komtuur kirjutas: Tõenäoliselt jätab jälje ka terve hooaeg mängupraktikata, suvised kontrollmängud on aga kas sellest piisab, et teha head mängu koondise eest.
Võibolla mäletan valesti aga Fesenko vastu mängisid kaitses Toome ja Kangur, Talts jäi kergeks/nõrgaks, ei?
Vastab tõele. Toome mängis Fesenko vastu esimese poolaja ning Kangur suurema osa teisest.
Sellest on varem ka juttu olnud, et tsentreid katab Kanguri ja Taltsi üheskoos platsil olles pigem Kangur, kuna ta on neist kahest füüsiliselt tugevam.
Usun, et teil õigus olevat ja et vanus mu mälule jälje jätnud on
Rauno Nurger oleks kindlasti vajalik täiendus pikkade osakonnale. Polegi teda peale U-20 mänge oma silmaga rohkem mängimas näinud. Kuivõrd tegemist pole finaalturniiriga, võib loota, et Poolal ei mängi Lampe ja Gortat nagu 2014. aastal. Nimesid jätkub nendetagi - Kulig, kodustatud Slaughter, Waczynski, Karnowski pluss põhiliselt Zielona Gora mängijad. Valgevenet kimbutab sama häda, mis Eestit - vanus. Tsmokis teevad ilma välismaalased, uusi suuri talente ei paista peale tulevat. Portugal on täielikult noorenenud. Vähemalt põnev saab olema!
Ma vaatasin ka täna noormees Kaske . Korra sai platsile TLÜ / Kalevi vastu . Keha on tõesti võimas nii nagu Te armastate öelda raam on olemas . Samas korvpalluri jaoks ei ole plastilisust , liikuvust , vise puudub absull .
Mina soovitaksin noorhärra Kasele kettaheidet . Pärnus on hea treener Palginõmm . Tema vanuses suvel saab 21 , saab alustada täiesti vabalt veel kettaheitjana ja tal see füüsis tundus välis vaatlusel tõesti võimas , nii-et on lootust kindlasti kõrgemale spordis jõuda kettaheitjana kui korvpallurina .
Kas üks minut natuke vähe selleks hinnanguks pole?
Aga selleks, muidugi on tal omad vead aga põhiline, et ta korvi all julgeb keha anda küll, nii vähe kui olengi teda mängimas näinud. Kui kõvasti jõudu juurde saab, siis võib Eesti mõistes mängumeheks saada küll. Pakun, et Noormetsal näiteks polnud samuti mainitud omadusi aga oli parimatel päevadel Eesti parim tsenter.
Kettaheitejutt oli loodetavasti nali. Kui mitte, siis miks mitte hoopis Barutoga ühendust võtta ja Jaapanisse sumomeheks minna.
Muidugi, kui me kõik need vähesed pikad, kes meil kusagilt välja ilmuvad pikad kohe kettaheitjateks saadame, siis ei maksa imestada, et meil ühtegi korralikku keskmängijat pole.
Too Kask peab lihtsalt kõvasti mängupraktikat saama, eks siis näha ole, kuhu ta lõpuks välja jõuab. Noh eks vähemalt Ringmetsa või Rain Raadiku taseme võiks ta ikka välja mängida. See Rakvere Goode tundus hooaja alguses ka lootusetu, nüüd on olude sunnil kõvasti mängida saanud, tegutseb enesekindlamalt, imet ei tee, aga koha mängib välja ja tihtipeale pole rohkem tarviski.
tempo kirjutas:Millal see dokfilm pidigi tulema? Kellegil on uut infi?
Pidi tulema veebruaris kinodesse , millegipärast viibib , kahtlustan ,et tahtlikult - turunduslikel põhjustel otsitakse õiget hetke välja tuleku ajaks .
Talts on ilmselt audis, Nurgerit ei taha ülikool vabaks lasta, Toome korvpallialane tulevik on suur küsimärk, Rain Raadik ei anna (enam) profisportlase mõõtu välja, Kitsing on liiga pehme, et olla tsenter, nagu ka Hallik. Ja ongi valikuvõimalused ammendunud. Kangur, kui ta loodetavasti ikka liitub koondisega, saab siis sel suvel ilmselt täiskohaga tsentris mängida.
