BC Kalev/Cramo - foorum

Üks üldisem teema, aga mis värk sellega on, et USA valgenahalised noored tunduvad atleetlikumad kui Euroopa poisid. Neid U20 kaitseid vaadates suudaks üks plahvatuslik tüüp korralikult süüa. Isegi Tassa suudab kenasti alla purjetada, aga kontakti ei talu.

Ja teine asi veel - keskpos. Nagu allergilised oleksid tüübid selle vastu, aga ruumi jäetakse. Iga kord ei pea ju pea ees alla trügima.

Resultaat resultaadiks ma ütleks. Loomulikult olnuks tore, kui jäädaks kõrgemasse seltskonda, aga teisalt see on reaalsus ning asjade loomulik käik mis näitab meie korvpalli üldseisu. Probleemid saavad alguse kusagilt kaugemalt ning tänase koondise näol saame pelgalt konstanteerida fakti ja esitada vastuseta küsimusi, miks üks või teine mees koondisest eemale jäi.

Pole sugugi kindel et kui koondises olnuks eelpool mainitud pallurid, siis olnuks olukord kuidagi teistsugusem. Aga võib-olla oleks olnud, ses osas ei soovi diskusiooni laskuda. Ma pigem ütleks nii, et vähemalt mulle tundus, et väga suur lootus läks Veesaare peale justkui oleks tegu meie päästeingliga. Ütlen ilma igasugust taustatööd tegemata, et igas A divisjoni koondises on vähemalt 2-3 Veesaare sugust talendikat mängijat, kui mitte päris niivõrd suure prospektina siis 0,75 kohaga ikka. Pole küll treener, aga ma igal juhul eelistaks et võistkonnas oleks 2-3 sellist poolikut Veesaart, kui et see üks.

Et keegi valesti aru ei saaks, siis ma ei ürita kuidagi Veesaart minimaliseerida vms. see oli lihtsalt selline kujundlik näide. Nagu ma alguses ütlesin, siis meie probleemid saavad alguse kusagilt mujalt. Siinkohal ma tooks küll kindla positsiooni välja ja see on üllatus üllatus mängujuhid. Kui me ei ole võimelised pallisurve vastu mängima ning rünnaku üles võtmine tihtilugu ebaõnnestub või juhtub see juba rünnaku viimastel sekunditel, siis on ka kõige suurema talendil korviall midagi säravat raske korda saata. Kui pall ei jõua temani või see jõuab valel ajal ja valesse positsiooni, siis ongi kogu ettevõtmine väga kööbakas ja juhuslik.

Tänases koondises olevad tagamängijad pole iseenesest ainuisikuliselt selles süüdi vaid nagu ütlesin näitab see meie korvpalli eelnevate aastate tööd. Eelnevates postitustes keegi tõi välja kuidas ja kui palju praegused koondislased KML-is mängida saavad ning mis rolli nad seal täidavad. See on kõnekas näide. U20 koondises võiks olla kasvõi 2-3 mängijat kes oma koduklubis on 15-20 minuti mehed, aga meil neid pole. Meie koondise mehed kas saavad meistriliigas episoodilist mänguaega ning siiski pannakse joonejooksu. Paljud mängijad saavad oma minutid esiliigast, kus pooled võistkonnad koosnevad endistest mängijatest või siis tublidest harrastajatest. Tänases koondises pole just ülemäära palju neid mängijaid kes esiliigaski laamendaksid paremale ja vasakule.

Seega polegi minu arust midagi imestada, kui teistes koondises on märksa enam mängumehi, kes suudavad läbi minna ka tugevama kontakti puhul, mängida kõvema kaitsesurve korral edukalt väljakul tegutseda. Need vähesedki kes on selleks võimelised on aga KML tasemel pigem viimase kahe-kolme minuti mehed. Vähemalt minu arust näitab see paljuski mängijate enda soovi kasvada ja areneda ning ka treenerite tööd läheneda mängijale personaalsemalt. See kõik ei saa küll juhtuda ühepoolselt, aga pahatihti jääb mulje, et nii mõnigi pallur ootab kasvõi 5 aastat et vanemad mehed eestpoolt ära kukuks ja talle avaneks lõpuks võimalus.

