Hooaja üldarutelu
-
korvpallihuviline
- Kasutaja
- Postitusi: 302
- Liitunud: 03 Veebr 2015, 15:46
Re: Hooaja üldarutelu
ma arvan ,et G.Dorbek liitub cramoga
-
spartaklane
- Kasutaja
- Postitusi: 1707
- Liitunud: 11 Veebr 2007, 20:32
Re: Hooaja üldarutelu
millest selline järelduskorvpallihuviline kirjutas:ma arvan ,et G.Dorbek liitub cramoga
Re: Hooaja üldarutelu
Ross ja Killingsworth siis Tallinnas...hakkavad koos Olmrega kolmeksesi trenni tegema?barons kirjutas:kui vaadata kalendrit, siis nats imelik see et, hooaja esimese vtb mänguni jääb 33 päeva, rockiga kml vist isegi varem...samas polegi veel meeskonda...okey, eks varrak ja sibul teavad paremini, keda juurde jahitakse, mis seis tegelikult on jne., kuid küsimus jääb, et millal treenitakse? füüsist? mängulist pool? okey, sarnane olukord vast paljudel, kus mängijad rahvuskoondises ja treenerid koondiste juures...kas lisandub 3 abitreener, kas keegi juba( brandis, sten, killingsworth )Tallinnas kohal ja trenni teeb? loodetavasti täna-homme-ülehomme peaks kuulma, kes eesti koondisest lisandumas ( keedus vist kindlasti, m.dorbek?, arbet? äkki veel keegi? ) ja muidugi PG ja F/C väljast...
midugi, kui kõrvutada cramot nä. riia VEF-i, siis seal noor rootslane, rookie usa-st, mehhiklane, noor venelane pluss kogenud hispaanlane....ning meieris ja meijers, siis läti klubil midagi roosilist küll ei ole.
-
KalevForever
- Kasutaja
- Postitusi: 1145
- Liitunud: 19 Juul 2007, 12:57
Re: Hooaja üldarutelu
Sa arvad valesti.korvpallihuviline kirjutas:ma arvan ,et G.Dorbek liitub cramoga
Re: Hooaja üldarutelu
Martin Dorbek pidavat meeskonnaga Riiga kaasa sõitma
Re: Hooaja üldarutelu
Kanguri intekas täna: kusjuures murelikuks teevad need pidevad vigastused, kui ta Cramoga peaks liituma, siis loodetavasti klubi jaoks ikka väga soodatel tingimustel
Eesti Päevaleht
Ametlikult töötu Kristjan Kanguri magus-kibe profileib: tahan EMil näidata, et olen kasulik mees
02. SEPTEMBER 2015, RAUL RANNE
„Ma väga loodan, et saan jätkata Itaalias,“ tunnistab Eesti viimaste aegade kõige säravama karjääriga korvpallur, Eesti koondise kapten Kristjan Kangur (32), kel hetkel polegi ühegi klubiga kehtivat lepingut.
„Olen hetkel täitsa ametlikult töötu,“ tunnistab Kangur muigamisi, kui tema praegusest olukorrast juttu teen, ning lisab rahustuseks: „Aga mu agent töötab selles suunas, et leida uus klubi.“
Kuigi me viimaste aegade edukaim mängumees ütleb, et talle üldiselt ei meeldi selline maa ja õhu vahel olek, kus pole täpselt teada, mis tulevik töö asjus pakub, ei tundu ta olukorda ka liialt üle dramatiseerima.
Kangur annab selgelt aru, et pole enam verinoor mängija, pigem juba nö noor veteran. Samuti mõistab ta, et viimase paari aasta jooksul on ta üle elanud kolm operatsiooni, on faktor, mis võimalikud tööpakkujad ettevaatlikuks teeb.
Teisalt on Kangur pereinimene, seega ei saa ta tormata igale pakkumisele alla kirjutama. „Muidugi poleks mul selle vastu, kui mõni klubi kohe helistaks ja pakuks midagi ahvatlevat. Seni pole tulnud sellist pakkumist, mis paneb rõõmust hüppama. Ilmselt pärast EMi saab pilt ses osas klaarimaks."
