Eesti korvpalli tulevik/lootused

[misso]

Isa tal 196 ja omal ajal kui mängis siis eristus oma füüsilisusega, loodame midagi kandub edasi.

[marxx762]

„Olenemata sellest, kas meeste koondis saab EM-ile või mitte, on suvine programm tihe. Juunis-juulis on laagrid ja kogunemised,“ kinnitas Nõmm, et tema U16 peatreenerina ei jätka.

Eesti korvpalliliidu spordidirektor Raido Roos ütles, et uus peatreener selgub hiljemalt novembri alguseks. Mõnes mõttes võiks loogiline järglane olla sel suvel U15 koondist juhendanud Kris Killing, aga Roosi sõnul tal teiste kandidaatide ees eelist pole. Alustatakse puhtalt lehelt.

https://sport.delfi.ee/artikkel/1203158 ... -voistkond

Ma loodan, et Killing pole see mees, kes hakkab koondist A-divisjonis juhendama. Ta on piisavalt saanud oma oskusi näidata ja seda negatiivses mõttes.

[Uhhuu]

„Olenemata sellest, kas meeste koondis saab EM-ile või mitte, on suvine programm tihe. Juunis-juulis on laagrid ja kogunemised,“ kinnitas Nõmm, et tema U16 peatreenerina ei jätka.

Eesti korvpalliliidu spordidirektor Raido Roos ütles, et uus peatreener selgub hiljemalt novembri alguseks. Mõnes mõttes võiks loogiline järglane olla sel suvel U15 koondist juhendanud Kris Killing, aga Roosi sõnul tal teiste kandidaatide ees eelist pole. Alustatakse puhtalt lehelt.

https://sport.delfi.ee/artikkel/1203158 ... -voistkond

Ma loodan, et Killing pole see mees, kes hakkab koondist A-divisjonis juhendama. Ta on piisavalt saanud oma oskusi näidata ja seda negatiivses mõttes.

U15 koondis võitis Kris Killingu juhendamisel Itaalias toimunud turniiri, kus teiste seas alistati Stella Azzurra akadeemia ning Trento ja Cantu järelkasvumeeskonnad. Turniiril ei kaotatud ühtegi mängu.

https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=11631

Selle tulemuse valguses võiks Killingu jätkamine antud aastakäigu juhendajana olla õigustatud. Ma pole Killingu fänn, aga kui mitte tema, siis kes seda koondist peaks juhendama? Meil pole viimasest ajast palju treenereid, kelle puhul saaks öelda, et nad on enda juhendatavast noortekoondisest maksimumi kätte saanud. Vaido Rego pole noortekoondisi juhendanud alates 2017. aastast, kui viis U18 koondise B-divisjonis pronksile. Marko Parkonen on võitnud Riismaa, Suuroru ja Toomi aastakäiguga Balti matši ja tulnud U16 A-divisjonis 11. kohale. Ta on viimasel ajal olnud vist keskendunud tüdrukute korvpallile. Varrak viis U20 koondise A-divisjoni. Viimased kaks aastat on U20 koondisega tulemused pigem kehvad olnud, aga seal on palju jäänud ka mängijatevaliku taha. Kui ta on huvitatud, siis ta võiks vast jätkata U20 koondise peatreenerina. Isegi kui Varrak on mõnele ebasümpaatne, siis objektiivselt võttes on tegemist meie ühe parima treeneriga. Ja siis on veel Rannula ja Nõmm – aga nemad on järgmisel suvel hõivatud A-koondisega – ning sellega piirdubki noortekoondiste juhendajana ennast tõestanud treenerite ring.

Näiteks Annuk juhendas paar aastat tagasi U18 koondist, aga mängupilt ja tulemused olid kohutavad. Arvestades, mida Aivar Kuusmaa viimati U20 koondisega tegi, siis ta ei tohiks enam kunagi noortekoondisi juhendada. Vene ja Kullamäe on kaua aega tagasi töötanud noortekoondistes abitreeneritena, aga vist mitte kunagi peatreenerina. Valdo Lips võiks ehk hea valik olla, aga küsimus on, et kas tal on selleks Viimsi juhendamise kõrvalt mahti.

[vanafänn]

„Olenemata sellest, kas meeste koondis saab EM-ile või mitte, on suvine programm tihe. Juunis-juulis on laagrid ja kogunemised,“ kinnitas Nõmm, et tema U16 peatreenerina ei jätka.

