Eesti korvpalli tulevik/lootused

[Uhhuu]

Sel suvel U18 koondises stabiilselt kõrget taset näitav Gregor Kuuba mängib järgmisel hooajal Itaalia tugevuselt kolmandas liigas. Mullu pallis ta aste madalamal liigatasemel.

https://sportando.basketball/libertas-l ... gor-kuuba/" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

Itaalia tugevuselt kolmandas liigas mängib järgmisel hooajal vähemalt kolm eestlast. Lisaks Hugo Erkmaale ja Gregor Kuubale ka Mait Peterson.

https://korvpall24.geenius.ee/rubriik/u ... l-hooajal/" onclick="window.open(this.href);return false;

Petersoni mängijaõigused kuuluvad vist jätkuvalt Bologna Virtusele, mistap tal endal klubivaliku osas ilmselt sõnaõigust pole. Üheksateistkümne-kahekümne aastase koondise perspektiiviga mängija jaoks ei tundu Serie B siiski just kuigi hea arengukeskkonnana.

[Uhhuu]

17-aastane Henri Veesaar pääses hooajaeelseks ettevalmistuseks Madridi Reali esindusmeeskonna koosseisu:

https://www.marca.com/baloncesto/acb/20 ... b4609.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Kuna trobikond olümpial käinud koondislasi liitub Reali treeningutega hiljem, siis Veesaarel võib avaneda võimalus teenida kontrollkohtumistes mänguaega Hispaania kõrgliiga meeskondade vastu. Reali esimene kontrollmäng toimub 1. septembril Murcia vastu. Väga heade esituste korral oleks muidugi võimalik pääseda Reali esindusmeeskonna nimekirja ka põhihooajaks ja teenida aeg-ajalt mänguminuteid Hispaania kõrgliigas. Pablo Laso on silma paistnud treenerina, kes annab julgelt mänguaega oma noortesüsteemi mängijatele.

[knaest]

Kaks Audentese noort pikemat poissi (Heinla ja Kokk) on uueks aastaks koha meistriliigas leidnud. Huvitav, kas Raiend ka leiab!? Raplas, Tarvas ja Viimsis nagu oleks ruumi...

[RK]

Kaks Audentese noort pikemat poissi (Heinla ja Kokk) on uueks aastaks koha meistriliigas leidnud. Huvitav, kas Raiend ka leiab!? Raplas, Tarvas ja Viimsis nagu oleks ruumi...

Raiendil peaks olema 1 aasta veel audentest õppida

[NoName]

Võib-olla veits kibestumust, aga aastaid tagasi vaidlesin sõpradega. Kõik on sellised pisut kibestunud tüüpilised eestlased. Ma väitsin, et: "Ei, tulevikus ikka on meil ridamisi heades klubides mängivaid tüüpe". Nüüd on 3-4 aastat möödas ja kui vaadata kuhu meie noored, kes enamjaolt pole enam väga noored, on jõudnud, siis olen mina vist see, kes lõpuks ikkagi see loll on.

[Uhhuu]

Võib-olla veits kibestumust, aga aastaid tagasi vaidlesin sõpradega. Kõik on sellised pisut kibestunud tüüpilised eestlased. Ma väitsin, et: "Ei, tulevikus ikka on meil ridamisi heades klubides mängivaid tüüpe". Nüüd on 3-4 aastat möödas ja kui vaadata kuhu meie noored, kes enamjaolt pole enam väga noored, on jõudnud, siis olen mina vist see, kes lõpuks ikkagi see loll on.