Tahan tagasi Itaaliasse
Siiski, millist pakkumist mees ise loodab? Kangur, kes on muide sama palju kordi tunnistatud Eesti parimaks mängijaks kui Martin Müürsepp, ei hakka pikalt keerutama: „Mulle meeldiks minna Itaaliasse tagasi. Puhtalt perekondlikel põhjustel. Ma tean seda liigat, seda maad, kultuuri ja inimesi jne. Minu ja mu pere jaoks on see hea paik. Miinuseks on muidugi see, et majanduslik olukord Itaalias pole kiita. Vast 3-4 võistkonda on võimeliselt korrapäraselt maksma, mitte hilinemistega.“
Aga kui tuleb pakkumine Prantsusmaa klubilt, mis poleks Kangurile samuti tundmatu maa? „Tunnistan ausalt, mulle ei sobi eriti Prantsusmaa liiga mängustiil.“
Aga meie Kalev/Cramolt?
„Kalevist…“ Siin peab Eesti koondise üks tugitalasid enne vastamist väheke pikema pausi: „Ei no tegelikult on kõik võimalik, olen avatud. See poleks küll Itaalia, aga Kalevi plussiks on see, et klubi mängib väga heal tasemel sarju ja…“
Mõni päev tagasi tegi Kalev/Cramo Kangurile ametliku tööpakkumise.
Olgu öeldud, et just mõni päev tagasi tegi Kalev/Cramo Kangurile ametliku tööpakkumise. Tundub, et mängija ise on otsustanud, et teeb otsused pärast EM finaalturniiri. „Riias pean näitama, et olen palliplatsil jätkuvalt kasulik mees. Et meeskonnad, kes võiksid ehk olla minust huvitatud, saavad näha, kuidas on mu tervis, kuidas olen operatsioonidest taastunud, kuidas on mu mänguvorm…“
Kangur on mänginud kaheksa hooaega välismaal – kaks aastat Saksamaal, aastakese Prantsusmaal ning viimased viis aastat Itaalias. Eesti tegevkorvpalluritest ei ole keegi olnud kauem võõrsil, kui tema. „Eks see minek sõltub alati ka pakkumisest. Aga, kui see on vähegi sobiv, siis tasub minna. Kasvõi keskkonnavahetuse mõttes.“
Eemalt vaadates tundub Kanguri areng sujuv. Noor ja andekas kutt Kalevist mängis end kümne aastaga Itaalia ja Euroopa korvpalli tippu kuuluvatesse klubidesse. Eriti kui arvestada, et korvpalliga hakkas ta tõsisemalt tegelema alles 15-aastaselt, mil kergejõustikutrennid enam suuremat pinget ei pakkunud.
Kristjan Kangur eelistab palliplatsil mängida ka peaga. „Mulle meeldib rohkem selline mäng, kus on rohkem kavalust, taktikat, kombinatsioone…”
Foto: Rauno Volmar
Tegelikult on see olnud pidev kohanemine uute olude ning võistkonna mängustiiliga ning loomulikult võitlus koha eest.
„Välismaal mängides pead sa kogu aega tõestama, et just sina oled klubile väga vajalik mees,“ selgitab Kangur. „Kusjuures on tõsiasi see, et mida kõrgemal tasemel mängid, seda vähem lastakse eksida. Kui eksid, saada kohe vastu päid ja jalgu. Sa pead psühholoogiliselt olema valmis – minema ja panema. Eks alguses olid minulgi kõhklused kahtlused, kas ikka suudan nii kõval tasemel mängida.“
21aastasena maailma
Aga proovime kaardistada neid välismaa klubisid, kus ta leiba on teeninud.
Alustame Leverkuseni Bayerist, kuhu ta 2004. aastal 21aastase noorukina mängima sattus. Leverkusenis nagu kogu Saksmaal on vaieldamatult spordiala nr 1 jalgpall. Korvpall, mis viimasel ajal on sealmaal oma positsioone parandanud, ei olnud Kanguri saabudes populaarsuselt isegi mitte esikolmikus. Publikuks olid pigem 50 ja vanemad inimesed ning meeskonnale kaasaelamine umbes selline nagu teatris – tagasihoidlik.