Eesti korvpalliliidu spordidirektor Raido Roos ütles, et uus peatreener selgub hiljemalt novembri alguseks. Mõnes mõttes võiks loogiline järglane olla sel suvel U15 koondist juhendanud Kris Killing, aga Roosi sõnul tal teiste kandidaatide ees eelist pole. Alustatakse puhtalt lehelt.

https://sport.delfi.ee/artikkel/1203158 ... -voistkond

Ma loodan, et Killing pole see mees, kes hakkab koondist A-divisjonis juhendama. Ta on piisavalt saanud oma oskusi näidata ja seda negatiivses mõttes.

U15 koondis võitis Kris Killingu juhendamisel Itaalias toimunud turniiri, kus teiste seas alistati Stella Azzurra akadeemia ning Trento ja Cantu järelkasvumeeskonnad. Turniiril ei kaotatud ühtegi mängu.

https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=11631

Selle tulemuse valguses võiks Killingu jätkamine antud aastakäigu juhendajana olla õigustatud. Ma pole Killingu fänn, aga kui mitte tema, siis kes seda koondist peaks juhendama? Meil pole viimasest ajast palju treenereid, kelle puhul saaks öelda, et nad on enda juhendatavast noortekoondisest maksimumi kätte saanud. Vaido Rego pole noortekoondisi juhendanud alates 2017. aastast, kui viis U18 koondise B-divisjonis pronksile. Marko Parkonen on võitnud Riismaa, Suuroru ja Toomi aastakäiguga Balti matši ja tulnud U16 A-divisjonis 11. kohale. Ta on viimasel ajal olnud vist keskendunud tüdrukute korvpallile. Varrak viis U20 koondise A-divisjoni. Viimased kaks aastat on U20 koondisega tulemused pigem kehvad olnud, aga seal on palju jäänud ka mängijatevaliku taha. Kui ta on huvitatud, siis ta võiks vast jätkata U20 koondise peatreenerina. Isegi kui Varrak on mõnele ebasümpaatne, siis objektiivselt võttes on tegemist meie ühe parima treeneriga. Ja siis on veel Rannula ja Nõmm – aga nemad on järgmisel suvel hõivatud A-koondisega – ning sellega piirdubki noortekoondiste juhendajana ennast tõestanud treenerite ring.

Näiteks Annuk juhendas paar aastat tagasi U18 koondist, aga mängupilt ja tulemused olid kohutavad. Arvestades, mida Aivar Kuusmaa viimati U20 koondisega tegi, siis ta ei tohiks enam kunagi noortekoondisi juhendada. Vene ja Kullamäe on kaua aega tagasi töötanud noortekoondistes abitreeneritena, aga vist mitte kunagi peatreenerina. Valdo Lips võiks ehk hea valik olla, aga küsimus on, et kas tal on selleks Viimsi juhendamise kõrvalt mahti.

Äkki Jorr? Ma arvan, et meeste kossus jääb sarved ja kiirelt üle pisut madalalaubaliseks aga noortekossus on selline karakter päris teretulnud.

[sveiks]

„Olenemata sellest, kas meeste koondis saab EM-ile või mitte, on suvine programm tihe. Juunis-juulis on laagrid ja kogunemised,“ kinnitas Nõmm, et tema U16 peatreenerina ei jätka.

Eesti korvpalliliidu spordidirektor Raido Roos ütles, et uus peatreener selgub hiljemalt novembri alguseks. Mõnes mõttes võiks loogiline järglane olla sel suvel U15 koondist juhendanud Kris Killing, aga Roosi sõnul tal teiste kandidaatide ees eelist pole. Alustatakse puhtalt lehelt.

https://sport.delfi.ee/artikkel/1203158 ... -voistkond

Ma loodan, et Killing pole see mees, kes hakkab koondist A-divisjonis juhendama. Ta on piisavalt saanud oma oskusi näidata ja seda negatiivses mõttes.

