BC Kalev/Cramo - foorum

KalevRuus kirjutas:

Mario kirjutas:Ega see artikkel meenutaski rohkem suvalist lugejakirja kui professionaalse spordiajakirjaniku teost. Ainsa õigustusena Pahvile näen asjaolu, et Eesti spordi sulesepad peavad olema / tahavad olla iga ala spetsid, mispärast nad tegelikult teavad kõigest vaid suhteliselt pealiskaudselt.

Antud artikkel oli ehk hooletult tehtud küll (võrdluses lätlastega kippus kaduma põhipoint, et sealsed noored on ka hoopis teise tasemega kui meil) aga mure iseenesest on ju õigustatud. Mis Pahvi puutub, siis ta on vaieldamatult kossufanatt, kes põhitöö kõrvalt tegutseb ka noortetreenerina, on läbinud treenerikursused jne, seega ma korvpalli osas talle ignorantsust küll ette ei heidaks.

Kui ma ise siin mõne päeva eest küsisin teadjamatelt Cramo noortetöö kohta, siis Pahvi artiklist sain kenasti vastuse kätte:
Rockis on vähemalt loodud toimiv püramiid ja see tekitab lootust, et lõpuks hakkavad sealt kasvama ka oma pallurid, Kalevis pole aga sedagi. On ju ilmselge, et esindusmeeskonna ülalpidamise kõrvalt pole noortetöö edendamiseks raha jagunud. Nende A-klassi meeskond – needsamad 18-aastased poisid – pallivad omavanuste meistrivõistluste esiliigas, samal tasemel ollakse ka B-klassis… Esindusklubi selline ülesehitus pole tõsiseltvõetav. Ei maksa unustada, et tegemist pole vaid klubiomanike eralõbuga, vaid aastate jooksul on saadud toetusi ka «katuserahadest» ja muudest allikatest. See kohustub mõtlema Eesti korvpallile laiemalt.

Selles kontekstis pole ime, et artiklis kõige enam just Cramo rooska sai.

Kogu point ongi selles, et ei peagi olema Cramol seda püramiidi alust. Püramiid koosneb kahest osast, alusel on vaja tippu ja just seda hetkel Cramo pakub. Kahjuks puuduvad Cramol kui 100 % eraklubil, keda linn sisuliselt ei toeta võimalused püramiidi allosaga täiel rinnal tegutseda (vähemasti mina olen nii aru saanud), lihtsalt ei ole neid vahendeid. Ma ei leia, et peaks üldse Cramot niiväga selles osas rooskama...
Edit_ sisuliselt ütles Demarr muidugi kõik elegantselt ja mõtestatult ära

Rix kirjutas:Kogu point ongi selles, et ei peagi olema Cramol seda püramiidi alust. Püramiid koosneb kahest osast, alusel on vaja tippu ja just seda hetkel Cramo pakub.

Täpselt. Olen täiesti nõus, ja nii on kõige parem kogu Eesti korvpallile, sest sellist väljundit nagu Kalev välissarjades saab, on väga vaja.

Korvpallurite tase vastab Maarjamaa kohtunike tasemele, ajakirjanike tase vastab meie korvpalli tasemele

Kogu point ongi selles, et ei peagi olema Cramol seda püramiidi alust. Püramiid koosneb kahest osast, alusel on vaja tippu ja just seda hetkel Cramo pakub. Kahjuks puuduvad Cramol kui 100 % eraklubil, keda linn sisuliselt ei toeta võimalused püramiidi allosaga täiel rinnal tegutseda (vähemasti mina olen nii aru saanud), lihtsalt ei ole neid vahendeid. Ma ei leia, et peaks üldse Cramot niiväga selles osas rooskama...
Edit_ sisuliselt ütles Demarr muidugi kõik elegantselt ja mõtestatult ära

