BC Kalev/Cramo - foorum

Ütlesin, et 7 eurot võiks optimaalne hind olla ja pigem võiks areneda ja end tõsta Soome tasemele, kui võrrelda end mingite teisejärguliste riikidega nagu näiteks Läti.

Kui majandusest rääkida, siis paraku just Lätiga võrdlemine ongi adekvaatne sest just nendega alustasime 20 aastat tagasi samalt pulgalt.
Sellega tuleb nõustuda, et 7 euri on kindlasti optimaalsem hind.

KalevRuus kirjutas:

Ütlesin, et 7 eurot võiks optimaalne hind olla ja pigem võiks areneda ja end tõsta Soome tasemele, kui võrrelda end mingite teisejärguliste riikidega nagu näiteks Läti.

Kui majandusest rääkida, siis paraku just Lätiga võrdlemine ongi adekvaatne sest just nendega alustasime 20 aastat tagasi samalt pulgalt.
Sellega tuleb nõustuda, et 7 euri on kindlasti optimaalsem hind.

Nendega võrdlemine on adekvaatsem kui võrdlus Soomega, aga kui tahad olla "näljane", siis mina võrdleks end alati endast paremaga olenemata sellest, kellega ma algusfaasis ühel pulgal olin.

jah aga me peaksime olema "näljased" just selles osas, et meie sissetulekud ja majandus läheneksid Soome tasemele, mitte, et meie hinnad läheneksid nende tasemele (ausalt öeldes see on suures osas juba juhtunud, aga kasu sellest?) OK muidugi sisetarbimine kajastub ka SKP-s jms ja selles osas aitavad kõrgemad hinnad statistikas majanduskasvu näidata, aga pidada meie edulooks seda, kui sisetarbimise jaoks pidevalt hinnad tõusevad aga inimeste sissetulekud ja ekspordisektori kasv mitte, siis noh see on küll udujutt.

Reinar linnapeaks ja Martti majandusministriks ... majandusliku heaolu kasvu mootor on avastatud - hinnatõus!
Ma pean vist oma seisukohti muutma ja tõdema, et lollidelt siiski tuleb raha ära võtta - tavainimesed võiks Cramo mängule saada nt 5 euriga, aga Martti jaoks on siis trükitud ja kassas ootamas üks eraldi pilet, hinnaks 7, 10 või misiganes summa, et tal häbi poleks soodsamat, Läti tasemega võrreldavat ja Põhjamaade standarditest nii erinevat piletit osta.

Mario kirjutas:Reinar linnapeaks ja Martti majandusministriks ... majandusliku heaolu kasvu mootor on avastatud - hinnatõus!
Ma pean vist oma seisukohti muutma ja tõdema, et lollidelt siiski tuleb raha ära võtta - tavainimesed võiks Cramo mängule saada nt 5 euriga, aga Martti jaoks on siis trükitud ja kassas ootamas üks eraldi pilet, hinnaks 7, 10 või misiganes summa, et tal häbi poleks soodsamat, Läti tasemega võrreldavat ja Põhjamaade standarditest nii erinevat piletit osta.

Ja kui ma saaksin majandusministriks, siis eraldaksin riigieelarvest raha ning ostaksin sulle esimese asjana uue aju ja prillid, et õpiksid lugema ja tekstidest aru saama. Nagu ma aru saan, siis sinu filosoofia kohaselt peaksid hinnad olema hästi madalad. Sellest oskan vaid järeldada, et kommunism oleks sinu meelest parim ühiskonnakorraldus. Sest mida ühendab maailmas enim arenenud riike - kõrged hinnad. Ja mitte üheski riigis pole olnud nii, et kõigepealt on kõrged palgad ja alles siis hakatakse hindu tõstma. Alati on nii, et kõigepealt tõusevad teenuste ja kaupade hinnad ning mis parata, alles mõni aeg hiljem tulevad palgad järgi. Eestis see "mõni aeg hiljem" võib kesta mõnevõrra kauem kui näiteks Rootsis või Soomes, sest eestlane passib rahulikult kodus ja ainult väga vähesed (arstid, õpetajad) julgevad protestida ja seeläbi palgatõusu protsessi kiirendada.

MarttiH kirjutas:

Mario kirjutas:Reinar linnapeaks ja Martti majandusministriks ... majandusliku heaolu kasvu mootor on avastatud - hinnatõus!
Ma pean vist oma seisukohti muutma ja tõdema, et lollidelt siiski tuleb raha ära võtta - tavainimesed võiks Cramo mängule saada nt 5 euriga, aga Martti jaoks on siis trükitud ja kassas ootamas üks eraldi pilet, hinnaks 7, 10 või misiganes summa, et tal häbi poleks soodsamat, Läti tasemega võrreldavat ja Põhjamaade standarditest nii erinevat piletit osta.