„Tegelikult olid need kaunis rasked aastad. Ma olin ikkagi väga noor ja kogenematu. Keeruline oli kohaneda,“ meenutab Kangur.
Pärast Saksamaalt naasmist mängis Kangur kolmel aastal taas Kalevis, võitis korra siinse meistritiitli ning siirdus siis paljudele suureks üllatuseks Prantsusmaa tippklubisse Lyoni ASVEL Basket.
Prantsuse liigas mängib väga palju mustanahalisi mängumehi. Kogu see mäng on ülimalt atleetlik.
Lyon on Leverkuseniga võrreldes tõsine suurlinn ning ASVEL korvpalliklubi Bayeriga võrreldes märksa võimsam klubi. Tundub mõnus, aga tegelikult oli Kanguril esialgu Prantsusmaal vägagi kahtlane seis. Lyoni treeneriks oli nimekas Vincent Collet, tänane Prantsusmaa koondise peatreener, suur autoriteet. Kangurit ei valinud meeskonda tema, vaid meeskonna mänedžer. Mis seal salata, alguses oli tuntud treeneriga raske ühist keelt leida. „Üritasin teha kõike nagu peab, isegi rohkem. Aga ega ta suurt võimalust ei andnud. Ma ei mahtunud esialgu mitte kuidagi peatreeneri plaanidesse.“
Lõpuks oli Kangur Lyoni tiimis muidugi täitsa nähtav mängumees. Aga klubil endal läks kehvasti – eelarve ja mängijate valiku poolest oleks nad pidanud võitma pika puuga kodused meistrivõistlused, kuid ei pääsetud isegi mitte play-offi.
Kangur mainis, et tegelikult talle Prantsuse liigas viljeletav mängustiil ei sobinudki. Mida ta silmas pidas?
„Seal liigas mängib väga palju mustanahalisi mängumehi – hüppavad väga kõrgele, on väga kiired. Kogu see mäng on ülimalt atleetlik. Sellest tulenevalt on kogu seal liigas viljeletav korvpall üks jookse-hüppa-viska stiilis mäng. Edasi-tagasi uhamine,“ selgitab Kangur. „Mulle meeldib rohkem selline mäng, kus on rohkem kavalust, taktikat, kombinatsioone…“
Pole eriti mõnus maanduda pururikkast Itaalia meisterklubist tagasi tagasihoidlikumasse tiimi.
Selline mäng nagu mängitakse näiteks Itaalias. Küllap see on saatuse tahe, aga pärast klubi jaoks krahhiga lõppenud hooaega Prantsusmaal, võttis Kanguriga ühendus ta agent ning pakkus võimalust mängida kuu aega Itaalia legendaarses Bologna klubis. „Itaalias on nii, et kui oled seal nö jala uksevahele saanud ning arvestaval tasemel mänginud, võid sinna jääda päris kauaks. Sealsed klubid eelistavad mängijaid, kellel on kohaliku liiga kogemus,“ selgitab Kangur. Umbes sellist juttu rääkis agent ka meie mängumehele.
Miks mitte siis proovida? Miks just kuulus Bologna klubi hooaja lõpus tema vastu huvi tundis, seda Kangur täpselt öelda ei oskagi. Olgu kuidas on, Bolognas läks tal hästi. Nii hästi, et päris mitmed Itaalia klubid soovisid teda järgmiseks hooajaks endale. Lepingu sõlmis Kangur Varese Pallacanestroga, legendaarse klubiga, kes eeskätt 60. -70. aastatel Euroopa korvpalliväljakutel suuri võite võttis. Viimasel ajal pole klubi nii edukas olnud, kuid Itaalia kõrgliiga klubil peab olema klassi. Mänguklassi oli ka Kanguril.
