Visnapuu analüüsib Rocki mängijaid:
Rocki peatreener Indrek Visnapuu taaselustab legendaarse korvpalliakadeemikutest tuttava traditsiooni, esitades analüütilise tagasivaate hooaja esimesele poolele.
Soovisin, et kogu tiim oleks ettevalmistuseks koos augusti alguses. Stuffi osas nii läkski. Lisandus üldkehalise treener Tarmo Jallai ja pikaajaline tiimiliige Peeter Nigol vastutab füsioteraapia ja meditsiini poole eest. Mängijate osas toimus liikumisi veel septembriski. See ei ole ideaalne, sest liigselt kulub aega kordamaks mängulisi koostöö alustalasid, mida teised juba teavad, ent uutele ükshaaval pole võimalik selgitada. Kordamised näpistavad aega edasiliikumiste arvelt.
Magusad karikad
Balti karikaga kulmineerus meie kontrollmängude periood, kuhu oligi planeeritud igasse nädalasse 2–3 kohtumist. Positiivseks fooniks piisanuks tegelikult juba esimesest päevast, mil suutsime selgelt Cramo alistada. Ent Euroliiga võistkonnaga tiitlile mängimine on iseenesest juba heaks emotsionaalseks motivaatoriks, lisaks sai määravaks faktoriks Rytase suhteliselt kesine püüdlikkus. Saime BBL Cupi võiduga väga hea emotsiooni alustamaks hooaega.
Sisuliselt vana-aastaõhtul välja mängitud Eesti karika ajastus on varasemast mõneti parem, aga mitte parim. Et sama periood, jõuludest uue aastani on aga ainus võimalus hooaja teiseks pooleks üldfüüsilist vormi timmida, tasuks kiigata teiste Euroopa riikide poole, kus karika finaalturniir peetakse veebruari lõpus, märtsi alguses. Iga tiitli üle tuleb loomulikult rõõmu tunda ning selles valguses suured tänusõnad aastavahetuse positiivsete emotsioonide tekitamisel muidugi A. Sõbrale ja Tarvale, kes pool tööst ära tegid võites Cramot poolfinaalis.
Pole paha
Numbritele otsa vaadates võib BBL 7 võidu ja 4 kaotusega rahul olla, eriti võrreldes eelmiste hooaegadega. Arvestades aga kogu seltskonna suhteliselt ühtlast taset, lisaks ka Leedu kahe suure puudumist (kes suure tõenäosusega lisanuks 2 kaotust), siis arvan, et tulemus 8 : 3 olnuks poolaasta skooriks meile jõukohane ja teist poolaastat silmas pidades ka vajalik.
Dolphinsile, Nevezisele ja Cramole kaotatud kohtumistest ühe oleks ikkagi pidanud võitma. Iseäranis just Dolphinsit. Liiga uustulnuk, kellega me õnnetuseks pidasime sarja avakohtumise võõrsil ja kellest meil eelinfo oli väga puudulik. Juhtisime viimasel veerandajal küll 15 silmaga, ent lisaajal ikkagi kaotasime. Positiivse poole pealt tasub märkimist kohtumine Ventspilsiga ja mitte ainult 10-silmalise võidu, vaid mänguliselt hea soorituse pärast.
Teisele poolaastale vastu minnes tuleb kergelt hoiatava alatooniga aga suhtuda asjaolusse, et senipeetud mängude võitude suhe väljas on 4 : 1, ent kodus 3 : 3. Mis näitab, et teisel poolaastal ootavad meid enamiku tabeli esiotsa klubidega ees kohtumised nende väljakul.
Mingeid kohti või võitude arvu lubama ei hakka. Olen kindel, et alles viimastes voorudes selgub lõplikult, kes mahuvad play-off'i, aga omaette võitlus käib veel esineliku kohtade nimel, et vältida veerandfinaalis Euroliiga klubisid.
Harju keskmine
2 võitu ja 4 kaotust eurosarjas on Harju keskmine. Viimase kolme hooaja põhjal tuleb tõdeda, et me ei kuulu Euroopas tugevate keskmike hulka, vaid oleme pigem tagaotsa klubi. Pisut oleme muutunud stabiilsemaks, kõigis kohtumistes oli meil ka viimasel veerandil võiduvõimalus. Et Rockis on vaid paar leegionäri, paneb selles sarjas võõrustajaid eranditult üllatuma.
Koduliigas, mis kerkib prioriteediks alles kevadel, on sõltuvalt vastasest mängudel kas treeningu või võistluse iseloom ning ülesanded. Ühe kaotusega liidripositsioonil oleme sealgi õiges kohas ja seisus.
Meeskond
Tagajärgedeta pettumuseks oli Kitsingu lahkumine ettevalmistusperioodi hakul mitte just eriti avatud kaartidega mängides. Meil olid tema osas üsna pikaajalised ootused. Eeldasin, et ka suusõnalistest lubadustest peetakse kinni.
Teine kõmu tekitaja oli Toome, kes otsustas minna lihtsama vastupanu teed. Mitte konkureerida Taltsiga ja loobuda ilma võitluseta, mis tulnuks minu arvates kasuks mõlemale. Nii jättis ta endast mitte kõige ambitsioonikama korvpalluri mulje.
Kaks meest, kellele mul puuduvad etteheited, on Allingu ja Veidemann. Rocki vanimal ja noorimal palluril pole mingit vahet, kas väljas sajab vihma või paistab päike; kas vastas on Lukoil või Võru, olenemata seisust tablool mängivad nad hingest ja südamega, täpselt niipalju kui nad oskavad ja treener mänguaega annab ning nii hästi, kui neil sel hetkel välja tuleb. Sportlase puhul esmatähtis omadus. Ka Talts mängis võistkonnale kasulikult, näitas head taset. Aitäh talle ja edu uues klubis!