Ma arvan, et tuleb vaadata ka peatreener Varraku poole. Ise ta koondise koosseisu valis ja ise ta ka läbi kukkus nende juhendamisel.

Praegu käib Islandi-Montenegro mäng ja viimase veerandi eel on Island +24 peal ja jääb ilmselt A-divisjoni püsima.
Hästi tabavad kolmeseid, kuid mängivad üldse väga targalt, kuigi füüsiliste näitude poolest polenad Eestist paremad.
Varrak ütles kusagil intervjuus, et jättis meelega eesliini mängijad, Reinart ja keegi oli veel, koondisest välja, kuna tagamängijate järele oli suurem vajadus. Küsimus ei olegi praegu niivõrd Veesaare isikus, kui et loodetud eesliin jääb tema eemalejäämisega veelgi mannetumaks. Tundub, et Eesti, Montenegro ja Poola ongi divisjoni kolm nõrgimat ja nemad ilmselt ka välja langevad. Montenegro puhul on see veidi üllatav, sest nimede järgi võiks nagu kvaliteeti rohkem olla, aga nende potentsiaalne liider Zugic põrus täiega.

Kui me peaksime kunagi A-divisjoni tagasi tõusma, siis loodetavasti võetakse sellest fiaskost õppetunnina kaasa see, et eliitseltskonda pole mõtet mängima minna napiarvulise eesliiniga. Tänu Varraku pikkade mängijate foobiale on sellest turniirist kujunenud täielik farss.

Samal ajal, kui meie põrusime A-divisjonis, on Läti tegemas B-divisjonis teist aastat järjest oma ajaloo kõige kehvemat turniiri. Eile kaotati 9.-16. kohtadele mängitava play-off`i esimeses ringis Kosovole ...

Uhhuu kirjutas:Kui me peaksime kunagi A-divisjoni tagasi tõusma, siis loodetavasti võetakse sellest fiaskost õppetunnina kaasa see, et eliitseltskonda pole mõtet mängima minna napiarvulise eesliiniga. Tänu Varraku pikkade mängijate foobiale on sellest turniirist kujunenud täielik farss.

Samal ajal, kui meie põrusime A-divisjonis, on Läti tegemas B-divisjonis teist aastat järjest oma ajaloo kõige kehvemat turniiri. Eile kaotati 9.-16. kohtadele mängitava play-off`i esimeses ringis Kosovole ...

Ja mis vahet sel on, kuidas Lätil B-divisjonis läheb? Korvpallurite kandepind on ja jääb neil laiemaks kui Eestil. Suvel mängitake MM-i, kuhu Eesti kunagi ei jõua. Mõni lätlane, kes praegu nende koondisesse ei kuulu, tõstab niikuinii pead ja eks sellest koosseisust sirgub samuti vähemalt viisiku jagu arvestataval tasemel mängumehi. Ma ei pea siin silmas hoobilt Euroliigat, vaid Poola, Saksamaa kõrgliigad näiteks. Läti võib küll mingites noorteklassides Eestist kehvemaid tulemusi hetkel näidata, aga fakt on see, et kedagi need noorteturniirid peale skautide, vanemate ja suvaliste üksikute huviliste ei huvita. Oluline on, mis toimub meeste klassi rahvuskoondises. Pealegi, kui kõrvutada praegu Läti ja Eesti noortekoondist, siis selge, üks on A-divisjonis saab tappa ja teine saab B-s. A on muidugi etem. Mida annab aga teadmine, et me oleme praegu A-s? Loob see mingeid eeliseid? Ei. Need on kriitilised sõnad tõesti, aga reaalsus on see, et meie korvpalli seis on endiselt sünge.

vlk kirjutas:

Uhhuu kirjutas:Kui me peaksime kunagi A-divisjoni tagasi tõusma, siis loodetavasti võetakse sellest fiaskost õppetunnina kaasa see, et eliitseltskonda pole mõtet mängima minna napiarvulise eesliiniga. Tänu Varraku pikkade mängijate foobiale on sellest turniirist kujunenud täielik farss.

