BC Kalev/Cramo - foorum

Valga korvpalliklubi eksisteerimine tuleb eelkõige kasuks sealsele regioonile, vastasel juhul poleks pea mitte midagi, mis Valga linna pildis hoiaks. Oma noored ja need, kes saaksid põhimeeskonna pingile, on boonus. Ma pole ka muidugi Valga noortetööga läbinisti kursis, aga juba aastaid on kontakte otsitud mitmete väiksemate paikadega, nt. Värska. Võruga oli ka vahepeal midagi - kas ka praegu, ma tõesti ei tea. Liivak tuli samuti ja tegeleb noortega, samas on ta ka poolenisti mänedžeri ametis. Meedia põhjal saab mingid pusletükid paika panna kõige selle süsteemi osas, aga mitte terviklikult. Siiani pole keegi suutnud konkreetselt küsida, kes kus ja millises rollis on.

See väide ei pea paika muidugi, et üks eestlane mängib. Praegusest neljast meeskonnas olevast eestlasest on kolm end igal juhul ära õigustanud. Sammu on edasi teinud Peterson, kuigi ta pole ka teab mis noor enam. Saare on väga kõikuv, kuid loodetavasti ei kavatse peale tänavust hooaega karjääri lõpetada ega kuhugi mujale amatööriiks mängima minna, siis järgmine hooaeg suudab ilmselt stabiilsemalt tegutseda.

Samuti ei paika üldse see, et Zeidsi huvitab ainult Läti korvpalli edendamine. Initsiatiiv luua Valka poolele esiliiga meeskod tuli ikka mujalt ja Zeids oli see, kes viis treeninguid läbi. Muidugi on ta lätlane ja kui vastamisi läheks Eesti vs Läti, siis on selge, kelle poolt ta on. Aga ka Postimehe intervjuus ta ütles, et olgu meeskonnas kas või ainult eestlased, tema passi ei vaata. Lätlaste osakaal on veel sel põhjusel suur, et Lätis mu teada ühe leegionäri pealt ei pea midagi maksma. Seal tuldi ka eestlaste osas vastu ja seega on Läti liigas mängides üks välismaalane. Mida ma tahan öelda: rahalises mõttes ongi kasulik tuua lätlasi. Sa võid leida mõne odava ameeriklase, kuid järelikult kokkuvõttes tuleb selline lõbu kallim ja teisest küljest tunneb Zeids Läti korvpallimaastikku samuti ja päris põrsas kotis olukordi ei teki.

Kolmas asi, millega ma ei nõustu, on klubi minek lätlaste kätte. Ainus variant selle juhtumiseks on siis, kui Eesti poolelt tehakse kirvehinnaga litsentsitasud ja tuleb soovitud 6-7 leegionäri asemel 3-4 võtta. Ja teiseks kui ei õnnestu ühtegi eestlast ära rääkida Valka tulema - siin on küsimus ka ülemaksmises, umbes et kui jääd Tallinna, teenid 1000 eurot, aga Valgas saaksid 1500-2000. Võib-olla siis öeldakse jah. Aga kokkuvõttes on mõlemal juhul rahalised väljaminekud suured ja puhtalt klubi eksisteerimise eesmärgil võib asi küll Läti poolele ära minna.

Lõuna-Eesti projekt Toome eestvedamisel on muidugi igati tore ettevõtmine, pole midagi halba siinkohal öelda. Tuua mujalt mõni noor arenema - ma ei näe ühtegi varianti, et see võimalik oleks. Pärnu on linnana ikka midagi muud kui Valga. Ainus võimalus on läbi rääkida mõne noorega, kellel keskkool läbi ja siis vähemalt osaliselt garanteerida mänguaega põhimeeskonnas. Puhtalt selle pealt, et saad endiste Ventspilsi meeste vastu trennis mängida ei huvita kahjuks kedagi.

Uhhuu: hooaja eel reklaamiti teda meedias kui hirmkõvat täiendust Raplale ja ka mitmed "arvamusliidrid" väitsid seda sama, pärast olid teised jutud. Igatahes on see nende enda viga, kui esimesed kuud tegutseti mängujuhita. Mis sa tahad öelda, et need satsid, kes tookord Raplat võitsid pole võitu siis väärt? Ära tee nalja nüüd . "Mitte ükski Valga praegune mängija ei küüni Hawkinsi näitajateni." - selle lause mõttes ei saanud ma üldse aru. Mänge võidetakse meeskonnana, mitte individuaalsete sooritustega. Mu pärast pangu oma 40 sanga ja 20 korvisöötu. Ülehaipimise all pean ikka silmas medalite kaela riputamist ja poolfinaalkohtade tagamist 8 mängu enne põhiturniiri lõppu.

