Eesti koondis.

[Uhhuu]

Paarist Horvaatia-Sloveenia võiks meiega samasse alagruppi sattuda Sloveenia. Oleks intrigeeriv näha meie koondise vastu mängimas kõigi aegade andekamat eurooplasest korvpallurit, kes pealegi kuulub meie n-ö kuldse aastakäiguga samasse vanuserühma. Teist võimalust selliseks vastasseisuks ei pruugi muidu niipea tulla. Maksimaalselt raske alagrupp oleks ilmselt Hispaania, Itaalia, Sloveenia, Ukraina ja Iisrael. Sellisel juhul tuleks mõõtu võtta nii valitsevalt maailma kui ka Euroopa meistrilt. Samas oleks koondisel autsaiderina võimalik pingevabalt mängima minna.

[Pärtel]

Täna kell 14 on EMi alagruppide loosimine. Otseülekanne Youtube'is.

https://youtu.be/22gGSSnSOlY" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

Kreeka, Itaalia, Horvaatia, Ukraina ja Suurbritannia.

Viiest koondisest nelja vastu on lähiajaloost võit kirjas.

Kreekal on kogenud ja füüsiliselt võimas koondis. Hetkel on raske ette kujutada, kes meil number nelja peal Giannist katma hakkab. Kui kreeklased just mütsiga lööma ei tule (nagu eelmisel EM-il Soome vastu), siis võiduvõimalust ei paista.

Itaalia võiks potentsiaalselt olla võidetav. Neil on küll trobikond NBA mängijaid ja mitu väga head Euroliiga mängijat, aga valdavalt on tegemist mängijatega, kes elavad kolmeste najal. Teravuse tekitajaid väga ei leidu ja tsentrite osakond on nõrk. Halvimal juhul võib minna nii nagu Venemaa vastu, kus meid surutakse kaitses lihtsalt füüsiliselt ära ja rünnakul leitakse hea palli liigutamisega vabad kohad üles ja pommitatakse meid kaare tagant surnuks.

Horvaatial, kui nad saavad kõik parimad kokku, on minu meelest meie alagrupi kõige talendikam koosseis. Nende alistamine näib võimatu ülesandena.

Ukrainal on väga võimas korvialune osakond ja tagaliinis punktimasin Mihhailjuki näol. Mängujuhi kohal toimetab ilmselt ameeriklane. Tagaliin on kokkuvõttes siiski selgelt nõrgem kui korvialune osakond. Pakuks, et Ukraina on meie vastu 60-40 soosik, aga mitte talendi, vaid suuremate kogemuste poolest.

Suurbritannia on viimastel aegadel mänginud NBA stiilis korvpalli. Halvimal juhul läheb nii nagu koduse U18 EM-i poolfinaalis, kus meid lihtsalt joostakse ja hüpatakse üle. Mängutarkust ja tehnilist osavust peaks meil siiski rohkem olema. Mulle näib, et see on ainus vastane, kelle suhtes me võiksime olla väikeses favoriidistaatuses.

[sveiks]

Sisuliselt ju ideaalne loos. Pea võitmatud on vaid Kreeka ning Horvaatia, kuid nende alternatiivid olid veelgi karmimad. Itaalia on teise poti nõrgim, Ukraina ei saa koosseisu kokku ning UK on viienda poti nõrgim.

[Pärtel]

Ülejäänud grupid siis ka:

A-grupp: Gruusia, Türgi, Hispaania, Venemaa, Belgia, Bulgaaria

B-grupp: Saksamaa, Leedu, Prantsusmaa, Sloveenia, Ungari, Bosnia ja Hertsegoviina

D-grupp: Tšehhi, Poola, Serbia, Soome, Iisrael, Holland

Bulgaaria sai küll endale hullu alagrupi ning ega B-grupp ka lihtsam pole.

[Uhhuu]

Soomlastel on põhjust oma loosi üle väga rõõmsad olla. Maksimaalse õnnestumise korral võiksid nad alagrupis teise koha saada (nii nagu eelmisel EM-il).

Arvestades, kui ligadi-logadi on olnud Leedu koondise mäng viimasel ajal, siis ma ei üllatuks, kui nende EM piirduks alagrupiturniiriga. Saksamaal, Prantsusmaal ja Sloveenial on tugevam koosseis ning Bosnial on ka väga suure potentsiaaliga noor meeskond eesotsas Nurkici ja Muzaga.