Foto: Hendrik Osula
Paari aasta pärast mängis mees Itaalia korvpalli absoluutsesse tippu kuuluva Siena Montebaschi ridades ka Euroliigas. Sienaga võitis Kangur 2013. aastal Itaalia meistritiitli ja võinuks järgmiselgi aastal võita, kuid paraku lõppes klubi kuulsusrikas ajalugu gigantse majandusliku krahhiga. Aga ei hullu, meie mees liikus koos treeneri ja mõne kaasmängijaga järgmiseks hooajaks teise Itaalia Milano Emporio Armani tiimiga.
Kuulsa moekeisri nime kandev suurklubi, millesse oli aastaid rohkelt raha investeeritud, võitis 2014. aasta kevadel 18-aastase vaheaja järel lõpuks ometi tiitli. „See oli pöörane, mis siis lahti läks. Ma päris kartsin, kui pärast viimast mängu lõpuvile kõlas ja rahvas väljakule jooksis. Nagu mingi rock-kontsert oleks väljakul lahti läinud.“
Aga pole head ilma halvata. Milanos mängimise aegu tuli Kanguril teha läbi esimene seljaoperatsioon. „Oleme ausad, pärast seda polnud just liiga palju võistkondi, kes oleks olnud minu palkamisega riskima,“ räägib Kangur.
On olnud päevi, kus olen endalt küsinud: mille kuradi pärast ma seda teen?
Vana tuttav tööandja Varese siiski võttis. „Nad teadsid mind nii mängija kui inimesena. Me koostöö oli sobinud.“
Muidugi pole eriti mõnus maanduda pururikkast Itaalia meisterklubist tagasi märksa tagasihoidlikumasse tiimi – justkui taevast tagasi maapeale kukkuda. „Mul oli plaan, et töötan end pärast operatsiooni Vareses üles, saan füüsiliselt ja mänguliselt tugevamaks, et tuntaks taas huvi mõnes tugevamas klubis. Aga siis tuli operatsioon number kaks, mis mingis mõttes lõi taas kõik kaardid segamini,“ kirjeldab Kangur.
EM - tahtis väga finaalturniirile saada
Nüüd on ta ringiga justkui alguses tagasi – ta ootab pakkumisi.
Eesti korvpallitiimid ei pääse paraku just liiga sageli suurtele tiitlivõistlustele. Aga oleks kahtlemata ebaõiglane, kui Kanguri sugune mees oleks lõpetanud karjääri ilma suurvõistlusel osalemata. „Muidugi oleks kurb olnud, kui polekski oma karjääri jooksul EMile pääsenud,“ tunnistab ta ise. „Spordi mõte on ju aina edasi pürgida, teha tulemusi, tõestada kõigile oma taset. Ma tahan seal mängimist kogeda. Muidugi ma loodan, et saame alagrupist edasi, see pole võimatu. Aga see pole ka kaugeltki nii lihtne, nagu vahel kiputakse arvama.“
Ma tean, et tegevmängijad ei taha just liiga tihti vastata lapsikule küsimusele – kes on nende iidol või vähemasti suurt imetlust vääriv mängija?
Aga Kangur on ise öelnud, et ta lemmikmängijad on hiljuti mängijakarjääri lõpetanud ning nüüdseks juba Venemaa korvpalliföderatsiooni juhiks valitud Andrei Kirilenko ja kreeklane Vassilis Spanoulis.
Miks need kaks?
„Kirilenko suudab teha väljakul kõike - võtab lauda, mängib kaitses, viskab punkte. Ääretult universaalne mängija. Temast oli tihtipeale rohkem kasu, kui statistilised numbrid näitasid. Mis puudutab Spanoulist, siis kõik ju teavad, et eriti otsustavatel hetkedel mängitakse tema peale. Kõik vastased teavad, et tema peab lõpuks selle võidu ära tooma. Ja ta, kurat, teebki ära. Mängust mängu, aastast-aastasse. Väga suur respekt.“
FOTO: HENDRIK OSULA
Tegelikult on veel üks mängija, kelle suhtes on Kanguril väga suur respekt – suur saksa ime Dirk Nowitzki.
