KML - Ühisliiga 18/19
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Päris üllatav, Kullamäe lahkub väikse Kalevi juurest.
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Täiskohaga Delfisse podcasti tegema?
Re: KML - Ühisliiga 18/19
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=85003701
Täpselt, nagu arvata oligi.
Vähemalt saab Mürka pealikuametit proovida ja kes teab. äkki ka Gert ühe teise satsi eesostsas tegutseda:D
Täpselt, nagu arvata oligi.
Vähemalt saab Mürka pealikuametit proovida ja kes teab. äkki ka Gert ühe teise satsi eesostsas tegutseda:D
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Kaspars Kambala liitus Jurmalaga. Kalevi - Jurmala mängud saab vist poksiderbiks tituleerida.
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Vägisi tundub et see on Jurmala klubi vastus sellele et Lewis pääses rahatrahvistEast kirjutas:Kaspars Kambala liitus Jurmalaga. Kalevi - Jurmala mängud saab vist poksiderbiks tituleerida.
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Jurmalast on ka lahkujaid, Andrew Smith 1992 a 205 cm, Läti kodakondsusega ameeriklane, lätipäraselt Endru Davids Smits https://www.estlatbl.com/et/mangijad?pid=23292" onclick="window.open(this.href);return false; lahkus Jurmalast Rootsi Jämtlandi. http://sportacentrs.com/basketbols/lbl/ ... _karjeru_t" onclick="window.open(this.href);return false;
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Ja veel üks lahkuja Jurmalast Ilja Gromovs 208 cm
https://www.eurobasket.com/Russia/baske ... comments=1" onclick="window.open(this.href);return false;
https://www.eurobasket.com/Russia/baske ... comments=1" onclick="window.open(this.href);return false;
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Kas keegi viitsib Kuusmaa artikli täisteksti siia panna?
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Kuusmaa nendib muiates, et pole treenerikarjääri mustematest päevadest midagi õppinud „Rehad, mille otsa koperdasin, on erinevad, kuid leidub ka ühiseid jooni. Viimasel aastal polnud kummaski meeskonnas loomingulist lähenemist ja mängu nautimist, platsil käis üks suur vägistamine,” hindab ta. „Proovisin erinevaid variante, kuid miski ei aidanud. Võtad mängijad ükshaaval ette, räägid, näitad, kuid keegi neist ei ütle, et ta tegelikult pole võimeline neid asju ellu viima.”
Raplas veedetud aastad jagab 51-aastane treener erinevateks perioodideks. 2014. aastal väikelinnas alustanud mehe kolm esimest hooaega tõid Eesti meistriliigast kaks pronksi ja lõpuks ka hõbeda. Rapla jaoks olid need kauaoodatud autasud. Kuid seejärel… 2017. aasta suvel tegi ta oma esimesed kaks viga, aasta hiljem lisandus kolmas vale otsus.
„Esimene viga oli see, et nõustusin tingimustega, mis mulle seati. Teine oli see, et ma võtsin tööle inimese, keda ei oleks pidanud võtma. Möödunud hooaja järel andis klubi juht mulle võimaluse luua uus võistkond, aga ma ütlesin, et pole mees, kes lõhub tiimi, mis on neli aastat järjest midagi saavutanud,” viitab Kuusmaa detsembris töölt lahkumisega kulmineerunud sündmuste tagamaadele. Seejuures ei nimeta Kuusmaa intervjuu jooksul nimesid, see on tema enda kindel soov. „Igaüks loeb nagunii ridade vahelt välja, kellest jutt käib,” sõnab ta.
Kuigi töösuhe on lõppenud, ei pea Kuusmaa kellegi peale vimma: "Tahan tänada sponsoreid ja klubi juhti, kes andsid mulle võimaluse Raplas töötada. Lisaks tänan kõiki kaastöötajaid, kes andsid oma panuse ning kõiki mängijaid, kes nende aastyate jooksul meeskonnast läbi käisid. Ja muidugi fänne!"
