Jalgpall
Re: Jalgpall
aiaiai kui magus... oioioioioioi
- --KingLeBron--
- Kasutaja
- Postitusi: 1271
- Liitunud: 14 Veebr 2010, 21:19
- Asukoht: Eesti
Re: Jalgpall
Super Chelsea super!!!Nüüd peaks Torrese heiteritel natuke aega suu kinni olema!
Miami Heat NBA meistriks!
Tallinna BC Kalev/Cramo Fänn!
Chelsea fan!
Tallinna BC Kalev/Cramo Fänn!
Chelsea fan!
Re: Jalgpall
Total respect selle meeskonna suhtes ja Imemees ikka see DiMatteo!!!!! Super mäng
Re: Jalgpall
Tra milleks on vaja Abramovitšil mingi suure hunniku raha eest tuua tipptreener, kui Di Matteo teeb sellist tööd seal. Fantastiline. Ja Torres, no mees on järjest paremaks läinud, nüüd tõesti heiteritel suu kinni ma arvan.
Re: Jalgpall
Kirss tordile raudselt.. sellisele esimesele poolajale
Re: Jalgpall
WP Chelsea. Barca oli täna parem meeskond aga sellest paremusest jäi väheks ikkagi. Krt need brasiiliased ikka oskavad neid väravaid välja võluda. Kahju nii läks aga Barca andis vähemalt korraliku lahingu. Tundub mingi CLi tiitlikaitsmise needus ikka peal, et paljud nii tugevad tiimid seda ei suuda. Järgmistel aastal loodevasti paremini koos Villa, Abidali ja Afellayga.
Torrese tagasitulekust on vara rääkida. Olen pikka aega lootnud Torres saaks jälle hoo üles aga selle koha pealt kus ta täna lõi oleks 95% ründajatest ära löönud.
Torrese tagasitulekust on vara rääkida. Olen pikka aega lootnud Torres saaks jälle hoo üles aga selle koha pealt kus ta täna lõi oleks 95% ründajatest ära löönud.
Re: Jalgpall
hästi, Chelski. Barca- not good enough, but almost.
Hooaeg on olnud liiga pikk ja tundub, et väsitav. Järgmisel aastal jälle.
Hooaeg on olnud liiga pikk ja tundub, et väsitav. Järgmisel aastal jälle.
“I know it when I see it” - Potter Stewart
Re: Jalgpall
Imelik on see, et Terry sai väikse põlve kõksu eest punase, samas kui, Messi läks kallale Lampardile kätega , sellest ei antud isegi kollast mitte ... Mis see käsi nüüd , siis lahjem on , kui jalg
Re: Jalgpall
Sorri ei viitsiks üldse postiada aga sa oled vist vähe kuult pealt kukkunud. Väikese põlve kõksu eest ja Messi kätega kallale? Messi lihtsalt lükkas Lampardi eemale, kuna üritas kaitsta oma meeskonnakaaslast. Selliseid asju tuleb igas mängus ette vähemalt kaks-kolm korda. Terry sai punase õigustatult ja ei usu mitte keegi isegi Chelsea poolelt sellele vastu vaidleb. Kohtunik vilistas täna korralikult.Soho kirjutas:Imelik on see, et Terry sai väikse põlve kõksu eest punase, samas kui, Messi läks kallale Lampardile kätega , sellest ei antud isegi kollast mitte ... Mis see käsi nüüd , siis lahjem on , kui jalg
Re: Jalgpall
Pigem jah, Terry- meeskonna kaptenina, läks sihilikult vastasmängijale jalaga äsama. suhteliselt loll käitumine kapteni poolt, aga pole hullu. Hea et finaali said, ainult kahju et Terry välja jääb ja ei saa reali vastu mängida.Soho kirjutas:Imelik on see, et Terry sai väikse põlve kõksu eest punase, samas kui, Messi läks kallale Lampardile kätega , sellest ei antud isegi kollast mitte ... Mis see käsi nüüd , siis lahjem on , kui jalg
Re: Jalgpall
marxx762 kirjutas:Pigem jah, Terry- meeskonna kaptenina, läks sihilikult vastasmängijale jalaga äsama. suhteliselt loll käitumine kapteni poolt, aga pole hullu. Hea et finaali said, ainult kahju et Terry välja jääb ja ei saa reali vastu mängida.Soho kirjutas:Imelik on see, et Terry sai väikse põlve kõksu eest punase, samas kui, Messi läks kallale Lampardile kätega , sellest ei antud isegi kollast mitte ... Mis see käsi nüüd , siis lahjem on , kui jalg
Praeguse seisuga on ikka Bayern Finaalis.. ei tasuks ikka Reali sinna toppida.. nagu topiti Barcat enne tänast mängu..