KalevRuus: mu point on see, et Rapla meeskonna vangerdused ei pane paika, kes on kehv ja kes mitte. TTÜ vastu tegi Ziedins hea mängu, eelmine hooaeg oli väärt mees ka Meistrite liigas Ventspilsi eest. Ju siis jättis Karp mainimata mingid üksikasjad, miks ta roll selliseks läks.

Praegu ei näe ma mõtet seda arutelu enam jätkata ka. Tibusid loetakse kevadel kohtade põhjal ja mitte Bubalo saabumise ega Hawkinsi näitajate põhjal .

Koefitsendid on ühel teatud põhjusel just sellised nagu nad on. Ma isegi imestan, et see 8,0 on ainult .

Vlk, kuna sa oled Valga asjadega paremini kursis ja eelnevalt ütlesid, et noori on vähevõitu, et korralikku noortetööd teha, siis: mis alasid Valgas peamiselt üldse harrastatakse? Ma mäletan, et kunagi oli käsipall seal kõva ja Valga Maret-Sport (oli vist selline nimi?) tuli isegi Eesti meistriks aga nüüd seal vist meistriliiga tasemel käsipallisatsi pole? Jalgpallis oli Valga Warrior kunagi ka meistriliigas aga see oli vist sisuliselt Tallinna sats.

Kui Valga kossusatsist rääkida, siis ma oleks praeguse seisuga väga üllatunud, kui KMLis näiteks medalile tullakse. Hooaja alguse hoog on raugenud ja konkurendid on tugevnenud. Aga need argumendid toodi eelpool juba ära.

Oleksin ka tänulik, kui natuke seletaksid lahti seisukohta, et "Koefitsendid on ühel teatud põhjusel just sellised nagu nad on. Ma isegi imestan, et see 8,0 on ainult".

Eks igat spordiala harrastataksega suuremal või vähemal määral. Mingi spetsiifiline ala leidub kindlasti, millega seal ei saa lihtsalt tegeleda. Mis see on, ma ei oska öelda. Kui võtta kõik vanuserühmad arvesse, siis peaks jalgpall olema esikohal. Samas on ka mulle veel korvpalli noortesüsteem harrastajate arvu poolest mõneti tundmatu ja kui võtta ka muud maakonna väiksemad kohad arvesse, siis võib-olla isegi jääb korvpall jalgpallile vaid napilt alla. Warrior oli Tallinna sats, enam pole. Eelmine hooaeg võideti neljas liiga.

Kuna ma käsipalli, võrkpalli, saalihokit või mõningaid teisi siseruumis harrastatavaid alasid pea üldse ei jälgi, siis mu info on puudulik, kui palju inimesi seal tegutsemas on. Maret-Sport nimi eksisteerib vist isegi praegu, aga kas ta nüüd mõne meeskonna nimeks on lausa, ei tea. Käsipalli meeskonda meistriliigas pole enam tõesti. Mis alasid harrastatakse - igas pallimängus on vähemalt üks vanuserühm olemas (täisprofessionaalid ainult korvpallis), kergejõustik on populaarne, maadluse ja poksimisega tegeletakse samuti.

Noori on vähevõitu just teatud vanusest alates. Pole iseenesest probleemi tekitada noortemeeskonnad kuni 9. klassini, aga peale seda lähevad palju mõnda mainekamasse gümnaasiumisse või lihtsalt teise linna haridusteed jätkama. Keskkooli astmes on äärmiselt vähe korvpalliga tegelejaid ja see on paljuski tingitud ka lihtsast faktist: keskkooli astmes Valgas ongi vähe õpilasi, võiks rohkem olla. Kui isegi 12. klassi ära lõpetab see noor ja kui ta juba siis meistriliiga uksele koputamas pole (nagu eelnevalt mainisin, et näiteks garanteeritaks talle mänguaega), siis loomulikum samm on minna kõrgkooli, sest seda võimalust ju Valgal pakkuda pole. Liiga optimistlik oleks loota, et Tartus õppiv mängija käib Valgas treeningutel. Mine tea, äkki see aeg tuleb isegi.