Olen täpselt vastupidisel seisukohal - peab küll! Ilma püramiidi alumise osata pole tegemist mitte klassikalises mõttes klubi vaid projektiga. Ammugi ei välista püramiidi terav tipp selle tugevat alust.
Raha taha on alati lihtne pugeda. Ma küll ei tea, mis rahad ja milline linna roll on Pärnu, Rapla või Kohtla-Järve/Jõhvi (Hito) tasemel noortetöö taga aga pakun, et pigem on küsimus entusiasmis ja tahtmises. Ilmselt on selles, et näiteks Raplast on taas saanud kõva korvpallikants, eeskätt Ruudu, Karbi jt. töö, mitte kellegi paks rahakott.
Toon näite jalgpallist. Näiteks Nõmme Kalju on viimastel aastatel panustanud noortetöösse kõvasti, on suurendatud noortegruppide arvu, värvatud hinnatud noortetreenereid - võib ju küsida, et milleks? Eesti meistritiitli peale saab mängida ka välismaalaste, välisklubidest kingasaanud koondislaste (Šišov, Neemelo, Bärengrub) ja muidu saadaolevate Eesti mängijatega (E. Puri, Kallaste). Aga mõeldakse pikemas perspektiivis ja laiemalt.
Muidugi võib Cramo mõelda,et milleks jamada, ostame sobival tasemel mängijad kokku. Aga nii Eesti korvpalli kui klubi enda tuleviku osas on see vale tee. Tippkorvpalli arendamine ei välista noortetööd. Ja mis veel rahasse puutub, siis Kalev/Cramo taoliselt klubilt nõuaks see suht väikest panust - rentida nädalas noortegrupile üks saaliaeg enam, võtta üks asjalik noortetreener juurde, teha suvel mõni laager, sõita Zalgirise poistega mõõtu võtma - need on Cramo taolise klubi jaoks kopikad. Isegi tartlased said asjast (küll hilinemisega) aru, et mängijaid ei tule niisama peale, peab ka midagi tegema selleks.
Seal on veel palju nüansse. Näiteks tekib korraliku ja ulatusliku noortetöö korral klubi ümber teatud kogukond, lapsed ja lapsevanemad, uued potentsiaalsed fännid aga ka sponsorid jne jne. Kõik sellised asjad mitmel pool mujal toimivad ja on ennast tõestanud, miks meil mitte?

KalevRuus kirjutas:

Kogu point ongi selles, et ei peagi olema Cramol seda püramiidi alust. Püramiid koosneb kahest osast, alusel on vaja tippu ja just seda hetkel Cramo pakub. Kahjuks puuduvad Cramol kui 100 % eraklubil, keda linn sisuliselt ei toeta võimalused püramiidi allosaga täiel rinnal tegutseda (vähemasti mina olen nii aru saanud), lihtsalt ei ole neid vahendeid. Ma ei leia, et peaks üldse Cramot niiväga selles osas rooskama...
Edit_ sisuliselt ütles Demarr muidugi kõik elegantselt ja mõtestatult ära

Olen täpselt vastupidisel seisukohal - peab küll! Ilma püramiidi alumise osata pole tegemist mitte klassikalises mõttes klubi vaid projektiga. Ammugi ei välista püramiidi terav tipp selle tugevat alust.
Raha taha on alati lihtne pugeda. Ma küll ei tea, mis rahad ja milline linna roll on Pärnu, Rapla või Kohtla-Järve/Jõhvi (Hito) tasemel noortetöö taga aga pakun, et pigem on küsimus entusiasmis ja tahtmises. Ilmselt on selles, et näiteks Raplast on taas saanud kõva korvpallikants, eeskätt Ruudu, Karbi jt. töö, mitte kellegi paks rahakott.
Toon näite jalgpallist. Näiteks Nõmme Kalju on viimastel aastatel panustanud noortetöösse kõvasti, on suurendatud noortegruppide arvu, värvatud hinnatud noortetreenereid - võib ju küsida, et milleks? Eesti meistritiitli peale saab mängida ka välismaalaste, välisklubidest kingasaanud koondislaste (Šišov, Neemelo, Bärengrub) ja muidu saadaolevate Eesti mängijatega (E. Puri, Kallaste). Aga mõeldakse pikemas perspektiivis ja laiemalt.
Muidugi võib Cramo mõelda,et milleks jamada, ostame sobival tasemel mängijad kokku. Aga nii Eesti korvpalli kui klubi enda tuleviku osas on see vale tee. Tippkorvpalli arendamine ei välista noortetööd. Ja mis veel rahasse puutub, siis Kalev/Cramo taoliselt klubilt nõuaks see suht väikest panust - rentida nädalas noortegrupile üks saaliaeg enam, võtta üks asjalik noortetreener juurde, teha suvel mõni laager, sõita Zalgirise poistega mõõtu võtma - need on Cramo taolise klubi jaoks kopikad. Isegi tartlased said asjast (küll hilinemisega) aru, et mängijaid ei tule niisama peale, peab ka midagi tegema selleks.
Seal on veel palju nüansse. Näiteks tekib korraliku ja ulatusliku noortetöö korral klubi ümber teatud kogukond, lapsed ja lapsevanemad, uued potentsiaalsed fännid aga ka sponsorid jne jne. Kõik sellised asjad mitmel pool mujal toimivad ja on ennast tõestanud, miks meil mitte?

Üldiselt paljuga nõus, aga see on juba midagi muud - süsteemi ehitamine, mis erineb tippklubi ehitamisest. Süsteemi ehitamine ei tähenda seda, et saadame noored VTB-d mängima, vaid kõik toimib omal tasemel. Meil laialt levinud arusaam noortetööst on selline, et võtame noori tippklubi pingile istuma, küll nad seal arenevad. Siis pole ka midagi imestada, et seis on täpselt selline nagu ta on. Loomulikult on klubisid, kus seda tippklubi faasi ei saagi kunagi olema, aga süsteem ise toimib hästi, samas saab tippklubi olemasolu süsteemi tekkimisele kaasa aidata. Kui tippklubi toodab tulemust, siis tuleb ka sponsorrahasid ning jätkub ka süsteemi ehitamiseks.