ja mis moodi see Messi kaitses , kui oli juttu , et Fabregas hoidis Lampardi jalast kinni ... mis moodi ta sai eemale minna sealt , kui teda hoiti kinni ?
- kasutaja123
- Kasutaja
- Postitusi: 1067
- Liitunud: 04 Apr 2009, 13:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Re: Jalgpall
Töövõit. Kaitse võidab meistritiitleid. Ja nii edasi.
Kuigi ise olen igas muus olukorras Chelsea vihkaja, tuli mul Torrese värava järel paar rõõmupisaratki silma. Selline meeskond, kümnekesi need 45 minutit vastu pidada ja siis veel värav lüüa. Oeh, karta on, et finaaliks neil enam jaksu ei jätku.
Aga peab märkima, et sellise esitusega Barca seda finaalikohta ei väärinud. Ei olnud uusi ideid - 180 minutit taoti ühtemoodi pead vastu seina ja kui sein ikka katki ei läinud, taotigi enda pea lõhki. Mis sellest, et kirves ja haamer olid käes.
Kui sa oled Barcelona ja ei suuda 45 minuti jooksul lüüa väravat kümnemehelisele meeskonnnale, kelle keskkaitsja on Bosingwa, siis ei olegi Meistrite Liigas midagi teha.
Torres oli ka ikka hunnik õnnetust väljakul - ma kartsin kogu tema väljakul oleku aja, et tema pealt käriseb. Drogba oli vähemalt kindel ja jõuline, kuid Torres jäi mitu korda hiljaks ja eksis. Õnn, et see üks Barca värav suluseisust oli, see oleks täielikult hispaanlase hingele läinud. Ja siis see viimane värav - kutt kaotas järjekordselt rumalalt oma kasti juures palli, tegi veel paar jooksusammu, et oma viga kahetseda ja siis... Edasine on juba ajalugu.
Kui penalti andmise järel tundus, et nüüd murtakse ikka mitu-mitu needust korraga, siis tegelikult jäid kõik jõusse - Barcelona pole kordagi Guardiola käe all Chelseat suutnud võita (Torrese värav päästis selle), Messi pole kordagi suutnud Chelsea vastu skoorida (kaheksa mängu juba!) ning ükski meeskond ei suuda Meistrite Liiga tiitlit kaitsta.
Kõige rohkem on minul kahju neist meestest, kes endast täna kõik ja rohkemgi veel andsid, aga finaalist eemale jäävad. Minu mõtted on teiega, Branislav Ivanovic, Ramires ja Raul Meireles. Loodetavasti saab Cahill Müncheniks terveks ja David Luiz ka, sest teist mängu Bosingwaga kaitses järjest ikka ei võida. Noh, tegelikult läheks sinna muidugi keegi teine, aga ikkagi.
Terry teema on muidugi veel eraldi. Mees ei ole tegelikult seda tüüpi inimene, kes sellist asja teeks. Ja veel teades, et ta jätab finaali vahele. Ta ise küll väidab, et ei teinud seda meelega ning pani jala ette, et kokkupõrget vältida, aga video pealt paistab asi suhteliselt jõhkrana. Puhas punane kaart, kui niimoodi vaadata, kohtunikule etteheiteid pole. Vähemalt see oli kena, et Terry ise mängu järel vabandas. Oma meeskonnakaaslaste, fännide ja poolehoidjate ees. Tunnistas ka ise, et vedas neid alt.