Üllatus oleks Valga medalile tulek selle põhjal, et mis meeskondadest/liigadest mängijad on omale saadud, millise rahakotiga tegutsetakse ja mitmendal kohal on viimastel hooaegadel lõpetatud. Tänase mängu põhjal saab samuti öelda, et seda arenguruumi on ja ollakse enamaks võimelised. 9/33 kolmeseid on ennegi nähtud, kuid probleem oli selles, et mõni oleks võinud lihtsalt varem sisse kukkuda. Ega kui vahe on 20 punkti ja viimane veerandaeg käib, siis psühholoogiliselt on juba raske sellest seisust välja tulla. Olgugi et Tartu võitis täna kindlalt, siis enamus ajast oli see seis midagi 10 punkti lähedale ja kui sealt mõni kolmene sopsaks, siis vahet pole praktiliselt ollagi. Aga mis seal ikka tagantjärgi targutada, ilmselt seda teist kohta ei õnnestu kätte saada enam, kui just Tartu ei teeni mõne üllatuskaotuse ja omavahelistes mängudes Valga ülejäänud kahte kohtumist võita ei suuda. Kolmanda koha soosikutena näen Valgat ja Raplat, suure kaaluga mäng saab olema kindlasti omavaheline kohtumine.

Koefitsentide osas - mitte kunagi pole Valga Tartus võitu saanud ja kõik kaotused on ühel või teisel viisil päris jubedad ikka olnud. Seega on arusaadav 8,0 selle inimese pilgu läbi, kes näiteks tuleb esimest korda korvpalli vaatama. Korvpalliinimesed teavad jah, et Tartu kaotas tänavu korra Valgale, aga vaadata puhtalt statistikat ja ajalugu, siis pole ühtegi märki, mis võinuks täna anda Valgale mingigi võimaluse.

Noori on vähevõitu just teatud vanusest alates. Pole iseenesest probleemi tekitada noortemeeskonnad kuni 9. klassini, aga peale seda lähevad palju mõnda mainekamasse gümnaasiumisse või lihtsalt teise linna haridusteed jätkama. Keskkooli astmes on äärmiselt vähe korvpalliga tegelejaid ja see on paljuski tingitud ka lihtsast faktist: keskkooli astmes Valgas ongi vähe õpilasi, võiks rohkem olla. Kui isegi 12. klassi ära lõpetab see noor ja kui ta juba siis meistriliiga uksele koputamas pole (nagu eelnevalt mainisin, et näiteks garanteeritaks talle mänguaega), siis loomulikum samm on minna kõrgkooli, sest seda võimalust ju Valgal pakkuda pole. Liiga optimistlik oleks loota, et Tartus õppiv mängija käib Valgas treeningutel. Mine tea, äkki see aeg tuleb isegi.

Probleemid on osalt arusaadavad aga kindlasti pole noorte vähesus põhjuseks, miks kogu klubi eksisteerimise ajal pole sealt ühtegi noort mängumeest peale tulnud. Eestis on teisigi väikelinnu ja positiivseid näiteid on küll - Põlva ja Kehra käsipallis, Rapla ja Haljala kossus. Pigem on eestvedajates küsimus olnud. Ühes Eestimaa kohas, Valgaga võrreldes külakeses, taaselustati kümmekond aastat tagasi kiiruisutamine ja tulemuseks on praegu kaks sportlast olümpial.

Cramo mängib eestikatel esimest korda ilma tsentrita.

