Võrreldes septembriga on seekord palju löögijõulisem koosseis kokku tulemas. Samas paistab, et mitmetel madalamate liigade meestel (Nurger ja Raieste) on raskusi klubi juurest tulema saamisega. Õnneks on Talts tagasi, muidu oleks korvi all eriti hapu seis.
https://sport.ohtuleht.ee/907504/vaname ... skoondises" onclick="window.open(this.href);return false;
Eesti koondis.
Re: Eesti koondis.
Kas Venest on uudiseid? Aga vist on kindel, et kui ta uue klubi leiab siis ta ei osale ja kui ei leia siis ka ei osale 
Ilma Taltsi ja Kotsarita oleks võinud kohe valge rätiku platsile visata.
Ilma Taltsi ja Kotsarita oleks võinud kohe valge rätiku platsile visata.
Re: Eesti koondis.
S-S Vene otsib jätkuvalt klubi, aga on „ilmselt valmis koondist esindama“. Drell jääb sedapuhku veel koondisest kõrvale. Arvestades, et Saksamaa tuleb mängima peamiselt teise- ja kolmandajärguliste koondislastega ning Gruusial jäävad ka mõned tipud kõrvale, meil on aga välja panna peaaegu parim koosseis, siis vähemalt ühe võidu võiks neist mängudest ikka kätte saada.
https://sport.postimees.ee/6458219/alar ... 1488930782" onclick="window.open(this.href);return false;’
https://sport.postimees.ee/6458219/alar ... 1488930782" onclick="window.open(this.href);return false;’
Re: Eesti koondis.
Vene jalutas mul Järve Selveris eila vastu. Niiet kodumaal.
Re: Eesti koondis.
Tänase mänguga seoses meenus jutt sellest, kuidas klassikaliste tsentrite aeg on möödas. Shermadini ja Bitadze olid igatahes täiesti pidurdamatus hoos. Talts on tavaliselt endast suuremate ja kogukamate mängijate vastu hästi hakkama saanud, aga täna polnud tal Gruusia koljatitele midagi vastu panna. Eks vanus ja poolprofessionaalses meeskonnas mängimine teevad oma töö. Hea siiski, et vanameistrid koondisse tulid, muidu oleks korvi all veel nutusem seis olnud. Kui seda võis eeldada, et me korvi all hätta jääme, siis täiesti müstiline on see, kuidas me oleme viskamise ära unustanud (s.t kõik teised peale Timmu). Eriti frustreerivalt mõjub see Kitsingu puhul. Kaitses käriseb tema pealt nagunii ja kui ta veel viskeid ka ära ei pane, siis on ta kasutegur jõhkras miinuses. Positiivne oli vähemalt näha Veidemani üle tüki aja koondise eest hästi mängimas (kui see üks loll pallikaotus tähtsal hetkel välja arvata). Ja Jõesaar oli muidugi super.
Re: Eesti koondis.
Mis koosseisuga Saksamaa mängib? Kas seal on üldse kõrgemate liigade mehi?
Re: Eesti koondis.
http://www.fiba.basketball/basketballwo ... tab=roster" onclick="window.open(this.href);return false;Rio kirjutas:Mis koosseisuga Saksamaa mängib? Kas seal on üldse kõrgemate liigade mehi?
Saksamaa mängib täna B-, C- ja kohati isegi D-koondislastega. Kõik peale ühe mängivad Saksamaa kõrgliigas, kuid enamike puhul on tegemist rollimängijatega. Kihlveokontorid ennustavad sellest hoolimata Eestile ligi kahekümnepunktilist kaotust.
Nurgeri eemalejäämise puhul tekib küsimus, et huvitav, kas tegemist oli tema enda valiku või klubipoolse käsu või soovitusega. Nimelt esindas selles valikmängude aknas Makedoonia koondist Nurgeri meeskonnakaaslane Stojan Gjuroski, kes sarnaselt Nurgerile on üks Huesca liidreid.
Re: Eesti koondis.
