BC Kalev/Cramo - foorum

Kogu point minuarust on ju selles, et oleks ka 5 aasta pärast põhjust lemmikklubile kaasa elada. Praegu ma ei näe, et klubil selge plaan selles suhtes on. Ma eibräägibsiin akadeemiast vaid perspektiivikat noorte endaga sidumisest ning neile mängu ja treeningtingimuste loomine. Praegusel juhul olemenikka projektivõistkond

Indrek kirjutas:Ma ei saa aru, miks Cramole surutakse noorte kasvatamist ja nn. akadeemia loomise ideed peale. Olen nõus, et teema oleks aktuaalne, kui linna/riigi vms. "rahvaraha" oleks eelarve oluline komponent, kuid hetkel toimetab klubi erakapital ja seega lähtub omanike heaksnägemise järgi. Peaksime olema õnnelikud, et Eestis on klubi, mis lööb kaasa sellisel tasemel ja pakub reaalselt võimalust eestlastel selles seltskonnas kaasa lüüa (ole ainult mees ja mängi välismängijad üle, kuid kui tase ei kannata, siis on võimalus aste allpool Rockis ja sealt edasi Rakveres toimetada).

Jälle sama argument ja sama vastandamine - et tippkorvpalliga tegelemine välistab justkui elementaarse noortetöö.
Korra vist olen varem öelnud, et kõikide klubide noortegruppe finantseerib eeskätt maksumaksja. Raplas või Kohtla-Järvel tehakse selle raha eest head, Cramos aga sitta tööd. Samuti peab taas rõhutama, et me ei räägi isegi mingist akadeemiast vaid esialgu sellest, et Cramo noored toksivad omavanuste esiliigas!

Ja point- seda poolt miljonit ei ole kahjuks kuskilt võtta, isegi maadeldakse eelmiste hooaegade võlgadega ja eurosarja nõudmisi täidetakse hambad ristis. See raha saadakse kokku erasektorist ja seda on ilmselgelt vähe, et isegi mingi elementaarse baasi ehitamisele mõelda. Seega, võtmesõnaks võiks olla koostöö mõne teise klubiga, nn vahelüliga, keda siis jõudumööda toetatakse.

Nagu öeldud, polegi siin vaidluses olnud läbiv mingite hiigelsummade eraldamine. Arusaadav, et rahalised võimalused on piiratud. Jutt on sellest, et mängiks vähemalt Eestis omavanuste tipus ning see ei nõua mingeid ulmesummasid vaid tahtmist. Siis võiks edasi vaadata. Kusjuures ma ei välista, et sel juhul nõustuks mõni sponsorgi rohkem oma rahakotiraudu avama. Ta peaks selleks aga eelnevalt veenduma, et "töö käib" nagu Sõber ütleb.
Ehk saaks näiteks teha tõesti koostööd näiteks mõne sellise klubiga kus asjad toimivad aga kus oma esindusmeeskonda pole? Näiteks Viimsis on kõva noorteklubi. Panustades ka omaltpoolt aga mitte pool miljonit vaid esialgu näiteks kümme tuhat. Lihtsalt üks variant või uitmõte. Ehk saaks teha koostööd mõne kooliga, teha näiteks korvpalliklass nagu on jalkas ja vist Ülenurmes või kusagil ka Rocki puhul. Käies näiteks paar korra aastas meeskonnaga kohapeal nagu paar aastat tagasi Cramo vist ühes lastekodus jõulude ajal käis? Ma arvan, et võimalusi mis nõuaks pigem pigem tõsist soovi mitte tohutut rahakotti, on palju. Rõhutan, et need on lihtsalt näited, mida ei pea nüüd kontekstist välja rebima.

Hetkel pole seda ega teist ega kolmndat ning vaadates hetkeseisu on kõige olulisem siiski, et eesti korvpall hoiab hambad krampis ikkagi mingit otsapidigi kinni Euroopa tippkorvpallist, et kas või Veidemanil, Sokul (minu pärast isegi Kajupangal vms) oleks võimalus sel areenil mängida.

Jah, see on väga vajalik aga mis saab siis, kui Veideman või Sokk peaks järgmisel hooajal välismaale minema? Kaks varianti - kas mängidagi ainult välismaalastega või üritada ülemaksmise hinnaga mõnda piisavalt tasemel eestlast Kalevisse meelitada, et saaks vähemalt rääkidagi, et VTB-d ja eurocupid on meile väga vajalikud väljundid jne. Sest ainult välismaalaste puhul seda rääkida oleks ju koomiline, praegu Veidekas ja Sokk selles mõttes päästavad.
Muidugi, sellisel juhul poleks parata midagi, aasta või kahega midagi ei muuda. Aga mina ja mitmed teised olemegi siin rääkinud pikemast perspektiivist.

See võiks minna Rocki teema alla, aga hetkel sobib just siia. See on tänane Liinati kommentaar eilsele kaotusele. Ehk siis nemad on võtnud selge suuna nö klubiliseks tegevuseks ja selle kõrvalt profispordi võidujooksus on juba alla antud.