Ei oskanud mujale panna , uues Basketballis on üks väga huvitav artikel Aare Hallikoga:
https://sport.ohtuleht.ee/863213/uues-b ... aks-teinud" onclick="window.open(this.href);return false;
kuna tasuline artikkel siis panen mõned Aare Halliko huvitavad mõtted meistriliiga tuleviku kohta , minu arvust väga uuenduslik plaan, mängude arv jääb mõistlikuks ja kui meil mängivad meistriliigas n.ö. poolproffesionaalsed klubid nagu TTÜ ja TLÜ /Kalev siis ntx Maaülikool, Tarvas, Viimsi, Paide kus tooni annavad n.ö noorema põlvkonna mängijad kogenumate kõrval ja kõigil neil klubidel on arvestav fännibaas ja oma saalid ning ka kohaliku omavalitsuse toetus siis nende lisandumine annaks meistriliiga tagumisele osale parema mõtte, saavad omavahel koos G4S ja meistriliiga nõrgema klubiga madistada, ka tekkiks reaalne võimalus järgmistel hooaegadel tõusta esiliigast meistriliigasse sest vahe meistriliiga tagumise otsa ja esiliiga tippude vahel läheb siis väiksemaks. Samas 6 tugevamat saavad omavahel pusida ja ka üldsuse huvi tõuseb regionaalselt laienenud meistriliiga üle. Lisaks saavad parema võimaluse ennast näidata noored mängijad ja ka uusi treenereid saame juurde kasvatada, ka nemad vajavad uusi kogemusi ja uusi võimalusi. Lisaks on artiklis ka juttu videokordustest , mis minu arust oleks järgmine uuendus mis vajaks meistriliigasse sisse viia, kasvõi play offidest.
tsitaadid:
Mida sina arvad Eesti-Läti ühisliiga ideest ja võimalikust teostusest?
Ei ole otseselt vastu. Kõik ju sõltub, kuidas ja millistel alustel see käivitada. Peamiseks küsimuseks ja murekohaks saaks kindlasti rahastus, nimisponsori suhe uue liigaga, liiga majandamine, klubide tugevus-nõrkus ses aspektis.
Oleme seda küsimust juhatuses korduvalt arutanud. Ning arutame ka edaspidi.
On aga sul mõtteid koduse liiga, ühisliiga vms parendamiseks?
Minu idee on tegelikult hoopis teine ja selline, mis kaugelt vaadates võib paljusid ehmatada. See oleks kasvatada klubide arvu koduses meistriliigas – osaliselt regionaalsel printsiibil – näiteks 12-le. Tegemist oleks poolprofessionaalse liigaga.
Lisaks praegustele esiliiga tippudele (Betoonimeister, Paide) pakkuda liigakohta maakonnakeskustele (nt Kuressaare, Viljandi, Narva, Haapsalu jmt). Kes teatud tingimused täidavad ja kui finantsnäitajad klapivad, siis need tuleks kaasa.
Mulle meeldib see mõttekäik, aga on inimesi, kes leiavad, et isegi kuus oleks ehk liiga palju...
Mõni võib öelda, et see on samm tagasi, aga vaatame lähemalt. Äkki see mõjub sootuks hästi? Tõsi, liigas on olnud kümme meeskonda, kuus, praegu on kaheksa. 1990ndate alguses aga oligi ühel hetkel aeg, mil klubisid oli 12 (see kestis viis hooaega, 1993 kevadeni – toim.).
Minu väljatoodud mõtte puhul nõrgemad, amatöörlikumad meeskonnad saaksid mängida proffide vastu kaks ringi – esimesel etapil kokku 22 kohtumist. Seejärel löödaks liiga kaheks grupiks – esikuuik ja alumine kuuik. Ning play-off’iks kaasataks altpoolt taas kaks klubi.
Pinget jätkuks kogu turniiriks nii üleval kui all. Ning esiliiga praegustel tippudel (pluss Rakvere, Viimsi, teine meeskond Tartust) oleks näiteks TTÜ, G4S Noorteliiga, Kalev/TLÜ ja mõne teisega päris kõva andmine, ma usun. Tõsi, natuke kvaliteeti tuleks uutel tulijatel juurde otsida. Kindlasti annaks see ka noorematele mängijatele täiendava võimaluse.
Samas, Kuressaare puhul ka näiteks saarlastest mängijatele, kes hakkavad lähiajal karjääri lõpetama (silmas peetud ilmselt Janis Vahterit, Mario Paistet, sealt on pärit ka Indrek Kajupank, Matthias Tass, Tormi Niits, Timo Eichfuss – toim.).
Need on vaid esialgsed ideed. Ja kui natuke arvutada, oleks sellisel printsiibil klubisid KMLis lausa 14-15...
Videokordused. Eestis vist veel tume maa...?
Selleks on oma süsteem, manuaal. Süsteem ise (Hook-Eye) on kallis, eelkõige muidugi meie klubide jaoks. Videokordusi vaadatakse 6-8 eri kaamera abil.
Oleme Delfi ja televisiooniga neid võimalusi arutanud, eriti play-off’i silmas pidades. Oleme vajadusel mõne olukorra operatiivselt TV või Delfi jooksvast pildist järele vaadanud.
Mingeid juhtumeid Alexela meistriliigas, kus videost oleks abi olnud?
Mitte väga ammu oli mäng, kus Janar Talts tabas tähtsal kohal mängu lõpus kolmese – rünnaku viimasel sekundil. Kolmest kohtunikust kaks ütlesid, et nad pole kindlad, kas jõudis visata aja sees. Asja muutis raskemaks see, et korvilaua LED-lambid ei ole päris sünkroonis sireeniga.
Kui videokordust ei ole, mis ütleks, et otsus on ilmselgelt vale, siis jääb otsus jõusse.
On olukordi, kus näiteks treener viitab vaieldavale olukorrale. Siis võib tekkida tõesti kohtunikulgi küsimus, mida peab minema kontrollima.
Isegi tegin Euroliigas mitte ammu otsuse, kus jäi selgusetuks, kas vise oli kahene või kolmene. 6-8 kaamerat mulle täit tõde ei andnud. Nii jäi algne otsus kehtima. Meie hiljutisel seminaril Eestis oli neist asjadest palju jutt