U15 koondis võitis Kris Killingu juhendamisel Itaalias toimunud turniiri, kus teiste seas alistati Stella Azzurra akadeemia ning Trento ja Cantu järelkasvumeeskonnad. Turniiril ei kaotatud ühtegi mängu.

https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=11631

Selle tulemuse valguses võiks Killingu jätkamine antud aastakäigu juhendajana olla õigustatud. Ma pole Killingu fänn, aga kui mitte tema, siis kes seda koondist peaks juhendama? Meil pole viimasest ajast palju treenereid, kelle puhul saaks öelda, et nad on enda juhendatavast noortekoondisest maksimumi kätte saanud. Vaido Rego pole noortekoondisi juhendanud alates 2017. aastast, kui viis U18 koondise B-divisjonis pronksile. Marko Parkonen on võitnud Riismaa, Suuroru ja Toomi aastakäiguga Balti matši ja tulnud U16 A-divisjonis 11. kohale. Ta on viimasel ajal olnud vist keskendunud tüdrukute korvpallile. Varrak viis U20 koondise A-divisjoni. Viimased kaks aastat on U20 koondisega tulemused pigem kehvad olnud, aga seal on palju jäänud ka mängijatevaliku taha. Kui ta on huvitatud, siis ta võiks vast jätkata U20 koondise peatreenerina. Isegi kui Varrak on mõnele ebasümpaatne, siis objektiivselt võttes on tegemist meie ühe parima treeneriga. Ja siis on veel Rannula ja Nõmm – aga nemad on järgmisel suvel hõivatud A-koondisega – ning sellega piirdubki noortekoondiste juhendajana ennast tõestanud treenerite ring.

Näiteks Annuk juhendas paar aastat tagasi U18 koondist, aga mängupilt ja tulemused olid kohutavad. Arvestades, mida Aivar Kuusmaa viimati U20 koondisega tegi, siis ta ei tohiks enam kunagi noortekoondisi juhendada. Vene ja Kullamäe on kaua aega tagasi töötanud noortekoondistes abitreeneritena, aga vist mitte kunagi peatreenerina. Valdo Lips võiks ehk hea valik olla, aga küsimus on, et kas tal on selleks Viimsi juhendamise kõrvalt mahti.

Äkki Jorr? Ma arvan, et meeste kossus jääb sarved ja kiirelt üle pisut madalalaubaliseks aga noortekossus on selline karakter päris teretulnud.

Kui A-divisjoni tõusnud noortekoondise juhendajaks palgatakse Sõber, peaksid fännid kossuliidu kontori taga hangudega päid nõudma. See on umbes nagu Cramo palkaks Rannula järel Killingu.

[vanafänn]

Kui A-divisjoni tõusnud noortekoondise juhendajaks palgatakse Sõber, peaksid fännid kossuliidu kontori taga hangudega päid nõudma. See on umbes nagu Cramo palkaks Rannula järel Killingu.

Krt, vist oli tõesti loll kommentaar. Värskendage mu mälu kelle abitreener muidu Jorr oli aastaid tagasi äkki U20 koondises vms?

[Uhhuu]

https://sport.err.ee/1609429210/korvpal ... astakaigul

Järjekordne kummastav kommentaar korvpallijumalalt:

"See on kõva saavutus, sest seda on meil varem juhtunud vaid korra ja siis tegid selle tembu ära 1999. aastal sündinud noormehed, mida juba toona tituleeriti meie kõigi aegade parimaks noortekoondiseks. See, et nüüd uuesti selline temp sai tehtud ütleb, et meil on nüüd veel kõvem noortekoondis, sest selle U-16 koondise ülekaal oli märksa kindlam kui [Kristian] Kullamäe aastakäigul," rääkis Kiige ERR-ile.

1999. aastal sündinute koondis ei kaotanud U16 B-divisjoni EM-il ühtegi mängu. Alagrupp oli üsna sarnane tänavusele: Rootsi, Ukraina, Põhja-Makedoonia, Island ja Portugal. Meie koondise korvide vahe oli alagrupis +182. Rootsit, kellele tänavusel EM-il alla jäädi, võideti siis 71-49 (Rootsi tuli toona pronksile), Ukrainat 95-64, Põhja-Makedooniat 94-53, Islandit 90-56 ja Portugali 94-40. Väikseim võit turniiril tuli 8 punktiga ja see juhtus finaalis Poola vastu. 1999. aastal sündinute koondis mitte ainult ei võitnud täiseduga B-divisjoni EM-i, vaid triumfeeris ka vahetult enne EM-i toimunud Balti matšil, kusjuures Leedu tuli paar nädalat hiljem A-divisjonis hõbedale. Nii tubli kui tänavune U16 koondis ka pole, siis 1999. aastal sündinute koondis oli nagu loodusjõud: suurem, agressiivsem ja osavam.

