Kalev/Cramo abitreener Martin Müürsepp ütleb, et vastasseis Tartuga Eesti meistriliiga finaalis on võimsam kui mängida Himkiga.
Martin, rahvusvahelistes sarjades saite palju kaotusi. Kus oleksite tahtnud näha suuremat panust, ees- või tagaliinis?
Eks mäng peab olema ikka tasakaalus. Kõige stabiilsem on Frank Elegar, kes läheb igale viskele lauda järele. Curtis Millage sai jalad alla, tegutseb kiirelt ega kaota palli. Ei saa aga öelda, et keegi oleks näidanud väga ühtlaselt oma mängu. Loodame, et finaalides on viskajad stabiilsemad. Gregor Arbet näitas juba TYCO Rapla vastu, et on teinud sammu edasi, võrreldes sellega, mis seisus ta oli talvel koju tagasi tulles. Et VTB liigas edu saavutada, peaksid kõik mängu juurde käivad väiksed detailid õnnestuma. Peame kõik oskused, mis on meie pagasis, välja tooma, loogiliselt tegutsema ja veidi ka ennast ületama.
Peatreener Alar Varrak on korranud, et endast tugevamate võitmiseks peavad viis-kuus meest väga hästi ja teised üle keskmise taseme mängima.
Dušan Ivković (Müürsepa treener Ateena AEK-s ja Moskva CSKA-s – toim) ütles kunagi: „Meil on täna vaja võitmiseks kahte ja poolt meest.” See tähendas, et kaks meest teevad väga hea mängu, üks nii-öelda harju keskmise ja teised toetavad. Vahel piisas ka pooleteisest mängijast. Meil on võitmiseks vaja kolme kuni viie korvpalluri supermängu.
Ma ei tea, millest see on tulnud, aga vahel paneb esiviisik nagu kulda, siis hakkavad vahetused ja rütm läheb käest. Teinekord on vastupidi – jääme põhiviisikuga, kellega oleme mitu päeva treeninud, kohe kaotusseisu. Murrame treeneritega selliste asjade üle pead. Treeningutel annavad kõik endast maksimumi, jonnipunne pole. Teinekord on mõne korvpalluriga probleeme mängu ajal. Kõik tahavad saada mänguaega, aga ikka on vaja keegi välja võtta, kui tal mingi asi ei õnnestunud. Siis näeme solvumist. See on väga ebameeldiv, mida finaalseerias ei tohi kindlasti olla. Oma ego on vaja panna võimalikult palju kõrvale ja töötada meeskonna heaks. Isiklike eesmärkide nimel võitlemine võib vahel meeskonnale väga palju kahju tuua.
Sa mängisid Ateena AEK-s Saporta karika ja Kaasani Uniksis FIBA EuroChallenge’i võitmisel ja Moskva CSKA-ga Euroliiga finaalturniiril. Kuidas mõistsite, et meeskond oli kõige tähtsam?
Tähtis on keskenduda ainult sellele, mida treener nõuab, siis on kõik korras. Tihti hakkavad meedia või fännid kedagi survestama. Kreekas käisid ka minu kohta jutud. Õnneks ma kreeka keelt ei osanud ja lehti ei lugenud, aga kuskilt kuulsin, et mõeldakse minu ärasaatmisele. Ivković ütles: „Nii kaua, kui olen siin, ei lähe sa kuhugi.” Võisin visata ainult kaks punkti, aga kui võtsin kaitses korvi all Dino Radjat ja sain väga hästi hakkama, siis seda kõik ei näinud.
Vaatame näiteks Kristjan Kanguri mängu – teeb hea katte, avaneb täie kiirusega viskele, mis on tema roll. Seda tahaks näha ka Indrek Kajupangalt. Tema mäng on maailma kõige lihtsam. Kui oled vaba, viska, sul on hea käsi. Ära tee üle ühe-kahe põrgatuse, sööda vabale mehele. Arvestame temaga kui hea kaitsemängijaga, kuigi vahel tuleb apsakaid.
Kas see tähendab, et korvpallur peab õppima olema meeskonnale kasulik?
Jah. Vahel tuleb päevi, kui saad 13 viskest kaks sisse, aga kui seda juhtub liiga tihti, pead mõtlema, mida oskad ja mida peaksid tegema. Ei tohi lennutada palli peale ja mõelda, et siis saan palju punkte. See pole tiimi mõtlemine. Mängi kas või kolm minutit nii, et oled omadega plussis. Juhul kui iga mees tegutseb nii, siis on okei. Mulle meeldib tartlaste meeskondlik mäng. Nad söödavad palli vabale mehele, ei ole absoluutselt isekad. Aeg-ajalt, kui nad selliselt tegutsevad, võib nendega olla väga raske.