KalevRuus kirjutas: Olen täpselt vastupidisel seisukohal - peab küll! Ilma püramiidi alumise osata pole tegemist mitte klassikalises mõttes klubi vaid projektiga. Ammugi ei välista püramiidi terav tipp selle tugevat alust.
Raha taha on alati lihtne pugeda. Ma küll ei tea, mis rahad ja milline linna roll on Pärnu, Rapla või Kohtla-Järve/Jõhvi (Hito) tasemel noortetöö taga aga pakun, et pigem on küsimus entusiasmis ja tahtmises. Ilmselt on selles, et näiteks Raplast on taas saanud kõva korvpallikants, eeskätt Ruudu, Karbi jt. töö, mitte kellegi paks rahakott.

Ma omakorda pakun, et küsimus pole mitte entusiasmis või tahtmises, vaid hoopis selles, et on seatud teatud prioriteedid. Hetkel on selleks rahvusvahelise väljundi pakkumine tipptasemel, mistõttu on noortekorvpall jäänud tagaplaanile. Kindlasti oleks võimalus panna sarnaselt Raplaga põhirõhk noorte arendamisele, aga siis peaks meeskond ju oma taset paari nivoo võrra langetama. Kalevi puhul on olukord selline, et seda nivood langetada ei saa, sest siis tekiks paljudel sponsoritel ja poolehoidjatel hulk küsimusi. Me ei ole selline klubi, kellel on kohad eurosarjades automaatselt kindlustatud, neist tuleb hammastega kinni hoida. Küsimus on, et kas Eesti korvpallil on vaja ühte noortekorvpallil põhinevat tiimi või siis praegust Kalevit, mis annaks võimaluse end rahvusvaheliselt pildile mängida? Kõik ei saa noori kasvatada, vaid mõni klubi peab eesmärgiks võtma ka väljundi andmise noortele, kes suudavad juba pead hoida.

KalevRuus kirjutas: Toon näite jalgpallist. Näiteks Nõmme Kalju on viimastel aastatel panustanud noortetöösse kõvasti, on suurendatud noortegruppide arvu, värvatud hinnatud noortetreenereid - võib ju küsida, et milleks? Eesti meistritiitli peale saab mängida ka välismaalaste, välisklubidest kingasaanud koondislaste (Šišov, Neemelo, Bärengrub) ja muidu saadaolevate Eesti mängijatega (E. Puri, Kallaste). Aga mõeldakse pikemas perspektiivis ja laiemalt.
Muidugi võib Cramo mõelda,et milleks jamada, ostame sobival tasemel mängijad kokku. Aga nii Eesti korvpalli kui klubi enda tuleviku osas on see vale tee. Tippkorvpalli arendamine ei välista noortetööd.

Jalgpall on minu meelest natuke kehvapoolne näide. Esiteks on suurim erinevus see, et Kalju saab suure osa tulust ainuüksi eurosarjades osalemise eest, meil seisnevad eurosarjadega aga üksnes märkimisväärsed kulud. Pealegi saab EJL UEFA-lt veel lisanduvaid toetusrahasid, mis omakorda klubidele välja jagatakse (kunagi vaadati vist selle järgi, et kui palju noori noortegruppides on). Korvpallis kahjuks sellist tuluallikat pole. See annab märksa parema võimaluse ka mujale investeerida, eriti kui sa tead, et sul on iga aasta põhimõtteliselt korralik sissetulek kindel (sest olgem ausad, vaevalt Kalju eurosarjadest välja jääb), isegi kui sa näiteks meistritiitlist ilma jääd. Kalevi situatsioon nõuab aga alati tulemust - olgu selleks kas Eesti meistritiitel või VTB-s paar positiivset võitu, sest vastasel korral kipuvad sponsorrahad visalt kaduma ja terve projekt teeb sammu või mitu tagasi. Samuti tuleb arvesse võtta, et kui Kalju näiteks Meistrite Liiga eelringis peksa saab, kuid järgmine aasta kodused meistrivõistlused võidab, siis on neil seal koht (ja raha) järgmine aasta ikkagi kindel - kui Kalev aga saab eurosarjades aasta või paar pidevalt suuri pakke, siis mingi hetk on oht kohast ilma jääda. Seega Kalju tegevus on muidugi kiiduväärt, aga minu arust ei saa antud kontekstis jalgpalli ja korvpalli kõrvutada. Jalgpallis näikse minu meelest seljatagune märksa kindlam.