Ma ei näe põhjust pessimismiks. Meil on kolm noort mängijat tippliigades: Raieste, Treier ja Drell. Ääremärkusena väärib mainimist, et Kristian Kullamäe mängis tippliigas (Bundesligas) juba 18-aastaselt. Kui vaadata lähiregiooni heatasemelisi korvpalliriike (Soome, Läti, Leedu, Venemaa ja Poola), siis tippliigades mängivate noorte arv on sama või isegi väiksem. Euroopa väga tugevates liigades on üldse vähesel arvul noori mängijaid ja sinna on raske pääseda isegi mõne vastava riigi spordikodakondsust omades. Minu jaoks oleks olukord problemaatiline siis, kui kümnendi keskpaigaks ehk ajaks, mil uue põlvkonna mängijad (sünniaastaga 1999 ja hiljem) hakkavad jõudma oma parimasse mängijaikka, oleks meil tippliigades vaid viisiku jagu või vähem mängijaid. Minu meelest on murettekitav hoopis see, et perspektiivikad noored ei soovi kasutada Kalevit ja VTB-d hüppelauana/arengukeskkonnana. Näiteks leedukad on omaenda tippklubide potentsiaali noormängijate tippu suunamisel palju edukamalt ära kasutanud ja on suutnud tugevatesse liigadesse aidata kohati ka selliseid mängijaid, kes polegi esimese suurusjärgu talendid, aga kes on aastate jooksul saanud palju mänge heatasemeliste vastaste vastu ja on seeläbi omandanud korralikku baasi, et tugevates liigades usaldusväärsete rollimängijatena elatist teenida.

[vaim564]

Minu meelest on murettekitav hoopis see, et perspektiivikad noored ei soovi kasutada Kalevit ja VTB-d hüppelauana/arengukeskkonnana. Näiteks leedukad on omaenda tippklubide potentsiaali noormängijate tippu suunamisel palju edukamalt ära kasutanud ja on suutnud tugevatesse liigadesse aidata kohati ka selliseid mängijaid, kes polegi esimese suurusjärgu talendid, aga kes on aastate jooksul saanud palju mänge heatasemeliste vastaste vastu ja on seeläbi omandanud korralikku baasi, et tugevates liigades usaldusväärsete rollimängijatena elatist teenida.

Esiteks on leedulaste valik tunduvalt suurem, sest mängijaid jätkub igale poole, kes lähevad USA ülikoolidesse, kes stardivad Euroopast ning ka Leedust on võimalik edasi liikuda, sest lisaks Žalgirisele mängivad mitmed teised klubid rahvusvahelisi sarju ja on pildil. Cramos valitseb siiski oht "klubisse kinni jääda", sest peale Jõesaare ja tema mängis ennast ikkagi ise tugevasti pildile, pole tuua ühtegi näidet, kus keegi oleks väga edasi liikunud, isegi mitte teistesse VTB klubidesse erinevalt leedukatest ja lätlastest. Seal on muidugi mitmeid asju, agenditöö, üldine maine jms. Sa pead jõudma ikka juba põhiviisikusse, kui sulle mingid arvestatavad variandid hakkavad üldse tekkima. Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal tekib neid võimalusi palju rohkem kui VTBs, ei maksa seda VTBd üle müstifitseerida. See on tugev liiga, kuid pole ammu enam see, millised ambitsioonid tal kunagi olid. Vaata kasvõi kui palju mängivad Venemaa mängijad Euroopa klubides või mis rolli nad mängivad isegi VTB klubides, see kandepind pole väga suur.

[East]

Cramos valitseb siiski oht "klubisse kinni jääda", sest peale Jõesaare ja tema mängis ennast ikkagi ise tugevasti pildile, pole tuua ühtegi näidet, kus keegi oleks väga edasi liikunud, isegi mitte teistesse VTB klubidesse erinevalt leedukatest ja lätlastest. Seal on muidugi mitmeid asju, agenditöö, üldine maine jms. Sa pead jõudma ikka juba põhiviisikusse, kui sulle mingid arvestatavad variandid hakkavad üldse tekkima. Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal tekib neid võimalusi palju rohkem kui VTBs, ei maksa seda VTBd üle müstifitseerida. See on tugev liiga, kuid pole ammu enam see, millised ambitsioonid tal kunagi olid. Vaata kasvõi kui palju mängivad Venemaa mängijad Euroopa klubides või mis rolli nad mängivad isegi VTB klubides, see kandepind pole väga suur.