Mulle ei sümpatiseeri kohe üldse see plaan kahekordistada meistriliiga klubide arvu ja muuta KML seeläbi poolprofessionaalseks liigaks. Minu soov on, et KML oleks nii tugev liiga, kui see meie oludes vähegi võimalik on. Hetkel oleme sellele üsna lähedal, kuivõrd meistriliigas on hõivatud põhimõtteliselt kõik kodumaal pallivad noormängijad ja täiskasvanud korvpallurid, kes omavad selleks eeldusi ja tahet. Pigem valitseb isegi kerge mängijate defitsiit. Ja kui veel midagi ette heita, siis seda, et regionaalne balanss võiks olla pisut parem (eelkõige on Rakvere lahkumine olukorra pisut tasakaalust välja löönud). Mul on raske meenutada midagi positiivset lähiminevikust, kui meistriliigas mängisid sellised poolprofessionaalsed meeskonnad nagu Võru, Kuremaa ja Hito. Sportlikku pinget ja kvaliteeti pakuti vähe ning see kolmik andis meistriliigale vist vaid ühe tulevase profikorvpalluri – Sander Saare (kui jätta kõrvale mõned Audentese mängijad, kes nende klubide eest mängisid ja nende kasvandikud polnud). Hetkel tundub tasemevahe meistriliiga nõrgima n-ö täiskasvanute meeskonna ehk TTÜ ja esiliiga tippmeeskondade ikka väga suur olevat. Ma sooviks pigem hoopis näha, et sünniks Eesti-Läti ühisliiga (a la 16 võistkonda, kõik mängivad omavahel põhiturniiril kaks korda, play-off`i pääsevad kõik meeskonnad, esimene läheb vastamisi kuueteistkümnendaga, teine viieteistkümnendaga, jne).

Uhhuu kirjutas:Mulle ei sümpatiseeri kohe üldse see plaan kahekordistada meistriliiga klubide arvu ja muuta KML seeläbi poolprofessionaalseks liigaks. Minu soov on, et KML oleks nii tugev liiga, kui see meie oludes vähegi võimalik on. Hetkel oleme sellele üsna lähedal, kuivõrd meistriliigas on hõivatud põhimõtteliselt kõik kodumaal pallivad noormängijad ja täiskasvanud korvpallurid, kes omavad selleks eeldusi ja tahet. Pigem valitseb isegi kerge mängijate defitsiit. Ja kui veel midagi ette heita, siis seda, et regionaalne balanss võiks olla pisut parem (eelkõige on Rakvere lahkumine olukorra pisut tasakaalust välja löönud). Mul on raske meenutada midagi positiivset lähiminevikust, kui meistriliigas mängisid sellised poolprofessionaalsed meeskonnad nagu Võru, Kuremaa ja Hito. Sportlikku pinget ja kvaliteeti pakuti vähe ning see kolmik andis meistriliigale vist vaid ühe tulevase profikorvpalluri – Sander Saare (kui jätta kõrvale mõned Audentese mängijad, kes nende klubide eest mängisid ja nende kasvandikud polnud). Hetkel tundub tasemevahe meistriliiga nõrgima n-ö täiskasvanute meeskonna ehk TTÜ ja esiliiga tippmeeskondade ikka väga suur olevat. Ma sooviks pigem hoopis näha, et sünniks Eesti-Läti ühisliiga (a la 16 võistkonda, kõik mängivad omavahel põhiturniiril kaks korda, play-off`i pääsevad kõik meeskonnad, esimene läheb vastamisi kuueteistkümnendaga, teine viieteistkümnendaga, jne).