KalevRuus kirjutas:Ja mis veel rahasse puutub, siis Kalev/Cramo taoliselt klubilt nõuaks see suht väikest panust - rentida nädalas noortegrupile üks saaliaeg enam, võtta üks asjalik noortetreener juurde, teha suvel mõni laager, sõita Zalgirise poistega mõõtu võtma - need on Cramo taolise klubi jaoks kopikad. Isegi tartlased said asjast (küll hilinemisega) aru, et mängijaid ei tule niisama peale, peab ka midagi tegema selleks.
Seal on veel palju nüansse. Näiteks tekib korraliku ja ulatusliku noortetöö korral klubi ümber teatud kogukond, lapsed ja lapsevanemad, uued potentsiaalsed fännid aga ka sponsorid jne jne. Kõik sellised asjad mitmel pool mujal toimivad ja on ennast tõestanud, miks meil mitte?

Ma pakun, et tõenäoliselt on suudetud ka praegustele A- ja B-klassi mansadele ikka saaliaegu leida. Üldiselt ei ole asi ju nii lihtne. On vahe kas teha mingit asja niisama või teha mingit asja kvaliteetselt. Kui tahta kvaliteetselt teha, siis ei saa paraku läbi ajada sellega, et teha suvel mõni laager ja käia korra Žalgirise poistega mängimas. Siis tuleks luua terviklik süsteem (sh duubelmeeskond Meistriliigas), mis võtaks märkimisväärse summa. Kui veel edasi arendada, siis kuuluks siia juurde tegelikult ka klubi oma treeningkompleks, aga praeguses seisus on see vaid helesinine unistus. Kui tahta mingit kvaliteetset asja ajada, siis tuleks teha nagu Žalgirises või Hispaania klubide juures, kus loodud noortele kuttidele professionaalne olustik, et muretsema peaks vaid korvpalli pärast - teed pidevalt trenni ja ei pea muretsema, et homme näiteks vaja tööle minna. Niisama saaliaeg ja treener leida - ilmselt Kalevis praegu ongi selline säästuvariant.

Tartu näidet ma ka (veel) ei tooks - selle edukust saab hinnata alles siis, kui sealt ka reaalselt keegi mängumeheks on saanud. Praeguse seisuga on see vaid endaga kaasa toonud selle, et Tartu pole enam aastaid kullakonkurentsis ning pole kahjuks olnud ka Euroopas konkurentsivõimeline. Tagasiminek on minu meelest ilmne, sest kui kunagi võitlesid Tartu ja Kalev nagu võrdne võrdsega ja tihti oli Kalev kaotaja osapooleks, siis nüüd on Kalev eest ära saanud.

Tundub, et võistkond tegi (eile?) tiiru lasketiiru et "sihikud paika saada". Loodetavasti said hea lõdvestuse enne eelseisvaid mänge ja et ka pallid hakkavad korvi kukkuma.

Ma omakorda pakun, et küsimus pole mitte entusiasmis või tahtmises, vaid hoopis selles, et on seatud teatud prioriteedid. Hetkel on selleks rahvusvahelise väljundi pakkumine tipptasemel, mistõttu on noortekorvpall jäänud tagaplaanile. Kindlasti oleks võimalus panna sarnaselt Raplaga põhirõhk noorte arendamisele, aga siis peaks meeskond ju oma taset paari nivoo võrra langetama. Kalevi puhul on olukord selline, et seda nivood langetada ei saa, sest siis tekiks paljudel sponsoritel ja poolehoidjatel hulk küsimusi. Me ei ole selline klubi, kellel on kohad eurosarjades automaatselt kindlustatud, neist tuleb hammastega kinni hoida. Küsimus on, et kas Eesti korvpallil on vaja ühte noortekorvpallil põhinevat tiimi või siis praegust Kalevit, mis annaks võimaluse end rahvusvaheliselt pildile mängida? Kõik ei saa noori kasvatada, vaid mõni klubi peab eesmärgiks võtma ka väljundi andmise noortele, kes suudavad juba pead hoida

Ei saa endiselt aru, milleks vastandada tipp- ja noortekorvpalli? Miks peaks meeskond oma taset paari nivoo võrra langetama, et järelkasvu tekitada? Kus siin seos on? Kas Tau Ceramica, Joventudi, Zhalgirise või minu poolest Rapla tegemised meeste klassis kannatavad selle all, et neil ka noortetööd tehakse? Pigem ikka vastupidi.

Jalgpall on minu meelest natuke kehvapoolne näide.

Jah, ma tean kõiki neid nüansse, millest räägid. Aga mu näide puudutas midagi muud, ega need UEFA rahad ei sunni klubi seda raha just noortetöösse investeerima.
Jalka näidetega jäkates oleks paslik veel Narva Transi ja Sillamäe Kalevi näide. Alati on mängitud vaid sisseostetud meeste peale ja tulemusena on Trans mudas, Sillamäe veel sadamarahadega on tegija. Levadia alustas samamoodi metalliärimees Levada egoprojektina õnneks aga pandi ka püramiid paika, noortetöö on tasemel ja nüüd on meeskonnas enamus noori ja perspektiivikaid oma klubi kasvandikke, ka peale peasponsori p...kukkumist? Mis on jätkusuutlikum?