Samal ajal, kui meie põrusime A-divisjonis, on Läti tegemas B-divisjonis teist aastat järjest oma ajaloo kõige kehvemat turniiri. Eile kaotati 9.-16. kohtadele mängitava play-off`i esimeses ringis Kosovole ...

Ja mis vahet sel on, kuidas Lätil B-divisjonis läheb? Korvpallurite kandepind on ja jääb neil laiemaks kui Eestil. Suvel mängitake MM-i, kuhu Eesti kunagi ei jõua. Mõni lätlane, kes praegu nende koondisesse ei kuulu, tõstab niikuinii pead ja eks sellest koosseisust sirgub samuti vähemalt viisiku jagu arvestataval tasemel mängumehi. Ma ei pea siin silmas hoobilt Euroliigat, vaid Poola, Saksamaa kõrgliigad näiteks. Läti võib küll mingites noorteklassides Eestist kehvemaid tulemusi hetkel näidata, aga fakt on see, et kedagi need noorteturniirid peale skautide, vanemate ja suvaliste üksikute huviliste ei huvita. Oluline on, mis toimub meeste klassi rahvuskoondises. Pealegi, kui kõrvutada praegu Läti ja Eesti noortekoondist, siis selge, üks on A-divisjonis saab tappa ja teine saab B-s. A on muidugi etem. Mida annab aga teadmine, et me oleme praegu A-s? Loob see mingeid eeliseid? Ei. Need on kriitilised sõnad tõesti, aga reaalsus on see, et meie korvpalli seis on endiselt sünge.

Võtan teadmiseks, et Eesti ei jõua kunagi MM-ile ja kohandan oma ootusi vastavalt. Arvestades, et Läti rahvaarv on meist suurem ja korvpall umbes sarnase populaarsusega, siis loogiliselt võttes peakski nende kandepind laiem ja väljavaated paremad olema. Samas, meistriliiga klubide arv on neil viimasel kümnendi drastiliselt vähenenud ja langenud meistki allapoole mitte ainult kvantiteedi vaid ka kvaliteedi poolest. Ja kui NCAA kõrgemas divisjonis ja Euroopa akadeemiates pole ette näidata märkimisväärsel arvul talente ning noortekoondiste tasemel on tulemused selgelt allakäinud, siis realistlikult võttes on ikkagi raske loota, et Läti suudaks selle kümnendi teisest poolest alates suures mängus olla. Ühtlasi tuletan meelde, et viimati ei pääsetud isegi EM-ile.

Uhhuu kirjutas:

vlk kirjutas:

Uhhuu kirjutas:Kui me peaksime kunagi A-divisjoni tagasi tõusma, siis loodetavasti võetakse sellest fiaskost õppetunnina kaasa see, et eliitseltskonda pole mõtet mängima minna napiarvulise eesliiniga. Tänu Varraku pikkade mängijate foobiale on sellest turniirist kujunenud täielik farss.

Samal ajal, kui meie põrusime A-divisjonis, on Läti tegemas B-divisjonis teist aastat järjest oma ajaloo kõige kehvemat turniiri. Eile kaotati 9.-16. kohtadele mängitava play-off`i esimeses ringis Kosovole ...

Ja mis vahet sel on, kuidas Lätil B-divisjonis läheb? Korvpallurite kandepind on ja jääb neil laiemaks kui Eestil. Suvel mängitake MM-i, kuhu Eesti kunagi ei jõua. Mõni lätlane, kes praegu nende koondisesse ei kuulu, tõstab niikuinii pead ja eks sellest koosseisust sirgub samuti vähemalt viisiku jagu arvestataval tasemel mängumehi. Ma ei pea siin silmas hoobilt Euroliigat, vaid Poola, Saksamaa kõrgliigad näiteks. Läti võib küll mingites noorteklassides Eestist kehvemaid tulemusi hetkel näidata, aga fakt on see, et kedagi need noorteturniirid peale skautide, vanemate ja suvaliste üksikute huviliste ei huvita. Oluline on, mis toimub meeste klassi rahvuskoondises. Pealegi, kui kõrvutada praegu Läti ja Eesti noortekoondist, siis selge, üks on A-divisjonis saab tappa ja teine saab B-s. A on muidugi etem. Mida annab aga teadmine, et me oleme praegu A-s? Loob see mingeid eeliseid? Ei. Need on kriitilised sõnad tõesti, aga reaalsus on see, et meie korvpalli seis on endiselt sünge.

