BC Kalev/Cramo - foorum

Rix kirjutas:

japs kirjutas:Aga mida sa peale katete sellise eesliiniga peale hakkad? korviall 1:1 mängija ei ole nii Bamba kui Elgar. Võrdluseks näiteks see, et rünnakul 1:1 mängus on Allingu tunduvalt tugevam kui Bamba ning ka Elgari tugevus tuleb välja just liikumise peale palli saades (kate- kate).
Aga eelmise hooja näitel ka nõus sellega, et Kuusmaa oskus target tsentri kasutamise osas on vilets.

Kussa ise väljakul?

No ku ajaloos tagasi minna, siis polnud ka Kuusmaa suurem asi alla söötja, aga hetkel mõtlesin pigem Varbanovi näidet. Selgees 1:1 mänguks oli oskusi olemas, aga meeskonna oskust seda kasutada (sellele rõhuda) polnud.

Minu arust algab asi ikkagi sellest, et treener peaks mängustiili kohandama koosseisule, mitte ajama ainult oma kindlat skeemi sõltumata kas mängijate koosseisule see sobib või mitte. Eesmärk on ju varjata oma nõrkusi ja välja tuua tugevused. Neid klubisid, kes koosseisu täiesti oma suva järgi võiksid kokku osta, on Euroopas ka ikka käputäis. Ülejäänud peavad paratamatult üritama olemasolevast materjalist parimat võtta.

nojah kirjutas:Minu arust algab asi ikkagi sellest, et treener peaks mängustiili kohandama koosseisule, mitte ajama ainult oma kindlat skeemi sõltumata kas mängijate koosseisule see sobib või mitte. Eesmärk on ju varjata oma nõrkusi ja välja tuua tugevused. Neid klubisid, kes koosseisu täiesti oma suva järgi võiksid kokku osta, on Euroopas ka ikka käputäis. Ülejäänud peavad paratamatult üritama olemasolevast materjalist parimat võtta.

Olen täiesti nõus. Ja isegi need kellel on pappi nagu muda, muudavad oma mängu nii, et varjata ka kõige väiksemad puudused. Hea näide on minuarust B´Mccalebbi aasta partizanis. Klubi kus olid pm noored ja vihased kutid(st pold ühtegi väga suurt nime) mängis ennast final4- kui mu mälu mind ei peta.
Sellest kaheksast rääkides, mis iga rünnak tehakse, siis tõesti, kui suur on selle vajadus ja kasu rünnakule on omaette küsimus, aga mina ei ole treener ja ei ole ka keegi teine meist siin treener, et seda hakata siin suure suuga kritiseerima. Nagu siin enamuste jutust on kõlama jäänud, siis ollakse selle suhtes päris kriitilised või õigemini on valitsemas arusaamatus selle kasulikkuses.

Aga esmaspäevast veel rääkides, siis tõsi, väga halb viskepäev oli, ja me ei saa öelda, et siis tuleb muid asju väljakul tegema hakata, me viskame iga kord sellistest olukordadest peale. Eile lihtsalt ei läind. Teine asi mis silma jäi, olid söödud, väga väga lohakad söödud olid. eriti võis neid lohakusi näha Leo esitluses. Ning viimaks, Donetsk oli kodutöö ikka suurepäraselt ära teinud, Ma olin ikka väga vihane seda mängu vaadates, kui meie rünnakud lihtsalt takerdusid kuhugi x kohtadesse või lõppesid lihtsalt pallikaotustega.

Aga selles olen ma päris kindel, et teist korda enam nii halvasti ei visata.

Minu arvates nii Salumets kui Enden on samuti öelnud, et pall peaks rohkem korvi alt läbi käima. Ja kui asjale loogiliselt läheneda siis - kui pall jõuab sinna igas pikemas rünnakus vähemalt korra, küllap siis suudavad pikad selle ka vajadusel välja anda. Kui aga jõuab sinna liiga harva, siis üritavad ka pikad igal võimalusel ise ära punnitada, olenemata sellest, kas olukord seda nõuab või ei.