Ma pakun, et tõenäoliselt on suudetud ka praegustele A- ja B-klassi mansadele ikka saaliaegu leida. Üldiselt ei ole asi ju nii lihtne. On vahe kas teha mingit asja niisama või teha mingit asja kvaliteetselt. Kui tahta kvaliteetselt teha, siis ei saa paraku läbi ajada sellega, et teha suvel mõni laager ja käia korra Žalgirise poistega mängimas. Siis tuleks luua terviklik süsteem (sh duubelmeeskond Meistriliigas), mis võtaks märkimisväärse summa. Kui veel edasi arendada, siis kuuluks siia juurde tegelikult ka klubi oma treeningkompleks, aga praeguses seisus on see vaid helesinine unistus. Kui tahta mingit kvaliteetset asja ajada, siis tuleks teha nagu Žalgirises või Hispaania klubide juures, kus loodud noortele kuttidele professionaalne olustik, et muretsema peaks vaid korvpalli pärast - teed pidevalt trenni ja ei pea muretsema, et homme näiteks vaja tööle minna. Niisama saaliaeg ja treener leida - ilmselt Kalevis praegu ongi selline säästuvariant.

Selles viga ongi, et praegu on mingi säästuvariant. Eesti esiklubi peaks enamat suutma. Arvan ikkagi, et asi jääb tahtmise taha. Mul endal sugulane käib koolis jalgpalliklassis, tehes mõnel päeval seega kaks trenni päevas, omandades ka kohtunikupaberid jne - miks ei võiks Kalev üritadagi sarnast asja läbi suruda? Ehk on võimatu aga kas on proovitudki? Ehk saaks koostööd teha Audentesega?
Selge see, et sellest ei piisa, et teha mõni laager ja korra aastas Leetu sõita. Tuleks lihtsalt kasutada riiklike või kohaliku omavalitsuse poolt loodud kvantiteedile rõhuvat süsteemim (pearahad jne), panustades omapoolselt kvaliteeti. Miks ei võiks olla nii, et noore c-klassi korvpalluri jaoks on Cramo noortetöö samasuguse kvaliteediga nagu on sama klubi meeste tasemell mängud VTBs või eurocupis?

Ma omakorda pakun, et küsimus pole mitte entusiasmis või tahtmises, vaid hoopis selles, et on seatud teatud prioriteedid. Hetkel on selleks rahvusvahelise väljundi pakkumine tipptasemel, mistõttu on noortekorvpall jäänud tagaplaanile.

Mul tekib siis kohe küsimus, kellele sellist väljndust pakutakse? Hetkeseisuiga on meil siis miljonieurone projekt, mille eesmärgiks on kahele eestalsele (Veidemann ja Sokk) mänguaega pakkuda. Kuidagi vähe ei ole selle raha juures? Kui ta ikkagi pakub nii head väljundit, nagu siin mõned väidavad, siis miks lahkusid meeskonnast Dorbek ja Arbet?

Kui Kalev noortetööga ei taha/ei suuda tegelda, siis pole tegemist ka tõsiseltvõetava KLUBIGA vaid tipp-spordi projektiga. Mis on selle oht: Äkki näiteks 5 aasta pärast ülteb Cramo peakorter, et aitab küll mehed, paneme pillid kotti. Kuna Cramol pole mingit püramiidi väljaarendatud ega ole saanud endale KOV tuge, siis tähendaks see automaatselt ka klubi eksistentsi lõppu. Tartus õnneks sellist stsenaariumi ettetulla ei saa

Kui Kalev noortetööga ei taha/ei suuda tegelda, siis pole tegemist ka tõsiseltvõetava KLUBIGA vaid tipp-spordi projektiga. Mis on selle oht: Äkki näiteks 5 aasta pärast ülteb Cramo peakorter, et aitab küll mehed, paneme pillid kotti. Kuna Cramol pole mingit püramiidi väljaarendatud ega ole saanud endale KOV tuge, siis tähendaks see automaatselt ka klubi eksistentsi lõppu. Tartus õnneks sellist stsenaariumi ettetulla ei saa

Täpselt nii. Kui ma oleksin potentsiaalne sponsor ja näeksin, et sel aastal tulemust ei tule, oleks lihtsam ära öelda kui siis, kui näen, et praegu pole ehk parimad ajad aga kohe on peale kerkimas kamp noori ja vihaseid 17- aastaseid vendasid ja seda ka järgmistes ja ülejärgmistes vanuseklassides.
Kes arvab, et see on minu luulu - umbes nii rääkis mulle üks ettevõtja kes toetas ühe teise ala sportlasi. Nägi lihtsalt perpektiivi, teatud inimeste tahtmist ja pani õla alla.

michaelEP kirjutas:Ma omakorda pakun, et küsimus pole mitte entusiasmis või tahtmises, vaid hoopis selles, et on seatud teatud prioriteedid. Hetkel on selleks rahvusvahelise väljundi pakkumine tipptasemel, mistõttu on noortekorvpall jäänud tagaplaanile.