„Mul on olnud Nowitzkiga isiklik kokkupuude - kunagi koondisega saime tema vastu mängida. Ja ta tegi mulle viie minutiga selgeks – mees, astu kõrvale. Pani üpris kiiresti punkte, meelitas kohe mängu alguses 3-4 viga välja,“ meenutab Kangur. „Mis seal salata, toona oleks tahtnud talle kätega kallale minna, et mind nii karmilt häbistas. Nüüd muidugi mõtlen, kui vajalik kogemus see oli. Täielik õppetund maailma mastaabis tähtmängijalt."
Viis aastat tahab veel mängida
Kas Kangur on vahel, näiteks neil päevil, kui seljavigastus pole lasknud mängida ega isegi eriti kõndida mitte, mõelnud, et aitab korvpallist ja profikarjäärst? „Päris nii pole mõelnud. On olnud päevi, kus olen endalt küsinud - mille kuradi pärast ma seda teen? Miks ma endale seda valu tekitan, miks ma seda talun? On olnud päevi, kus ei taha korvpallist midagi kuulda. Aga üsna varsti olen mõistnud, et see on ju maailma parim töö. Töö ja hobi ühes. Seda ma oskan.“
Küllap tahaks olla korvpalliga seotud, aga kas minust tuleb treener, seda ma veel ei tea.
Aga mis saab pärast karjääri? Kangur ütleb, et ta loodab siiski viis aastat ikka veel korvpalli mängida, kui tervis vastu peab. Aga pärast seda. „Tead, ma olen sellele isegi mõelnud, aga head vastust pole. Küllap tahaks olla korvpalliga seotud, aga kas minust tuleb treener, seda ma veel ei tea. Treeneriks tuleb kasvada ja areneda. Korvpalli juures tahaks kindlasti olla.“
Muide, Kanguri 6-aastane poeg käib juba kolmandat aastat korvpallitrennis ning isa hinnangul on poisil annet küll. „Ma ei taha suruda, et temast ilmtingimata saaks korvpallur, aga ta on selles asjas sees, käib mu trenne ja mänge vaatamas. Talle lihtsalt meeldib korvpall. Temaga on alati olnud nii – kui on olnud valida mänguauto ja palli vahel, siis on ta on alati esimesena just palli võtnud.“
UNISTUSTE MEESKOND
1. Tiit Sokk
2. Aivar Kuusmaa
3. Sven Arbet
4. Janar Talts
5. Martin Müürsepp
KUMB...
Kas Prantsuse või Itaalia köök?
Kindlasti Itaalia.
Kas maja maal või korter kesklinnas?
Praeguse elutempo juures valin korteri linnas.
Kas tee või kohv?
Kohv.
Kas kino või teater?
Kino, kuna teatrit pole olnud või-malik viimasel ajal külastada.
Kas jalgpall või võrkpall?
Võrkpall, eeldades, et ka rannavõrkpall kuulub sinna alla.
Kas klaas on sinu jaoks pooltühi või pooltäis?
Pooltäis.
SELG VAJAKS PARANEMISEKS NÄDALAID
Kristjan Kanguri selja seisukord ei ole mõni päev enne EM-finaalturniiri algust liiga roosiline.
„Esmaspäevases trennis tegi ta kaasa vaid soojenduse. Täna on puhkepäev, homme teeme enne reisi kergema treeningu. Seljale on väiksem koormus muidugi hea, iseasi, mida see vormile tähendab,” kirjeldas koondise füsioterapeut Priit Lehismets eile meeskonna kapteni tervislikku seisundit. Kuna Riias mängitakse väga tiheda graafikuga, tuleb Kangurit võib-olla millalgi säästa.
„EM-ini jäänud päevadel proovime olukorda massaažide, teipide ja muu säärasega parandada, aga ega nii lühikese ajaga imet tee. Reaalselt oleks sellisest vigastuseks paranemiseks vaja nädalaid,” tõdes Lehismets. Tema sõnul ongi Kanguri tervis praegu ainus murekoht – Rain Veidemani põlvekõõlus lubab harjutada täismahus. Rasmus Raidla
Eesti Päevaleht
Ametlikult töötu Kristjan Kanguri magus-kibe profileib: tahan EMil näidata, et olen kasulik mees
02. SEPTEMBER 2015, RAUL RANNE
„Ma väga loodan, et saan jätkata Itaalias,“ tunnistab Eesti viimaste aegade kõige säravama karjääriga korvpallur, Eesti koondise kapten Kristjan Kangur (32), kel hetkel polegi ühegi klubiga kehtivat lepingut.