[/quote]

Kas see oht "kinni jääda" ei ole realiseerinud ka teistes klubides? Mõeldes meie Itaalia noorte peale, siis Erkmaa, Kitsing, Koršunov istuvad kõik üsna sarnasel liigatasemel juba mitmendat hooaega. Mängutase on jäänud suures plaanis samaks, lihtsalt tõmblevad erinevate klubide vahel edukamalt või vähem edukamalt ringi.

Kui vaadata vanuseid, siis Kitsing on 20-aastane, Koršunov on 21-aastane, Erkmaa 22-aastane. Ma ütleks, et nad ei ole veel kadunud mängijad Eesti korvpalli jaoks, aga neil oleks vaja hooaega ja klubi, kus nad saaksid end lahti mängida. Minu meelest ei ole nad head näited edukast karjääriplaneerimisest ning liiga jäigalt oma liinis kinni. Kas me oleme rahul, kui Erkmaa on näiteks 5 aasta pärast endiselt mõnes Serie A2 meeskonnas ja saab keskmiselt 5 minutit mänguaega?

Hispaania peale mõeldes, siis Raieste on nüüd saanud mitu hooaega pingil istuda. Jällegi küsimus, et kas karjääri poolest oleks olnud kasulikum mingil hetkel teha samm tagasi - näiteks valida mõni nõrgem ACB meeskond või hoopis teha Kalevis 2-aastane laenuperiood? Jõesaare/Kullamäe puhul on keeruline öelda, milles asi on - on see mingi müstiline x-faktor või lihtsalt suur ebaõnn? Sest kui vaadata praegu näiteks Manresa meeskonda, siis Valtonen ja Berzins saavad ilusti peale.. ning ei Jõesaar ega Kullamäe pole neist ju kehvemad.

Sa tood välja, et ükski Eesti noor ei ole end Kalevis nö "pildile mänginud", aga kui palju on Kalevis üldse selliseid Eesti noori olnud, keda võiks pidada Eesti mõistes kõige andekamate hulka? Sunelik, Jurno, Halleri esimene tulek - need ei ole ju asjakohased näited. Ma usun, et Tass oleks võinud teha head hooajad, kui tal oleks rohkem kannatust olnud.

Küsimus pole ka selles, et kas VTB on nüüd Euroopa tugevaim liigasari, tugevuselt kolmas või hoopis kuues. Tegemist on ikkagi meistriliigaga ning liigaga, kus on vastas tugevad vastased. See annab mingi kvaliteedimärgi, kui seal hästi esineda suudad. Meie noorte probleemiks tundub olema see, et nad on valmis liiga pikalt mängima kuskil suurte riikide esiliigades või madalamalgi, kuid samm meistriliiga tasemele jääb tegemata. Kui sa tahad olla tõsiseltvõetav noormängija/talent, siis pead sa end ikkagi mõnes meistriliigas pildile mängima - kui mitte Hispaanias või Itaalias, siis kasvõi Belgias, Poolas või mujal keskmise liigatasemega riikides. Kui neisse liigadesse ei õnnestu saada, siis tule tee Eesti meistriliigas mõnes meeskonnas vaheaasta ning korralik statistika.

[Uhhuu]

Minu meelest on murettekitav hoopis see, et perspektiivikad noored ei soovi kasutada Kalevit ja VTB-d hüppelauana/arengukeskkonnana. Näiteks leedukad on omaenda tippklubide potentsiaali noormängijate tippu suunamisel palju edukamalt ära kasutanud ja on suutnud tugevatesse liigadesse aidata kohati ka selliseid mängijaid, kes polegi esimese suurusjärgu talendid, aga kes on aastate jooksul saanud palju mänge heatasemeliste vastaste vastu ja on seeläbi omandanud korralikku baasi, et tugevates liigades usaldusväärsete rollimängijatena elatist teenida.