Igat Liinati sõnavõttu ei peaks päris püha tõe pähe võtta nagu me varasemastki teame. Midagi peab ju tappasaamise korral ütlema. "Profispordi võidujooksus" on võrreldes näiteks Cramoga alla antud kahe märkssõna tõttu - VTB ja BBL. Pole vist mõtet lahti seletadagi. Kusjuures:1) noortesüsteemi hakati Rockis ehitama aastaid tagasi, kui veel võidujooksust polnud juttugi 2) kui jutt Dorbeki väidetavast megapalgast võrreldes Cramoga, millest siin foorumis juttu oli, vastab tõele, on see võidujooksu jutt üsna naljakas.

michaelEP kirjutas:Ausalt öeldes on mul raske aru saada teie argumentidest, kes te väidate, et mängijate kasvatamine on halb. Pigem tundub mulle, et te olete kui prillidpeas cramo-jüngrid, kes meeskonnas ühtegi puudust ei näe ja Valdmaa sõna on seaduseks.

Kuidagi meelevaldne pole ühe temaatika puhul taolisi üldistavaid hinnanguid, a'la prillidpeas cramo-jüngrid, jagada? Ma võin näiteks enda eest öelda, et nii mõnigi asi häirib Kalevi puhul (näiteks Kanguri võlajama, suhtlemine meediaga jne). Kriitiline tuleb olla põhjusega, kuid vahel tuleb asju vaadata laiemas perspektiivis.

Nagu Rix juba mainis, siis asi on klubipoolsete valikute tegemises: kas hoida nüüd ja praegu end tippkorvpalli lähistel või tõmmata esindusmeeskonna kulusid alla ning keskenduda noortetöö rajamisele. Keegi pole mitte kunagi ja mitte kuskil väitnud, et noorte kasvatamine oleks halb - paluks tsiteerida, kui on keegi kuskil niimoodi väitnud, sest mina tõesti pole näinud.

Ma olen seda juba ilmselt lõpmatuseni korranud, aga on vahe kas teha lihtsalt noortetööd või teha kvaliteetset noortetööd. Viimane variant nõuaks meie oludes eelarvest oluliselt suurema hulga raha. Kui hakata sellist teed käima, siis tuleks püsti panna korvpalliakadeemialaadne moodustis, kus oleks tasemel infrastruktuur (saal, ühiselamu jm), korralik taustsüsteem (treener, füsiod, füüsilise ettevalmistuse treener jne). Samuti tuleks mõelda välja stipendiumide maksmise süsteem, sest kui tahta noortelt päevasel ajal korvpallile (ja õppimisele) keskendumist, siis ei ole eriti mõistlik nõuda, et raha teenimiseks öösel tööl käiakse. Rääkimata olmekuludest (igapäevane söök, transport mängudele, võistlusvormid ja muu taoline vajalik kraam). See on minu arvates Eesti noortekorvpalli üks suuremaid puudusi, et puudub professionaalsus ja paljud ei näe korvpalli tõsiseltvõetava karjäärivalikuna - seetõttu võiks igasugused võrdlused näiteks Leeduga ära unustada, kuna seal on korvpall teistsuguses staatuses ning paljude noorte jaoks on korvpalluriks saamine omaette eesmärgiks. Tsiteerin ühte Hispaaniasse siirdunud Eesti noorkorvpallurit: „See on väga suur samm ja kui minust saab korvpallur, siis üks kõige tähtsamaid samme minu karjääris. Siin on koos noored, kes kõik tahavad professionaalseteks mängijateks saada, mitte ei ole lõvisid, kes katsuvad ennast ainult vormis hoida, et siis äkki saab korvpalluriks.”

Kalevis tuleks luua enamvähem sarnane keskkond, kus poistel tekiks kindel siht (ja konkurents) korvpalluriks saada. Mitte a'la Schleicher, kes kord viitsis ja siis jälle mitte. Hispaania ja Itaalia klubidel on sessuhtes ka palju kergem, et neil on veel mitmeid duubelklubisid, kus anda heal tasemel mänguaega noortele, keda soovitakse vaikselt põhimeeskonda integreerida. Rääkimata siis antud riikide absoluutsetest tippklubidest, kellel on lisaks enda madalamates liigades mängivatele farmmeeskondadele võimalus saata noori rendile ka teistesse meistriliiga meeskondadesse, kus nad saavad tugevaid mänge. See, kui Kalev saadab mängija aastaks Raplasse, pole minu meelest päris sama ja seega tuleks ilmsesti luua duubelmeeskond, mis võtab samuti piisavas koguses ressurssi, kuid vähemalt hoitakse sama joont ja töökvaliteet oleks pidevalt kontrolli all.

Võib ju muidugi öelda, et Kalev võiks praegu esmalt omaealiste tippu jõuda, aga tegelt on sinna varasemalt jõutud ning see tee on ära proovitud. Ei olnud märkimisväärset tolku. Variant ongi kas proovida ikka edasi vanu variante või proovida midagi totaalset uut. Vana polnud efektiivne, uus on aga kulukas.

KalevRuus kirjutas: 2) kui jutt Dorbeki väidetavast megapalgast võrreldes Cramoga, millest siin foorumis juttu oli, vastab tõele, on see võidujooksu jutt üsna naljakas.