A-alagrupis tõotab tulla „sõbralik“ andmine Venemaa ja Gruusia vahel.

[ok]

Nüüd pole muud kui GBR ja UKR kotti ja siis tuleb juba Berliinis ka ööbimist otsima hakata

[vaim564]

Loomulikult võib minna nagu alati, ehk siis kaotatakse kõik mängud, kui GBR ja UKR võiksid olla alistatavad, mingite asjaolude kokkulangemisel ka teised, seega ei midagi katastroofilist.

[Maxi]

No Ukraina eesliin on meie omast ikka selgelt kõvem, algkooseisus saavad nad korraga välja panna äärtele Mihhailjuki, Leni tsentrisse Postovõi. Et see oleks ikka väga tugev eesliin. Meie õnneks on nende tagamängijad suhteliselt keskpärased. Tõenäoliselt võetakse üks euroliiga must ka punti nagu neil Randle oli. et tagaliinis ka piisavalt taset oleks.

[pikne7]

Arvan, et tõmbasime ühe parematest kõrtest ikkagi välja selle loosimisega. Sloveenia saamine oleks tähendanud tohutusuurt riski kas Doncic saab tulla või mitte jne. Tegin natuke uurimistööd nende loosis antud numbritega millega pannakse paika mängude järjekord ja kui kõik numbriteloogika on seekord sama nagu 2017 aasta EM'il siis peaks olema mängukalender järgmine:

1. mängudepäev
Kreeka-Horvaatia
Eesti-Itaalia
Ukraina-Suurbritannia

2. mängudepäev
Kreeka-Itaalia
Eesti-Ukraina
Suurbritannia-Horvaatia

3. mängudepäev
Ukraina-Itaalia
Horvaatia-Eesti
Suurbritannia-Kreeka

4. mängudepäev
Itaalia-Horvaatia
Kreeka-Ukraina
Eesti-Suurbritannia

5. mängudepäev
Horvaatia-Ukraina
Eesti-Kreeka
Suurbritannia-Itaalia

Loomulikult ei pruugi ükski siintoodud variantidest õige olla, aga kui algorütm jääb samaks mis eelmine EM, siis selline näeks kalender välja. Kuidas puhkepäevad kujunevad on alati eraldi teema.
Sellise kalendri puhul saab olema avamäng väga raske, sest Itaallased meid juba teavad, aga samas on see mäng oluline. Selles mängus ei tohi suurt emotsionaalset äravajumist toimuda, sest juba järgmine vastane on meie rivaal Ukraina, kes mingi tõenäosusega tuleb rõõmsa meelega Suurbritannia võidumängust. Ukrainale kaotamine tähendaks sisuliselt murdumist, kuna sel juhul tuleks võita kas Horvaatiat või Kreekat, Suurbritanniast rääkimata. Ukraina mängus tuleb minna täispanga peale ja loota, et Niiler meid pilveservalt vaatab. Kui läheb õnneks, siis Horvaatia olgu põhimeestele jala puhkamiseks ja noortele kogemuse saamiseks, ala Permi mäng Venemaa vastu. Seda seetõttu, et järgmine mäng on meie jaoks turniiri kõige olulisem. Suurbritannia mänguks ollakse juba mõnus hoog sisse saanud ja suurturniiri esimene värin kätest kadunud. Arvan, et seal võib isegi ilusat korvpalli näha. Paratamatult saab viimane mäng Kreeka vastu olema kas pingevabam veeretamine, sest teatakse, et 4. koht on põhimõtteliselt soolas või siis täiesti meeleheitlik eluspüsimismäng. Selline spekulatsioon minu poolt, midagi liiga tõsiselt ärge võtke. Vahepeal lihtsalt tore teoretiseerida ja unistada ka

[sveiks]

Arvan, et tõmbasime ühe parematest kõrtest ikkagi välja selle loosimisega. Sloveenia saamine oleks tähendanud tohutusuurt riski kas Doncic saab tulla või mitte jne. Tegin natuke uurimistööd nende loosis antud numbritega millega pannakse paika mängude järjekord ja kui kõik numbriteloogika on seekord sama nagu 2017 aasta EM'il siis peaks olema mängukalender järgmine:

1. mängudepäev
Kreeka-Horvaatia
Eesti-Itaalia
Ukraina-Suurbritannia

2. mängudepäev
Kreeka-Itaalia
Eesti-Ukraina
Suurbritannia-Horvaatia

3. mängudepäev
Ukraina-Itaalia
Horvaatia-Eesti
Suurbritannia-Kreeka

4. mängudepäev
Itaalia-Horvaatia
Kreeka-Ukraina
Eesti-Suurbritannia

5. mängudepäev
Horvaatia-Ukraina
Eesti-Kreeka
Suurbritannia-Itaalia

Loomulikult ei pruugi ükski siintoodud variantidest õige olla, aga kui algorütm jääb samaks mis eelmine EM, siis selline näeks kalender välja. Kuidas puhkepäevad kujunevad on alati eraldi teema.
Sellise kalendri puhul saab olema avamäng väga raske, sest Itaallased meid juba teavad, aga samas on see mäng oluline. Selles mängus ei tohi suurt emotsionaalset äravajumist toimuda, sest juba järgmine vastane on meie rivaal Ukraina, kes mingi tõenäosusega tuleb rõõmsa meelega Suurbritannia võidumängust. Ukrainale kaotamine tähendaks sisuliselt murdumist, kuna sel juhul tuleks võita kas Horvaatiat või Kreekat, Suurbritanniast rääkimata. Ukraina mängus tuleb minna täispanga peale ja loota, et Niiler meid pilveservalt vaatab. Kui läheb õnneks, siis Horvaatia olgu põhimeestele jala puhkamiseks ja noortele kogemuse saamiseks, ala Permi mäng Venemaa vastu. Seda seetõttu, et järgmine mäng on meie jaoks turniiri kõige olulisem. Suurbritannia mänguks ollakse juba mõnus hoog sisse saanud ja suurturniiri esimene värin kätest kadunud. Arvan, et seal võib isegi ilusat korvpalli näha. Paratamatult saab viimane mäng Kreeka vastu olema kas pingevabam veeretamine, sest teatakse, et 4. koht on põhimõtteliselt soolas või siis täiesti meeleheitlik eluspüsimismäng. Selline spekulatsioon minu poolt, midagi liiga tõsiselt ärge võtke. Vahepeal lihtsalt tore teoretiseerida ja unistada ka

Sul vist midagi lappab, sest kreeklased kirjutavad, et alustavad turniiri 2. septembril Eesti vastu.

e: Või siis mitte. Tundub, et kreeklased pole ise loogikast aru saanud ja koostasid mängigraafiku potinumbrite, mitte loositud numbrite alusel.

[pikne7]

Minu õnneks kreeklased eksisid

https://sport.delfi.ee/artikkel/9330289 ... sX3zmrli8c" onclick="window.open(this.href);return false;

[JukuNoorem]

Eesti koondisele on seekord loosiõnne jagunud. Ei sattunud me Ungari või Bulgaaria kombel alagruppi, kus ühe võidu teenimine oleks eneseületus ja meie esimene alagruppi vastane on Itaalia, kelle koondise ja mängustiiliga oleme me juba tuttavad. Isiklikult kartsin esimeseks vastaseks Suurbritanniat või Ukrainat, kelle alahindamine võiks viia veresaunani kohe turniiri alguses nagu toimus Riias. Nüüd tuleb ise olukord ära kasutada.

Muret teeb mulle tagaliin, eriti mängujuhi positsioon ja treeneritepink. Juhul, kui Sokk peaks olema vigastatud või alavormis, läheb ikka Kullamäel ja Kriisal iga mäng suurte minutite mängimine mängujuhina keeruliseks. Kullamäe ei ole mängujuhina kõige efektiivsem ja Kriisa on füüsiliselt veel nii nõrk, et tal saab kaitses olema üliraske. Treeneritepingi juures tundub mulle jätkuvalt, et kui esialgne plaan ei tööta või vastased taktika läbi hammustavad, ei suuda ei Toijala, Reinbok ega Rannula efektiivset muudatust mängu tuua. Toijala demonstreeris seda koondise mängudel, Rannula Pärnut juhendades alustades karikaturniiriga ja lõpetades Ühisliiga poolfinaaliga. Materjali on küll, aga nõrk mängujuhi positsioon ja treeneritepingi taktikaline nõrkus võivad saada komistuskiviks.