Mulle tundub, et Talts ehk mängis oma viimase mängu koondise särgis. Aastad ja ka tase, kus ta praegu mängib, teevad oma töö. Eks mingi põlvkond hakkabki vaikselt taanduma. Nurgerist oleks rohkem kasu olnud, mõlemas mängus, misiganes põhjusel ta ka ei mänginud.
Re: Eesti koondis.
Tänane kaotus oli isegi veel demoraliseerivam, kui see sügisene sakslaste poolt kottida saamine. Meie panime välja sisuliselt oma A-koondise (vaid kolm märkimisväärset mängijat oli puudu), sakslased mängisid poolenisti C-koondisega, ja me suutsime mängus püsida napilt kümme minutit. Ainus, mis pisut lohutab, on see, et vähemalt noortekoondiste tasemel oleme suutnud sakslasi hiljaaegu võita. See on minu jaoks täiesti arusaamatu rünnak, mida me mängime. Jääb mulje nagu mängijatel oleks keelatud teravust teha. Selle asemel käib mingi lõputu katete panemine, millest ei sünni mitte midagi või siis lihtsalt käest-kätte solgutamine. Ja isegi, kui tekkis vaba viske koht, siis pooltel juhtudel tehti mingi tarbetu pete või anti ebavajalik lisasööt. Taltsi aeg koondises sai vist selle mänguga otsa. Isegi Kajupank suutis tsentris paremini hakkama saada. Igal juhul, tänud Eesti kossu legendile.
Re: Eesti koondis.
Vaatan Eesti koondise mängu ning mulle seostub sellega kõige rohkem üks sõna - aeglus. Kaitses jäädakse igas olukorras kas sekund hiljaks või sammu võrra aeglaseks, samamoodi ei tegutseta ründefaasis piisavalt kiiresti ja teravalt, mistõttu on vastastel üsna kerge meie vastu mängida. Ja kokkuvõttes tekibki olukord, kus me ise viskame suure vaevaga 60 punkti täis, aga samal ajal laseme endale kergelt laduda 85-90 punkti.
Üldiselt ma ei ole suur kergekäeliste treenerivahetuste pooldaja, aga vähemalt mulle tundub, et kui me tahame nüüd lähiajal tõusu alustada, siis tuleks Soku asemele keegi teine otsida. Tema viljeletav korvpall lihtsalt ei ühti sellega, mida meil ümberringi mängitakse. Maailm liigub ühes suunas, meie istume paigal. Jah, ühest küljest ei saa ka Timmu või kehvas konditsioonis Taltsiga kiiret ja agressiivset korvpalli mängida, aga ma tugevalt kahtlen, kas Sokk isegi siis seda mängida oskaks/tahaks, kui tal oleks veidi teistmoodi materjal käes.
Kui me räägime koondise tasemel uuenduskuurist, siis peaks sinna paketti lisaks noorendusele kuuluma ka treenerivahetus. Ideaalis näeks kahte varianti - kas keegi välismaalane, kes sooviks agressiivset ja tänapäevast korvpalli harrastada ning tooks väljaspoolt uusi tuuli, või siis Rego. Regol küll puudub meeste tasemel suurem kogemus, aga tema plussideks on kindlasti see, et ta tunneb ja on varem edukalt juhendanud suurt osa seda põlvkonda, kes nüüd peaks liidriohjad endale võtma. Selge on see, et noor meeskond peab olema agressiivne ja enesekindel ning seetõttu usun, et Rego võiks poistele enesekindlust anda küll.
Üldiselt tahaks nüüd lähimatel aastatel muutust näha. Kaitsesurve peaks palju agressiivsemaks muutuma. Näiteks eile olid sakslased meil pidevalt kallal ning ei lasknud palliga rahulikult toimetada. Sarnast mängu peaksime ka meie noore meeskonnaga mängima hakkama - kogu aeg tuleb olla agressiivne, keha vahele panna, sööduliinid blokeerida. Kui vaadata, et lähiaastatel peaks näiteks 2-3 positsioonidel olema Jõesaar, Drell, Raieste tüüpi mängijad, siis võiks selleks materjali küll olla.