[marxx762]

Killingu eelnev ajalugu on lihtsalt sedavõrd kehv, et oleks tore kedagi teist seal eesotsas näha, samas valikuid üleliia palju pole tõesti. Kuisiis Valdo Lips, see oleks päris huvitav valik ning võiks idee järgi isegi sobituda.

https://sport.err.ee/1609429210/korvpal ... astakaigul

Järjekordne kummastav kommentaar korvpallijumalalt:

"See on kõva saavutus, sest seda on meil varem juhtunud vaid korra ja siis tegid selle tembu ära 1999. aastal sündinud noormehed, mida juba toona tituleeriti meie kõigi aegade parimaks noortekoondiseks. See, et nüüd uuesti selline temp sai tehtud ütleb, et meil on nüüd veel kõvem noortekoondis, sest selle U-16 koondise ülekaal oli märksa kindlam kui [Kristian] Kullamäe aastakäigul," rääkis Kiige ERR-ile.

1999. aastal sündinute koondis ei kaotanud U16 B-divisjoni EM-il ühtegi mängu. Alagrupp oli üsna sarnane tänavusele: Rootsi, Ukraina, Põhja-Makedoonia, Island ja Portugal. Meie koondise korvide vahe oli alagrupis +182. Rootsit, kellele tänavusel EM-il alla jäädi, võideti siis 71-49 (Rootsi tuli toona pronksile), Ukrainat 95-64, Põhja-Makedooniat 94-53, Islandit 90-56 ja Portugali 94-40. Väikseim võit turniiril tuli 8 punktiga ja see juhtus finaalis Poola vastu. 1999. aastal sündinute koondis mitte ainult ei võitnud täiseduga B-divisjoni EM-i, vaid triumfeeris ka vahetult enne EM-i toimunud Balti matšil, kusjuures Leedu tuli paar nädalat hiljem A-divisjonis hõbedale. Nii tubli kui tänavune U16 koondis ka pole, siis 1999. aastal sündinute koondis oli nagu loodusjõud: suurem, agressiivsem ja osavam.

Oleks huvitav teada, kus kohast ERR jõudis kontakte otsides sellise persoonini? Tahtmata pikemalt peatuda antud härra maailmavaatele ning nägemustele sh. omamata infot, kuivõrd tegev ta täna oma käsen-poon ja lasen FB grupiga "korvpall" on, siis igatahes on tegu huvitava valikuga.

[vanafänn]

Killingu eelnev ajalugu on lihtsalt sedavõrd kehv, et oleks tore kedagi teist seal eesotsas näha, samas valikuid üleliia palju pole tõesti. Kuisiis Valdo Lips, see oleks päris huvitav valik ning võiks idee järgi isegi sobituda.

https://sport.err.ee/1609429210/korvpal ... astakaigul

Järjekordne kummastav kommentaar korvpallijumalalt:

"See on kõva saavutus, sest seda on meil varem juhtunud vaid korra ja siis tegid selle tembu ära 1999. aastal sündinud noormehed, mida juba toona tituleeriti meie kõigi aegade parimaks noortekoondiseks. See, et nüüd uuesti selline temp sai tehtud ütleb, et meil on nüüd veel kõvem noortekoondis, sest selle U-16 koondise ülekaal oli märksa kindlam kui [Kristian] Kullamäe aastakäigul," rääkis Kiige ERR-ile.

1999. aastal sündinute koondis ei kaotanud U16 B-divisjoni EM-il ühtegi mängu. Alagrupp oli üsna sarnane tänavusele: Rootsi, Ukraina, Põhja-Makedoonia, Island ja Portugal. Meie koondise korvide vahe oli alagrupis +182. Rootsit, kellele tänavusel EM-il alla jäädi, võideti siis 71-49 (Rootsi tuli toona pronksile), Ukrainat 95-64, Põhja-Makedooniat 94-53, Islandit 90-56 ja Portugali 94-40. Väikseim võit turniiril tuli 8 punktiga ja see juhtus finaalis Poola vastu. 1999. aastal sündinute koondis mitte ainult ei võitnud täiseduga B-divisjoni EM-i, vaid triumfeeris ka vahetult enne EM-i toimunud Balti matšil, kusjuures Leedu tuli paar nädalat hiljem A-divisjonis hõbedale. Nii tubli kui tänavune U16 koondis ka pole, siis 1999. aastal sündinute koondis oli nagu loodusjõud: suurem, agressiivsem ja osavam.