Välismängijad tuuakse võistkonda selleks, et nad oleks liidrid ja eestvedajad oma kategoorias. Rohkem saab rahule jääda Eziukwuga, kelle kasutegur avaldub paremini kaitsemängus. Enam tasub tähelepanu pöörata rünnaku efektiivsusele. Oma keskmisest tasemest allapoole jäämine eurosarjas on osalt põhjendatav tema varasema kogemuse puudumisega sel tasemel. Vajalik liige võistkonnale. Positiivne, aga mitte piisav.
Ebastabiilsete esitustega Tsintsadze ei ole leidnud õiget kohta võistkonnas ega suutnud täita ootusi, mida eeldasin. Eriti nüüd, peale Taltsi lahkumist, on ta ainuke, kel kogemusi kõrgema tasemega mängudest. Alles ettevalmistusperioodi lõpufaasis liitununa on ta füüsiline vorm praeguseks tunduvalt paranenud. Sellest lähtuvalt ka mängulised võtted ja liigutused on näidanud, et peagi võiks saabuda tema mängu kvaliteet, aga eelkõige stabiilsus. Paraku ei saa teda aga liigitada kahe esimesena mainitud mehega samasse klassi, kes teeks eesmärgi saavutamiseks sihipäraseid samme nii treeningul kui väljaspool seda.
Soku puhul tuleb positiivsena märkida varasemast edukamat ja kasulikumat tegevust. Samas 21-aastasena mängib ta tihti justkui oleks 35. Piisab kaugvisete võrdlusest (BBL 50% vs KML 30%) väitmaks, et ta Eesti liigat ülearu tõsiselt ei võta. Valides mänge, mõtleb ta vähe iseenda arengule.
Hooaja alguse Leppik oli väga positiivne üllatus. Eelnevatel aastatel üsna selgelt vaid kaitsele orienteeritud mängija asemel liikus platsil kogenud, emotsioone valitsev mängija, kes hoidus edukalt tekitamast olukordi, millele tavaliselt järgnes pallikaotus. Tulemuseks oluliselt terviklikum ja kasulikum mängija. Leppik on ainus mees Rockis, kes füüsiliselt konditsioonilt ja vormilt võiks mängida ükskõik millisel tasemel korvpalli Euroopas. Kahjuks ühtäkki tuli vana Leppik tagasi. Ta on küll endiselt asendamatu mees kaitsetegevuses, ent laseb tihtipeale emotsioonidel enda üle kontrolli võtta ja tulemuseks on temale sobimatud rünnakulahendused ja tihti ka arutu tegevus kaitses. Ootan väga tagasi kogenud mängija Leppikut.
Paade roll jäi objektiivse hinnangu andmiseks liiga episoodiliseks. Tugevana rünnakul peab vaeva nägema oma närvikavaga ja püüdlikusega kaitses. Tema kogemustega platsile pääsedes esimeses situatsioonis palli ära puterdamine või omaenda jala peal ümber kukkumine on psüühiline küsimus. Ta on usinalt treeninud, olles korralikuks sparringupartneriks. Janari lahkumisega on ta oma aja ära oodanud. Tema teha, kas tõusta fööniksina tuhast või minna ära Valka.
Hooaja eel edukalt alustanud Kurbas ei suutnud kohaneda tiheda konkurentsiga (Leppiku kiire paranemise ning Veindemanni liitumise järel). Tema esituste kvaliteet langes märgatavalt, kui oli vaja lühema mänguajaga oma taset tõestada. Nüüd, kui ta on vigastusest taastunud, näen selgeid märke, et ta suudab teisel poolaastal oma headust tõestada.
Koos Giorgiga on kälimehed Eichfuss ja Doronin olnud seni suurimateks murelasteks. Saaks neist kahest ühe mängija kokku panna, saaks suurepärase korvpalluri. Timo pistis eelmisel aastal nina ukse vahele ja Eesti liiga jaoks on ta okey. Jõudmaks järgmisele tasemele, et mitte leppida praeguse rolli ja mänguajaga, mis teistest üle jääb, peab päev päeva järel tõsiselt pühenduma ja ennast tõestama.. Võimed ja loodetavasti soov on tal selleks olemas. Ebalev rünnak tuleb vähesest mänguajast. Napid minutid põhjendatud eksimustega kaitses.
Marek on minu jaoks üks suuremaid mõistatusi. Tema füüsis ja tahtmine võimaldaks sootuks enamat, aga paraku isegi Eesti liigas ei tule talt nii kogenud mängijale kohast resultaati. Ta toodab ikkagi rumalaid vigu situatsioonides, kus pole otsest ohtu korvile. Selleks, et saada stabiilsed 20 minutit mänguaega, mis omakorda tagaks julgema tegutsemise ründes, peab neist hoiduma ja positsioonist lähtuvat tehnilist pagasit täiustama.
Kui Timo päästerõngaks võib osutuda Janari minek – suure tõenäosusega tekib talle rohkem võimalusi – siis Marek peab end ise platsile võitlema. Nende ebakindlusest räägib valjult ka vabaviskeprotsent, mis isegi kaheste jaoks jääb lahjaks.
Kolmik Raadik-Evart-Järveläinen peavad oma tõestused tegema treeningutel väga vähese ajaga või tihtipeale hoopis esiliigas mängides.
http://www.tartuekspress.eu/index.php?page=1&id=416" onclick="window.open(this.href);return false;