Vaadates Elegari pallikaotuste arvu, siis raske väita, et pall tema käes ei oleks olnud. Tõestus vaid, miks seda sinna vägisi toppima hakata ei tasu.

Vaevalt keegi usub, et pikad meil VTB mängudes 15+ punkte tooksid. Samas Wilkinson näitas, et suudab rünnakul korvi all nii mõnegi korraliku liigutuse teha. Kuid millal ta seda tegi? Selgelt liiga hilja juhtus see. Treenerid peaks mehi julgustama, et nad prooviksid korvi alt teha, kui visked kaugelt ei lähe. Ja seda, et visked ei lähe sai aru juba esimesel veerandil. Kindlasti oli ka vastaste kaitse alguses kõva ja hiljem anti vähe järgi. Muidugi on ka tagameestel sageli suutmatus see pall korvi alla sööta, sellega olen nõus.

Meie mehed oskavad korvi alt 1:1 teha küll aga neile peab palli andma 3 sek alasse, mitte nagu bamba kes hakkas 3-4 m pealt keerutama.

Mulle jäi kõrva Salumetsa ütlus, et Kalev mängis nii ümmarguselt ja aeglaselt, et Dontesk lausa puhkas kaitses...
Tegelik põhjus miks me korralike viskekohti ei leidnud oli see, et Donetsk pani kaitses ikka hirmsa surve peale ja tundus, et Donetsk oli aru saanud, et kui Kaleviga jookse viska mängu mängida, siis võib meil võimalus tekkida kui oma visked ära paneme. Vastased pingutasid kaitses nii hirmsalt, et enda rünnak jäi neil ju ka tegelikult suhteliselt tagasihoidlikuks. McLeodil ei lastud pidu püsti panna ja kui mängujuht mängust välja võeti, siis lagunes ka ülejäänud mäng, kui tekib olukorrad kus Arbet peab oma vaevalise põrgatusega palli üle tooma või teravust looma, siis ei saagi mingit efektiivsust olla, samas kui tuua sokk 2 peale, siis kaitses läks raskeks. Eks sa ürita seda palli korvialla anda, kui sa pead juba 8lt meetrilt palli peale põrgatust kätte võtma ja kaitse seljas elab. Samuti nõustun nendega kes ütlevad, et ega Elegarile sinna alla 1-1 mängu peale polegi ju mõtet anda. Mida mäng edasi seda rahulikumaks ja lahtisemaks mäng läks muidugi. Ühesõnaga ei tasu siin rääkida nagu tegu oleks olnud mingi katastroofiga, vahe jäi ju 20 punkti mis peakski olema meie tasemevahe nendega, eriti võõrsil mängides.
Eks saab näha kas Suurhallis viitsivad nad ka terve mängu ülevälja suruda.

Kui sul on väga lihtne ja ühekülgne mängujoonis, siis on vastasel selle vastu ka parem kaitset organiseerida. Ta ei pea suurt muud tegema, et algul veidi survestada ning viskekindlus ära võtta, sest see on juba ette teada, et korvi alt ei tule suurt ohtu. Varbanovi näide on muidugi tipp, sest tema sai lõpus palli vaid ründelauast
Pikkade puhul tekib ka selline moment, et kui nad juhuslikult ja eksikombel palli saavad, siis see on nende jaoks vaata, et elu võimalus, millele järgnevat olukorda pead ei tea kui kaua ootama, siit ka paljud ettevalmistamata lahendused
Muidugi, ega peale Mcleodi keegi teine pikkadele sööta ei oska ka, siit tulevadki olukorrad, kus tuleb kolmese tagant kangutatud vise või purjetatakse korvi alla ning kaotatakse seal pea, pallist rääkimata.

Ühesõnaga ei tasu siin rääkida nagu tegu oleks olnud mingi katastroofiga, vahe jäi ju 20 punkti mis peakski olema meie tasemevahe nendega, eriti võõrsil mängides.