Eesti läti ühisliiga oleks hea aga arvan et kodumaine liiga on ka vajalik, selle plaani järgi ju reaalselt tekibki meistriliigasse 6 klubi + 6 nõrgemat klubi, kelledest 2 tugevamat play offis liitub 6 tugevama klubiga. Vaadates hetke koosseisusid Maaülikool ja Viimsi ei oleks sellised klubid nagu olid Hito või Võru, seal on palju andekaid nooremapoolseid mängijaid kes mõne leegionäri ja mõne kogenud mängija lisandumise ja sihipärase treeninguga võivad teha juba uuel aastal arenguhüppe ja nende lisandumisega meistriliiga ei nõrgeneks, vastupidi tekkiks konkurentsi juurde, jah mitte Cramole ja Tartule aga teistele klubidele ja regionaalselt peaks selline korvpallikeskus nagu Rakvere ikkagi omama meeskonda meistriliigas. Nagu sa isegi oled tähele pannud, pealekasvavate noorte tase on tõusnud ja iga aastakäigust kui varem tuli ca 4-5 meistriliiga tasemel mängijat siis vaadates 1999,2000 ja 2001 aasta poisse siis igast vanuses ca 10-15 noort võiksid meistriliigas mängida , mõned neist juba sellisel tasemel mõned juba kõrgemal tasemel seega vajavad nad väljundit, midagi peab muutma selline meistriliiga nagu praegu ei ole hea lahendus, liiga vähe geograafiat, liiga vähe klubisid, liiga vähe võimalusi noortele.

RK kirjutas:

Uhhuu kirjutas:Mulle ei sümpatiseeri kohe üldse see plaan kahekordistada meistriliiga klubide arvu ja muuta KML seeläbi poolprofessionaalseks liigaks. Minu soov on, et KML oleks nii tugev liiga, kui see meie oludes vähegi võimalik on. Hetkel oleme sellele üsna lähedal, kuivõrd meistriliigas on hõivatud põhimõtteliselt kõik kodumaal pallivad noormängijad ja täiskasvanud korvpallurid, kes omavad selleks eeldusi ja tahet. Pigem valitseb isegi kerge mängijate defitsiit. Ja kui veel midagi ette heita, siis seda, et regionaalne balanss võiks olla pisut parem (eelkõige on Rakvere lahkumine olukorra pisut tasakaalust välja löönud). Mul on raske meenutada midagi positiivset lähiminevikust, kui meistriliigas mängisid sellised poolprofessionaalsed meeskonnad nagu Võru, Kuremaa ja Hito. Sportlikku pinget ja kvaliteeti pakuti vähe ning see kolmik andis meistriliigale vist vaid ühe tulevase profikorvpalluri – Sander Saare (kui jätta kõrvale mõned Audentese mängijad, kes nende klubide eest mängisid ja nende kasvandikud polnud). Hetkel tundub tasemevahe meistriliiga nõrgima n-ö täiskasvanute meeskonna ehk TTÜ ja esiliiga tippmeeskondade ikka väga suur olevat. Ma sooviks pigem hoopis näha, et sünniks Eesti-Läti ühisliiga (a la 16 võistkonda, kõik mängivad omavahel põhiturniiril kaks korda, play-off`i pääsevad kõik meeskonnad, esimene läheb vastamisi kuueteistkümnendaga, teine viieteistkümnendaga, jne).

Eesti läti ühisliiga oleks hea aga arvan et kodumaine liiga on ka vajalik, selle plaani järgi ju reaalselt tekibki meistriliigasse 6 klubi + 6 nõrgemat klubi, kelledest 2 tugevamat play offis liitub 6 tugevama klubiga. Vaadates hetke koosseisusid Maaülikool ja Viimsi ei oleks sellised klubid nagu olid Hito või Võru, seal on palju andekaid nooremapoolseid mängijaid kes mõne leegionäri ja mõne kogenud mängija lisandumise ja sihipärase treeninguga võivad teha juba uuel aastal arenguhüppe ja nende lisandumisega meistriliiga ei nõrgeneks, vastupidi tekkiks konkurentsi juurde, jah mitte Cramole ja Tartule aga teistele klubidele ja regionaalselt peaks selline korvpallikeskus nagu Rakvere ikkagi omama meeskonda meistriliigas. Nagu sa isegi oled tähele pannud, pealekasvavate noorte tase on tõusnud ja iga aastakäigust kui varem tuli ca 4-5 meistriliiga tasemel mängijat siis vaadates 1999,2000 ja 2001 aasta poisse siis igast vanuses ca 10-15 noort võiksid meistriliigas mängida , mõned neist juba sellisel tasemel mõned juba kõrgemal tasemel seega vajavad nad väljundit, midagi peab muutma selline meistriliiga nagu praegu ei ole hea lahendus, liiga vähe geograafiat, liiga vähe klubisid, liiga vähe võimalusi noortele.