Mul tekib siis kohe küsimus, kellele sellist väljndust pakutakse? Hetkeseisuiga on meil siis miljonieurone projekt, mille eesmärgiks on kahele eestalsele (Veidemann ja Sokk) mänguaega pakkuda. Kuidagi vähe ei ole selle raha juures? Kui ta ikkagi pakub nii head väljundit, nagu siin mõned väidavad, siis miks lahkusid meeskonnast Dorbek ja Arbet?

Kui Kalev noortetööga ei taha/ei suuda tegelda, siis pole tegemist ka tõsiseltvõetava KLUBIGA vaid tipp-spordi projektiga. Mis on selle oht: Äkki näiteks 5 aasta pärast ülteb Cramo peakorter, et aitab küll mehed, paneme pillid kotti. Kuna Cramol pole mingit püramiidi väljaarendatud ega ole saanud endale KOV tuge, siis tähendaks see automaatselt ka klubi eksistentsi lõppu. Tartus õnneks sellist stsenaariumi ettetulla ei saa

Hakkab pihta. Taome ühte rauda, aga eelnevaid mõistlikke argumente lugeda ei viitsi. Esiteks, jällegi need võrdlused Tau, Zalgirise jne meeskondadega, teisest otsast Raplaga. Pole mõtet võrrelda end nende meeskondadega, ühest küljest saab Zalgiris üksi Kaunase säästueelarvest 2 miljonit eurot. Rapla keskendubki ju ka ühele asjale- noortetöö, selleks, et nt Tarvagagi ühele pulgale jõuda e euro nõrgimat sarja mängida- see jääb praegu unistuseks. Kogu Demarri point selles ongi, et antud asjaolude juures nagu praegu on on kahjuks võimalik sead üht prioriteeti mitte mitut asja korraga hästi. Ausõna, unustage ära need Kaunase ja Barca näited, neil ei ole mõtet. Isegi Hispaanias on omad meeskonnad, kes mängivad keskmisel tasemel ACBd ja samas on neil akadeemia, kus kasvatatakse sisuliselt Realile ja Barcale mehi, kuid rahvusvahelisele areenile väga ei pürita, selleks jääb vahendeid puudu (hea näide Vallodolid). Väga headel aegadel paar hooaega võib-olla suudetakse mõlemat, aga siiski toimib divison of labor ka seal. Sama nt Itaalias (Milano, siena jt).
Pearaha argumendi kohta võiks üleda, et enne võiks uurida, mis need summad on. Ja selle raha eest saabki midagi sellist, mis Cramol seal allpool enam-vähem on.

Ja nüüd siis see väljund. Oleks nagu papagoi, aga ma ükskord ütlen veel välja- minu meelest Cramo VTB jt liigadeta me EMil 2015 ei mängiks. Selle kohta mul muud tõendust pole kui Salumetsa, Levkoi ja Ruudu arvamused, aga need on piisavad imho. Ja ainuüksi Veidemani taas üles vedamine oleks neid pingutusi ja kaotusi VTBs ja Eurocupis väärt või mis?
Üldiselt mind ikka hämmastab, et üldse see teema, et kas peaks meil olema klubi, kes mängib VTBd ja eurocupi (ja neid ei mängi hetkel vähema kui 5 välismaalasega, midagi ei ole teha) on teema. Ja neid kohti ei jaotata seal sel alusel, et tooge oma noored platsi mis sest, et 40ga tappa saate. Hämmastav.
Dorbeku ja Arbeti näited on demagoogia, sellega ma ei viitsi isegi vaielda (alustades sellest, et Arbet äkki tänu sellele, et ta VTBd siin mängis, üldse Kreeta klubilt pakkumise saigi. Sama kehtib nt Taltsi kohta Rockilt, vaevalt oleks tal sellised klubid hetkel ette näidata olnud, kui Tartu oleks piirdunud Balti liiga ja omade poistega).

Edit: et ei jääks nüüd vale muljet mingist meeletust vastasseisust. Pole kahtlustki, et eesmärgiks peab olema alati kõiki asju paremini teha ning see kehtib ka klubide noortetüü osas. Keegi ei vaidle ju vastu, et ideaalis võiks asjad paremini olla, küll aga väidan mina, et Eesti mudel võiks olla mõistlik ressursside ja ülesannete jaotus e kui kõike korraga ei saa, siis keskendutakse sellele, mis on tugevus, aga pidades silmas seda, et Eestis tervikuna oleks kõik eesmärgid, mis kossu juures käivad, kaetud. Noortetöö, kontakt suure kossuga, noorteliigad, aga ka normaalne väljund. Teine mudel oleks, et nn tippklubid teevad kõike ja vastutavad ka kõige eest. siis võiks olla selleks ka avalikke vahendeid.

michaelEP kirjutas:Ma omakorda pakun, et küsimus pole mitte entusiasmis või tahtmises, vaid hoopis selles, et on seatud teatud prioriteedid. Hetkel on selleks rahvusvahelise väljundi pakkumine tipptasemel, mistõttu on noortekorvpall jäänud tagaplaanile.