Jah ametlikel andmetel peaks Skele saama 500 euri kuus, ja sedagi läti kohtu andmetel ei suudeta välja maksta siis ja kuna Dorbek ei ole leegionär ja peaks leppima väiksema palgaga siis tõesti häbi Rockile ,et pakkus täisjõus mehele rohkem palka kui Tallinnas saavad kassapidajad, häbi Rock, oleks pidanud ikka 300 euri kuus pakkuma Dorbekule.

RK kirjutas:

KalevRuus kirjutas: 2) kui jutt Dorbeki väidetavast megapalgast võrreldes Cramoga, millest siin foorumis juttu oli, vastab tõele, on see võidujooksu jutt üsna naljakas.

Jah ametlikel andmetel peaks Skele saama 500 euri kuus, ja sedagi läti kohtu andmetel ei suudeta välja maksta siis ja kuna Dorbek ei ole leegionär ja peaks leppima väiksema palgaga siis tõesti häbi Rockile ,et pakkus täisjõus mehele rohkem palka kui Tallinnas saavad kassapidajad, häbi Rock, oleks pidanud ikka 300 euri kuus pakkuma Dorbekule.

Ei tasu südamesse võtta. Natuke makstakse rohkem, ei midagi erilist, pigem oli asi ka mänguajas ja rollis- Arbeti, Veideman ja Škele kõrval (pluss Kajupank)... kukkus välja pisut teisiti.
Kahju on pigem sellest, et Dorbek oli ja on (ka enne vigastust) siiski augus, mis augus ning kahjuks on kõige olulisemad mängud hetkel käes.

Demarr, luba esitada mõned küsimused, mida olen ka varem küsinud aga milele pole eriti vastuseid saanud.
1. Mis hiigelsummad on kasutada neil noortega tegelevatel klubidel kus asjad toimivad, vähemalt Kalev/Cramoga võrreldes (Rapla, Pärnu, Hito, Soku kool jne)?
2. Mis stipendiumitest sa räägid, kui jutt on eeskätt tasemel laste- ja noortegruppidest miniklassist A-klassini?
3. Kui aga rääkida juba napilt täiskasvanuikka jõudnud mängijatest, siis sellele samale Schleicherile ju tõesti leiti kõik need võimalused. OK, antud isiku, kuidas viisakalt öelda, eripärade tõttu asi ei toiminud. Aga kas sellest peab järeldama, et edaspidi ei peaks üritama võimeka noormängijaga sama varianti kasutada (pikem leping, vajadusel ühikakoht jne) Ja kas me räägime siingi mingitest ulmesummadest, mis on tõesti ülejõukäivad?
4. Kuidas on lood tippkorvpalli arendamisega vastuolus või on üldse võimatu eelmises postituses toodud ja pigem tahtmist kui raha nõudvate võimalustega (koostöö toimivate noorteklubidega, koolidega, ehk KOV-iga jne)?
5. "võiks igasugused võrdlused näiteks Leeduga ära unustada, kuna seal on korvpall teistsuguses staatuses ning paljude noorte jaoks on korvpalluriks saamine omaette eesmärgiks" - a)kui Leedu näide ei sobi, siis kas Läti ka mitte? b)kas oled kursis, millises staatuses ja millise kandepinnaga oli (noorte)jalgpall Eestis 20 aastat tagasi võrreldes praegusega? Kas sa ei arva,et nö paratamatusega leppimise korral oleksime samas seisus ka praegu?
6."Võib ju muidugi öelda, et Kalev võiks praegu esmalt omaealiste tippu jõuda, aga tegelt on sinna varasemalt jõutud ning see tee on ära proovitud. Ei olnud märkimisväärset tolku." - et korra prooviti noortetööd aga kohe erilisi tulemusi ei tulnud, seega paneme poe kinni? Vägev.

Kokkuvõtteks ütleks, et ma mäletan hästi kuidas sama suhtumine oli ka juba 90-tel. Eeskätt korvpalliliidu aga ka klubide, mõnede tuntud treenerite jne tasandil. Tulemus on see, et enimharrastatud spordialadest on korvpall kõige enam alla käinud. Vahemikus 1991-1993 tulime Liidu meistriks, mängisime Euroliigas ja olime EM-il kuuendad. Mida saavutasid sel ajal lätlased? Midagi. Ja mis on seis nüüd?