Kui meistriliiga laiendamine tooks kaasa olukorra, kus liituvad meeskonnad muutuksid professionaalsemaks ning täiendaksid end vähemalt kahe arvestataval tasemel leegionäriga (a la Levi Martin Giese), siis ma oleksin sellise olukorraga enam-vähem päri. Mind hirmutab perspektiiv, et meistriliiga saab kubisema harrastajameeskondadest, mis koosnevad 1) kahekümnendate keskpaigas olevatest mängijatest, kes pole kunagi meistriliigas mänginud ega noorteklassist saadik professionaalsel tasemel trenni teinud ja 2) kolmekümnendates eluaastates endistest meistriliiga tasemel mängijatest, kes nüüd toksivad õllekõhukese kõrvalt enda lõbuks mõnel õhtul nädalas korvpalli mängida ning meistriliigas saavad seeläbi tavapäraseks tulemused, kus Rapla võitis Tamsalut skooriga 144-52 või Pärnu Paidet 102-43. Oluline küsimus on siinjuures ka see, et kuskohast saaks üldse tulema rahastus, mis võimaldaks nt Paidel välismängijaid palgata ja oma igapäevatööd pisut professionaalsemaks muuta? Ja näiteks Viimsi puhul olen ma aru saanud, et seal ei soovita asja forsseerida ja tahetakse just nimelt aegamööda omaenda kasvandike, mitte aga välisjõu toel meistriliigasse jõuda.

Uhhuu kirjutas: Kui meistriliiga laiendamine tooks kaasa olukorra, kus liituvad meeskonnad muutuksid professionaalsemaks ning täiendaksid end vähemalt kahe arvestataval tasemel leegionäriga (a la Levi Martin Giese), siis ma oleksin sellise olukorraga enam-vähem päri. Mind hirmutab perspektiiv, et meistriliiga saab kubisema harrastajameeskondadest, mis koosnevad 1) kahekümnendate keskpaigas olevatest mängijatest, kes pole kunagi meistriliigas mänginud ega noorteklassist saadik professionaalsel tasemel trenni teinud ja 2) kolmekümnendates eluaastates endistest meistriliiga tasemel mängijatest, kes nüüd toksivad õllekõhukese kõrvalt enda lõbuks mõnel õhtul nädalas korvpalli mängida ning meistriliigas saavad seeläbi tavapäraseks tulemused, kus Rapla võitis Tamsalut skooriga 144-52 või Pärnu Paidet 102-43. Oluline küsimus on siinjuures ka see, et kuskohast saaks üldse tulema rahastus, mis võimaldaks nt Paidel välismängijaid palgata ja oma igapäevatööd pisut professionaalsemaks muuta? Ja näiteks Viimsi puhul olen ma aru saanud, et seal ei soovita asja forsseerida ja tahetakse just nimelt aegamööda omaenda kasvandike, mitte aga välisjõu toel meistriliigasse jõuda.

Loomulikult kui lisanduvad leegionärid läheks asi paremaks, lisaks peaks tulema areng treeningu pealt, lihtsalt sulle näited sellest hooajast: Haller oli täielik esiliiga materjal, tegi suvel kõvasti tööd, sai shansi mängida Valgas ja palju .. ja vollaa, mees on Valga meeskonna üks liidritest, kõik kiidavad, teine näide sellest hooajast: Konontsuk Virumaa koolipoiss sai Pärnus shansi, ei olnud noortekoondise kandidaat ega midagi, nii öelda mees metsast, tegi suvel kõva tööd, sai mänguaega Pärnus ja volaa poiss U18 koondise üks liidritest, ja selliseid edulugusid võib veel sündida kui meistriliigaga liituvad ambitsioonikad, noortele panustavad klubid, lisaks on koolipoistele boonuseks kui saavad kodupiirkonnas meistriliigas ennast näidata.
Mis puudutab Paidet siis seal noorte töö väga kõva ei ole aga omavalitsus neil tubli , arenev, saal on korralik , asukoht Eesti keskel, kohaliku omavalitsuse toel ja mõne entusiasti treeneri lisandumisega võiks Eesti saada veel ühe korvpallikeskuse juurde
Viimsi on juba minu arust meistriliiga küps järgmisest hooajast, sellise meistriliiga kus 10-12 klubi on, lihtsalt tean kuidas seal trennni tehakse, kuidas seal asjad korraldatud, suvel noored mehistuvad ja tuleb uusi noori juurde.
Mina küll loodan et meistriliiga süsteem suvel muutub, kasvõi KML muutub , kasvõi esialgu 10 klubiliseks, muutusi on vaja siia, siis toimuvad ka arengud

Mina ei poolda ei KMLi kunstlikku laiendamist ega ka Eesti-Läti ühisliigat, pooldan aga meistriliiga laiendamist siis, kui kerkivad esile paar-kolm ambitsioonikat klubi, kes sooviks sellega liituda. Näiteks Viimsil ja Rakverel on selleks potentsiaal kindlasti olemas, tore, kui ka Paidel. Hetkel aga selliseid klubisid pole.
Iseenesest see Halleri näide on kõva argument aga reaalsus on ka see, et ta on ikka totaalne erand ja see TTÜ näide on pigem kohasem. Aga kui kellelgi on olemas nii ambitsioonid, raha kui perspektiivikas noormängijad, siis kaikaid kodaratesse kindlasti ei tasuks loopida. Alustasid ju nii Tarva kui praeguse Rapla satsid samuti paljuski tühja koha pealt.