Esiteks on leedulaste valik tunduvalt suurem, sest mängijaid jätkub igale poole, kes lähevad USA ülikoolidesse, kes stardivad Euroopast ning ka Leedust on võimalik edasi liikuda, sest lisaks Žalgirisele mängivad mitmed teised klubid rahvusvahelisi sarju ja on pildil. Cramos valitseb siiski oht "klubisse kinni jääda", sest peale Jõesaare ja tema mängis ennast ikkagi ise tugevasti pildile, pole tuua ühtegi näidet, kus keegi oleks väga edasi liikunud, isegi mitte teistesse VTB klubidesse erinevalt leedukatest ja lätlastest. Seal on muidugi mitmeid asju, agenditöö, üldine maine jms. Sa pead jõudma ikka juba põhiviisikusse, kui sulle mingid arvestatavad variandid hakkavad üldse tekkima. Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal tekib neid võimalusi palju rohkem kui VTBs, ei maksa seda VTBd üle müstifitseerida. See on tugev liiga, kuid pole ammu enam see, millised ambitsioonid tal kunagi olid. Vaata kasvõi kui palju mängivad Venemaa mängijad Euroopa klubides või mis rolli nad mängivad isegi VTB klubides, see kandepind pole väga suur.

1. VTB ülemüstifitseeritus. VTB-s on kolm Euroliiga meeskonda + EuroCupi, Meistrite liiga ja Europe Cupi koorekihti kuuluvad meeskonnad. Eelmisel hooajal oli Euroliigas kaheksa parema seas kaks, EuroCupis nelja parema seas kaks, Meistrite liiga kaheksa parema seas üks ja Europe Cupi nelja parema seas samuti üks klubi VTB-st. See, et VTB-d hinnatakse Euroopa tugevuselt teiseks liigaks, pole lihtsalt laest võetud. Ehkki tuleb tõdeda, et vahe Türgi ja Itaalia liigaga on minimaalne. Asjaolu, et VTB-s mängib vähem mittevene klubisid kui eelmise kümnendi keskel, pole ju argument liiga tugevuse suhtes, vaid on lihtsalt geopoliitika tagajärg. See, et venelastel on viimasel ajal raskusi staarmängijate tootmisega, pole VTB süü, vaid räägib puudustest noortetöös – Venemaa noortekoondiste tulemused on olnud juba mõnda aega langustrendis.


2. Oht klubisse kinni jääda. Tasub silmas pidada, et selja taha jääb pikk periood, kus meil oli üldse väga vähe rahvusvahelisse klassiga mängijaid ning koondis siples mudas. Kalevi mängijatest on teistelt VTB klubidelt pakkumisi saanud Rait Keerles (klubi lükkas pakkumise tagasi) ja Janari Jõesaar (mängija ise loobus). Jõesaar on tänu VTB-le pääsenud kahel korral Hispaania kõrgliigasse ja korra Bundesligasse. Arbet teenis kaks lepingut Kreeka kõrgliigasse. Kitsingul on olnud pakkumisi Poola kõrgliigast (mille ta on tagasi lükanud). Veidemani puhul oli kunagi õhus liitumine Manresaga, aga see jäi ära vigastuse tõttu. Raieste tuli siia mängima Hispaania tugevuselt kolmandast liigast ja sai korralike esituste pealt Baskoniasse ja teenis ka ära lepingupikenduse. Oskad sa veel nimetada mängijaid, kes väärinuks siit mõnda teise tippliigasse edasiliikumist?