Selles mängus oli lihtsalt nii palju selliseid väikseid nüansse, mis Chelsea kahjuks rääkisid. Aga ikka, aga ikka suutsid nad ennast edasi võidelda. Annaksin kõik, et kogeda seda tunnet, mis seal Camp Nou riietusruumis valitses. Minul siin kodus arvuti taga oli lihtsalt fantastiline elamus. See on jalgpall, selleks seda vaadataksegi.
"If there's a football God, he's smiling on Chelsea tonight." - Ja oh sa mu meie, kui mitu korda see nn jalgpallijumal seda Inglismaa meeskonda täna ja kuus päeva tagasi hoidis. Kõik need postid ja latid, eksitud penalti, raisatud võimalused. Ja kolmest raami löödud löögist kolm väravat. See on täpsus, oma šansside maksimaalne kasutamine. Kui Barca selle ära õpiks, näeksime Hispaania liigas käsipalliskoore.
Naljakas on nüüd mõelda, kes Chelseale finaalivastaseks tuleb. Real oleks ilmselt liiga suur suutäis, kuid ilmselt on seda ka Bayern. Real on näidanud, et mängib natuke efektiivsemalt kui Barca ning sellise umbkaitse vastu lööksid nad ilmselt ära. Samas on finaal ainult 90 (120) minutit, mitte 180...
Chelsea fännid sooviksid ilmselt sportlikus mõttes endale vastaseks Bayernit, kes on sel hooajal olnud pisut ebastabiilsem. Kuid ilmselt väga vahet polegi, kes vastu tuleb. Chelsea läheb hoolimata sellest, mis homme juhtub (ja vaevalt, et sealt nüüd midagi sama eepilist näeme), finaali superemotsiooni pealt, kuid nende hoogu võtavad maha kõik need võtmemängijad, kes kaartide tõttu mängida ei saa. Vähemalt on Drogba terve. Ja Lampard. Ja Torres.
Huvitav on nüüd ka seda vaadata, mida mina viimase kahe aasta jooksul eriliselt olen hakanud täheldama. Suurtes liigades mängivad meeskonnad peavad üha enam hakkama tegema valikuid liiga ja Euroopa-edu vahel. Chelsea on Abramovitši survel alati Meistrite Liigale keskendund ning kui heita pilk Premier League'i tabelisse, siis näeme, et nad on alles kuuendal kohal. Samal ajal langesid kaks esimest, United ja City, Meistrite Liigast välja juba alagrupifaasis ning Euroopa Liigas ei üritatudki. Väheusutav, et Lissaboni Sporting ja Bilbao Athletic täie motivatsiooniga mängivatele Manchesteri klubidele mingiteks ületamatuteks tõketeks saanud oleks.
Real ja Barca on samal ajal üritanud maksimaalset tulemust mõlemalt rindelt ning neist üks on juba sellega täielikult põrunud. Hispaanias on aga sedamoodi lihtsam, et kui üks liigas põrub, siis teine on automaatselt juba võitnud. 33-punktine vahe esimese ja kolmanda meeskonna vahel räägib enda eest.
Bayern on aga selles mõttes huvitavas seisus - Bundesliga tugevust on vutirahva seas pisut alahinnatud ning selliseid tugevapoolseid satse on seal küllalt. Bayernil on liigas nüüd teine koht kindlustatud ning millegi poole püüelda enam pole, seega saabki ainsaks küsimärgiks see, kui hea on meeste vastupidavus. Pikk hooaeg on seljataga ning Realil on värskelt möödas esimene poolfinaal ning El Clasico liigas. Sedapidi võttes tunduks loogiline, et Hispaania meeskonnad jäävadki seekord poolfinaalidesse. Nii, nagu Barca, nii ka Real?
Ja inimene, kes veel tõsiselt tunnustust väärib, on Roberto Di Matteo. Mees sai ohjad enda kätte alles eelmisel kuul ning on suutnud Inglismaa kuuenda meeskonna Meistrite Liiga finaali viia. Võõrsil. Barcelona vastu. Vähemusest. Bosingwaga keskkaitses. Ja Torres lõi värava!
Uskumatu mäng. Uskumatu lõpp. Chelsea vääris seda. Barca mitte niiväga. 3:2.