Oleks huvitav teada, kus kohast ERR jõudis kontakte otsides sellise persoonini? Tahtmata pikemalt peatuda antud härra maailmavaatele ning nägemustele sh. omamata infot, kuivõrd tegev ta täna oma käsen-poon ja lasen FB grupiga "korvpall" on, siis igatahes on tegu huvitava valikuga.

Kiige päris õudne vend jah, suutis kunagi iseenesest päris suure kommuni kokku koguda aga siis kadus vennal reaalsus ära. Muidu Ivar Lepik ka vana jalkavend, nii et äkki ei teadnud kes Andri eesti kossumaastikul on.

[RK]

Päris huvitav artikkel Eesti noortekorvpallist, soovitan lugeda
https://sport.postimees.ee/8080985/kuld ... ummisemaks

Lisaks paljule muule huvitavale on siin üks huvitav tsitaat:
«Brettil on olemas see X-faktor, millest räägitakse. Kui keegi küsib, mis see on, siis... Suhtlus mängijatega. See on teistsugune. Natuke eristub. Seda on tunda.»

Mina arvan et see ongi meie paljude korvpallitreenerite miinus, et ei osata suhelda ja ei osata luua meeskonda ja meeskonnas õiget õhkonda, seda nii meeste seas kui ka noortekoondistes, Brett Nõmm ja Heiko Rannula on siin erandid, tegelt on meil veel selliseid treenerid kelledel vahetevahel see tuleb välja aga kahjuks mitte alati ja siis ei tule ka tulemusi. See aasta U18 ja ka U20 tulemused olid allapolle igasugust arvestust jja ma olen vägagi kindel et järgmine aasta jätkab nii Varrak , kui ka Rausberg vastavalt u20 ja U18 peatreenerina ja midagi ei muutu. U20 s häirib see et see on muutunud Talltechi värbamiskeksuseks, vbl see on isegi õige, et noored leiavad hea klubi kus neid arendatakse aga Varraku stiil mängida ilma pikkadeta ,ei tundu mulle kõige parem olevat ja lisaks mulle tundub et koondises olemine on seotud Taltechis mängimisega, kui see nii on siis on see halb, loodame et see ei ole nii, lihtsalt mõnede mängijate koondisega liitumine ja mõnede mängitamine tekitas sellise uitmõtte.

[RK]