Kui eilset mängu kommenteerida, siis võrdselt õudsed olid eesliin ja tagaliin. Eesliini ehk Vene ja Kangur natuke päästsid, tagaliinist ei suuda kedagi positiivselt välja tuua. Sokk alustas hästi, aga tundub, et pikas perspektiivis hakkab tema vorm järjest langema (Kreeka esiliiga tempo pole päris see) ning olgem ausad, kiiret korvpalli on keeruline temaga mängida. Veideman, tundub, on suures plaanis jätkuvalt augus: tundub tegutsemises väga ebalev ja eilegi tõi enamus punkte alles siis, kui juba vastastel jalg sirge oli. Ma ei suuda välja mõelda, mis tema alavormi põhjus on, aga kui ta nii jätkab, siis jääbki Rapla tema tasemeks. Kullamäe tundub ka hetkel sutsu ebakindel, aga vähemalt ei ole teda nii frustreeriv vaadata kui Veidemani (huvitav, kas Kullamäe katastroofilise kolmeste tabavuse taga võib olla ka see vahepealne visketehnika korrigeerimine?) ning on lootust, et saab asja. Jõesaare on ründes kuidagi liiga passiivne - siinkohal võiks kasvõi treener mingid asjad Jõesaare peale joonistada, tema oskustega mängija suudaks ründes rohkem lahendada. Lauas on ta igatahes suureks abiks. Kajupank, Paasoja on tublid rollimängijad, aga nende pealt ei tule ühtegi head lisakäiku juurde ning kokkuvõttes sellisel tasemel nad just rollimängijateks jäävadki. Seejuures ei ole kumbalgi ka mingit kindlat trumpi (a la kumbki neist ei ole ei kaitsehagijas ega ka snaiper). Treier oli veel neis mängudes veidi roheline ja ilmselt närvis, aga loodetavasti karastub veel Itaalias ning sai selle korraga suuremast lavanärvist vabaks. Kitsing - no comments. Kui ta kolmeseid nii ebakindlalt viskab (ning kohati ka lolle kaheseid võtab), siis on tema kasutegur suure miinusega. Kaitses käriseb tema pealt korralikult. Kanguri ja Taltsi "parim enne" on mõlemal läbi. Taltsil rohkem kui Kanguril. Talts vast koondise tasemel tõesti enam ei palli, kui just füüsiline pool imekombel paremaks ei lähe. Kangur iseenesest tegi nö omad asjad ära, aga eks VTB tempo hoiab teda paremini toonuses. Aga kurb on see, et ilma nendeta oleks pilt eile ja Gruusia vastu ilmselt veelgi hullem olnud - seega aitäh neile.
Üldiselt ma ei ole suur kergekäeliste treenerivahetuste pooldaja, aga vähemalt mulle tundub, et kui me tahame nüüd lähiajal tõusu alustada, siis tuleks Soku asemele keegi teine otsida. Tema viljeletav korvpall lihtsalt ei ühti sellega, mida meil ümberringi mängitakse. Maailm liigub ühes suunas, meie istume paigal. Jah, ühest küljest ei saa ka Timmu või kehvas konditsioonis Taltsiga kiiret ja agressiivset korvpalli mängida, aga ma tugevalt kahtlen, kas Sokk isegi siis seda mängida oskaks/tahaks, kui tal oleks veidi teistmoodi materjal käes.
Kui me räägime koondise tasemel uuenduskuurist, siis peaks sinna paketti lisaks noorendusele kuuluma ka treenerivahetus. Ideaalis näeks kahte varianti - kas keegi välismaalane, kes sooviks agressiivset ja tänapäevast korvpalli harrastada ning tooks väljaspoolt uusi tuuli, või siis Rego. Regol küll puudub meeste tasemel suurem kogemus, aga tema plussideks on kindlasti see, et ta tunneb ja on varem edukalt juhendanud suurt osa seda põlvkonda, kes nüüd peaks liidriohjad endale võtma. Selge on see, et noor meeskond peab olema agressiivne ja enesekindel ning seetõttu usun, et Rego võiks poistele enesekindlust anda küll.