Kuusmaa nendib muiates, et pole treenerikarjääri mustematest päevadest midagi õppinud „Rehad, mille otsa koperdasin, on erinevad, kuid leidub ka ühiseid jooni. Viimasel aastal polnud kummaski meeskonnas loomingulist lähenemist ja mängu nautimist, platsil käis üks suur vägistamine,” hindab ta. „Proovisin erinevaid variante, kuid miski ei aidanud. Võtad mängijad ükshaaval ette, räägid, näitad, kuid keegi neist ei ütle, et ta tegelikult pole võimeline neid asju ellu viima.”
Raplas veedetud aastad jagab 51-aastane treener erinevateks perioodideks. 2014. aastal väikelinnas alustanud mehe kolm esimest hooaega tõid Eesti meistriliigast kaks pronksi ja lõpuks ka hõbeda. Rapla jaoks olid need kauaoodatud autasud. Kuid seejärel… 2017. aasta suvel tegi ta oma esimesed kaks viga, aasta hiljem lisandus kolmas vale otsus.
„Esimene viga oli see, et nõustusin tingimustega, mis mulle seati. Teine oli see, et ma võtsin tööle inimese, keda ei oleks pidanud võtma. Möödunud hooaja järel andis klubi juht mulle võimaluse luua uus võistkond, aga ma ütlesin, et pole mees, kes lõhub tiimi, mis on neli aastat järjest midagi saavutanud,” viitab Kuusmaa detsembris töölt lahkumisega kulmineerunud sündmuste tagamaadele. Seejuures ei nimeta Kuusmaa intervjuu jooksul nimesid, see on tema enda kindel soov. „Igaüks loeb nagunii ridade vahelt välja, kellest jutt käib,” sõnab ta.
Kuigi töösuhe on lõppenud, ei pea Kuusmaa kellegi peale vimma: "Tahan tänada sponsoreid ja klubi juhti, kes andsid mulle võimaluse Raplas töötada. Lisaks tänan kõiki kaastöötajaid, kes andsid oma panuse ning kõiki mängijaid, kes nende aastyate jooksul meeskonnast läbi käisid. Ja muidugi fänne!"
Aivar Kuusmaa, pärast eelmise hooaja lõppu kõhklesid päris kaua, kas üldse Raplas jätkata. Tagantjärele tarkusena polnud jäämine vist õige mõte.
Juba 2017. aasta suvel suvilas olles sain klubi juhilt kirja, mis pani pikalt mõtlema, kas jätkata või mitte. Suhtlesin klubi kahe omanikuga ja küsisin, kas mind enam ei taheta. See kiri oli ikka päris jõhker. Siis tegingi esimese vea, andes meeskonna ettevalmistusel asjad käest ära. Enam ei valmistanud ma meeskonda ette Lasnamäe spordihallis ega Trummi spordikeskuse mägedel. Ära jäi ka minu maiuspalaks olnud kangiaeroobika, millega olin alati mehi tunde järgi vormi ajanud.
Järgmine viga oli see, et võtsin tiimi ussi. Kui uss läheb õuna sisse, siis õun mädaneb ära. Inimesed ei muutu. Seepärast polnud juba eelmine hooaeg meeskond minu nägu. Õnn oli, et me lõpuks pronksi saime. Me polnud enam füüsiliselt nii tugevad, et oleks vastased sellega ära tapnud.
Oled tuntud alati printsipiaalse inimesena. Miks sa üldse ohjad käest andsid?
Klubis olid inimesed, kes tahtsid, et tuleks kehalise ettevalmistuse treener. Tegelikult ei tee ta valesid asju, kuid ta räägib probleemidest, mitte sellest, kuidas neid lahendada. Inimene, kes seda tööd teeb, peab vastutama.
Kas sa said aru, miks oli vaja meeskonna juurde tuua spetsiaalne kehalise ettevalmistuse treener? Sinu kavade järgi olid ju asjad seni toiminud?