TÜ/Rock on ladusa koostööga ka teid alistanud. Kas ka veidi üllatanud?
Olulised on mängu lõpud. Meenub, kuidas saime CSKA-ga ligi viiskümmend võitu järjest, need polnud kerged mängud. Just lõpuminutitel suutsime teha õigeid meeskondlikke valikuid. Üks asi on minna välja loteriile ja proovida visata kaheksa meetri kauguselt, ka seda oleme teinud. Palju loogilisem on viga välja meelitada ja saada vabavisked. Kogenud mehed suudavad lõpusekundeid mängida. Kui paned õige viske mööda, ei ütle selle kohta keegi midagi.
Pat Riley (Müürsepa treener NBA klubis Miami Heat – toim) rääkis, et kord, kui keegi nende meeskonnas sai vigastada, võttis treener mängu lõpul time out’i, joonistas mingi kombinatsiooni ja saatis ta väljakule. Riley, kes polnud põhitegija, jäi vabaks ja virutas peale. Pall läks mööda ja nad kaotasid. Treener küsis: „Miks sa viskasid?” Ta vastas: „Olin vaba.” Treener jäi endale kindlaks: „Aga miks sa jäid vabaks?”
Kas see kirjeldus näitab, et vahel püüab korvpallur teha rohkem, kui oleks meeskonnale vaja?
Olukordade hindamise oskus tuleb kogemustega. Meil on noored mängijad nagu Rain Veideman. Kristjan Kitsing, kes on sammu edasi astunud, kuulab tähelepanelikult ja on kaitses üks meie paremaid mehi. Tal on vaja juurde õppida väljaku nägemist, põrgatust, tehnilisi oskusi. Hooaja lõpus oleme suutnud tegutseda meeskondlikult. Rollid on enam-vähem paigas.
Euroopa sarjade eesotsas on ikka klubid, kel on suur eelarve, tugevad traditsioonid, paremad valikud. Mida see näitab?
Mäng algab mujalt kui korvpalliväljakult. Läksin Uniksis mängides Ivkovići juurde: „Treener, kuidas CSKA-s läheb?” Ta vastas: „Tead, Martin, kõigepealt tuleb alustada kontorist.” Ta ehitas klubi üles, ei saavutanud küll Euroliiga võitu, aga järgmisel treeneril oli hea sealt edasi minna.
Kuidas võiks Kalev/Cramo sammu kõrgemale astuda?
Kõik on [Kalev/Cramos] lahtine. Kas VTB liigat üldse mängitakse? Olulisem on, kas klubi eksisteerib. Ilmselt mingil kujul eksisteerib. Siin on käinud palju treenereid, tulemus pole suures plaanis muutunud. Oleme tahtnud mängida võimalikult tugevas liigas. Kui Eesti meister ei peaks EuroCupil ja VTB liigas osalema, kes siis veel? Pole kerge, kui saad selle eest piki päid ja jalgu.
Pealtvaatajate ootused on suured. Kui te ei võida, pole see täiuslik meelelahutus. Ilmselt on publikul tähtis osa?
On, on. Oleks Saku suurhall olnud äärteni inimesi täis, võinuks mõni võit veel tulla. Vaatamas käis 1500–2000 inimest. Tundub, et vajame väiksemat saali.
Kalevi hall mahutas veerand sajandit tagasi kuni kolm tuhat inimest, tribüünid olid pilgeni rahvast ja emotsioone täis.
Oleks siis olnud Saku suurhall, oleks ka see täis tulnud, paljud inimesed jäid Kalevi halli ukse taha. Enne tuleb hakata võitma, siis tuleb rahvas saali. Sama mängijaga, kes tahab rohkem palka. Enne on vaja hakata mängima, siis hakkab raha tulema. Kui oled noor, ära otsi viimast dollarit, otsi seda, mis on sulle õige.
Mis eeskuju annab noortele Kangur, kes on kannatlikult liikunud parematesse klubidesse?
Kristjan on end kogu aeg tõestanud. Ta on võitleja, kes meeldib igale treenerile. Kui sul aga pole võitlejaomadusi, siis võib-olla tegeled vale alaga. Ta arenes seetõttu, et soovis kuhugi saada, omas tahtejõudu, pingutas. Treeningul tuleb kõike teha maksimaalse keskendumisega. Toonitame samuti keskendumise tähtsust. Ise harjutasin enne mängu kindlaid tehnilisi elemente. Vajaduse korral tegin iseseisvalt sooja.