Mul tekib siis kohe küsimus, kellele sellist väljndust pakutakse? Hetkeseisuiga on meil siis miljonieurone projekt, mille eesmärgiks on kahele eestalsele (Veidemann ja Sokk) mänguaega pakkuda. Kuidagi vähe ei ole selle raha juures? Kui ta ikkagi pakub nii head väljundit, nagu siin mõned väidavad, siis miks lahkusid meeskonnast Dorbek ja Arbet?

Kui Kalev noortetööga ei taha/ei suuda tegelda, siis pole tegemist ka tõsiseltvõetava KLUBIGA vaid tipp-spordi projektiga. Mis on selle oht: Äkki näiteks 5 aasta pärast ülteb Cramo peakorter, et aitab küll mehed, paneme pillid kotti. Kuna Cramol pole mingit püramiidi väljaarendatud ega ole saanud endale KOV tuge, siis tähendaks see automaatselt ka klubi eksistentsi lõppu. Tartus õnneks sellist stsenaariumi ettetulla ei saa

Väljundit pakutakse eestlastele, kes on piisavalt heale tasemele tõusnud, et eurosarjas pallida. Asi pole selles, et hetkel on kaks eestlast sellist, kes selle taseme ära kannatavad (ei arvanud siia Kangurit, Arbetit, Venet jne), vaid selles, et selline võimalus üleüldse olemas on. Kui Kalev nüüd asjad koomale tõmbaks ja suurtest liigadest loobuks, siis mis meie korvpallist järgi jääb? Me ääremaastuks ära ja oleks vaid üheksa klubi, kes mängivad meistrivõistlusi ja Balti liigat Läti ja Leedu teise ešeloniga, heal juhul üks-kaks klubi ka EuroChallenget. Selge on see, et taolises olukorras oleks noortel palju-palju raskem korralikule välisklubile silma jääda ja välismaal hea leping teenida - see mõjutaks aga koondise taset. Ei saa päris niimoodi olla, et kõik üheksa klubi toodavad nüüd suure pühendumisega noori, aga unustavad sootuks ära selle, milleks nad neid toodavad. Praegu on Kalevil jalg ukse vahel ja seda ei tohi sealt ära tõmmata.

Eesti korvpalli probleem ei ole selles, kas Kalevil on tipptasemel noortemeeskond või mitte, vaid selles, et enamus ülejäänud klubidest on amatöörlikul tasemel. Noored tulevad alt üles, aga nad ei arene enam mingi hetk edasi, kuna puudub professionaalsus ja hea liigatase. Loogiline oleks see, et teised klubid on ka enamvähem professionaalsel tasemel (mis omakorda tõstaks ka liiga taset) ja teevad head, kvaliteetset tööd. Kui sealt siis kerkib mõni talent esile ja liidriks, siis oleks järgmine loogiline samm suurepärast rahvusvahelist väljundit pakkuv Kalev, sealt omakorda edasi juba mõni tugev välisklubi (a'la nagu Kangur Asvelisse liikus või Arbet Kreekasse). Muidugi oleks tore, et Kalevil on ka tugev noortesüsteem, aga kui valida kas hetkel see või praegune pakutav väljund, siis tuleks kindlasti valida teine.

Ja Tartus ei ole tõesti korvpalli hääbumise ohtu kui sellist, kuna ollakse seotud akadeemilise spordiklubiga. Samas on astutud mitu sammu tagasi, kui vaadata viimaste aastate tulemusi.

RIXile: Hämmastav, kuidas saab antud küsimuses nii lühinägelik olla. Kumb siis sulle on tähtsam, kas Eesti korvpalli tervikuna arendamine või üksikud võidud VTB-s (mida, sel hooajal on täpselt 0), mis saavutatakse peamiselt leegionäirdest meeskonna toel.

Ja mingid argumendid, et võidud toovad publiku saali ja tekitavad huvi, on ausaltöeldes naeruväärsed .Esiteks ei saa me ka leegionäirdega võite, kuna et sooritada järgmist tasemehüpet, oleks eelarvet vaja suurendada mitte mõnesaja tuhande euro, vaid mõne miljoni euro võrra..


Ehk äkki näeks natukese suuremat pilti ja ei hooliks niivõrd sellest, kas saame VTB-s 2 või 4 võitu, vaid sellest, et ka uusi hea tasemega mehi pealekasvaks. Endiselt väidan, et Kalev/Cramost ei ole ükski mees koondisesse pääsenud. Praegused põhimehed on mängumeheks kasvanud vanas Kalevis või Nybitis, lisaks erandina Veidemann ja Vene.