Märksõna on korvpalliklubi. See tegeleb ju ka noorte, naiste ja tüdrukutega – kogu püramiidiga. Inimene teeb tööd hommikul kümnest õhtul kaheksa või üheksani… see on konveier. Me tahame luua suurt asja minimaalsete vahenditega. See pole võimalik.
See ongi väikeste klubide probleem. Kui jõutakse mingile tasemele, pole enam võimalusi edasi areneda.
Sa ise oled võrrelnud Rapla klubi Rakvere Tarva tõusu ja langusega. Tegelikult on vahe selles, et Raplas on klubi juht loonud vähemalt tingimused, Rakveres pole sedagi tehtud.
Mida klubi omanikud sinu lahkumise teemast arvasid?
Tundus, et nad ei sekkunud. Ma ei tea, kuidas klubi juht nendega sellel teemal suhtles. Tegelikult oli minu minek teemaks juba novembris. Pärnule kaotuse korral oleks ka skalp seal kohe lennanud. Keeruline oli olukord ka enne viimaseks jäänud mängu Tallinna Kaleviga. Rain Veidemanile polnud asendajat leitud ning peale selle ütles abitreener pärast Ogrega kohtumist, et arvestaksin sellega, et enne Kaleviga mängu pole trennis esiliigas mängivaid poisse. Tehku ma plaanid selle järgi. Klubi juhi sõnul polnud midagi parata, sest ka esiliigas tuleb olla konkurentsivõimeline. Seejuures ei öeldud, et kui Kalevile kaotan, lähevad suusad risti.
Kas selleks hetkeks oli veel jäänud võti, mis aidanuks olukorda päästa?
26. detsembril küsisin klubi juhi käest, kas annad mu tegevusvaldkonna tagasi, et saaksin meestega käia teist rada, mitte treenida teaduslikult Villeurbanne ASVEL-i programmi järgi. Vastus oli „ei”. Siis oli selge, et saame järgmine päev kokku ja läheme lahku. Nüüd kohtusime uuesti, arutasime teemasid ja ma ütlesin talle: „tere tulemast tagasi aastasse 2014. Mis jutuga sa siis minu juurde tulid…” See oli siis, kui meeskonnas kõik ussitas.
Tegelikult oli mul 2017. aasta suvel võimalus otsustada, kas anda inimesele võimalus või mitte. Klubi juht kuulas mind palju, kuid seejuures ei andnud ta järele selles küsimuses, et asju tuleks teha teistmoodi, kui olin seni teinud. Olime just võitnud Eesti meistriliiga hõbeda ja kuigi alguses oli meil juttu kolmest aastast, tundsin endas suurt soovi jätkata. Siis tuligi mõte, et teeme asju teistmoodi. See oli viga.
Aimasid juba varasemast kogemusest, et kolme aastaga tuleb sul sein ette. Kas asi on sinu isikupäras? Maailmas on ju palju näiteid pikka aega ametis püsinud treeneritest.
Probleem tekib meie klubide nappidest võimalustest ja sellest, et kogu aeg on ühed ja samad inimesed. Ma oleksin võinud ise muutusi teha, aga mingil hetkel muutud lihtsalt liiga heaks. Novembri alguses hakkasin tundma, et asi pole see, midagi on valesti ja ma ei saa meeskonda nii mängima, nagu tahaksin. Kõik oli üks suur punnitamine. Meeskond peab aga võitma ja peatreener vastutab selle eest.
Väikses klubis tekib stagnatsioon kiiremini. Samad mängijad, samad abilised, kõik on sama.
Enne tänavust hooaega öeldi, et oma poisid Marek Ruut ja Gregor Ilves peaksid saama rohkem mänguaega. Selge oli ka see, et Indrek Kajupank ja Sven Kaldre jätkavad ning olemas on ka oma noored Markus Ruubel ja Risto Valge. Selle põhjal sai valitud ka välismaalased. Paraku polnud treeningute kvaliteet sellise koosseisuga enam nii hea kui varasematel aastatel.