U20 koondisest sai eelnevalt räägitud ja sai vbl Varrakule natuke liiga tehtud, Varraku seletustest tuleb välja et 3 päeva enne EM- oli erinevatel põhjusel 27 koondise kandidaadist EM ile minemas vaid 11, tobe olukord kuid Varrak ise vbl ise tekitas selle olukorra, oli vigastatuid aga on võimalik et mõni loobus, kuna nägi ,et Varrak teda ei usalda ja ei anna mänguaeg või ei sobinud Varraku mängujoonis talle, 27 kandidaati on talvel, suvel kutsuti koondisesse 19 mängijat , mitte 27 ja mõne päevaga vähendas Varrak koondise koosseisu veelgi vist 14 peale, veel on küsimus miks on koondises selline õhkond ,et ei taheta koondisesse tulla, igatahes mina olen jätkuvalt arvamusel et mõni teine treener võiks proovida u20 ga sest tulemused on aasta-aastalt Varrakul langenud.
tsitaat ka siia
Keeruline hinnata, kuna väga palju mängijaid oli puudu EM-lt. 27-st kandidaadist oli 3 päeva enne EM-le sõitu “alles” 11 mängijat, ilma, et treenerid oleksid mingitki valikut teinud. Väga kummaline olukord. Ennekõike tuleb panustada sellele, et meie parimad kohal oleks, et reaalselt hinnata taset teistega. Mitmetel riikidel on üksikuid mängijaid puudu, kuid selle tsükli olukord meil oli “eriline”. Olen töötanud erinevate koondiste juures 15+ aastat, kuid sellist olukorda mina ei mäleta. Tihti on olnud erinevatel põhjustel mõni puuduja, kuid olukord, kus on rohkem puudujaid kui kohale tulijaid teeb sõnatuks. Mängijate motivatsioon või selle puudumine koondist esindada on väga erinev ja individuaalne ning ühest kindlat soovitust minul lahendusena pakkuda pole. On vigastusi, kuid on mängijaid, kes kohalikus liigas või välismaal olles ütlevad juba talvel, et 100% olen kohal (piltlikult - kuna, kus ja mis kell pean kohal olema) ja siis on teine äärmus, kelle pakutakse erandeid ja ind lähenemist, kuid ikkagi leivad põhjenduse, et miks ei saa tulla. Loodame, et see oli ühekordne. Nagu analüüsi alguses kirjutasin, siis edasipääs A divisjoni oli/on väga reaalne, kuna Soome ja Rumeenia ka sinna said (nende mängude kokkuvõte analüüsides olemas).
Noorte olukord meeste klassides (Eestis ja välismaal) on väga erinev. Mõned on kindlas kohas ja “töös” ning rotatsioonis, kuid mõned on sellest välja jäänud - põhjused jällegi väga erinevad ja individuaalsed ja situatsioonist tulenevad. Siinkohal ka - kindlat lahendust välja pakkuda pole, kuna klubide ülesehitused/võimalused ja eesmärgid on väga erinevad (nii Eestis, kui ka välismaal). Pigem võimalusel jällegi suhelda/suunata mängijaid individuaalselt ning olla kontaktis klubi ja agendiga. Üks silmatorkav detail enamus mängudes (Nordic ja EM). Meie paljude mängijate oskused/teadmised taktikalise kaitse osas on väga head, kuid 1-1 kaitse on kehv või isegi väga kehv. Liialt palju lihtsaid korve laseme visata endale kergedest 1-1 situatsioonidest (Nordicul ühes mängus tegime 20 minutiga 23 1-1 klippi, ehk siis iga 55 sekundi tagant kaotasime ühe 1-1 duelli kaitses). Soovitus - pöörata sellele detailile rohkem tähelepanu üldisemalt (koolitused, klubide nõustamised, koondiste juures jne). See on ka üks oluline põhjus, miks noored meeste klassides tihti vähe mänguaega saavad.

link kõigi koondiste tegemiste kohta
https://docs.google.com/document/d/1U07 ... PdYx4/edit

[misso]

Julm aga seda juttu peaks nii poistele kui treeneritele rohkem rääkima, mängukogemus on üks asi aga kehva treenitus ja füüsis ikka täielikult enda teha.

Üldises plaanis võib esile tuua meie noormängijate keskpärase treenituse ja sellel tasemel piisava mängukogemuse puudumise. Kahjuks oleme olukorras, kus U20 koondise ringi kuuluvad mängijad ei ole ära teeninud hooaja sees piisavalt mänguminuteid meeste kõrgliiga võistkondades ja piltlikult öeldes esindasid turniiril U20 koondist mängijad, kelle mänguminutid kogunevad esiliiga tasemel, mis pole kindlasti piisav olemaks konkurentsivõimeline isegi B - divisjoni turniiril, rääkimata Euroopa kõrgemast tasemest. Meie poistel puudub harjumus kannatada füüsilist mängu ning rasketel hetkedel end kokku võtta ja omakorda tekkiv ebakindlus kammitseb loogiliste lahenduste leidmist rünnakul ning nõutud otsuste täideviimist kaitsemängus. Mänguminutite puudumine meistriliiga meeskondade juures ongi kahe otsaga teema - ühest küljest klubidel on vajadus võita medaleid kohalikus liigas ning treeneritel pole piisavalt julgust andmaks noormängijatele võimalusi, et panustada nende arengusse selles vanuses ülimalt oluliste mänguminutite näol. Teiselt poolt võib küsida, kas meie noortetreenerid teevad (on üldse motiveeritud selleks?) piisavalt kvaliteetset tööd valmistamaks ette U17 - U20 vanuseklasside poisse jõudmaks kõrgliiga meeskondade rotatsiooni ning teeniksid klubimeeskondade peatreenerite usalduse?
Paraku oleme hetkel situatsioonis, kus võistkondade pingil on palju noormängijaid (kellega tuleks individuaalselt tegeleda), kelle tase ei kannata kriitikat isegi Eesti I liiga tasemel mängimiseks ehk konkurentsipuudus on tekitanud olukorra kui meistriliiga meeskonda jõudmiseks ei peagi väga palju panustama, rääkimata eneseohverdamisest. Liiga kergelt meistriliiga võistkonda jõudmine omakorda tingib olukorra, kus nii mitmelgi noorel mängijal on arusaamatult kõrge enesehinnang ja elatakse justkui paralleelmaailmas, saamata aru millistele nõudmistele peab tänapäeva meeste korvpallis vastama, et teenida mänguminuteid. Turniiri käigus tihti puutusime kokku tõsiasjaga, et noormängijad pole harjunud rutiinitaluvuse, igapäevase detailse nõudlikusega ega kriitikaga. Nokk kinni, saba lahti olukord.