Milline on Kalev/Cramos individuaalse ja meeskondliku kaitse vahekord?
Meil on kaitses teatud põhimõtted, mis on suuresti igal pool sarnased. Püüame eksimusi viia miinimumini. Kui neid on palju, muutub mäng ebakvaliteetseks.
Kes on kaitses peamine rääkija?
Tahame, et kõik räägiksid. Sellega tekib probleeme. Kogenumad mehed räägivad rohkem. Kõik peavad olema samal lainel. Seepärast oleme teinud ühiseid üritusi, käinud lasketiirus ja bowling’us. Paha pole ka mõte, et korvpallurid arutavad omavahel asjad selgeks.
Kui suuri arusaamatusi on teil olnud?
Igal aastal tekivad mingid apsakad. Kui sellest välja ei tee, läheb jamaks. Tuleb teha märkus, rääkida probleemid selgeks. Meie probleemid algasid kohe hooaja alguses, kui Arbet läks välisklubisse, Veideman oli vigastatud ja seejärel sai Ty Abbott trauma. Sama seis tekkis vahepeal ka Tartu meeskonnas. Nüüd on Pečiukevičiuse puudumine neile väga suur löök. Ta võttis kiiruse üles ja pani põlvetõstejooksuga üle väljaku, teistel jäi üle ainult koht sisse võtta. Tajub mängu, näeb väljakult, söödab hästi.
Tahame, et ka meie 20-21-aastased kiiremini mehistuksid. Tundub, et Pečiukevičiuse eakaaslane Veideman alles otsib ennast.
Me ei ole saanud temalt sellist mängu, nagu ta näitas Rakveres. Ei saadud ka Rockis. Meeskonda vahetades kujunevad uued rollid, saad teised ülesanded ja pead toime tulema. Korvpallur mängib karjääri jooksul eri klubides eri treenerite käe all, peab oma stiili vahel unustama. Tulin tatikana suurte meeste sekka ja olin alguses mängujuht, siis läksin äärele, kuskil olin snaiper. NBA-s mängisin nii number kolme kui ka nelja positsioonil. Olin ka point-forward, kes tõi palli üle, mille väike mees võttis siis endale. Lõpuks olin kattepanija ja puhas number viis. Pead olema võimeline vastu võtma infot. Huvitaval kombel pole selliseid pallureid väga palju.
Sind ei pandud 18-aastasena Rootsi meistriliigas väljakule ilusate silmade pärast. Mis tuli sulle kasuks?
Mul oli tohutu enesekindlus, mis lõi pahviks ka nii mõnegi teist, ajakirjanikest. Sa pead tegema oma asja, aga hoiduma lauslollustest. Kui sa ei ole keegi, aga peksad juba kätega vastu rinda – see ei kõlba kuhugi.
Kui palju on kõrgel tasemel mängimine tulnud sulle treeneriametis kasuks?
Ei tea, kui palju olen treener, pigem olen nõuandja. Otsin lahendusi Kalevi tüüpolukordades. Varrak saab minult oma mõtetele kinnitust. Alar on korvpalli hullumeelselt uurinud ja teab oma ea kohta palju. Kui tal millestki puudu jääb, siis võib-olla Andres Sõbra moodi kõvast löögist rusikaga vastu lauda. Vahel pole vaja enam midagi kirjutada, anna ainult kaigast. Küll ka see oskus tuleb.
Olen õnnelik, et olen saanud temaga koos töötada, saame mängust sarnaselt aru. Ta oli aastaid abitreener ja töötas ka noortega, see on suur pluss. Tunnen, et võiksin samuti proovida juhendada noori. Kuidas aga paari aasta pärast nende juurest ära tulla? Siis peaks põrutama lõpuni.
Kas näed end ka edaspidi Eesti korvpallis tegutsemas?
Ei tee konkreetseid plaane. Tahame meistritiitlit, see on ainuke viis tuua hooaega positiivset. Sama tahab Tartu, kes on kaotanud finaalis 0 : 4 kolm aastat järjest. See teeks neile väga haiget, kui midagi sarnast peaks juhtuma. See on suurepärane vastasseis, mille kohta küll mõni ütleb, et küla meistrivõistlused. See on võimsam kui Kalevi ja Himki mäng.