Kas professionaalsuse tase kannatas?
Mind hakkas häirima ja seest sööma, et läksime üle säästurežiimile. Säästnud olime ka varem, aga tegime seda natuke teistmoodi. Riskisime palju ja hoidsime mingitelt asjadelt kokku. Näiteks, kui keegi oli lahkunud, siis ootasime uue mängija tulekuga nii kaua, kui sai. Tänavu sõitsime Lätis toimunud mängudele otse kodust. Tegin ettepaneku, et läheksime Ogre ja Jūrmala kohtumistele päev varem ja valmistuksime korralikult, kuid seda ei juhtunud. Kaotasime mõlemad mängud lõpuminutitega.
Meeskonnas polnud tänavu ka ühiseid hetki. Tiim saab tiimiks ikkagi hotellis. Rasketel või headel päevadel käib meeskond koos väljas istumas ja asju arutamas. Tänavu ei juhtunud seda kordagi. Probleem on ka selles, et klubist on paljud olulised inimesed lahkunud. Kõige suurem kaotus oli Sander-Mel Mellikovi minek. Ma ei tea, kas me oleks suutnud teda üldse kinni hoida, kuid soovides teha suurt asja peab selliseid mehi hoidma.
Millised peaksid olema ühe väikse klubi eesmärgid?
Rapla klubi juhil oli selge siht hakata stabiilselt mängima Eesti liiga finaalis.
Kas tähtsaim pole siiski Euroopa?
Olen sellega täiesti nõus. Kui hõbeda võitsime, ütlesin, et meeste Raplas hoidmiseks tuleb leida uus väljund. Me ei suutnud seda sammu astuda ning paljud mängijad on Raplast lahkunud. Kohalik omavalitsus oleks võinud kordki leida võimaluse, et klubi saaks mängida Euroopa sarja ning võrrelda, kus tegelikult ollakse. See olnuks mängijatele stiimul, mille nimel klubisse jääda.
Kuusmaa saab koondises uue abitreeneri
Suvel U-20 korvpallikoondist juhendavat Aivar Kuusmaad pidi esialgu abistama Raplaski tema abiliseks olnud Toomas Annuk, kuid meeste koostöö on katkenud ka sellel tasemel. „Kui talle ei sobinud teha koostööd klubis, siis miks peaks see talle sobima suvel? Õigem on see, kui ma alustan puhtalt lehelt ja uue abitreeneriga,” tõdes Kuusmaa, kes soovib noormeestega jõuda EM-i A-divisjoni. Kuusmaa sõnul ei tähenda U-20 koondise juhendamine ettevalmistust rahvuskoondise peatreeneriks hakkamiseks. „Kui pakutakse, siis ma kindlasti kaalun seda, kuid väga tõsiselt ma sellesse ei usu. Kandidaate on ju palju,” märkis ta.
Raplas veedetud aastad jagab 51-aastane treener erinevateks perioodideks. 2014. aastal väikelinnas alustanud mehe kolm esimest hooaega tõid Eesti meistriliigast kaks pronksi ja lõpuks ka hõbeda. Rapla jaoks olid need kauaoodatud autasud. Kuid seejärel… 2017. aasta suvel tegi ta oma esimesed kaks viga, aasta hiljem lisandus kolmas vale otsus.
„Esimene viga oli see, et nõustusin tingimustega, mis mulle seati. Teine oli see, et ma võtsin tööle inimese, keda ei oleks pidanud võtma. Möödunud hooaja järel andis klubi juht mulle võimaluse luua uus võistkond, aga ma ütlesin, et pole mees, kes lõhub tiimi, mis on neli aastat järjest midagi saavutanud,” viitab Kuusmaa detsembris töölt lahkumisega kulmineerunud sündmuste tagamaadele. Seejuures ei nimeta Kuusmaa intervjuu jooksul nimesid, see on tema enda kindel soov. „Igaüks loeb nagunii ridade vahelt välja, kellest jutt käib,” sõnab ta.