[Uhhuu]

U20 koondisest sai eelnevalt räägitud ja sai vbl Varrakule natuke liiga tehtud, Varraku seletustest tuleb välja et 3 päeva enne EM- oli erinevatel põhjusel 27 koondise kandidaadist EM ile minemas vaid 11, tobe olukord kuid Varrak ise vbl ise tekitas selle olukorra, oli vigastatuid aga on võimalik et mõni loobus, kuna nägi ,et Varrak teda ei usalda ja ei anna mänguaeg või ei sobinud Varraku mängujoonis talle, 27 kandidaati on talvel, suvel kutsuti koondisesse 19 mängijat , mitte 27 ja mõne päevaga vähendas Varrak koondise koosseisu veelgi vist 14 peale, veel on küsimus miks on koondises selline õhkond ,et ei taheta koondisesse tulla, igatahes mina olen jätkuvalt arvamusel et mõni teine treener võiks proovida u20 ga sest tulemused on aasta-aastalt Varrakul langenud.
tsitaat ka siia
Keeruline hinnata, kuna väga palju mängijaid oli puudu EM-lt. 27-st kandidaadist oli 3 päeva enne EM-le sõitu “alles” 11 mängijat, ilma, et treenerid oleksid mingitki valikut teinud. Väga kummaline olukord. Ennekõike tuleb panustada sellele, et meie parimad kohal oleks, et reaalselt hinnata taset teistega. Mitmetel riikidel on üksikuid mängijaid puudu, kuid selle tsükli olukord meil oli “eriline”. Olen töötanud erinevate koondiste juures 15+ aastat, kuid sellist olukorda mina ei mäleta. Tihti on olnud erinevatel põhjustel mõni puuduja, kuid olukord, kus on rohkem puudujaid kui kohale tulijaid teeb sõnatuks. Mängijate motivatsioon või selle puudumine koondist esindada on väga erinev ja individuaalne ning ühest kindlat soovitust minul lahendusena pakkuda pole. On vigastusi, kuid on mängijaid, kes kohalikus liigas või välismaal olles ütlevad juba talvel, et 100% olen kohal (piltlikult - kuna, kus ja mis kell pean kohal olema) ja siis on teine äärmus, kelle pakutakse erandeid ja ind lähenemist, kuid ikkagi leivad põhjenduse, et miks ei saa tulla. Loodame, et see oli ühekordne. Nagu analüüsi alguses kirjutasin, siis edasipääs A divisjoni oli/on väga reaalne, kuna Soome ja Rumeenia ka sinna said (nende mängude kokkuvõte analüüsides olemas).
Noorte olukord meeste klassides (Eestis ja välismaal) on väga erinev. Mõned on kindlas kohas ja “töös” ning rotatsioonis, kuid mõned on sellest välja jäänud - põhjused jällegi väga erinevad ja individuaalsed ja situatsioonist tulenevad. Siinkohal ka - kindlat lahendust välja pakkuda pole, kuna klubide ülesehitused/võimalused ja eesmärgid on väga erinevad (nii Eestis, kui ka välismaal). Pigem võimalusel jällegi suhelda/suunata mängijaid individuaalselt ning olla kontaktis klubi ja agendiga. Üks silmatorkav detail enamus mängudes (Nordic ja EM). Meie paljude mängijate oskused/teadmised taktikalise kaitse osas on väga head, kuid 1-1 kaitse on kehv või isegi väga kehv. Liialt palju lihtsaid korve laseme visata endale kergedest 1-1 situatsioonidest (Nordicul ühes mängus tegime 20 minutiga 23 1-1 klippi, ehk siis iga 55 sekundi tagant kaotasime ühe 1-1 duelli kaitses). Soovitus - pöörata sellele detailile rohkem tähelepanu üldisemalt (koolitused, klubide nõustamised, koondiste juures jne). See on ka üks oluline põhjus, miks noored meeste klassides tihti vähe mänguaega saavad.