Loodetavasti tähendab see nüüd seda, et Laane saab võimaluse ning Veidekas ja Martin Dorbek saavad keskenduda oma tugevamale küljele ehk number kahe positsioonil mängimisele.
See tähendab, et Laane 10 minutit on full-time katastroof Eesti koondisele vähegi tugevamas mängus. sorry aga tema ja Sten Soku tasemevahe on massiivne.
MEGA IRW kirjutas:See tähendab, et Laane 10 minutit on full-time katastroof Eesti koondisele vähegi tugevamas mängus. sorry aga tema ja Sten Soku tasemevahe on massiivne.
Jah, tõesti, Laane esitused olid täiesti kohutavad, kui ta tunamullu koondist esindas. Ja mängiti ju meeskondade vastu – Läti, Senegal, Austria –, kes olid palju kehvemal tasemel kui Portugal või Valgevene. Ning muidugi on ta mängujuhtimis- ja skoorimisoskus oluliselt nõrgem kui Martin Dorbekul ja kaitse palju kehvem kui Timmul.
Tänasest Postimehest võib lugeda, et lisaks sellele, et audis on Talts ja Toome, on vähetõenäoline ka Nurgeri osalemine. Ka Nurgeri twitterist võib lugeda, et „Leaving Estonia for another year“. Mis tähendab paratamatult seda, et koondisekandidaatide seas on tagasi Rain Raadik, kelle ebaprofessionaalset suhtumist kritiseeris Rannula nii hooajaeelselt kui ka –järgselt. Kui Kangur ja Vene tõepoolest koondisega liituvad, siis näib mulle tõenäoline, et tsentrirolli täidavad lõppkokkuvõttes just nemad kaks, kuna ülejäänud kandidaadid sellele positsioonile oleksid Kitsing ja Hallik. Seda, kas Toomas Raadik, kes on oma parimad etteasted teinud just tsentrina, ka koondise kandidaatide seas on, Postimehes kahjuks kirjas polnud.
Eesti korvpallikoondise raudvara Kristjan Kangur aitab suve lõpus EM-valikturniiril osalevat Eesti koondist. Seda juhul, kui tihti segav seljavaevus vanameistrit parajasti ei takista. «Kõik sõltub sellest, kuidas selja olukord on, muid muresid ei tohiks koondises mängimisega olla. Peame veel kord peatreener Tiit Sokuga maha istuma ja asjad rahulikult läbi arutama,» lausus jaanipäevani välismaal viibiv Kangur.
Sokk kinnitas, et Kangur on talle oma esialgse jah-sõna andnud, kuid päris raudkindel ei julgenud ta 33-aastase ääremängija koondises osalemises olla. Kogemused on näidanud, et sellisel tasemel mängijad langetavad lõpliku otsuse alles pärast uueks hooajaks lepingu sõlmimist. «Alati võib juhtuda, et klubi kohe kuidagi ei taha, et üks või teine mängija koondisega liituks,» selgitas Sokk ja lisas, et sama seis on ka teise tipptasemel palliva eestlase Siim-Sander Venega.
Paar nädalat tagasi levisid rahvusvahelises korvpallimeedias uudised, et hooaja Itaalias Vareses lõpetanud Kangur jätkab samas ka tuleval hooajal. Ametlikku kinnitust lepingu sõlmimise kohta pole aga tulnud. Soku ettevaatlikkus on igatahes mõistetav – see, et Kanguri kõige nõrgem koht on selg, pole klubis mõistagi saladus. Suvised kontrollmängud ja vahetult enne klubihooaja algust peetavad valikmängud on aga nende seisukohast selge oht.
Kanguri koondises jätkamine oleks väga keeruliseks kujuneval suvel koondise jaoks ääretult tähtis. Koos Gregor Arbetiga moodustaksid nad juba kümmekond aastat koondise alustaladeks oleva duo. Lisaks neile on kolmekümneste põlvkonnast veel koondise kandidaatideks mullu tagaplaanile vajunud Gert Dorbek ja Reinar Hallik.