Kuigi töösuhe on lõppenud, ei pea Kuusmaa kellegi peale vimma: "Tahan tänada sponsoreid ja klubi juhti, kes andsid mulle võimaluse Raplas töötada. Lisaks tänan kõiki kaastöötajaid, kes andsid oma panuse ning kõiki mängijaid, kes nende aastyate jooksul meeskonnast läbi käisid. Ja muidugi fänne!"
Kuusmaa nendib muiates, et pole treenerikarjääri mustematest päevadest midagi õppinud „Rehad, mille otsa koperdasin, on erinevad, kuid leidub ka ühiseid jooni. Viimasel aastal polnud kummaski meeskonnas loomingulist lähenemist ja mängu nautimist, platsil käis üks suur vägistamine,” hindab ta. „Proovisin erinevaid variante, kuid miski ei aidanud. Võtad mängijad ükshaaval ette, räägid, näitad, kuid keegi neist ei ütle, et ta tegelikult pole võimeline neid asju ellu viima.”
Raplas veedetud aastad jagab 51-aastane treener erinevateks perioodideks. 2014. aastal väikelinnas alustanud mehe kolm esimest hooaega tõid Eesti meistriliigast kaks pronksi ja lõpuks ka hõbeda. Rapla jaoks olid need kauaoodatud autasud. Kuid seejärel… 2017. aasta suvel tegi ta oma esimesed kaks viga, aasta hiljem lisandus kolmas vale otsus.
„Esimene viga oli see, et nõustusin tingimustega, mis mulle seati. Teine oli see, et ma võtsin tööle inimese, keda ei oleks pidanud võtma. Möödunud hooaja järel andis klubi juht mulle võimaluse luua uus võistkond, aga ma ütlesin, et pole mees, kes lõhub tiimi, mis on neli aastat järjest midagi saavutanud,” viitab Kuusmaa detsembris töölt lahkumisega kulmineerunud sündmuste tagamaadele. Seejuures ei nimeta Kuusmaa intervjuu jooksul nimesid, see on tema enda kindel soov. „Igaüks loeb nagunii ridade vahelt välja, kellest jutt käib,” sõnab ta.
Kuigi töösuhe on lõppenud, ei pea Kuusmaa kellegi peale vimma: "Tahan tänada sponsoreid ja klubi juhti, kes andsid mulle võimaluse Raplas töötada. Lisaks tänan kõiki kaastöötajaid, kes andsid oma panuse ning kõiki mängijaid, kes nende aastyate jooksul meeskonnast läbi käisid. Ja muidugi fänne!"
Aivar Kuusmaa, pärast eelmise hooaja lõppu kõhklesid päris kaua, kas üldse Raplas jätkata. Tagantjärele tarkusena polnud jäämine vist õige mõte.
Juba 2017. aasta suvel suvilas olles sain klubi juhilt kirja, mis pani pikalt mõtlema, kas jätkata või mitte. Suhtlesin klubi kahe omanikuga ja küsisin, kas mind enam ei taheta. See kiri oli ikka päris jõhker. Siis tegingi esimese vea, andes meeskonna ettevalmistusel asjad käest ära. Enam ei valmistanud ma meeskonda ette Lasnamäe spordihallis ega Trummi spordikeskuse mägedel. Ära jäi ka minu maiuspalaks olnud kangiaeroobika, millega olin alati mehi tunde järgi vormi ajanud.
Järgmine viga oli see, et võtsin tiimi ussi. Kui uss läheb õuna sisse, siis õun mädaneb ära. Inimesed ei muutu. Seepärast polnud juba eelmine hooaeg meeskond minu nägu. Õnn oli, et me lõpuks pronksi saime. Me polnud enam füüsiliselt nii tugevad, et oleks vastased sellega ära tapnud.
Oled tuntud alati printsipiaalse inimesena. Miks sa üldse ohjad käest andsid?