link kõigi koondiste tegemiste kohta
https://docs.google.com/document/d/1U07 ... PdYx4/edit

Minu meelest piisab vaid sellest, kui heita pilk Varraku juhendatud U20 koondiste koosseisudele ja on ilmne, miks kahe viimase aasta tulemused on olnud kehvemad kui esimesel aastal, mil Varrak seda koondist juhendas.

2002. aastal sündinute koondis, kelle Varrak viis B-divisjonis pronksile, on meie viimaste aastakümnete üks tugevamaid. Sel aastakäigul on muuhulgas ette näidata U16 A-divisjoni 11. koht ja Balti matši võit. Aastakäigu tipud ei ole ehk nii säravad kui 99ndal aastakäigul, aga see-eest on tegemist väga laiapindse ja ühtlaselt tugeva aastakäiguga. Sel aastal, kui võideti B-divisjonis pronks, ei saanud vigastuse tõttu kaasa teha Hugo Toom, aga ometi oli luksus lõppvalikust välja jätta näiteks Kristen Kasemets ja Jorgen Rikberg. Kahe järgmise U20 koondisega võrreldes on eriti drastiline vahe mängujuhtide osakonnas: Suurorg ja Kirsipuu vs. Välb, Roos, Kuusmaa ja Aav. Kui Suurorg ja Kirsipuu on juba esindanud A-koondist või B-koondist, siis kahe järgneva aastakäigu mängijatest võib B-koondise tasemeni heal juhul küündida vaid Aav.

Ja siis veel see aspekt, et eelmise aasta U20 koondis koosnes 75% ulatuses U19 vanuseklassi mängijatest, kuna eelnev aastakäik oli lihtsalt niivõrd nõrk. Turniiri algfaasis sai mäletatavasti vigastada Veesaar. Teist keskmängijat meeskonnal polnud. Tol ajal oli poleemika, et meeskonda oleks pidanud ilmselt kuuluma ka Brifk, aga nagu me nüüd teame, siis tema tase oli siis juba vabalanguses. Mängujuhid ei saanud oma ülesannetega absoluutselt hakkama. Võib-olla oleks olukorda aidanud veidike parandada see, kui koondisesse oleks olnud kaasatud Ron Laanemaa, kes teenis tol hooajal meistriliigas rohkem mänguminuteid kui ülejäänud koondise mängujuhid kokku.

Tänavust U20 koondisesuve pole vist vaja meenutada: koondisest puudus kolm põhitegijat ja ainuke kvaliteetne mängujuht sai turniiri käigus vigastada. Minu meelest põhiline kriitikakoht on see, et koondises ei saanud võimalust meistriliigas suuri minuteid teeninud Kaspar Kuusmaa, samal ajal aga käis täielik Kaarel Välbi poputamine. Varrak mainib, et EM-i eel oli rivis vaid 11 mängijat. Kui Veesaar, Vaaks, Makke, Metsla ja Kuusmaa kõrvale jätta, siis ma ei tea rohkem ühtegi mängijat, kes oleks võinud koondisesse või selle kandidaatide hulka kuuluda. Näiteks Arop pole ju näiteks mängumees – ta ei saanud eelmisel aastal isegi U18 tasemel hakkama.

Mis puudutab mängijate loobumist noortekoondise esindamisest, siis neid näited on kuhjaga ka varasemast ajast. Nii et vaevalt, et siin asi Varrakus on. Näiteks Böckler jättis pärast U16 vanust kõikidesse noortekoondistesse tulemata, kuna soovis tegeleda individuaalse tööga. Noortekoondistele on vilistanud muuhulgas ka Raieste ja Treier.

[marxx762]

Noor Kangur siis Varese süsteemi. Loodetavasti saab lähipäevil veidi enam selle kohta lugeda.