Mis noormängijatesse puutub, siis nagu korduvalt on tõdetud, Kalev on põhjusel või teisel värvanud mängijaid, kes on olnud noortekoondistes pisitegijad või pole sinna isegi pääsenud ehk mängijaid, kel pole olnudki tippkorvpalli perspektiivi. VTB-ajastul on Kalevist läbi käinud üldse vaid kolm esimese suurusjärgu talenti. Olmre, Tass ja Raieste. Olmre sai kohe esimesel hooajal korralikult mänguaega nii VTB-s kui koduses liigas, aga vigastas siis põlve ja siirdus seejärel mängukindluse taastamiseks TTÜ-sse (misjärel käis psühholoogiline krõks ja edasine on juba ajalugu). Tass tuli Kalevisse keset hooaega, kui klubi ta Limoges`ist välja päästis/ostis. Ta oli varasemalt mänginud vaid noorteklassis, oli alles koolipoiss ja Kaleviga liitumine tuli tema jaoks ilmselgelt liiga vara. Ehkki VTB-s sai ta mõned mängud kätte ja meistriliigas jagus talle korralikult mänguaega. Raieste kasutamine polnud Štelmahersi poolt parim võimalik (ta mängis enamasti valel positsioonil), aga tema siinviibimine täitis siiski oma eesmärgi: mängija arenes ja pääses Euroliiga klubi esindusmeeskonda.

[vaim564]

Kitsing, Koršunov, Erkmaa - Cramos tabaks neid kõiki Suneliku saatus. See, et nad on jäänud Itaalia madalamatesse liigadesse, ilmselt siis nende tase on selline. Samas näiteid on erinevaid, Treier murdis ennast välja kõrgliigasse, aga kasvõi Veideman jäigi esiliigasse pidama hoolimata mitmest hooajast. Loomulikult võiksid nad kõik mängida Eesti meistriliiga alumise otsa klubides, kuid ilmselt neil on siis mingid teised sihid silme ees ja seda ei saa neile pahaks panna.
Igaühel neist on kindlasti erinevad põhjused, miks pole suudetud pildile mängida, Jõesaarel tekkisid Hispaanias ka vigastused. Mis Raiestesse ja Kullamäesse puutub, et eks see hooaeg annab vastuse nende edasise perspektiivi kohta. Kui mänguaega väheks jääb, siis tuleb muidugi kusagile edasi liikuda, aga ilmselt pole ka põhjust alla anda ja kehtivat lepingut lõpetada.
VTB liiga tugevuse määrab suures osas ikkagi rahakott, kuivõrd suudetakse staare üle ilma kokku osta ja ma ei ütleks, et see liiga väga tugevasti on arendanud Venemaa korvpalli ja eks see pärsib ka Eesti korvpallurite konkurentsivõimet. Ma ei ütle, et seal mängimine halb on, kuid alternatiivina eurosarjale kindlasti mitte. Teiseks mängisid peaaegu kõik Venemaa klubid mingit eurosarja, mis oli kokkuostetud staaridele kindlasti lisamotivaator. Need näited siin olid ju ka põhiviisiku mängijate kohta, kellel oli juba rohkem võimalusi pildile pääseda, kuid kasvõi Arbetile jäidki aktivasse kaks poolikut Kreeka hooaega, Kavalas oli ta enam-vähem, kuid klubi langes kõrgliigast välja, teine hooaeg Kreetal ebaõnnestus. Keerles jõudis lõpuks Saksa esiliigasse ning Veideman jäi samuti Itaalia esiliigasse pidama. Aga need on kõik pigem üksiknäited, mida isegi ei saa võrrelda Leedu korvpallurite võimalustega ehk midagi ei viita süsteemile.

[Uhhuu]

Eelnev postitus paneb kummastusest pead raputama. Seal on nii palju veidraid väiteid, et aju ähvardab katki minna, kui kõiki neid lahkama hakata. Ma lihtsalt kommenteerin paari asja.