Klubis olid inimesed, kes tahtsid, et tuleks kehalise ettevalmistuse treener. Tegelikult ei tee ta valesid asju, kuid ta räägib probleemidest, mitte sellest, kuidas neid lahendada. Inimene, kes seda tööd teeb, peab vastutama.
Kas sa said aru, miks oli vaja meeskonna juurde tuua spetsiaalne kehalise ettevalmistuse treener? Sinu kavade järgi olid ju asjad seni toiminud?
Märksõna on korvpalliklubi. See tegeleb ju ka noorte, naiste ja tüdrukutega – kogu püramiidiga. Inimene teeb tööd hommikul kümnest õhtul kaheksa või üheksani… see on konveier. Me tahame luua suurt asja minimaalsete vahenditega. See pole võimalik.
See ongi väikeste klubide probleem. Kui jõutakse mingile tasemele, pole enam võimalusi edasi areneda.
Sa ise oled võrrelnud Rapla klubi Rakvere Tarva tõusu ja langusega. Tegelikult on vahe selles, et Raplas on klubi juht loonud vähemalt tingimused, Rakveres pole sedagi tehtud.
Mida klubi omanikud sinu lahkumise teemast arvasid?
Tundus, et nad ei sekkunud. Ma ei tea, kuidas klubi juht nendega sellel teemal suhtles. Tegelikult oli minu minek teemaks juba novembris. Pärnule kaotuse korral oleks ka skalp seal kohe lennanud. Keeruline oli olukord ka enne viimaseks jäänud mängu Tallinna Kaleviga. Rain Veidemanile polnud asendajat leitud ning peale selle ütles abitreener pärast Ogrega kohtumist, et arvestaksin sellega, et enne Kaleviga mängu pole trennis esiliigas mängivaid poisse. Tehku ma plaanid selle järgi. Klubi juhi sõnul polnud midagi parata, sest ka esiliigas tuleb olla konkurentsivõimeline. Seejuures ei öeldud, et kui Kalevile kaotan, lähevad suusad risti.
Kas selleks hetkeks oli veel jäänud võti, mis aidanuks olukorda päästa?
26. detsembril küsisin klubi juhi käest, kas annad mu tegevusvaldkonna tagasi, et saaksin meestega käia teist rada, mitte treenida teaduslikult Villeurbanne ASVEL-i programmi järgi. Vastus oli „ei”. Siis oli selge, et saame järgmine päev kokku ja läheme lahku. Nüüd kohtusime uuesti, arutasime teemasid ja ma ütlesin talle: „tere tulemast tagasi aastasse 2014. Mis jutuga sa siis minu juurde tulid…” See oli siis, kui meeskonnas kõik ussitas.
Tegelikult oli mul 2017. aasta suvel võimalus otsustada, kas anda inimesele võimalus või mitte. Klubi juht kuulas mind palju, kuid seejuures ei andnud ta järele selles küsimuses, et asju tuleks teha teistmoodi, kui olin seni teinud. Olime just võitnud Eesti meistriliiga hõbeda ja kuigi alguses oli meil juttu kolmest aastast, tundsin endas suurt soovi jätkata. Siis tuligi mõte, et teeme asju teistmoodi. See oli viga.
Aimasid juba varasemast kogemusest, et kolme aastaga tuleb sul sein ette. Kas asi on sinu isikupäras? Maailmas on ju palju näiteid pikka aega ametis püsinud treeneritest.
Probleem tekib meie klubide nappidest võimalustest ja sellest, et kogu aeg on ühed ja samad inimesed. Ma oleksin võinud ise muutusi teha, aga mingil hetkel muutud lihtsalt liiga heaks. Novembri alguses hakkasin tundma, et asi pole see, midagi on valesti ja ma ei saa meeskonda nii mängima, nagu tahaksin. Kõik oli üks suur punnitamine. Meeskond peab aga võitma ja peatreener vastutab selle eest.