Samas, see oli ikka suht katastroof, et esimese poolajaga lõppu oli Kalev visanud 15 punkti (lugesin seda Delfi ülekandest, mälu järgi jäi mulje, et 15 punkti oli vahe paar minutit enne poolaja lõppu ja poolajaks tehti paar korvi juurde. Palun täpsustage).

Aga mängupilt oli nukker ja osad eelpoolkirjutajad siin ka põhjuseid välja toonud. Aga tuleb loota, et Kuusmaal on õigus kui ütles, et seekord oli lihtsalt must päev kus miski ei õnnestunud. Eks näeb.

No sellesmõttes kuusmaal ei olnud õigus... must päev võib öelda mängu kohta kui vabadelt positsioonidelt lihtsalt sisse ei saada, kui tulevad vaevalised visked ja need mööda lähevad, siis ei saa öelda, et oli must viskepäev... asi oli selles, et vastase agresiivse kaitsega ei suudetud terve poolaja jooksul kohaneda ja punkte saadi vaid sellest, et vastase agresiivne kaitse andis meile vabaviskeid.

No minu arust ei peaks need tsentrid ka kogu aeg seisma kolme punkti joonel pall käes ja mängima mängujuhti. Peaksime rohkem mängima sisse-välja nagu vastased seda tegid ja mitte nagu tolad jooksma ümber kolme punkti joone. Milleks on vaja ajada mäng nii keeruliseks. Enamus mänguaega puudus meie mängijatel arusaam kuidas vastaste kaitse lahti arutada tänu sellele

Kuusmaa vabandus ka päris loll. Muidugi hakkab meil olema selliseid päevi, kus vise ei lähe kolmepunkti joone tagant ja sellistel päevadel peabki treener leidma teise viisi kuidas palli korvi saada. Heal päeval võib Sõbra vanaema ka pingil istuda. Ei oodanudki Donestki kotti paneks aga treeneripingilt küll mingid muudatusi mänguplaani mängu jooksul ei toodud.

Esmaspäeval oleks sõimanud ja ropendanud, aga täna nendin lihtsalt et reality check tuli, nagu ma ka ennustasin. Järgmine esmaspäev näeb siis esimest korralikku kodumängu hirmkõva Peterburi Spartakiga. Loodaks, et viskame rohkem kui 46 punkti, äkki läheb isegi hästi ja hoiame 30-35 minutit tasavägisena (nagu isegi Neptunas suutis lohaka CSKA vastu). Võitu loota on ulmeteema.

Mr. Aff kirjutas:Esmaspäeval oleks sõimanud ja ropendanud, aga täna nendin lihtsalt et reality check tuli, nagu ma ka ennustasin. Järgmine esmaspäev näeb siis esimest korralikku kodumängu hirmkõva Peterburi Spartakiga. Loodaks, et viskame rohkem kui 46 punkti, äkki läheb isegi hästi ja hoiame 30-35 minutit tasavägisena (nagu isegi Neptunas suutis lohaka CSKA vastu). Võitu loota on ulmeteema.

Vaadates, palju Spartak esimeses kahes mängus endale visata on lubanud, siis kergemat mängu küll oodata ei tasu.
Lisaks veel see, et Saku Suurhall on pigem alati "koduväljakuks" kõikidele teistele peale Cramo.

vaim564 kirjutas: Pikkade puhul tekib ka selline moment, et kui nad juhuslikult ja eksikombel palli saavad, siis see on nende jaoks vaata, et elu võimalus, millele järgnevat olukorda pead ei tea kui kaua ootama, siit ka paljud ettevalmistamata lahendused

Siia kõrvale hea tuua Brian Cusworth'i näide, kui mees algul toodi siis söötmist temajaoks ei eksisteerinud. Kuid juba paari kuuga sai mees aru, et Kerde mängujoonis on piisavalt omakasupüüdmatu ning peale korra väljasöötu saab ta palli tunduvalt paremale positsioonile tagasi (võistkonnas olid ka väga head söötjad: Tein, Kullamäe, Tsin). Ning kevadeks oli tulemus see, et tegemist on paljude arvates ühe parima (kui mitte parima) leegionääriga, kes kunagi Eestis olnud.