Võtan teadmiseks, et Eesti ei jõua kunagi MM-ile ja kohandan oma ootusi vastavalt. Arvestades, et Läti rahvaarv on meist suurem ja korvpall umbes sarnase populaarsusega, siis loogiliselt võttes peakski nende kandepind laiem ja väljavaated paremad olema. Samas, meistriliiga klubide arv on neil viimasel kümnendi drastiliselt vähenenud ja langenud meistki allapoole mitte ainult kvantiteedi vaid ka kvaliteedi poolest. Ja kui NCAA kõrgemas divisjonis ja Euroopa akadeemiates pole ette näidata märkimisväärsel arvul talente ning noortekoondiste tasemel on tulemused selgelt allakäinud, siis realistlikult võttes on ikkagi raske loota, et Läti suudaks selle kümnendi teisest poolest alates suures mängus olla. Ühtlasi tuletan meelde, et viimati ei pääsetud isegi EM-ile.

Mentaliteedis on küsimus. Meil võib ühel hetkel olla algviisiku jagu mängijaid, kes Euroliigas ja miks mitte mõni ka NBA-s mängu teevad, ent mägesid sellega kokkuvõttes ei liiguta. Võtame näiteks Horvaatia koondise viimasel EM-il, kus muidugi oli ja on ka muid muresid, aga nimistut paberil vaadates oodanuks selgelt etemaid tulemusi. Kui Eestil oleks samaväärne koosseis, siis ilmselgelt ei hakka me kunagi medaleid kaela riputama, vaid hakkame esmalt vaatama, keda alagrupis annab üldse võita. Väidangi, et Lätil on kõvem mentaliteet kui Eesti koondisel. Talente võib üks-ühele Eesti koondisega kõrvutades ühel hetkel vähem olla, aga raske uskuda, et tulemustes suudab Eesti lõunanaabritest parem olla. Miks? Sest Lätil on juba sedavõrd palju kogemust suurel areenil ja selgelt tekib vähem läbipõlemist kui Eestil tihtipeale. Ühtlasi on ka publik teistmoodi häälestatud. Ma ei taha midagi paha öelda, kui Unibet Arena on täis pakitud, kiitus selles osas. Aga tuletades meelde Läti-Türgi valikmängu, siis see oli ikkagi koobas, mida meil naljalt ei teki. Läti on korvpalliriik, Eestit selleks nimetada...väga raske.

Läti EM-ile mittepääsemise kohta teame kõik, mis nüansid selle tingisid. Eesti sai pea maksimaalselt parima koosseisu kokku, Läti oli selgelt enamikes mängudes B-koondisega. Jah, ma saan aru, et meil oli samuti paljud vigastustega eemal jne, aga ma ei leia, et seda saab vabanduseks lugeda. Veel mäletame hästi, kuidas Leedu EM-ile sai - ühe korvi küsimus taanlaste vastu ja jäänuks nad sootuks välja. Kas tõesti oleksime siis öelnud, et oleme Baltikumi parimad? See poleks olnud tõsiseltvõetav avaldus. Nüüd, kui kalender paremaks tehti ja eeldatavalt saavad koondised oma säravamaid kujusid kokku kutsuda (vähemalt Euroopa siseselt), siis saab Eestil väga keeruline olema hakkama saada. Vastased saavad jõudu juurde, aga Eestil pole enam suurt midagi juurde panna, sest lagi on juba saavutatud.