[Uhhuu]

Ma Kriisa füüsise pärast väga ei muretseks. Võrreldes oma viimase koondisemänguga on ta juba praegu kõvasti mehisem ja järgmise hooajaga lisandub lihasmassi veel ilmselt 3-5 kilo. Teoreetiliselt võib probleemiks kujuneda see, kui ta peaks ka järgmisel hooajal tegutsema peamiselt number kahe kohal. Tal on siiski mängujuhtimise oskus DNA-sse kodeeritud, mistõttu ma ei usu, et tema roll ülikoolimeeskonnas ta koondisesooritusi mõjutama hakkab. Mis Kriisa kaitsemängu puutub, siis ta oli sel hooajal oma meeskonna parim ründevigade välja meelitaja, kuigi osales vaid vähestes mängudes.

Kullamäe puhul näib tõenäolisem, et ta peab ka järgmisel hooajal – ehk oma debüüthooajal Hispaania kõrgliigas – peamiselt number kahe kohal tegutsema ja ilmselt saab ka ta mänguaeg olema palju kasinam, kui eelnevatel hooaegadel. Enne EM-i saab aset leidma tõenäoliselt 6-8 kontrollmängu, mistap tal jääb õnneks kõvasti aega, et mängujuhi rolli uuesti sisse elada. Mulle näib, et Kullamäe on hoolimata asjaolust, et ta on kogu oma koondisekarjääri jooksul kuulunud liidrite sekka ja on uue põlvkonna esindajatest näidanud kõige ühtlasemat ja kõrgemat taset, jätkuvalt üks meie alahinnatumaid ja kõige kritiseeritumaid mängijaid. Ma olin Permi „mulli“ järel ka ise tema sooritustes pisut pettunud. Mänge üle vaadates selleks siiski erilist põhjust polnud. Itaalia vastu oli tal oma meeskonna selgelt parim +/- näitaja. Viimasel veerandajal kui probleemid tekkisid, ei suudetud vastaste kaitset lahti muukida ka Timmu eestvedamisel. Lõpuks päästis selle mängu vist see, et Itaalia võttis lisaajal kaitsesurvet pisut vähemaks, kuna arvas, et meie koondis on moraalselt murtud. Venemaa vastu oli Kullamäe +/- näitaja samuti oma meeskonna parim. Too mäng läks puhtalt Rait-Riivo Laane (-21 kaheteistkümne minutiga) ja ülejäänud kolmanda ešeloni meeste nahka. Otsustavas mängus said makedoonlased mängu tagasi kahe meie pallikaotuse pealt, millest üks hakkas tõepoolest idanema Kullamäe mitte just parimast sööduvalikust (teine pallikaotus tuli aga selle pealt, et Nurger lasi Wiley`l lihtsalt palli käest ära võtta ja tegi kiirrünnaku takistamisel veel vea ka otsa). Mängujuhtimisest rohkem kriitikat vääris selles mängus minu meelest pigem Kullamäe tegutsemine kaitses, kui ta jäi mitmel puhul liialt lootma abistavale kaitsele ja lasi oma mängija liiga lihtsalt läbi.

Arvestades nii meie mängijate noorust (pool eeldatavast koondisest on EM-i ajaks 21-23 aastased) ja ka treenerite vähest kogemust, siis eelseisva pooleteise aasta jooksul on kõigil osapooltel potentsiaali, et teha suur arenguhüpe ja senised puudujäägid suuremalt jaolt likvideerida.

[Uhhuu]

Korvpalliliit avalikustas koondiste suvise tegevuskava:

http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=8237" onclick="window.open(this.href);return false;

A-koondis peab Tallinnas kaks kontrollmängu Islandiga ja osaleb turniiril Soomes. Kui Island tuleb oma parimas koosseisus, siis tõotavad tulla väga põnevad mängud. Neil on kolm mängijat Hispaania kõrgliigas, üks Bundesligas ja lisaks Leedu kõrgliiga MVP. Pole paha nii väikse riigi kohta.

Ma loodan, et Matthias Tassil õnnestub suvel Eestisse tulla ja tal avaneb lõpuks võimalus koondise eest debüüt teha. Oleks eriti huvitav näha teda võrdluses Rauno Nurgeriga.

See, et Killing jätkab noortekoondise eesotsas, on lihtsalt häbiväärne.