Väikses klubis tekib stagnatsioon kiiremini. Samad mängijad, samad abilised, kõik on sama.
Enne tänavust hooaega öeldi, et oma poisid Marek Ruut ja Gregor Ilves peaksid saama rohkem mänguaega. Selge oli ka see, et Indrek Kajupank ja Sven Kaldre jätkavad ning olemas on ka oma noored Markus Ruubel ja Risto Valge. Selle põhjal sai valitud ka välismaalased. Paraku polnud treeningute kvaliteet sellise koosseisuga enam nii hea kui varasematel aastatel.
Kas professionaalsuse tase kannatas?
Mind hakkas häirima ja seest sööma, et läksime üle säästurežiimile. Säästnud olime ka varem, aga tegime seda natuke teistmoodi. Riskisime palju ja hoidsime mingitelt asjadelt kokku. Näiteks, kui keegi oli lahkunud, siis ootasime uue mängija tulekuga nii kaua, kui sai. Tänavu sõitsime Lätis toimunud mängudele otse kodust. Tegin ettepaneku, et läheksime Ogre ja Jūrmala kohtumistele päev varem ja valmistuksime korralikult, kuid seda ei juhtunud. Kaotasime mõlemad mängud lõpuminutitega.
Meeskonnas polnud tänavu ka ühiseid hetki. Tiim saab tiimiks ikkagi hotellis. Rasketel või headel päevadel käib meeskond koos väljas istumas ja asju arutamas. Tänavu ei juhtunud seda kordagi. Probleem on ka selles, et klubist on paljud olulised inimesed lahkunud. Kõige suurem kaotus oli Sander-Mel Mellikovi minek. Ma ei tea, kas me oleks suutnud teda üldse kinni hoida, kuid soovides teha suurt asja peab selliseid mehi hoidma.
Millised peaksid olema ühe väikse klubi eesmärgid?
Rapla klubi juhil oli selge siht hakata stabiilselt mängima Eesti liiga finaalis.
Kas tähtsaim pole siiski Euroopa?
Olen sellega täiesti nõus. Kui hõbeda võitsime, ütlesin, et meeste Raplas hoidmiseks tuleb leida uus väljund. Me ei suutnud seda sammu astuda ning paljud mängijad on Raplast lahkunud. Kohalik omavalitsus oleks võinud kordki leida võimaluse, et klubi saaks mängida Euroopa sarja ning võrrelda, kus tegelikult ollakse. See olnuks mängijatele stiimul, mille nimel klubisse jääda.
Kuusmaa saab koondises uue abitreeneri
Suvel U-20 korvpallikoondist juhendavat Aivar Kuusmaad pidi esialgu abistama Raplaski tema abiliseks olnud Toomas Annuk, kuid meeste koostöö on katkenud ka sellel tasemel. „Kui talle ei sobinud teha koostööd klubis, siis miks peaks see talle sobima suvel? Õigem on see, kui ma alustan puhtalt lehelt ja uue abitreeneriga,” tõdes Kuusmaa, kes soovib noormeestega jõuda EM-i A-divisjoni. Kuusmaa sõnul ei tähenda U-20 koondise juhendamine ettevalmistust rahvuskoondise peatreeneriks hakkamiseks. „Kui pakutakse, siis ma kindlasti kaalun seda, kuid väga tõsiselt ma sellesse ei usu. Kandidaate on ju palju,” märkis ta.
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Ilmselt enamus saavad aru, aga olgu siis puust ja punaseks öeldud, et 99,999% on see "ussijutt" Indrek Ruudu pihta, kes tuli selle hooaja alguses tagasi Raplasse, seekord ÜKE treeneriks.