Üldiselt tahaks nüüd lähimatel aastatel muutust näha. Kaitsesurve peaks palju agressiivsemaks muutuma. Näiteks eile olid sakslased meil pidevalt kallal ning ei lasknud palliga rahulikult toimetada. Sarnast mängu peaksime ka meie noore meeskonnaga mängima hakkama - kogu aeg tuleb olla agressiivne, keha vahele panna, sööduliinid blokeerida. Kui vaadata, et lähiaastatel peaks näiteks 2-3 positsioonidel olema Jõesaar, Drell, Raieste tüüpi mängijad, siis võiks selleks materjali küll olla.
Kui eilset mängu kommenteerida, siis võrdselt õudsed olid eesliin ja tagaliin. Eesliini ehk Vene ja Kangur natuke päästsid, tagaliinist ei suuda kedagi positiivselt välja tuua. Sokk alustas hästi, aga tundub, et pikas perspektiivis hakkab tema vorm järjest langema (Kreeka esiliiga tempo pole päris see) ning olgem ausad, kiiret korvpalli on keeruline temaga mängida. Veideman, tundub, on suures plaanis jätkuvalt augus: tundub tegutsemises väga ebalev ja eilegi tõi enamus punkte alles siis, kui juba vastastel jalg sirge oli. Ma ei suuda välja mõelda, mis tema alavormi põhjus on, aga kui ta nii jätkab, siis jääbki Rapla tema tasemeks. Kullamäe tundub ka hetkel sutsu ebakindel, aga vähemalt ei ole teda nii frustreeriv vaadata kui Veidemani (huvitav, kas Kullamäe katastroofilise kolmeste tabavuse taga võib olla ka see vahepealne visketehnika korrigeerimine?) ning on lootust, et saab asja. Jõesaare on ründes kuidagi liiga passiivne - siinkohal võiks kasvõi treener mingid asjad Jõesaare peale joonistada, tema oskustega mängija suudaks ründes rohkem lahendada. Lauas on ta igatahes suureks abiks. Kajupank, Paasoja on tublid rollimängijad, aga nende pealt ei tule ühtegi head lisakäiku juurde ning kokkuvõttes sellisel tasemel nad just rollimängijateks jäävadki. Seejuures ei ole kumbalgi ka mingit kindlat trumpi (a la kumbki neist ei ole ei kaitsehagijas ega ka snaiper). Treier oli veel neis mängudes veidi roheline ja ilmselt närvis, aga loodetavasti karastub veel Itaalias ning sai selle korraga suuremast lavanärvist vabaks. Kitsing - no comments. Kui ta kolmeseid nii ebakindlalt viskab (ning kohati ka lolle kaheseid võtab), siis on tema kasutegur suure miinusega. Kaitses käriseb tema pealt korralikult. Kanguri ja Taltsi "parim enne" on mõlemal läbi. Taltsil rohkem kui Kanguril. Talts vast koondise tasemel tõesti enam ei palli, kui just füüsiline pool imekombel paremaks ei lähe. Kangur iseenesest tegi nö omad asjad ära, aga eks VTB tempo hoiab teda paremini toonuses. Aga kurb on see, et ilma nendeta oleks pilt eile ja Gruusia vastu ilmselt veelgi hullem olnud - seega aitäh neile.
Re: Eesti koondis.
Ma pigem ei poolda Tiit Soku väljavahetamist peatreeneri kohal. Ta on asjaolusid arvestades (väga alamõõduline korvialune osakond, seniste liidermängijate tasemelangus, üldine liigatase, kus meie korvpallurid igapäevaselt mängivad) üldiselt hästi hakkama saanud. Minu jaoks on tema jätkamise eelduseks see, et me saame üle praegusest mängustiililisest kahevahelolekust. Me suudame kohati mängida üsna ilusat kiiret korvpalli. Siis aga vajume jälle tardunud olekusse ja teeme ise vastase elu lihtsaks mängides aeglast, teravuseta ja riskivaba korvpalli. Kui me tahame järgmisel kümnendil reaalselt olla meeskond, kes mitte üksnes ei jõua stabiilselt EM-ile, vaid ka alagrupist edasi, siis me peame mängima ka Euroopa tugevale keskmisele tasemele omast korvpalli: palju pick`n`roll`i, kiire palliliigutamine ja olukordade lahendamine, mängu laiali tõmbamine ja 1-1 olukordade soodustamine, kaitses pidev ülevälja survestamine. Meie järelkasvul on kõik eeldused olemas, et vastavas stiilis tegutseda.