Kuigi ise olen igas muus olukorras Chelsea vihkaja, tuli mul Torrese värava järel paar rõõmupisaratki silma. Selline meeskond, kümnekesi need 45 minutit vastu pidada ja siis veel värav lüüa. Oeh, karta on, et finaaliks neil enam jaksu ei jätku.
Aga peab märkima, et sellise esitusega Barca seda finaalikohta ei väärinud. Ei olnud uusi ideid - 180 minutit taoti ühtemoodi pead vastu seina ja kui sein ikka katki ei läinud, taotigi enda pea lõhki. Mis sellest, et kirves ja haamer olid käes.
Kui sa oled Barcelona ja ei suuda 45 minuti jooksul lüüa väravat kümnemehelisele meeskonnnale, kelle keskkaitsja on Bosingwa, siis ei olegi Meistrite Liigas midagi teha.
Torres oli ka ikka hunnik õnnetust väljakul - ma kartsin kogu tema väljakul oleku aja, et tema pealt käriseb. Drogba oli vähemalt kindel ja jõuline, kuid Torres jäi mitu korda hiljaks ja eksis. Õnn, et see üks Barca värav suluseisust oli, see oleks täielikult hispaanlase hingele läinud. Ja siis see viimane värav - kutt kaotas järjekordselt rumalalt oma kasti juures palli, tegi veel paar jooksusammu, et oma viga kahetseda ja siis... Edasine on juba ajalugu.
Kui penalti andmise järel tundus, et nüüd murtakse ikka mitu-mitu needust korraga, siis tegelikult jäid kõik jõusse - Barcelona pole kordagi Guardiola käe all Chelseat suutnud võita (Torrese värav päästis selle), Messi pole kordagi suutnud Chelsea vastu skoorida (kaheksa mängu juba!) ning ükski meeskond ei suuda Meistrite Liiga tiitlit kaitsta.
Kõige rohkem on minul kahju neist meestest, kes endast täna kõik ja rohkemgi veel andsid, aga finaalist eemale jäävad. Minu mõtted on teiega, Branislav Ivanovic, Ramires ja Raul Meireles. Loodetavasti saab Cahill Müncheniks terveks ja David Luiz ka, sest teist mängu Bosingwaga kaitses järjest ikka ei võida. Noh, tegelikult läheks sinna muidugi keegi teine, aga ikkagi.
Terry teema on muidugi veel eraldi. Mees ei ole tegelikult seda tüüpi inimene, kes sellist asja teeks. Ja veel teades, et ta jätab finaali vahele. Ta ise küll väidab, et ei teinud seda meelega ning pani jala ette, et kokkupõrget vältida, aga video pealt paistab asi suhteliselt jõhkrana. Puhas punane kaart, kui niimoodi vaadata, kohtunikule etteheiteid pole. Vähemalt see oli kena, et Terry ise mängu järel vabandas. Oma meeskonnakaaslaste, fännide ja poolehoidjate ees. Tunnistas ka ise, et vedas neid alt.
Selles mängus oli lihtsalt nii palju selliseid väikseid nüansse, mis Chelsea kahjuks rääkisid. Aga ikka, aga ikka suutsid nad ennast edasi võidelda. Annaksin kõik, et kogeda seda tunnet, mis seal Camp Nou riietusruumis valitses. Minul siin kodus arvuti taga oli lihtsalt fantastiline elamus. See on jalgpall, selleks seda vaadataksegi.
"If there's a football God, he's smiling on Chelsea tonight." - Ja oh sa mu meie, kui mitu korda see nn jalgpallijumal seda Inglismaa meeskonda täna ja kuus päeva tagasi hoidis. Kõik need postid ja latid, eksitud penalti, raisatud võimalused. Ja kolmest raami löödud löögist kolm väravat. See on täpsus, oma šansside maksimaalne kasutamine. Kui Barca selle ära õpiks, näeksime Hispaania liigas käsipalliskoore.
Naljakas on nüüd mõelda, kes Chelseale finaalivastaseks tuleb. Real oleks ilmselt liiga suur suutäis, kuid ilmselt on seda ka Bayern. Real on näidanud, et mängib natuke efektiivsemalt kui Barca ning sellise umbkaitse vastu lööksid nad ilmselt ära. Samas on finaal ainult 90 (120) minutit, mitte 180...
