kõvasti õppima“. See viibki noori edasi.
Vene rõhutab vestluse jooksul korduvalt, et välismängijad on Eesti korvpallis olulisel kohal. Iga kogemus, ükskõik, millisest maailma otsast, tuleb kasuks.
Tartu Ülikooli lehelt leiab visiooni, milles rõhutakse korvpallimeeskonnas üliõpilaste ning Tartu oma näo tähtsust. Samal ajal loodetakse viie aastaga Eestis tagasi tippu jõuda ning läbi lüüa ka eurosarjades. Vene arvates need asjad päris kokku ei käi.
„Selleks, et Tartu Ülikooli sisse saada, ei piisa keskpärasest hinnetest. Kui oled otsuse teinud, et lähed sinna õppima, siis on see juba üsna raske töö. Selle kõrvalt teha veel täie rauaga korvpalli, mis Euroopa tippu viib… sellist asja pole olemas. Kui 20st üks on ekstratubli, oleks ka juba hästi,“ ütleb ta.

Eesti korvpallist
Vene tõdes, et viimastel aastatel on Eesti meistrivõistluste keskmine tase langenud. Paljude arvates on järgmisest hooajast käivituv Eesti – Läti ühisprojekt võluvits, mis meid päästab. Kas ikka on?
„Ega lätlastega lihtsalt kokku saamine kedagi paremaks ei tee. Maailmapraktika on näidanud, et kõigepealt tuleb kodukamaral asjad korda teha, siis saab hakata muid projekte vaatama. See, et me lätlastega mängime, ei tee meie võistkondi paremaks, kui meil on alused, kuidas ise paremaks saada, paigast ära,“ annab Vene karmi hinnangu.
„Peame proovima Euroopale järgi jõuda. Rääkisin sellest juba 2015. aasta EMi ajal. Aga oleme endiselt sama kaugel. Probleem on kogu nägemuses. Igal hooajal midagi algab ja siis lõppeb. Mingisugust arengut pole.“
Tõsi, paljud meie andekad korvpallurid on läinud arenguredelil tõusmiseks läinud välismaale. Suund on kiiduväärt, kuid maailma mõistes on meie piiri taguste mängijate kogus marginaalne.
„Kindlasti peaks ka kodus mängijaid kasvatama. Küsimus on suures pildis. Kas tahetakse lihtsalt mingisugust korvpalli või head korvpalli. Kui tahame head, siis peame mõlemal rindel vaeva nägema,“ arutleb Vene. „Me ei saa eeldada, et kümme noort lähevad välismaale ja üheksast neist saavad mängumehed. Leedulaste lihtne matemaatika on, et kui USA ülikoolidesse läheb 100 mängijat ja neist kaks löövad läbi, võib rahule jääda.“

Eesti koondisest

Koondise murekoht on tagaliin
Kuid omajagu noori meil välismaal mängib ning osa neist said hiljuti karastuse ka rahvuskoondises. Suuresti oli uute meeste suur osakaal paratamatus, kuid Vene arvates siiski positiivne nähtus. Probleeme jagub aga samuti kuhjaga.
„Noored tegid nii palju kui suutsid. Meil on probleeme positsioonide täitmisega. Suur mure on mängujuhtidega, mistõttu kannatavad kõik liinid,“ leiab Vene.
„Viimases tsüklis nägime, et kui ainuke korralik mängujuht ka puudu on, siis olimegi väga haavatavad. Hädad hakkasid pihta tagaliinist. Räägime kogu aeg, et meil pole pikki, aga statistika näitab, et korvialused mehed on aastaid oma ära teinud.“
Kristian Kullamäes näeb Vene potentsiaali, kuid tõsine tegija võiks temast saada alles mõne aasta pärast. Seega jääb mängujuhina loota vaid Sten Sokule, kellest võib üksi vankri vedamiseks väheks jääda.
Vene leiab, et praegu oleks hea koht, kus lisaks mängijatele katsetada veidi ka treeneripingil: „Usun, et treeneritel tuleks käia mööda maailma ja katsetada uusi asju. Vaadates ka mujal toimuvalt, siis pooldaksin välismaa juhendaja proovimist. See tooks uusi tuuli ja näitaks noortele, kuidas asjad mujal käivad. Samal ajal saaksid meie omad temalt õppida.“

See Vene jutt on asjalik, aga kes seda kuulab, sellise jutu peale hakkab lollide koor kohe määgima:
1. Ei taha eurosarjadesse.
2. Miks tuuakse välismaalasi meie klubidesse?
3. Miks meie noored lähevad välisklubidesse?
4. Miks meie tippmängijad lähevad välisklubidesse?
5. Ei taha välistreenereid.
Kaks jalga hea, neli jalga parem jne