Kordan paar päeva tagasi öeldut: kui välja arvata korvpalli suurriigid, siis ülejäänud maadel on heal juhul 1-2 Euroliiga mängijat ja meile tuleb praeguse seisuga pigem kasuks, et Euroliiga mängijad saavad hakata koondist esindama. Allpool on loetulu riikidest, kel saab järgmisel hooajal suure tõenäosusega olema Euroliigas vaid üks või mitte ühtegi mängijat (lisaks on veel mõned ilma ühegi Euroliiga mängijata riigid, aga nemad ei pääse EM-i eelkvalifikatsioonist edasi). Nagu näha, siis selliseid riike, kel on vähem Euroliiga mängijaid kui meil, on ikka väga palju.

0: Suurbritannia, Ukraina, Rumeenia, Holland, Portugal, Soome, Makedoonia, Rumeenia, Slovakkia, Šveits
1. Belgia, Ungari, Bulgaaria, Montenegro, Läti, Island, Rootsi, Gruusia

Mis puudutab seda, et me ei suuda n-ö karukoopa efekti tekitada, siis tasub meenutada kasvõi mitmeid mulluseid Kalevi eurosarja mänge või koondise otsustavaid mänge 2015. aasta EM-valikturniiril. Ja kui mõelda sellele, kui palju fänne on käinud EM-il kohapeal koondist toetamas, siis on minu meelest imelik öelda, et me pole võrreldes Lätiga korvpalliriik.

Lätlased on, vähemalt varasemalt, näidanud korvpallis tõesti nahaalsust ja tapjainstinkti, aga minu meelest on kohatu väita, et seda pole ka paljudel meie uue põlvkonna tegijatel eesotsas Kullamäe, Kriisa ja näiteks Konontšukiga.

Poola mäng meenutab purjuskorvpalli, kus mõlemad võistlevad selles, et kes suudab rumalamaid lahendusi pakkuda. Eesti on siiani paremini tabanud kolmeseid, millest edu on sisse tulnud. Vahe võiks olla aga veelgi suurem, kui kiirrünnaku võimalused ei lõpeks pea alati pallikaotusega, sööduoskus ja väljakunägemine on nullilähedased.
Kahju on eelkõige sellest, et aasta võrra noorem koosseis oleks saanud suures osas ka järgmisel aastal A-divisjonis peale.

Varrak võiks tagasi astuda. Kindlasti on mõni asjalikum kui ei siis toogu välismaalt.

Kolmas veerand on Eesti poolt vaadatud õudusunenägu, praktiliselt kõik rünnakud lõpevad pallikaotusega

Tundub, et Varrak andis juba pärast kolmandat veerandit alla, sest pikalt mänginud tagapaar Roos-Allik ei saanud selgelt hakkama. Või on seal veel mehi vigastada saanud.

Selle U20 mänguga on täpselt nii, et ei tea isegi keda või mida või kust otsast süüdistama hakata. Kõik on humoorikalt halvasti. Kindlasti heidab korralikult varju kohalikule arendustegevusele. Kas Rasmus Andre ei olnud mitte mingisugune EYBLI U20 parim mängija? Et see on siis reaalne tase.

https://fibalivestats.dcd.shared.genius ... index.html" onclick="window.open(this.href);return false;

U16 koondis on hetkel pidamas kontrollmängu Gruusia vastu. Poolajal juhitakse 39:33. Koondisel on seni olnud viis võtmemängijat, kes viskavad keskmiselt ligi kahekohalise punktisumma: Kaur-Kennerth Tomann (SF/PF/C), Rasmus Olop (PG/SG/SF), Marten Alles (SG), Oliver Kullamäe (PG), Andries Kivimägi (PG). Gruusia vastu ei tee kaasa Olop ja Kivimägi. Selle kontrollkohtumise muudab märkimisväärseks see, et meie koondises teevad debüüdi kaks eksootilise taustaga mängijat: Iason Binis (kuulub Panathinaikose noortesüsteemi) ja Erik Rooden (mängib Belgias). Statistika põhjal võib järeldada, et meie kreeklane on korvialune mängija (tahaks loota, et tsenter) ja belglane täidab mõnd väiksemat positsiooni. Binis on suutnud poolajaga kahmata meie koondise ülekaalukalt parimana 7 lauapalli.