Omaette küsimus peatreeneri väljavahetamise puhul on see, et praegune koondisemängude süsteem muudab Tiit Sokust kvaliteetsema peatreeneri leidmise väga keeruliseks. See n-ö akende süsteem enam-vähem välistab selle, et koondise peatreeneri tööd on võimalik teha klubitöö kõrvalt. Kes iganes peatreener olema ei saa, siis järgmised paar aastat kujunevad igal juhul väga rasketeks. Positsioonidel 1-3 on meil järelkasvu osas materjali mitme meeskonna jagu. Korvialuse osakonna puhul on aga olukord nukker. Kotsarit ja Tassi saame kasutada vaid suviti. Nurger on Hispaanias oma enesekindluse tagasi saanud, aga tema füüsis võimaldab mängida vaid liikuvate pikkade vastu, mitte aga madistada jõuliste keskmängijatega nagu Šermadini, Zirbese või Raduljicaga. Ma loodan, et mõni klubi võtab Karl-Kristjan Karpini arendamise oma südameasjaks (tänavu esiliigas keskmiselt 16,5p + 7,5lp).
Omaette küsimus peatreeneri väljavahetamise puhul on see, et praegune koondisemängude süsteem muudab Tiit Sokust kvaliteetsema peatreeneri leidmise väga keeruliseks. See n-ö akende süsteem enam-vähem välistab selle, et koondise peatreeneri tööd on võimalik teha klubitöö kõrvalt. Kes iganes peatreener olema ei saa, siis järgmised paar aastat kujunevad igal juhul väga rasketeks. Positsioonidel 1-3 on meil järelkasvu osas materjali mitme meeskonna jagu. Korvialuse osakonna puhul on aga olukord nukker. Kotsarit ja Tassi saame kasutada vaid suviti. Nurger on Hispaanias oma enesekindluse tagasi saanud, aga tema füüsis võimaldab mängida vaid liikuvate pikkade vastu, mitte aga madistada jõuliste keskmängijatega nagu Šermadini, Zirbese või Raduljicaga. Ma loodan, et mõni klubi võtab Karl-Kristjan Karpini arendamise oma südameasjaks (tänavu esiliigas keskmiselt 16,5p + 7,5lp).
Re: Eesti koondis.
Nõus, et tagaliiniga on seis parem. Kullamäe, Kriisa, lisaks veel Raieste, Jõesaar, Drell (Drell suudab ka iseseisvalt luua), ehk ka Kaspar Kitsing? Võibolla unustan praegu kellegi ära, aga mängujuhi osas võiks seis muidugi natuke etem olla (Kriisa ja Kullamäe, kuigi Kullamäe parem positsioon oleks tõenäoliselt number kahe peal) - just paari-kolme aasta perspektiivis, altpoolt on tõenäoliselt üht-teist tulemas. Snaipri roll võiks Jurkatammele kuuluda.Uhhuu kirjutas:Ma pigem ei poolda Tiit Soku väljavahetamist peatreeneri kohal. Ta on asjaolusid arvestades (väga alamõõduline korvialune osakond, seniste liidermängijate tasemelangus, üldine liigatase, kus meie korvpallurid igapäevaselt mängivad) üldiselt hästi hakkama saanud. Minu jaoks on tema jätkamise eelduseks see, et me saame üle praegusest mängustiililisest kahevahelolekust. Me suudame kohati mängida üsna ilusat kiiret korvpalli. Siis aga vajume jälle tardunud olekusse ja teeme ise vastase elu lihtsaks mängides aeglast, teravuseta ja riskivaba korvpalli. Kui me tahame järgmisel kümnendil reaalselt olla meeskond, kes mitte üksnes ei jõua stabiilselt EM-ile, vaid ka alagrupist edasi, siis me peame mängima ka Euroopa tugevale keskmisele tasemele omast korvpalli: palju pick`n`roll`i, kiire palliliigutamine ja olukordade lahendamine, mängu laiali tõmbamine ja 1-1 olukordade soodustamine, kaitses pidev ülevälja survestamine. Meie järelkasvul on kõik eeldused olemas, et vastavas stiilis tegutseda.