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Ruut oli väidetavalt põhiline intrigant ja õõnestaja, aga oma koosa saavad ka Karp ja Annuk. Karp kui mitte just kõige kompetentsem juht, kes lasi end Ruudul ära tinistada ja Annuk kui reetur, kes selmet olla peatreeneri abimees hoidis pigem teiste raplakate poolele. Intervjuu maalib Kuusmaast pildi kui mehest, kes sai igakülgselt reedetud. Huvitav oleks nüüd kuulda ka teiste osapoolte seisukohti. Hoidmata ise selles asjas kummalegi poolele, siis peab tõdema, et Kuusmaal on eriline anne alalõpmata konfliktidesse sattuda. Näis, kuidas ta U20 koondise eesotsas toime suudab tulla. Eesti koondise eesotsas teda parema meelega ei näeks. Üks asi on konfliktsus, teine asi aga mänguline pool, milles ta on minu meelest üsna sarnase käekirjaga Tiit Sokule – mängijakarjääriga võrreldes paradoksaalselt paistavad mõlemad treeneritena silma pigem kaitsemängu poolest, rünnaku osas aga loovust napib.
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Kalevruus- suured tänud artikli eest. Minu arvamus on see, et eesti korvpllis yleyldse ussitab ja see tuleks hoopis välja juurida. Üks asi on arvamused ja teine asi on enda asja peale surumine. Kahju, et eestis ikka osatakse pigem kaikaid visata kui abikätt anda. Aga see on minu arvamus- eesti korvpallis puudub meeskonnatöö. Kuusmaa on üks neist üksik huntidest, kes üritab vähemalt mingitki füüsilist tausta meestele tekkitada enne maailma vallutamist ( naljaga öeldud).
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Vau! Valga, kes on olnud selle hooaja suurim pettumus, suutis alistada võõrsil Jurmala. Tugeva teise poolaja toel üllatavalt kindlalt seejuures, 85-66. Viimane veerandaeg Valgale 29-7. Jurtomilt täiusliku visketabavuse juures hooaja resultatiivseim mäng 15 punktiga. Valgat ennast see võit play-off`i ei aita, aga teistele Eesti klubidele tehti sellega teene, aidates pisut suurendada tõenäosust, et äkki õnnestub Jurmala play-off`ist välja puksida ja kohamängudel saab näha viite Eesti klubi.
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Mnjah, kahju, et Mürka alustas kaotusega Läti ülikooli vastu. Jõudu muidugi isand Jantsonile.
Re: KML - Ühisliiga 18/19
Ma ei ütleks, et Eesti korvpallis tervikuna mingit erilist ussitamist on. Mis Kuusmaasse ja Ruutu puutub, siis saaks siin kohtumõistja olla vaid see, kes ise samuti klubiga seotud ja asja sees on. Tõsi on aga see, et kui mõelda Kuusmaa väidetele ja tuletada meelde ühte aastatetagust skandaali, millega olid seotud Ruut, Sõber ja Rapla meeskond, siis... Öeldakse, et üks kord on juhas, kaks korda väga sitt juhus, kolmas kord reegel.Relektro kirjutas:Kalevruus- suured tänud artikli eest. Minu arvamus on see, et eesti korvpllis yleyldse ussitab ja see tuleks hoopis välja juurida. Üks asi on arvamused ja teine asi on enda asja peale surumine. Kahju, et eestis ikka osatakse pigem kaikaid visata kui abikätt anda. Aga see on minu arvamus- eesti korvpallis puudub meeskonnatöö. Kuusmaa on üks neist üksik huntidest, kes üritab vähemalt mingitki füüsilist tausta meestele tekkitada enne maailma vallutamist ( naljaga öeldud).
Mis Aivarisse puutub, siis ma olen nö sisetunde põhjal antud küsimuses küll tema poolt aga ma ei oska ausalt öeldes tuua välja ühtegi hooaega, mida võiks ta triumfiks nimetada. Kõikide teiste Eesti tuntuimate treenerite puhul oskan. Samuti on jäänud mulje, et Kuusmaa on töömehena kõva, kindlasti jagab ka taktikat aga motiveerijana on väga nõrk. Aga see on puhtalt sisetunne ja ma ei väida, et see nii ka on.