„Olen hetkel täitsa ametlikult töötu,“ tunnistab Kangur muigamisi, kui tema praegusest olukorrast juttu teen, ning lisab rahustuseks: „Aga mu agent töötab selles suunas, et leida uus klubi.“
Kuigi me viimaste aegade edukaim mängumees ütleb, et talle üldiselt ei meeldi selline maa ja õhu vahel olek, kus pole täpselt teada, mis tulevik töö asjus pakub, ei tundu ta olukorda ka liialt üle dramatiseerima.
Kangur annab selgelt aru, et pole enam verinoor mängija, pigem juba nö noor veteran. Samuti mõistab ta, et viimase paari aasta jooksul on ta üle elanud kolm operatsiooni, on faktor, mis võimalikud tööpakkujad ettevaatlikuks teeb.
Teisalt on Kangur pereinimene, seega ei saa ta tormata igale pakkumisele alla kirjutama. „Muidugi poleks mul selle vastu, kui mõni klubi kohe helistaks ja pakuks midagi ahvatlevat. Seni pole tulnud sellist pakkumist, mis paneb rõõmust hüppama. Ilmselt pärast EMi saab pilt ses osas klaarimaks."
Tahan tagasi Itaaliasse
Siiski, millist pakkumist mees ise loodab? Kangur, kes on muide sama palju kordi tunnistatud Eesti parimaks mängijaks kui Martin Müürsepp, ei hakka pikalt keerutama: „Mulle meeldiks minna Itaaliasse tagasi. Puhtalt perekondlikel põhjustel. Ma tean seda liigat, seda maad, kultuuri ja inimesi jne. Minu ja mu pere jaoks on see hea paik. Miinuseks on muidugi see, et majanduslik olukord Itaalias pole kiita. Vast 3-4 võistkonda on võimeliselt korrapäraselt maksma, mitte hilinemistega.“
Aga kui tuleb pakkumine Prantsusmaa klubilt, mis poleks Kangurile samuti tundmatu maa? „Tunnistan ausalt, mulle ei sobi eriti Prantsusmaa liiga mängustiil.“
Aga meie Kalev/Cramolt?
„Kalevist…“ Siin peab Eesti koondise üks tugitalasid enne vastamist väheke pikema pausi: „Ei no tegelikult on kõik võimalik, olen avatud. See poleks küll Itaalia, aga Kalevi plussiks on see, et klubi mängib väga heal tasemel sarju ja…“
Mõni päev tagasi tegi Kalev/Cramo Kangurile ametliku tööpakkumise.
Olgu öeldud, et just mõni päev tagasi tegi Kalev/Cramo Kangurile ametliku tööpakkumise. Tundub, et mängija ise on otsustanud, et teeb otsused pärast EM finaalturniiri. „Riias pean näitama, et olen palliplatsil jätkuvalt kasulik mees. Et meeskonnad, kes võiksid ehk olla minust huvitatud, saavad näha, kuidas on mu tervis, kuidas olen operatsioonidest taastunud, kuidas on mu mänguvorm…“
Kangur on mänginud kaheksa hooaega välismaal – kaks aastat Saksamaal, aastakese Prantsusmaal ning viimased viis aastat Itaalias. Eesti tegevkorvpalluritest ei ole keegi olnud kauem võõrsil, kui tema. „Eks see minek sõltub alati ka pakkumisest. Aga, kui see on vähegi sobiv, siis tasub minna. Kasvõi keskkonnavahetuse mõttes.“
Eemalt vaadates tundub Kanguri areng sujuv. Noor ja andekas kutt Kalevist mängis end kümne aastaga Itaalia ja Euroopa korvpalli tippu kuuluvatesse klubidesse. Eriti kui arvestada, et korvpalliga hakkas ta tõsisemalt tegelema alles 15-aastaselt, mil kergejõustikutrennid enam suuremat pinget ei pakkunud.