1. Kõik Euroopa tippliigad põhinevad „üle ilma kokkuostetud staaridel“? Vahet pole, kas tegemist on Itaalia, Venemaa, Saksmaa, Türgi, Kreeka, Hispaania või Prantsumaa kõrgliigaga, kõigis neis liigades on umbes 80% põhitegijatest välismaalased. Sama hästi võib öelda, et see ei arenda kuidagimoodi Saksamaa korvpalli, et Bundesligas on lubatud kuus välismängijat + Saksamaa spordikodakondsed.

2. Kitsingut, Koršunovi või Erkmaad pole mõtet võrrelda Sunelikuga. Samuti teisi Itaalia tugevuselt kolmandas liigas mängivaid või mängima hakkavaid noori ehk Kuubat ja Petersoni. Suneliku tehnika on juba nii puudulik, et see välistab tippkorvpalli perspektiivi. Kitsingul või Koršunovil oleks samuti väga keeruline oma esimesel hooajal VTB-s kanda kinnitada, aga nende puhul oleks see vähemalt paari-kolme hooaja perspektiivis realistlik.

[vaim564]

neis liigades on umbes 80% põhitegijatest välismaalased.

No selle põhjal kõlab veidralt ka väide, et kõik Eesti paremad mängijad peaksid koduliigas mängima või et siin oleks kuidagi parem mängukeskkond kui mujal. Võrreldes lätlaste ja leedulastega on eestlasi välisliigades ikkagi väga vähe ja see näitab ikkagi ala väga väikest kandepinda.

samuti väga keeruline oma esimesel hooajal VTB-s kanda kinnitada, aga nende puhul oleks see vähemalt paari-kolme hooaja perspektiivis realistlik.

Itaalias nad ei suutnud ennast Itaalia madalamates liigades kõrgemale tasemele viia ja siin äkki paari-kolme aastaga VTBs tegijad. Siin on tõesti mingid loogikaprobleemid.

[Uhhuu]

neis liigades on umbes 80% põhitegijatest välismaalased.

No selle põhjal kõlab veidralt ka väide, et kõik Eesti paremad mängijad peaksid koduliigas mängima või et siin oleks kuidagi parem mängukeskkond kui mujal. Võrreldes lätlaste ja leedulastega on eestlasi välisliigades ikkagi väga vähe ja see näitab ikkagi ala väga väikest kandepinda.

samuti väga keeruline oma esimesel hooajal VTB-s kanda kinnitada, aga nende puhul oleks see vähemalt paari-kolme hooaja perspektiivis realistlik.

Itaalias nad ei suutnud ennast Itaalia madalamates liigades kõrgemale tasemele viia ja siin äkki paari-kolme aastaga VTBs tegijad. Siin on tõesti mingid loogikaprobleemid.

Paistab, et on endiselt raskusi arusaamisega, et meie korvpall kukkus vahepeal erinevate tegemata jätmiste tulemusel musta auku, kandepind kuivas kokku ja seetõttu meil ongi hetkel vähem välismängijaid välisklubides kui näiteks lätlastel. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis uue põlvkonna mängijate tulekuga on olukord selgelt muutumas.

Viimati ei mahtunud Sunelik noortekoondisesse, kuhu kuulusid näiteks Erkmaa ja Koršunov. Kes on Kitsingut ja Koršunovi mängimas näinud, neil ei tohiks vast olla erilisi kahtlusi selles osas, milline on nende võimekus ja potentsiaal Sunelikuga võrreldes. Näiteks Kitsing oli oma viimasel hooajal noorteklassis Itaalia üks parimaid noormängijaid. Sellele järgnenud hooaeg Itaalia esiliigas ühe sealse tugevaima meeskonna ridades kujuneks heitlikuks. Mis eelmisel hooajal Itaalia tugevuselt kolmandas liigas valesti läks, sellele ei oska ma kahjuks vastata.