Ja kui ma saaksin majandusministriks, siis eraldaksin riigieelarvest raha ning ostaksin sulle esimese asjana uue aju ja prillid, et õpiksid lugema ja tekstidest aru saama. Nagu ma aru saan, siis sinu filosoofia kohaselt peaksid hinnad olema hästi madalad. Sellest oskan vaid järeldada, et kommunism oleks sinu meelest parim ühiskonnakorraldus. Sest mida ühendab maailmas enim arenenud riike - kõrged hinnad. Ja mitte üheski riigis pole olnud nii, et kõigepealt on kõrged palgad ja alles siis hakatakse hindu tõstma. Alati on nii, et kõigepealt tõusevad teenuste ja kaupade hinnad ning mis parata, alles mõni aeg hiljem tulevad palgad järgi. Eestis see "mõni aeg hiljem" võib kesta mõnevõrra kauem kui näiteks Rootsis või Soomes, sest eestlane passib rahulikult kodus ja ainult väga vähesed (arstid, õpetajad) julgevad protestida ja seeläbi palgatõusu protsessi kiirendada.

kossufoorum majandusfoorumiks?

Üldiselt võiks moded selle viimase offtopicu osa ära kustutada.

Kui rahvas ei tule saali , siis on järelikult mängu vaatamise hind sellega , mis väljakul toimub liiga kallis..
Ehk meeskond saab 30 lutti ja hind on kirves..
Pileti hinnad tuleks veits alla lasta, mis tooks ehk rohkem inimesi saali ja raha tuleks see läbi ikka enam vähem sama palju. Ainult selle 1000 asemel on 2000 saalis..
St. kui 5€ piletiga tuleb 2x rohkem rahvast , kui 10€ piletiga .. on ju tulu sama ainult publikut oleks rohkem ..

Kui meeskond võidab siis tuleb ka 10 euriga inimene saali olgugi,et ta palk 300-400 euri on.Eelmise aasta play-off vefi vastu näitas,et rahvast tuleb saali küll.

Paar mängu kevadel ei asenda hooaja tühja saali.

Soho kirjutas:Kui rahvas ei tule saali , siis on järelikult mängu vaatamise hind sellega , mis väljakul toimub liiga kallis..
Ehk meeskond saab 30 lutti ja hind on kirves..
Pileti hinnad tuleks veits alla lasta, mis tooks ehk rohkem inimesi saali ja raha tuleks see läbi ikka enam vähem sama palju. Ainult selle 1000 asemel on 2000 saalis..
St. kui 5€ piletiga tuleb 2x rohkem rahvast , kui 10€ piletiga .. on ju tulu sama ainult publikut oleks rohkem ..

Mulle näib, et klubide juhtkonnad ei taha hinnaküsimust üldse probleemiks pidada (ise jõukatena ei mõista tavainimesi?). Kui Tartus toimus publikuarvu suur langus, siis sealsed juhid ja Kullamäe ka rääkisid tasemelanguse ja netiülekannete mõjust, rahva tüdimusest jm, millel oli muidugi ka mõju, aga jätsid täiesti kõrvale asjaolu, et piletihind ei vastanud enam majanduskriisi tekitatud oludele ja nõrgenenud meeskonna atraktiivsuse vähenemisele. Eks psühholoogiliselt on muidugi teenusepakkujal alati raske hinda alandada ja ostjal (publikul) raske hiljem hinnatõusuga leppida, kui hinnaalandus-eksperiment nt läbi kukub.

Marttile: ma olen ülikoolis muuhulgas ka majandust ning majandusajalugu tudeerinud ja kinnitan sulle, et rikkad riigid ei saanud jõukaks siseturule suunatud kaupade hindade tõstmise abil, vaid see käis vastupidi, ja et mida kõrgem hinnatase on võrreldes rahva ostuvõimega, seda negatiivsemat mõju see majandusarengule omab (lisaks käesoleva hetke suuremale vaesusele ei jää üle küllalt vahendeid tootmise ja innovatsiooni ergutamiseks). Kuna see on tegelikult tõesti juba teemaväline jutt, siis kui sul tekib veel originaalseid ideid majanduse ja rahanduse toimimise või kommunismi olemuse kohta, siis pane need juba mulle privaatposti ja räägime edasi.

Tõesti, see on ilus matemaatika et kaks korda väiksem piletihind = kaks korda rohkem rahvast. Kui see nii on, siis tõsi rahvast on ju rohkem, aga inimesi ja ressursse, et seda topelt hulka inimesi hallata läheb ka rohkem... turvamehi vb rohkem vaja, talvisel ajal nt koristajatel rohkem tööd jne jne. Ei ole kahjuks see kõik niiii lihtne...