Chelsea fännid sooviksid ilmselt sportlikus mõttes endale vastaseks Bayernit, kes on sel hooajal olnud pisut ebastabiilsem. Kuid ilmselt väga vahet polegi, kes vastu tuleb. Chelsea läheb hoolimata sellest, mis homme juhtub (ja vaevalt, et sealt nüüd midagi sama eepilist näeme), finaali superemotsiooni pealt, kuid nende hoogu võtavad maha kõik need võtmemängijad, kes kaartide tõttu mängida ei saa. Vähemalt on Drogba terve. Ja Lampard. Ja Torres.
Huvitav on nüüd ka seda vaadata, mida mina viimase kahe aasta jooksul eriliselt olen hakanud täheldama. Suurtes liigades mängivad meeskonnad peavad üha enam hakkama tegema valikuid liiga ja Euroopa-edu vahel. Chelsea on Abramovitši survel alati Meistrite Liigale keskendund ning kui heita pilk Premier League'i tabelisse, siis näeme, et nad on alles kuuendal kohal. Samal ajal langesid kaks esimest, United ja City, Meistrite Liigast välja juba alagrupifaasis ning Euroopa Liigas ei üritatudki. Väheusutav, et Lissaboni Sporting ja Bilbao Athletic täie motivatsiooniga mängivatele Manchesteri klubidele mingiteks ületamatuteks tõketeks saanud oleks.
Real ja Barca on samal ajal üritanud maksimaalset tulemust mõlemalt rindelt ning neist üks on juba sellega täielikult põrunud. Hispaanias on aga sedamoodi lihtsam, et kui üks liigas põrub, siis teine on automaatselt juba võitnud. 33-punktine vahe esimese ja kolmanda meeskonna vahel räägib enda eest.
Bayern on aga selles mõttes huvitavas seisus - Bundesliga tugevust on vutirahva seas pisut alahinnatud ning selliseid tugevapoolseid satse on seal küllalt. Bayernil on liigas nüüd teine koht kindlustatud ning millegi poole püüelda enam pole, seega saabki ainsaks küsimärgiks see, kui hea on meeste vastupidavus. Pikk hooaeg on seljataga ning Realil on värskelt möödas esimene poolfinaal ning El Clasico liigas. Sedapidi võttes tunduks loogiline, et Hispaania meeskonnad jäävadki seekord poolfinaalidesse. Nii, nagu Barca, nii ka Real?
Ja inimene, kes veel tõsiselt tunnustust väärib, on Roberto Di Matteo. Mees sai ohjad enda kätte alles eelmisel kuul ning on suutnud Inglismaa kuuenda meeskonna Meistrite Liiga finaali viia. Võõrsil. Barcelona vastu. Vähemusest. Bosingwaga keskkaitses. Ja Torres lõi värava!
Uskumatu mäng. Uskumatu lõpp. Chelsea vääris seda. Barca mitte niiväga. 3:2.
Re: Jalgpall
See, et Barcelona ei ole Pepi käe all Chelskit võitnud. See on küll puhas statistika, millega väga pole peale hakata. Barca läks edasi 2009 dramaatilisel moel ja chelski nüüd. Kui selle arvelt hakata arvama, et Chelski on maailma parim meeskond, siis... mina seda ei ostaks. Et Barca nüüd seda finaalikohta ei väärinud: mõneti tõsi, kuid tõeliselt ei oleks seda vääritud sel juhul, kui olukordi ei oleks suudetud luua ja oleks kaks mängu tuima pandud. Antud juhul ikkagi oli väga palju tegemist ebaõnnega (kõik suuremda inglise ajalehed kirjutasid Chelski edasiminekust kui imest), mitte niivõrd kehva mänguga. Barca mängis tõesti kehvasti sel nädalal- Reali vastu. Eile- keskmiselt.
“I know it when I see it” - Potter Stewart
Re: Jalgpall
Rix, Selles sarjas maksab statistika palju. Barca langemine oli ennustatav ja sama teema käib ka Bayerni kohta kuna finaal toimub nende koduõuel.