KalevRuus kirjutas:Demarr, luba esitada mõned küsimused, mida olen ka varem küsinud aga milele pole eriti vastuseid saanud.
1. Mis hiigelsummad on kasutada neil noortega tegelevatel klubidel kus asjad toimivad, vähemalt Kalev/Cramoga võrreldes (Rapla, Pärnu, Hito, Soku kool jne)?
2. Mis stipendiumitest sa räägid, kui jutt on eeskätt tasemel laste- ja noortegruppidest miniklassist A-klassini?
3. Kui aga rääkida juba napilt täiskasvanuikka jõudnud mängijatest, siis sellele samale Schleicherile ju tõesti leiti kõik need võimalused. OK, antud isiku, kuidas viisakalt öelda, eripärade tõttu asi ei toiminud. Aga kas sellest peab järeldama, et edaspidi ei peaks üritama võimeka noormängijaga sama varianti kasutada (pikem leping, vajadusel ühikakoht jne) Ja kas me räägime siingi mingitest ulmesummadest, mis on tõesti ülejõukäivad?
4. Kuidas on lood tippkorvpalli arendamisega vastuolus või on üldse võimatu eelmises postituses toodud ja pigem tahtmist kui raha nõudvate võimalustega (koostöö toimivate noorteklubidega, koolidega, ehk KOV-iga jne)?
5. "võiks igasugused võrdlused näiteks Leeduga ära unustada, kuna seal on korvpall teistsuguses staatuses ning paljude noorte jaoks on korvpalluriks saamine omaette eesmärgiks" - a)kui Leedu näide ei sobi, siis kas Läti ka mitte? b)kas oled kursis, millises staatuses ja millise kandepinnaga oli (noorte)jalgpall Eestis 20 aastat tagasi võrreldes praegusega? Kas sa ei arva,et nö paratamatusega leppimise korral oleksime samas seisus ka praegu?
6."Võib ju muidugi öelda, et Kalev võiks praegu esmalt omaealiste tippu jõuda, aga tegelt on sinna varasemalt jõutud ning see tee on ära proovitud. Ei olnud märkimisväärset tolku." - et korra prooviti noortetööd aga kohe erilisi tulemusi ei tulnud, seega paneme poe kinni? Vägev.

Kokkuvõtteks ütleks, et ma mäletan hästi kuidas sama suhtumine oli ka juba 90-tel. Eeskätt korvpalliliidu aga ka klubide, mõnede tuntud treenerite jne tasandil. Tulemus on see, et enimharrastatud spordialadest on korvpall kõige enam alla käinud. Vahemikus 1991-1993 tulime Liidu meistriks, mängisime Euroliigas ja olime EM-il kuuendad. Mida saavutasid sel ajal lätlased? Midagi. Ja mis on seis nüüd?

1.Polegi. Aga nad ei mängi ka ju selliseid liigasid e teevad ühte asja ja seda hästi või pigem hästi. Alati saab paremini. Hitol ei ole isegi selliseid võimalusi, et esindusmeeskond korralikult treenida saaks. Rapla ei suutnud nt Nurgerile pakkuda individuaaltreenerit, mis nüüd mehega suisa imet on teinud nagu ajakirjandusest lugeda võib. Jne jne. Cramol pole nt Raplaga võrreldes korraliku kodusaaligi, kus võiks viskamas käia.
2. Võiks mõista, et probleem ei ole b klassis ja noortegruppides. Seal tegelt töö käib isegi teatud tasemel ja seda töö tulemusi ei tasu lugeda välja tulemustest (mis on üks kossu valulapsi, et nn tulemusele orienteeritud mäng sageli varjutab individuaalse arengu). eestis on ammu tead tuntud fakt, et meie nõrkus seisneb selles, et pole sageli väljundit noorteklassist järgmise sammu astumiseks- sealt edasi ei ole sageli võimalust kossule pühenduda. See on nii ammu teada tuntud värk. B ja A klassis ei ole väga suurt probleemi.
3. Normaalsel tasemel seda asja ajades on need suht suured summad. Ei ole nüüd nii, et leiame kaks kom mängijat ja anname 500 euri kuus ning Sõle tänaval ühiskorteris ühe toa ja elektripliidi. Need on märkimisväärsed investeeringud, alates treeneritest kuni baasini, kus üldse trenni teha ja kellega.
4. See ongi point ju olnud e koostöö teiste klubidega ja KOViga. Cramo puhul võib öelda, et esimest võimalust võiks tõesti äkki rohkem kasutada, teise puhul... noh kuidas nüüd siis öelda seda asja, mida kõik teavad.
5. Jalka....alates juba sellest, et võiks vaadata, mida EJL saab rahadena väljaspoolt eestit ja ma ei ole ka märganud, et tulemused meil jalkas nüüd noorteklassides midagi väga kekkamist väärivat oleks, eriti arvestades, et raha on süsteemis kordades rohkem. Nõmme Kalju vist sai üksi selle hooaja eest 725 000 eurot Euroopast. Cramo saab sealt u 100 000 eurot- kulu...(ja sinna pole arvestatud, et peaks olema enam-vähem konkurentsivõimeline meeskond koostatud).
6. Sa pole lihtsalt kursis. See ei olnud mingi ühe hooaja projekt vms.

Ja viimase mittenummerdatud alapunkti kohta. Jutt käib ikka Cramost, eks. Mitte kossuliidust või korvpalli üldisest seisust. Need on alati otsapidi seotud, aga hetkel on kogu arutelu käinud siin ikkagi suuresti Cramost kui klubist. Muidugi võib alati väita, et kossu allakäigus lätlastega võrreldes on süüdi Cramo. Ka nii võib.