Mitmed nende eakaaslased peavad vigastuste tõttu oma riigi esindamisest loobuma. Teada on, et Janar Talts ja Tanel Sokk lähevad lõikusele, terve hooaja vahele jätnud Joosep Toome pole aga tipptasemel mängu naasmiseks valmis. Küsitav on seegi, kas peatselt 31. sünnipäeva tähistav Toome üldse enam professionaalsel tasemel korvpalli mängib. Pool aastat tagasi tehtud operatsioonist taastumine võtab veel aega. Selge on see, et eeloleval koondisesuvel saab eestlaste suurimaks murekohaks korvialune. Praeguse seisuga on nii-öelda suurtest meestest koondisega liitumas vaid Hallik, Rain Raadik ja Kristjan Kitsing. «Väike probleem tekib korvi all tõesti – ühtegi selget tsentrit meil sinna panna pole,» nentis Sokk. Halliku tugevad ja nõrgad küljed on kõigile teada – rollimängijana on ta mees omal kohal, kuid põhitsentrina... Kitsing tegi TTÜs hea hooaja, kuid ta pole kunagi varem koondise tasemel põhiraskust kandnud.
Raadikut on aastate jooksul korduvalt koondisega justkui avansi korras kaasa veetud, kuid esile pole ta kerkinud. Mullune hooaeg Guadeloupel lõppes EM-koondisest väljajäämisega. Tänavu mängis ta kodulinnas Pärnus, kuid säratult. «Pärnu pole Ühisliiga meeskond – Raadik peab hakkama end jälle tõestama,» andis Sokk mõista, et hinnaalandust ei kavatse ta teha. Mõistagi on veel USAs õppiv ja treeniv Rauno Nurger. Mais käis ta kodus puhkamas, ent nädalapäevad tagasi lendas tagasi Ameerikasse.
Postimehega vesteldes pidas ta koondisega liitumist ebatõenäoliseks, kuna Wichita State’i ülikooli treenerid soovivad, et ta valmistuks uueks hooajaks just seal. Nurgeri sõnul on tal suur lootus oma viimasel ülikooliaastal põhikoosseisu pääseda. Ta andis mõista, et treenerite soovide täitmine on selle üks eeldusi.
Korvpalliliit püüab küll ülikoolimeeskonna juhtidega kokkuleppele jõuda, et Nurger saaks vahepeal Eestisse mängima tulla, kuid arvestades seda, et möödunud suvel ei leidnud meeskonna peatreener aega isegi USAsse lennanud Soku ja Kuhiga kohtumiseks, pole põhjust hellitada suuri lootusi.
Soku sõnul on lähipäevil avalikustatavas koondislaste nimekirjas 16 meest. B-koondist ei moodustata, sest vigastusi arvestades pole lihtsalt piisavalt sellisel tasemel mängijaid. U20 koondisse kuuluvad noored tegutsevad sellel suvel omaette ning nende eesmärgiks on omavanuste EM. «Päris uusi nimesid, kes poleks varem koondise ringi kuulunud, meil seekord pole,» tõdes Sokk.
Koondis koguneb 11. juulil ning erinevalt varasematest aastatest pühendatakse puhtalt üldkehalisele ettevalmistusele vaid nädal. 18. juulil jätkuvad treeningud juba saalis, kus lisaks pallitreeningutele jätkatakse ka füüsise timmimist.
Soku sõnul said koondise tegevuskava aluseks esimeses järjekorras kokkulepitud kontrollmängud. Karussell pannakse pöörlema 6. augustil Kososvo vastu, kaks päeva hiljem kohtutakse Saksmaaga. Lisaks osaletakse paaril välisturniiril ja kodus peetaval traditsioonilisel nelja meeskonna jõuproovil.
Vastupidiselt Arikesele ei saa ma aru, miks on hea ja vajalik, et me kohtume Küprose, Albaania ja Katariga. Eriti veel siis, kui tegemist ei ole esimeste kontrollmängudega, kus oleks tõesti omal kohal enda n-ö lahti mängimine. Kui eelmisel suvel kohtuti treeningmängudes Horvaatia, Iisraeli, Bosnia ja Hertegoviina, Itaalia, Läti ja Gruusiaga, siis sel aastal on samast klassist vaid Saksamaa, Iisrael ja Ukraina, samas kui neli vastast on täielikud umbluud (lisaks eelpool nimetatutele ka Kosovo).