Mario kirjutas:

Soho kirjutas:Kui rahvas ei tule saali , siis on järelikult mängu vaatamise hind sellega , mis väljakul toimub liiga kallis..
Ehk meeskond saab 30 lutti ja hind on kirves..
Pileti hinnad tuleks veits alla lasta, mis tooks ehk rohkem inimesi saali ja raha tuleks see läbi ikka enam vähem sama palju. Ainult selle 1000 asemel on 2000 saalis..
St. kui 5€ piletiga tuleb 2x rohkem rahvast , kui 10€ piletiga .. on ju tulu sama ainult publikut oleks rohkem ..

Mulle näib, et klubide juhtkonnad ei taha hinnaküsimust üldse probleemiks pidada (ise jõukatena ei mõista tavainimesi?). Kui Tartus toimus publikuarvu suur langus, siis sealsed juhid ja Kullamäe ka rääkisid tasemelanguse ja netiülekannete mõjust, rahva tüdimusest jm, millel oli muidugi ka mõju, aga jätsid täiesti kõrvale asjaolu, et piletihind ei vastanud enam majanduskriisi tekitatud oludele ja nõrgenenud meeskonna atraktiivsuse vähenemisele. Eks psühholoogiliselt on muidugi teenusepakkujal alati raske hinda alandada ja ostjal (publikul) raske hiljem hinnatõusuga leppida, kui hinnaalandus-eksperiment nt läbi kukub.

Marttile: ma olen ülikoolis muuhulgas ka majandust ning majandusajalugu tudeerinud ja kinnitan sulle, et rikkad riigid ei saanud jõukaks siseturule suunatud kaupade hindade tõstmise abil, vaid see käis vastupidi, ja et mida kõrgem hinnatase on võrreldes rahva ostuvõimega, seda negatiivsemat mõju see majandusarengule omab (lisaks käesoleva hetke suuremale vaesusele ei jää üle küllalt vahendeid tootmise ja innovatsiooni ergutamiseks). Kuna see on tegelikult tõesti juba teemaväline jutt, siis kui sul tekib veel originaalseid ideid majanduse ja rahanduse toimimise või kommunismi olemuse kohta, siis pane need juba mulle privaatposti ja räägime edasi.

Ise õpin hetkel ülikoolis avaliku haldust ja võin täiesti kindlalt sinuga nõustuda.Hindade tõusmine ilma ostuvõime tõusuta ei mõju majandusele kuidagi positiivselt ja seetõttu ei saa ma ka aru kust Martti näited võetud on.

kalevcramo kirjutas:Tõesti, see on ilus matemaatika et kaks korda väiksem piletihind = kaks korda rohkem rahvast. Kui see nii on, siis tõsi rahvast on ju rohkem, aga inimesi ja ressursse, et seda topelt hulka inimesi hallata läheb ka rohkem... turvamehi vb rohkem vaja, talvisel ajal nt koristajatel rohkem tööd jne jne. Ei ole kahjuks see kõik niiii lihtne...

Siin tuleb ka arvestada mainekujundusliku aspektiga. Kui saal on rahvast täis, on ka sponsoritel suurem huvi toetada, seda ka emotsionaalselt. Isegi siis kui kaotus tuleb ja madalad piletihinnad midagi sisse ei too. Kuigi Valdmaa on öelnud, et ideaalis peaks kolmandik tippklubi rahastamisest tulema piletitimüügist, ülejäänu siis erasponsoritelt ja kohalikust omavalitsusest.

SKP tõuseb, aga ostuvõime mitte? Ma ei väida nüüd seda, et tõusev SKP tähendab inimesele rahulolu, aga tõusnud SKP on pigem tõestuseks väljahõigatud väitele nagu eestlasel ei oleks ostuvõimet.

Kogu see punt jätab siin ilmselt tähelepanuta asjaolu, et hinna langetamine ei garanteeri kindlasti topelt publikut. Need kes saalis käivad need käivad nagunii ning pileti hinna langetamise tulemusel võib küll täiendavaid pealtvaatajaid lisanduda kuid see ei ole kindlasti oluline suurus. Toon näite - laupäeval oli TTÜ ja Venspilsi mängul täispilet 3 euri ja sooduspilet 1 eur. Rahvast oli kohal umbes 30 inimest. Teooriat arvestades peaks saal olema puupüsti täis.

Paratamatus on, et publiku hulka mõjutab ikka kõige rohkem mängukvaliteet ja edu. Kui Cramo 4 VTB mängu järjest võidaks olen 100% kindel, et järgmine kord ei oleks 10 eurise piletiga ka 3000 inimest mingi küsimus.