Omaette küsimus peatreeneri väljavahetamise puhul on see, et praegune koondisemängude süsteem muudab Tiit Sokust kvaliteetsema peatreeneri leidmise väga keeruliseks. See n-ö akende süsteem enam-vähem välistab selle, et koondise peatreeneri tööd on võimalik teha klubitöö kõrvalt. Kes iganes peatreener olema ei saa, siis järgmised paar aastat kujunevad igal juhul väga rasketeks. Positsioonidel 1-3 on meil järelkasvu osas materjali mitme meeskonna jagu. Korvialuse osakonna puhul on aga olukord nukker. Kotsarit ja Tassi saame kasutada vaid suviti. Nurger on Hispaanias oma enesekindluse tagasi saanud, aga tema füüsis võimaldab mängida vaid liikuvate pikkade vastu, mitte aga madistada jõuliste keskmängijatega nagu Šermadini, Zirbese või Raduljicaga. Ma loodan, et mõni klubi võtab Karl-Kristjan Karpini arendamise oma südameasjaks (tänavu esiliigas keskmiselt 16,5p + 7,5lp).
Eesliinis tuleb loota, et Vene suudab heal tasemel jätkata ning et Treier suudab ka sammu-kaks edasi teha. Korraliku tsentriga läheb muidugi keeruliseks, sest Kotsar on selline ei liha ega kala hetkel. Ootaks temalt rohkemat. Tassil algas alles ülikool ning teda USA-st kätte saada võib olla raske. Nurger on põnev keiss - koondises ei jätnud mingit muljet, aga vähemalt numbriliselt teeb Hispaanias kena hooaega ja klubi on ka seal olnud hetkel pigem tabeli esimesse poolde kuuluv.
Re: Eesti koondis.
Välistreeneri kaasamine võiks mõjuda muidugi positiivselt, efekt võiks olla sarnane Kairyse saabumisega Cramosse. Seda juhul, kui tahetakse tõesti mingit silmnähtavat muutust sisse tuua. Mängijatest, kes suudaksid vähegi arvestataval määral koondise tasemel panustada, olid praegu puudu M.Dorbek, Keedus (juba sellepärast, et saavad mänguaega VTBs), Nurger, Raieste, Kotsar - ja see ongi vist kõik. Ma ei usu, et Tass ja Drell oma praeguses arengufaasis suudaksid koondisele midagi juurde anda ning Kurbases ja Laanes, rääkimata Hallerist või Järvelainenist, ma koondise potentsiaali enam ei näe. Eestist ei oleks samuti kedagi juurde võtta, sest möödunud tsüklis meeskonda pääsenud Puidet, Kask, Kirves ja Sutt (+Post) jäävad alla neile, kes täna koondises on. Koondisest langevad välja edaspidi kindlasti välja Talts ja Kajupank, kes mängis Saksamaa vastu hästi, aga sealt juurde palju enam ei tule. Kitsing on ka väikese küsimärgiga, sest ega Hermet oluliselt halvema viskega ei ole. Praegu on veel oht, et ka Veideman mandub Raplas, kui ta sealt lähiajal minema ei pääse. Kangurit hoiab VTB praegu vormis, aga kauaks tal viitsimist jätkub? Kõige nõrgem positsioon on minu meelest ikkagi mängujuhi positsioon, ühtegi sellist, kes suudaks kasvõi Mirkovici taseme välja mängida, praegu silmapiiril ei ole, Kullamäe on minu meelest samuti rohkem SG ja veel nooremate kohta on raske midagi öelda ja Sten Soku tase ongi parakui seal, kus ta praegu mängib, kuigi tema puudumine tekitaks veelgi suurema augu.