[East]

Kitsing, Koršunov, Erkmaa - Cramos tabaks neid kõiki Suneliku saatus. See, et nad on jäänud Itaalia madalamatesse liigadesse, ilmselt siis nende tase on selline. Samas näiteid on erinevaid, Treier murdis ennast välja kõrgliigasse, aga kasvõi Veideman jäigi esiliigasse pidama hoolimata mitmest hooajast. Loomulikult võiksid nad kõik mängida Eesti meistriliiga alumise otsa klubides, kuid ilmselt neil on siis mingid teised sihid silme ees ja seda ei saa neile pahaks panna.
Igaühel neist on kindlasti erinevad põhjused, miks pole suudetud pildile mängida, Jõesaarel tekkisid Hispaanias ka vigastused. Mis Raiestesse ja Kullamäesse puutub, et eks see hooaeg annab vastuse nende edasise perspektiivi kohta. Kui mänguaega väheks jääb, siis tuleb muidugi kusagile edasi liikuda, aga ilmselt pole ka põhjust alla anda ja kehtivat lepingut lõpetada.
VTB liiga tugevuse määrab suures osas ikkagi rahakott, kuivõrd suudetakse staare üle ilma kokku osta ja ma ei ütleks, et see liiga väga tugevasti on arendanud Venemaa korvpalli ja eks see pärsib ka Eesti korvpallurite konkurentsivõimet. Ma ei ütle, et seal mängimine halb on, kuid alternatiivina eurosarjale kindlasti mitte. Teiseks mängisid peaaegu kõik Venemaa klubid mingit eurosarja, mis oli kokkuostetud staaridele kindlasti lisamotivaator. Need näited siin olid ju ka põhiviisiku mängijate kohta, kellel oli juba rohkem võimalusi pildile pääseda, kuid kasvõi Arbetile jäidki aktivasse kaks poolikut Kreeka hooaega, Kavalas oli ta enam-vähem, kuid klubi langes kõrgliigast välja, teine hooaeg Kreetal ebaõnnestus. Keerles jõudis lõpuks Saksa esiliigasse ning Veideman jäi samuti Itaalia esiliigasse pidama. Aga need on kõik pigem üksiknäited, mida isegi ei saa võrrelda Leedu korvpallurite võimalustega ehk midagi ei viita süsteemile.

Aga selles ju küsimus ongi: miks nad on otsustanud jääda Itaalia tugevust teise ja kolmanda liiga vahelt pendeldama? On täiesti okei, kui perspektiivikas 18- või 19-aastane alustab oma profikarjääri mõnes madalamas liigas, aga kui sa oled ühel ja samal tasemel juba kaks-kolm hooaega üsna edutult tiksunud, siis võiks tekkida küsimus, et ehk peaks tegema mingi muutuse või karjäärile restardi?

Nagu Uhhuu välja tõi, siis Kitsingut, Erkmaad, Korsunovit ei anna võrrelda Sunelikute, Jurnode ja teiste Kalevi pinginoortega. Ühed neist olid noortekoondistes põhitegijad, teised mitte.

On hästi lihtsustatud lähenemine öelda, et "ju nende tase on siis selline". Sellele kolmikule võinuks põhimõtteliselt lisada ka Jurkatamme, kui ta poleks nüüd TalTechi tulnud. Jurkatamm näiteks tegi Bologna Virtuse eest väga vingeid etteasteid noorte Euroliigas ning sai rahvusvahelistelt skautidelt palju tähelepanu. Itaalia esiliigas tegi aga kolm võrdlemisi samasugust hooaega kesise statistikaga. Et võibolla võinuks juba peale teist hooaega mingi uue suuna vaadata?

Või Kullamäe näitel - teda hinnati oma vanuserühmas samuti väga kõrgelt. Viimastes koondiseakendes on ta näidanud, et suudab väga edukalt üle mängida nii ACB kui Lega A mängujuhte. Asi ei saa olla tema mängutasemes, vaid pigem on tema karjääriplaneerimine olnud vildakas/rutakas. Ilmselt võib ka pikaajaline leping Burgosega tagantjärgi veaks osutuda.