Re: Eesti koondis.
Postitatud: 03 Juul 2018, 10:42
Mõned mõtted koondisest
Esmalt negatiivne. Nõus Uhhuuga peale Vene läksid kõik teised vanemad mehed lati alt läbi (Kitsing, Veideman, Laane, Dorbek, Jõesaar, Paasoja). Ega Venegi imet teinud, aga mingi "oma" tegi ta siiski ära.
Ära võiks unustada jutu, et aega on ja tegemist on noortevõistkonnaga. Minu nägemuse järgi oli "noori" sisuliselt vaid neli (Kullamäe, Treier, Raieste ja Kotsar). Positiivne on muidugi aga see, et nendest kolm olid sisuliselt koondise vedurid.
Viskekindlus. Kuidagi ei suudetud tagameestele viskekohti luua, kui keegi vabalt visata sai oli see pigem keegi pikkadest.
Puudu jäi mängutarkusest, tavaliselt hüppavad Eesti vastased kahe mehega kolmese taga peale (jättes teised vabaks), nüüd juhtus seda pideval meil.
Kui asi hakkas viltu kiskuma ei suudetud kuidagi restarti teha ja rahulikult võtta, ausaltöelda on see ka kivi treenerite kapsaaega.
Positiivsest. Kolm noort lõid selgelt läbi. Sokk on konservatiivne treener, aga kui talle keegi juba meeldima hakkab, siis meeldib pikalt, need kolm võivad edaspidi kohas kindlad olla. Mängupilt oli kaasaegne, agressiivne ja võitluslik, ka pikad tegid teravust. Kohatised sähvatused näitasid suuremat potentsiaali kui välja mängiti.
Mõnest mängijast:
Kullamäe - mõistlik oleks tema tulevikku näha combo quardina, selgelt on olemas mängujuhi geenid, aga saaks ka viskajana hakkama. Pole õige teda jõuga üheks neist sundida, hetkel on mõistlik kasutada 1 kohal, tulevikus vb 2. Tänu 1 kohal mängimisele sai vist minimaalselt proovida catch and shoot viset ning eks seepärast kannatas ka visketabavus. Pidevalt pidi tegema mängujuhile omaseid raskeid lõpuviskeid, hetkel ei läinud, aga samas oli selgelt näha, et suudab ka raskes olukorras end ise küllalt heale viskele mängida (ainult kannatust ja küll hakkab minema). Suurim küsimus on, kus jätkab karjääri? Parimaks valikuks oleks vist mõni hea treeneriga Saksamaa kõrgliiga klubi, aga ükspuha, kus mängib, sellel hooajal peaks juba pidevalt mänguaega saama, eelmise hooaja üksikud minutid poleks enam hea. Mõtlesin ka Kalevi peale (eeldusel jällegi, et 15 min oleks garanteeritud), ainukeseks, aga samas väga oluliseks miinuseks oleks vast see, et hooaeg on tihe ja aega ei jää individuaalseks tööks. Oleks Tartus mingi mõistlik võistkond säilinud, oleks just seepärast hea varjant olnud ka Tartu, aga jah see rong on praeguste teadmiste järgi läinud...
Raieste - mõtlesin kaua keda meenutab ja siis lõi pähe Kukoč - Bodiroga combo. Mõlemast on midagi ja sellised võrdlused pole ju pahad Suurimaks trumbiks tundub olevat see, et peas on kõik korras, ei põe ja teeb mis vaja. Arengu mõttes on selge töökoht põrgatus, praegu on see ikka jõhkralt kõrge.
Kotsar - Soku lemmik tulevikus, sellist keha on alati korvialla oodatud. Tugev, liikuv (saab vahetada väiksemale), energiline. Natuke arusaamatuks jäi viskeoskus, viskeliigutus midagi hullu polnud, aga tabavust pole ollagi. Tuleviku osas paariks aastaks asi selge, kas see just kossu mõttes kõige õigem koht on, kahtlane, aga hariduse omandamist ei saa ka kuidagi halvustada.
Nurger - Kehaliselt siiski veel makaron, eurokossus läbiloomiseks on vaja tugevust. No ei ole enam tegemist mingi noormängijaga, vajab edaspidi minuteid ja PALJU! Mul on raske uskuda, et Eestist kuhugi õigesse kohta välja saab, ning ega Eesti-Läti ühisliiga valguses polekski Rapla, Tartu või Pärnu halb koht.
Veideman - no ei saa aru! Mis mehega juhtunud on? Kas koondises Kullamäe temale eelistamine pani veel lisapõntsu? Pole kunagi erilise plastilisusega platsil hiilanud, aga nüüd oli puhta puujalg. Loomulikult leiab endale Eestist mängupaiga, aga kas lootused mitte suuremad polnud?