Aare Halliko idee laiendada meistriliigat regionaalse printsiibi alusel on uuenduslik, kuid ebareaalne. Korvpalli meistriliigas edukalt hakkama saava meeskonnna loomiseks ja käigus hoidmiseks on vaja enamat, kui paari entusiasti ja kohalike huvilisi. Kahjuks näitavad kõik viimastel aastatel koostatud rahvastiku muutumise prognoosid, et kõigis Eesti maakondades ja maakonna keskustes peale Harjumaa ja Tallinna elanike arv väheneb ja kiiresti. Seega väheneb ka huviliste ja professionaalse korvpalluri karjääri jaoks vajalikke eeldustega inimeste arv.

Teine probleem on rahastus. Enamik maakonnakeskustes asuvaid ettevõtteid on pigem väikesed ja neil võib puududa nii motivatsioon kui ka raha klubide toetamiseks. Ma ei pea ka õigeks varianti, kus alustavaid klubisid hakatakse toetama riigieelarvest. Ka Kalev pole suutnud viimastel aastatel oluliselt eelarvet kasvatada, kuna kohalikud vahendid lihtsalt puuduvad.

RK on hästi välja toonud peamised probleemid ja põhjused, miks peaksime arutama KML formaadi muutmist. Sarnaselt KalevRuusiga toetan ka mina nii-nimetatud orgaanilise kasvu printsiipi, kus uued klubid liituvad KML-iga kas otse I liiga võitjatena või siis KML juhtkonna loa alusel siis, kui klubi on selleks valmis. Selleks peaksid paika pandud olema ka kriteeriumid, millele liituv klubi vastama peab.

Õnneks oli Tartul võimalus Vene ja Meister mängu panna ja sinna see läks. Puhas esiliga tase

ok kirjutas:Õnneks oli Tartul võimalus Vene ja Meister mängu panna ja sinna see läks. Puhas esiliga tase

Ma ütleks, et Kivi ja Rosenthal tegid oma lapsikute sööduvigadega (ja Kivi puhul ka kehva kaitsemänguga) isegi rohkem kahju kui noormängijad Vene ja Meister oma napi mänguaja jooksul. Neist olukordadest tuli Kalevile umbes viisteist lihtsat punkti. Ma ei usu, et Tartu oma seitsme arvestatava mängijaga Kalevit seerias võita suudab, aga (eeldatav) finaal tundub tulevat palju pinevam, kui oleks hooaja alguses oodata osanud.

VDM-i puhul on silma jäänud, et kui korvi all on vähegi jõulisemad mängijad vastas, siis ta võime midagi korda saata muutub sisuliselt olematuks. Näiteks Engströmi vastu on ta senisest neljast mängust kolmes täielikult põrunud.

Uhhuu kirjutas:

ok kirjutas:Õnneks oli Tartul võimalus Vene ja Meister mängu panna ja sinna see läks. Puhas esiliga tase

Ma ütleks, et Kivi ja Rosenthal tegid oma lapsikute sööduvigadega (ja Kivi puhul ka kehva kaitsemänguga) isegi rohkem kahju kui noormängijad Vene ja Meister oma napi mänguaja jooksul. Neist olukordadest tuli Kalevile umbes viisteist lihtsat punkti. Ma ei usu, et Tartu oma seitsme arvestatava mängijaga Kalevit seerias võita suudab, aga (eeldatav) finaal tundub tulevat palju pinevam, kui oleks hooaja alguses oodata osanud.

VDM-i puhul on silma jäänud, et kui korvi all on vähegi jõulisemad mängijad vastas, siis ta võime midagi korda saata muutub sisuliselt olematuks. Näiteks Engströmi vastu on ta senisest neljast mängust kolmes täielikult põrunud.

Jep, Rosenthal ja Kivi ka, aga nende puhul ma vaatan vanust, 18 aastased ikkagi alles. Eelmäe oli kõva, loodetavasti saab nüüd jälle ree peale vaikselt