1.Polegi. Aga nad ei mängi ka ju selliseid liigasid e teevad ühte asja ja seda hästi või pigem hästi. Alati saab paremini. Hitol ei ole isegi selliseid võimalusi, et esindusmeeskond korralikult treenida saaks. Rapla ei suutnud nt Nurgerile pakkuda individuaaltreenerit, mis nüüd mehega suisa imet on teinud nagu ajakirjandusest lugeda võib. Jne jne. Cramol pole nt Raplaga võrreldes korraliku kodusaaligi, kus võiks viskamas käia.
2. Võiks mõista, et probleem ei ole b klassis ja noortegruppides. Seal tegelt töö käib isegi teatud tasemel ja seda töö tulemusi ei tasu lugeda välja tulemustest (mis on üks kossu valulapsi, et nn tulemusele orienteeritud mäng sageli varjutab individuaalse arengu). eestis on ammu tead tuntud fakt, et meie nõrkus seisneb selles, et pole sageli väljundit noorteklassist järgmise sammu astumiseks- sealt edasi ei ole sageli võimalust kossule pühenduda. See on nii ammu teada tuntud värk. B ja A klassis ei ole väga suurt probleemi.
3. Normaalsel tasemel seda asja ajades on need suht suured summad. Ei ole nüüd nii, et leiame kaks kom mängijat ja anname 500 euri kuus ning Sõle tänaval ühiskorteris ühe toa ja elektripliidi. Need on märkimisväärsed investeeringud, alates treeneritest kuni baasini, kus üldse trenni teha ja kellega.
4. See ongi point ju olnud e koostöö teiste klubidega ja KOViga. Cramo puhul võib öelda, et esimest võimalust võiks tõesti äkki rohkem kasutada, teise puhul... noh kuidas nüüd siis öelda seda asja, mida kõik teavad.
5. Jalka....alates juba sellest, et võiks vaadata, mida EJL saab rahadena väljaspoolt eestit ja ma ei ole ka märganud, et tulemused meil jalkas nüüd noorteklassides midagi väga kekkamist väärivat oleks, eriti arvestades, et raha on süsteemis kordades rohkem. Nõmme Kalju vist sai üksi selle hooaja eest 725 000 eurot Euroopast. Cramo saab sealt u 100 000 eurot- kulu...(ja sinna pole arvestatud, et peaks olema enam-vähem konkurentsivõimeline meeskond koostatud).
6. Sa pole lihtsalt kursis. See ei olnud mingi ühe hooaja projekt vms.

1. Aga fakt jääb faktiks, et noortetööd tehakse seal paremini, kuigi linn(ad) on väiksem(ad), kohaliku omavalitsuse rahakott ka. Hito meistriliiga sats ei suuda korralikult trenni teha - tõsi - aga noored mängivad rahvusvahelises liigas NEYBL. Ka tõsi.
2."eestis on ammu tead tuntud fakt, et meie nõrkus seisneb selles, et pole sageli väljundit noorteklassist järgmise sammu astumiseks" - see on probleem aga veelgi suurem probleem on see, et pole kuigi palju mängijaid, kellega oleks peale noorteklassi eriti midagi peale hakata. Ei ole vist nii, et U-16 poisid möllavad sarnaselt lätlastele-leedukatele A-grupis ja alles U-20 vanuses saavad tappa? Kui Cramo 16-aastastest oleksid 3-4 omavanuste koondises, mis omakorda mängiks lõunanaabritega sama tasemel, siis me siin teemal ilmselt ei vaidlekski.
3. "Ei ole nüüd nii, et leiame kaks kom mängijat ja anname 500 euri kuus ning Sõle tänaval ühiskorteris ühe toa ja elektripliidi." - ei välista, et mingil konkreetsel juhul oleks ka see variant. Kas Schleicheri puhul leiad muud vastuväidet kui see, et sell ise vedas alt?
4. Jah, siin vist väga vastuvaidlemist pole, esimese punkti osas nõustud sina ja teise osas pean vist mina sama tegema.
5. Jalka näite tõin selles mõttes, et ala oli olematu kandepinnaga, olematute baasidega, totaalselt venestunud jne. Aga mõeldi pikas perspektiivis ja see tõi tulemuse kasvõi aasta 2011 sügisel. Mitte keegi hea onu ei andnud raha, et näiteks Kehtna jalgpallikooli sõidutada poisse tasuta kümnete kilomeetite kauguselt. Ja see on lihtsalt üks näide.
Hokis valiti erinevalt vutist (kuigi lähtealus oli sarnane) samasugune ühepäevapoliitika nagu mingil määral ka kossus. Võrdle nüüd hokis ja vutis toimunud muudatusi ja arengutendentse viimase 20 aasta jooksul.
6. Polegi öelnud, et oli üheaastaprojekt. Lihtsalt joosti lati alt läbi. Ehk eksin aga tõesta siis vastupidist.

Ja muidugi ma ei väida, et Cramo on süüdlane kossu allakäigus vms. Aga kaudne ja pisike seos on olemas, nagu sa isegi möönad ( "Need on alati otsapidi seotud").

Tegelikult on ju seis tulevikku vaadates praegu päris kehv. Mis saab näiteks 2-3 aasta pärast, kui Sokk näiteks lõpetab karjääri ja Veidemann on selleks ajaks välismaale läinud. Siis peaksid parimas korvpalluri eas olema Kitsing, Kajupank ja Dorbek, aga nendega vist VTB-d ei mängi. Suht naiivne on ju lihtsalt LOOTA, et küll need andekamad Rapla ja Tartu poisid ikka meile tulevad. Selleks, et see juhtuks tuleks ikka aktiivselt tööd teha. Las see Paasoja mängib seal Raplas edasi, aga seo ta lepinguga oma klubiga ära, kutsu suvel laagrisse. Kui meeskonda ei mahu ,anna laenule (ja laenule andmisel maksab palka ju laenulevõtja, mitte Cramo - seega mis lisakulust me räägime?)