Re: Eesti koondis.
Välistreeneril ei näe ma mingit pointi. Juba ainuüksi neil põhjustell, mida Uhhuu välja tõi. Huvitav, et keegi ei rääkinud Soku väljavahetamisest siis, kui mitte väga ammu võideti britte ja Iisraeli. Tegelikult on koondis lihtsalt jõudnud faasi, mida siin ja mujal arutati nii paari aasta eest - mis saab siis Kanguri, Taltsi ja Arbeti põlvkond lõpetab sest samal tasemel noori pole selle ajaga kusagilt peale tulemas.
Samuti on koondise treeneri rolli raske hinnata juba sel põhjusel, et praeguse süsteemi järgi vahetub koosseis peale igat paari mängu tundmatuseni, trenni saab koos teha väga vähe, kontrollmängudest rääkimata.
Sten Soku (ja ilmselt mitte vaid tema puhul) on küsimus pigem kas motivatsioonis või milleski muus. Ei saa olla, et ta nende mõne kuuga on Kreeka esiliigas sedavõrd ära vajunud, võrreldes eelmise hooaja mängudega. Aga pikas perspektiivis mitu astet madalamale siirdumine nii muidugi mõjub.
Samuti on koondise treeneri rolli raske hinnata juba sel põhjusel, et praeguse süsteemi järgi vahetub koosseis peale igat paari mängu tundmatuseni, trenni saab koos teha väga vähe, kontrollmängudest rääkimata.
Sten Soku (ja ilmselt mitte vaid tema puhul) on küsimus pigem kas motivatsioonis või milleski muus. Ei saa olla, et ta nende mõne kuuga on Kreeka esiliigas sedavõrd ära vajunud, võrreldes eelmise hooaja mängudega. Aga pikas perspektiivis mitu astet madalamale siirdumine nii muidugi mõjub.
Re: Eesti koondis.
Järgmine valiksari algab novembris. Suvel või sügisehakul koondisemänge ilmselt ei toimu (vaevalt, et koondis vaid selleks kokku aetakse, et kellelegi MM-i eel sparringpartneriks olla). Kuna veebruarikuistes mängudes midagi kaalul pole, siis võiks järgmist valiksarja silmas pidades ära katsetada paari suurima perspektiiviga noormängija koondiseküpsuse. Pean siinkohal silmas Henri Drelli ja Kerr Kriisat (kui vaim mainis, et ühtegi Mirkovici tasemega mängujuhti silmapiiril ei paista, siis Kriisa kohta ma julgeksin väita, et nii hea platsinägemisega mängijat pole Eesti korvpallis olnud pärast Tiit Sokku). Iseasi on, kas koondise eestvedajatel on julgust panna MM-valikmängudeks välja koondis, millest kolmandiku moodustavad U20 mängijad (lisaks Drellile ja Kriisale ka Kullamäe ja Treier; Raieste on Baskonia orjuses ja vaevalt et koondisse pääseb, Mikk Jurkatamm on aga Itaalia esiliigas praegu liiga kitsas rollis, et tast koondises tolku oleks). Praegust asjade seisu vaadates on tunne, et kui korvpalliliidu masterplaan näeb ette 2025 EM-il kaheksa sekka pääsemise, siis see eesmärk tuleb saavutada olukorras, kus meil on kaks sellele eelnevat EM-i vahele jäänud. Arvestades, et me peame Tassi ja Kotsari puudumisel mängima järgmist valiksarja eesliiniga, mis koosneb Nurgerist, Venest, Treierist, Kitsingust, Hermetist ja Kajupangast – lisaks on Vene ja Nurgeri koondises osalemise tõenäosus erinevatel põhjustel alati suht väike olnud –, siis karta on, et meil läheb raskeks isegi Austria, Makedoonia, Ungari, Islandi jms seltskonna alistamisega, kes viimaste EM-i kohtade pärast rabelevad.