Aga okei, ma ei vitisi sellel teemal enam diskuteerida. Kui sulle on sedavõrd oluline, et me ei oleks VTB_s viimased, vaid näiteks eelviimased (ja seda kasvõi 10 leegionäri toel), siis ei olegi meil milleg üle diskuteerida (ja palun nüüd jätta jutud, kuidas Cramo koosseis lubaks heidelda play-off kohas eest)

Rixi ja Demarri puhul on arusaamatu see, et justkui oponeeritakse väitele, et Cramo ei peaks VTB-d või üldse kõrgemal tasemel mängima. Kes seda öelnud on? Jutt on pigem sellest,et kasutegur võiks teatud asjaoludel senisest veelgi suurem olla.

Rix kribab, et unustage ära need Zhalgirise ja Barca näited, mõeldes noortekorvpalli. Et ei tohi suuremalt mõelda või? Sellise loogika alusel tuleks ära unustada ka VTB ja Eurocupi ambitsioonid ning Balti liigasse tagasi kolida. Püha taevas, jutt on ju esialgu sellest, et Cramo taolise klubi järelkasv peaks olema vähemalt Eesti tipus mitte omavanuste esiliigas! Ja endiselt jääb arusaamatuks see prioriteetide jutt, miks ikkagi üks välistab teist? Küsimus ka Demarrile: mis mõttes on valida see või teine nagu sa kirjutasid? Kas on kuidagi vastuolus, et Cramo mängib edukalt VTB sarja aga A-klassi poisid on Zhalgirise või VEFi poistega samal tasemel, igas vanuseklassis on paar-kolm kutti noortekoondises jne?

michaelEP kirjutas:RIXile: Hämmastav, kuidas saab antud küsimuses nii lühinägelik olla. Kumb siis sulle on tähtsam, kas Eesti korvpalli tervikuna arendamine või üksikud võidud VTB-s (mida, sel hooajal on täpselt 0), mis saavutatakse peamiselt leegionäirdest meeskonna toel.

Ja mingid argumendid, et võidud toovad publiku saali ja tekitavad huvi, on ausaltöeldes naeruväärsed .Esiteks ei saa me ka leegionäirdega võite, kuna et sooritada järgmist tasemehüpet, oleks eelarvet vaja suurendada mitte mõnesaja tuhande euro, vaid mõne miljoni euro võrra..


Ehk äkki näeks natukese suuremat pilti ja ei hooliks niivõrd sellest, kas saame VTB-s 2 või 4 võitu, vaid sellest, et ka uusi hea tasemega mehi pealekasvaks. Endiselt väidan, et Kalev/Cramost ei ole ükski mees koondisesse pääsenud. Praegused põhimehed on mängumeheks kasvanud vanas Kalevis või Nybitis, lisaks erandina Veidemann ja Vene.


Aga okei, ma ei vitisi sellel teemal enam diskuteerida. Kui sulle on sedavõrd oluline, et me ei oleks VTB_s viimased, vaid näiteks eelviimased (ja seda kasvõi 10 leegionäri toel), siis ei olegi meil milleg üle diskuteerida (ja palun nüüd jätta jutud, kuidas Cramo koosseis lubaks heidelda play-off kohas eest)

Must ja valge. Kogu argument, et kui Cramo panustaks selle leegionärdiele makstava raha kuskile noortesüsteemi, siis...
Koondisest. Mis argument see koondisesse pääsemine üldse on? Asi on ikka selles, et koondisesse pääsedes ja seal mängides astutakse samm edasi e mehed saavad tugevamaks ikka kõrgetes liigades mängides ja sellega ka saab tugevamaks koondis? Koondisesse pääsemine pole siinkohal mingi küsimus ju, vaid selles, et seal ka midagi ära tehakse. Mängumeesteks kasvati Nybitis. Tore. Sokk kohe tuli Nybitist ja lammutas koondises. Talts tuli Tallinna Kalevist ja lammtas koondises ja läks sealt välismaale? Arbet sama lugu? Arusaamatu jutt, ausalt öldes.

Sa lihtsalt ei viits Demarri ja minu argumente lugedagi ja lahmid oma agendat- keegi pole paotanud sõnakestki VTB play-offist, vaid tegelikult ellujäämisest sel tasemel (eurocup, VTB) ja hetkel on reaalsus see, et neis sarjades ellujäämises on vaja palgata min 5 leegionäri. Midagi ei ole teha. A võib ka pallida Palangas kummipallidega ja noortega, küll siis koss kasvab ja mühiseb eestis, noored muudkui arenevad ja ajakirjanikud teevad suuri kiitvaid lugusid ja massid tormavad Valmierat vaatama.

Kogu point- aste korraga. Hetkel tuleb nui neljaks hoida kinni sellest, kuhu me välja oleme jõudnud ja aste astel proovida parandada muid asju järgi, seda avaliku sektori toel. Veelkord, loe Demarri eelmist posti.