Tegelikult saaks vägagi palju ära teha ilma selleks liigselt ressursi kulutamata.

KalevRuus kirjutas:Demarr, luba esitada mõned küsimused, mida olen ka varem küsinud aga milele pole eriti vastuseid saanud.
1. Mis hiigelsummad on kasutada neil noortega tegelevatel klubidel kus asjad toimivad, vähemalt Kalev/Cramoga võrreldes (Rapla, Pärnu, Hito, Soku kool jne)?
2. Mis stipendiumitest sa räägid, kui jutt on eeskätt tasemel laste- ja noortegruppidest miniklassist A-klassini?
3. Kui aga rääkida juba napilt täiskasvanuikka jõudnud mängijatest, siis sellele samale Schleicherile ju tõesti leiti kõik need võimalused. OK, antud isiku, kuidas viisakalt öelda, eripärade tõttu asi ei toiminud. Aga kas sellest peab järeldama, et edaspidi ei peaks üritama võimeka noormängijaga sama varianti kasutada (pikem leping, vajadusel ühikakoht jne) Ja kas me räägime siingi mingitest ulmesummadest, mis on tõesti ülejõukäivad?
4. Kuidas on lood tippkorvpalli arendamisega vastuolus või on üldse võimatu eelmises postituses toodud ja pigem tahtmist kui raha nõudvate võimalustega (koostöö toimivate noorteklubidega, koolidega, ehk KOV-iga jne)?
5. "võiks igasugused võrdlused näiteks Leeduga ära unustada, kuna seal on korvpall teistsuguses staatuses ning paljude noorte jaoks on korvpalluriks saamine omaette eesmärgiks" - a)kui Leedu näide ei sobi, siis kas Läti ka mitte? b)kas oled kursis, millises staatuses ja millise kandepinnaga oli (noorte)jalgpall Eestis 20 aastat tagasi võrreldes praegusega? Kas sa ei arva,et nö paratamatusega leppimise korral oleksime samas seisus ka praegu?
6."Võib ju muidugi öelda, et Kalev võiks praegu esmalt omaealiste tippu jõuda, aga tegelt on sinna varasemalt jõutud ning see tee on ära proovitud. Ei olnud märkimisväärset tolku." - et korra prooviti noortetööd aga kohe erilisi tulemusi ei tulnud, seega paneme poe kinni? Vägev.

Kokkuvõtteks ütleks, et ma mäletan hästi kuidas sama suhtumine oli ka juba 90-tel. Eeskätt korvpalliliidu aga ka klubide, mõnede tuntud treenerite jne tasandil. Tulemus on see, et enimharrastatud spordialadest on korvpall kõige enam alla käinud. Vahemikus 1991-1993 tulime Liidu meistriks, mängisime Euroliigas ja olime EM-il kuuendad. Mida saavutasid sel ajal lätlased? Midagi. Ja mis on seis nüüd?

1.
Pole hiigelsummasid ja taolise kogukondliku töö eest tuleb neid väikekohtade tegelasi muidugi respekteerida. Entusiasmi ja tahet seal on, müts maha nende eest. Kuid - ühtegi eredat talenti pole sealt tulnud ega lähitulevikus ei näe ma ka tulemas. Ja mille järgi siis noortetööd ikka hinnata kui mitte lõpp-produkti järgi? Sa võid ju algviisiku koolipoisse täis toppida, kuid see ei näita veel noortetöö tegelikku taset. Tegelt tahtsingi jõuda selleni, et kahjuks tahab diskussioon taanduda formaalsusele (et miks Kalevi A-klassi meeskond mängib omaealiste esiliigas), mitte sisulisele probleemile (et miks pole Eestis ühtegi korralikku kvaliteetnoort peale tulemas lähitulevikus). Rõhutan, Eestis, mitte ainult Kalevis.