Esmalt negatiivne. Nõus Uhhuuga peale Vene läksid kõik teised vanemad mehed lati alt läbi (Kitsing, Veideman, Laane, Dorbek, Jõesaar, Paasoja). Ega Venegi imet teinud, aga mingi "oma" tegi ta siiski ära.
Ära võiks unustada jutu, et aega on ja tegemist on noortevõistkonnaga. Minu nägemuse järgi oli "noori" sisuliselt vaid neli (Kullamäe, Treier, Raieste ja Kotsar). Positiivne on muidugi aga see, et nendest kolm olid sisuliselt koondise vedurid.
Viskekindlus. Kuidagi ei suudetud tagameestele viskekohti luua, kui keegi vabalt visata sai oli see pigem keegi pikkadest.
Puudu jäi mängutarkusest, tavaliselt hüppavad Eesti vastased kahe mehega kolmese taga peale (jättes teised vabaks), nüüd juhtus seda pideval meil.
Kui asi hakkas viltu kiskuma ei suudetud kuidagi restarti teha ja rahulikult võtta, ausaltöelda on see ka kivi treenerite kapsaaega.
Positiivsest. Kolm noort lõid selgelt läbi. Sokk on konservatiivne treener, aga kui talle keegi juba meeldima hakkab, siis meeldib pikalt, need kolm võivad edaspidi kohas kindlad olla. Mängupilt oli kaasaegne, agressiivne ja võitluslik, ka pikad tegid teravust. Kohatised sähvatused näitasid suuremat potentsiaali kui välja mängiti.
Mõnest mängijast:
Kullamäe - mõistlik oleks tema tulevikku näha combo quardina, selgelt on olemas mängujuhi geenid, aga saaks ka viskajana hakkama. Pole õige teda jõuga üheks neist sundida, hetkel on mõistlik kasutada 1 kohal, tulevikus vb 2. Tänu 1 kohal mängimisele sai vist minimaalselt proovida catch and shoot viset ning eks seepärast kannatas ka visketabavus. Pidevalt pidi tegema mängujuhile omaseid raskeid lõpuviskeid, hetkel ei läinud, aga samas oli selgelt näha, et suudab ka raskes olukorras end ise küllalt heale viskele mängida (ainult kannatust ja küll hakkab minema). Suurim küsimus on, kus jätkab karjääri? Parimaks valikuks oleks vist mõni hea treeneriga Saksamaa kõrgliiga klubi, aga ükspuha, kus mängib, sellel hooajal peaks juba pidevalt mänguaega saama, eelmise hooaja üksikud minutid poleks enam hea. Mõtlesin ka Kalevi peale (eeldusel jällegi, et 15 min oleks garanteeritud), ainukeseks, aga samas väga oluliseks miinuseks oleks vast see, et hooaeg on tihe ja aega ei jää individuaalseks tööks. Oleks Tartus mingi mõistlik võistkond säilinud, oleks just seepärast hea varjant olnud ka Tartu, aga jah see rong on praeguste teadmiste järgi läinud...
Raieste - mõtlesin kaua keda meenutab ja siis lõi pähe Kukoč - Bodiroga combo. Mõlemast on midagi ja sellised võrdlused pole ju pahad Suurimaks trumbiks tundub olevat see, et peas on kõik korras, ei põe ja teeb mis vaja. Arengu mõttes on selge töökoht põrgatus, praegu on see ikka jõhkralt kõrge.
Kotsar - Soku lemmik tulevikus, sellist keha on alati korvialla oodatud. Tugev, liikuv (saab vahetada väiksemale), energiline. Natuke arusaamatuks jäi viskeoskus, viskeliigutus midagi hullu polnud, aga tabavust pole ollagi. Tuleviku osas paariks aastaks asi selge, kas see just kossu mõttes kõige õigem koht on, kahtlane, aga hariduse omandamist ei saa ka kuidagi halvustada.
Nurger - Kehaliselt siiski veel makaron, eurokossus läbiloomiseks on vaja tugevust. No ei ole enam tegemist mingi noormängijaga, vajab edaspidi minuteid ja PALJU! Mul on raske uskuda, et Eestist kuhugi õigesse kohta välja saab, ning ega Eesti-Läti ühisliiga valguses polekski Rapla, Tartu või Pärnu halb koht.
Veideman - no ei saa aru! Mis mehega juhtunud on? Kas koondises Kullamäe temale eelistamine pani veel lisapõntsu? Pole kunagi erilise plastilisusega platsil hiilanud, aga nüüd oli puhta puujalg. Loomulikult leiab endale Eestist mängupaiga, aga kas lootused mitte suuremad polnud?