2. ja 3.
Kuna siin oli kriitika üks põhiargumente suunatud eelkõige selle suunas, et Kalevi A- ja B-klassi meeskonnad nii nõrgad on, siis keskendusingi pigem neile vanuseklassidele. Stipendiumide maksmise all mõtlesin seda, et tuleks ka A-klassi noormeestele rahalist toetust maksta. Kui tahta luua professionaalset keskkonda, kus noore põhitegevuseks oleks trenn (ja õppimine), siis tuleb teda ka toetada. On päris loogiline, et kui päevasel ajal keskendud põhiliselt eelpool nimetatud tegevustele, siis ei saa noorelt nõuda, et ta öösel kuskil rahateenimiseks tööl käiks. Tuleb luua sellised tingimused, mis soodustaks arengut ja ei tohi ära unustada, et tegemist on väga tundliku vanusega, kus tuleb teha tulevikku mõjutavaid otsuseid: kes tahab elukutseliseks peoloomaks hakata, kes läheb Soome ehitajaks, kes aga otsustab hoopis tõsisemalt ülikoolis haridust omandama hakata. Seega tuleb mõelda, kuidas motiveerida noormehi korvpalli juurde jääma ning tekitada neile reaalne kuvand, et ka korvpallis on võimalik kaugele jõuda. Välismaa akadeemiates on antud tingimused loodud: teed trenni, õpid natuke ja kui tahad, siis saad igal momendil ise veel individuaalset trenni juurde teha, millegi muu pärast muret tundma ei pea. Ka meil võiks ükski selline akadeemia tulevikus olla. Kiitsid enne Hito noortetööd, aga reaalsuses teevad nad hilisemas etapis endale hoopis suure karuteene. Kuidas? Kui esindusmeeskond on amatöörlikul tasemel ja teeb vaid kaks korda nädalas trennis, siis kandub see mingit hetk üle ka neile samadele tublidele A-klassi kuttidele ja hakkab nende arengut pärssima. Korvpall muutub nende jaoks aegamööda pelgalt harrastuseks, mitte aga professionaalseks elukutseks. Ehk siis peaaegu nullitakse oma töö ära ja koondis ei saa sealt kokkuvõttes mingisugust täiendust.

4.
Rix vastas hästi ära, väga palju lisada pole. Teiste noorteklubidega on varasemalt ju mingil määral koostööd tehtud. KOV-i toele ei maksa loota, ametlik esindusklubi on Tallinnas teadagi mis. Erinevates haridusasutustes on Kalev korvpalli propageerimas käinud (Kuristiku gümnaasium ja siis viimati vist kuskil Viimsi kandis), kuigi ma ei tea, kas neil mingi sügavam diil ka kellegiga on.

Üksi asja ajades tuleks esindusmeeskonna pealt liiga palju tagasi tõmmata.

5.
a) Läti on parem mõõdupuu. Ma küll ei tea väga detailselt Läti noortekorvpalli nüansse või mis nad seal täpselt teistmoodi teevad, kuid mõned tähelepanekud on küll. Esiteks on Läti korvpall Euroopas tuntum, tee mis tahad, aga nii lihtsalt on ja seetõttu on neil kergem välismaale pääseda. Ainuüksi seda võiks vaadata, kui palju on Läti noori mööda ilma laiali korvpalliharidust omandamas, nii Euroopa tippriikide juures kui ka USA's. See on juba praegu vilju toonud ja toob ilmselt tulevikuski. Sesmõttes oleme me Lätist tagapool, aga positiivne on see, et läbi Erkmaa ja Annuki on ka meil järjest enim noori tee piiri taha leidnud ning kontakte tuleb juurde. Väga vajalik nähtus, kuna just välismaal on noortel võimalik saada seda, mis meil hetkel Eestis puudu jääb - professionaalset keskkonda ja tugevat konkurentsi. Lätlased hammustasid selle ilmselt varem läbi.

Võibolla see nii hästi teemasse ei haaku, aga omaette märk on ka see, kuivõrd palju Läti treenereid välismaal hetkel töötamas on. Eesti treenerid paraku seal nii hinnas pole, äkki põhjusega?

b) Rix ütles jällegi põhilise ära. UEFA rahad on arengus siiski palju-palju kaasa aidanud. Üks asi on see Eesti mõistes ülisuur raha, mida klubid saavad eurosarjades osalemise eest + vähemalt mingi aeg tagasi jagas EJL (raha saadi UEFA-lt) klubidele veel lisaks sihtotstarbelist toetust noortetöö jaoks.

Enamgi veel, infrastruktuurigi jaoks on märkimisväärselt raha jagunud: viimase viieteist aastaga on EJL investeerinud infrastruktuuri arengusse koguni 20 miljonit eurot. Korvpalliliit kui palju?

6.
Ma ei rääkinud korra proovimisest. Kalevi A-klassi meeskond oli mitu aastat omaealiste tipus ja mängiti ka EYBL'i, seega oli rahvusvaheline väljundki olemas. Ilmselt nähti, et meesteklassi ei tule sealt lähitulevikus kedagi peale ja tõmmati tagasi, sest vahet ju pole, kas tiim on siis vanuseklassi meistriliigas või esiliigas. Ma ei tahaks väga uskuda, et kui too meeskond nüüd A-klassi meistriliigas mängiks, siis oleks ridamisi kutte kohe esindusmeeskonna ukse taga ootamas. Not going to happen ja sisuliselt praegusega vahet poleks.

Kui sisulisest poolest muutusi soovida, siis peaks Kalev järgima ikkagi tippliigade keskmike eeskuju ja looma endale normaalse korvpalliakadeemia. See aga pole kahjuks odav lahendus ning pigem tulevikumuusika.

Oeh, kõike ei jõua kommenteerida aga midagi siiski.

Entusiasmi ja tahet seal on, müts maha nende eest. Kuid - ühtegi eredat talenti pole sealt tulnud ega lähitulevikus ei näe ma ka tulemas.

Eredaid talente ehk hetkel ei ole, vähemalt Eesti mõistes perspektiivikaid mängijaid küll. Jah, korduvalt öeldud, et muidugi ei saa panna mingit ainusüüd Cramole jne. Aga mis pagana suhtumine see on, et ega sealt ka pole eriti kedagi tulnud või tulemas... Nagu öeldud, paneme siis üldse poe kinni?

Stipendiumide maksmise all mõtlesin seda, et tuleks ka A-klassi noormeestele rahalist toetust maksta. Kui tahta luua professionaalset keskkonda, kus noore põhitegevuseks oleks trenn (ja õppimine), siis tuleb teda ka toetada. On päris loogiline, et kui päevasel ajal keskendud põhiliselt eelpool nimetatud tegevustele, siis ei saa noorelt nõuda, et ta öösel kuskil rahateenimiseks tööl käiks.

Issand küll. Kas oskad mulle tuua nimekirja neist Eesti tippkorvpalluritest ja üldse tippsportlastest, kellele on A-klassis rahalist toetust makstud? Kangur, Talts, Nool, Kanter, Veerpalu, Smigun, Värnik, Patrail, Venno, Vassiljev, Klavan, Nabi, Aljandid - ütle vähemalt, kes konkreetselt neist ja palju?
Muide, nimekirjas on üks isik kes tõepoolest öösel rahateenimiseks tööl käis, seda küll mitte A-klassis. Vihje - see isik on tulnud hiljem maailmameistriks.

Kiitsid enne Hito noortetööd, aga reaalsuses teevad nad hilisemas etapis endale hoopis suure karuteene. Kuidas? Kui esindusmeeskond on amatöörlikul tasemel ja teeb vaid kaks korda nädalas trennis, siis kandub see mingit hetk üle ka neile samadele tublidele A-klassi kuttidele ja hakkab nende arengut pärssima.

Siin läheb asi päris jaburaks. Hito on nagu süüdi või lollid, et noortega head tööd teevad? Sellele pole mõelnud, et meeste jaoks pole lihtsalt raha, noortetöö nõuab samas pigem tahtmist ja ilma noortetööta poleks Hito ilmselt meistriliigasse läinudki?
Muide, selle loogika järgi on Soku kool ja Haljala ka tühja tööd teinud - no mis kasu neil sellest on, et vastavalt Tanel Sokk ja Veidemann Cramos toksivad?

Oluline on see, et Cramo ei kasvata igal aastale endale uut müürseppa või kangurit vaid toob endale kuus välismaalast. Minuteada on K/C toimiv noortesüsteem juba aastaid alustades kõige noorematest lõpetades A klassiga. See kuidas mängitakse vastavates vanuseklassides(tulemused) on juba omaette ooper, ja alati saab paremini.

Ei tahtnud eurocupi teemasse selle aruteluga sisse minna aga vabandust marxx, see jutt on naljakas.

Ma püüan mõningase meeleheitlikkusega rõhuda faktile, et kui Tartus sponsorid "saavad aru" praegu, et klubi taset eriti tõsta ei anna ja rõhutakse akadeemiale, siis Cramo sponsoritelt sellist arusaamist oleks võimatu leida, sestap tuleb eurocupist ja VTBst kümne küünega kinni hoida, muude põhjustele veel lisaks.

Küsige endalt, mida tahavad klubi sponsorid?

sequa kirjutas:Ma püüan mõningase meeleheitlikkusega rõhuda faktile, et kui Tartus sponsorid "saavad aru" praegu, et klubi taset eriti tõsta ei anna ja rõhutakse akadeemiale, siis Cramo sponsoritelt sellist arusaamist oleks võimatu leida, sestap tuleb eurocupist ja VTBst kümne küünega kinni hoida, muude põhjustele veel lisaks.

Küsige endalt, mida tahavad klubi sponsorid?

Okei, saan aru, et nad nõuavad tulemusi, muidu lõpetavad sponsoreerimise! AGA, viimasel 4 aastal pole ju ühtegi tulemust olnud, ometi on sponsorid alles (või kas tõesti on sponsoritele tähtsaim KML tiitel?)

michaelEP kirjutas:

sequa kirjutas:Ma püüan mõningase meeleheitlikkusega rõhuda faktile, et kui Tartus sponsorid "saavad aru" praegu, et klubi taset eriti tõsta ei anna ja rõhutakse akadeemiale, siis Cramo sponsoritelt sellist arusaamist oleks võimatu leida, sestap tuleb eurocupist ja VTBst kümne küünega kinni hoida, muude põhjustele veel lisaks.

Küsige endalt, mida tahavad klubi sponsorid?

Okei, saan aru, et nad nõuavad tulemusi, muidu lõpetavad sponsoreerimise! AGA, viimasel 4 aastal pole ju ühtegi tulemust olnud, ometi on sponsorid alles (või kas tõesti on sponsoritele tähtsaim KML tiitel?)

No sponsorid saavad ka aru, et selle väikse rahaga osalevates sarjades tegusid ei tee, seega ilmselt peetakse osalemist oluliseks...ilmselt võrreldes ventspilside ja VEFidega (kui sealtkandist üldse pakkumisi otsitigi) said sponsorid oma kirjad Cramo särgile odavamalt, samas žalgirise taseme jaoks neil sponsoreil võimalust ja mõtetki pole...