Kristjan Kangur eelistab palliplatsil mängida ka peaga. „Mulle meeldib rohkem selline mäng, kus on rohkem kavalust, taktikat, kombinatsioone…”
Foto: Rauno Volmar
Tegelikult on see olnud pidev kohanemine uute olude ning võistkonna mängustiiliga ning loomulikult võitlus koha eest.
„Välismaal mängides pead sa kogu aega tõestama, et just sina oled klubile väga vajalik mees,“ selgitab Kangur. „Kusjuures on tõsiasi see, et mida kõrgemal tasemel mängid, seda vähem lastakse eksida. Kui eksid, saada kohe vastu päid ja jalgu. Sa pead psühholoogiliselt olema valmis – minema ja panema. Eks alguses olid minulgi kõhklused kahtlused, kas ikka suudan nii kõval tasemel mängida.“
21aastasena maailma
Aga proovime kaardistada neid välismaa klubisid, kus ta leiba on teeninud.
Alustame Leverkuseni Bayerist, kuhu ta 2004. aastal 21aastase noorukina mängima sattus. Leverkusenis nagu kogu Saksmaal on vaieldamatult spordiala nr 1 jalgpall. Korvpall, mis viimasel ajal on sealmaal oma positsioone parandanud, ei olnud Kanguri saabudes populaarsuselt isegi mitte esikolmikus. Publikuks olid pigem 50 ja vanemad inimesed ning meeskonnale kaasaelamine umbes selline nagu teatris – tagasihoidlik.
„Tegelikult olid need kaunis rasked aastad. Ma olin ikkagi väga noor ja kogenematu. Keeruline oli kohaneda,“ meenutab Kangur.
Pärast Saksamaalt naasmist mängis Kangur kolmel aastal taas Kalevis, võitis korra siinse meistritiitli ning siirdus siis paljudele suureks üllatuseks Prantsusmaa tippklubisse Lyoni ASVEL Basket.
Prantsuse liigas mängib väga palju mustanahalisi mängumehi. Kogu see mäng on ülimalt atleetlik.
Lyon on Leverkuseniga võrreldes tõsine suurlinn ning ASVEL korvpalliklubi Bayeriga võrreldes märksa võimsam klubi. Tundub mõnus, aga tegelikult oli Kanguril esialgu Prantsusmaal vägagi kahtlane seis. Lyoni treeneriks oli nimekas Vincent Collet, tänane Prantsusmaa koondise peatreener, suur autoriteet. Kangurit ei valinud meeskonda tema, vaid meeskonna mänedžer. Mis seal salata, alguses oli tuntud treeneriga raske ühist keelt leida. „Üritasin teha kõike nagu peab, isegi rohkem. Aga ega ta suurt võimalust ei andnud. Ma ei mahtunud esialgu mitte kuidagi peatreeneri plaanidesse.“
Lõpuks oli Kangur Lyoni tiimis muidugi täitsa nähtav mängumees. Aga klubil endal läks kehvasti – eelarve ja mängijate valiku poolest oleks nad pidanud võitma pika puuga kodused meistrivõistlused, kuid ei pääsetud isegi mitte play-offi.
Kangur mainis, et tegelikult talle Prantsuse liigas viljeletav mängustiil ei sobinudki. Mida ta silmas pidas?
„Seal liigas mängib väga palju mustanahalisi mängumehi – hüppavad väga kõrgele, on väga kiired. Kogu see mäng on ülimalt atleetlik. Sellest tulenevalt on kogu seal liigas viljeletav korvpall üks jookse-hüppa-viska stiilis mäng. Edasi-tagasi uhamine,“ selgitab Kangur. „Mulle meeldib rohkem selline mäng, kus on rohkem kavalust, taktikat, kombinatsioone…“
Pole eriti mõnus maanduda pururikkast Itaalia meisterklubist tagasi tagasihoidlikumasse tiimi.
Selline mäng nagu mängitakse näiteks Itaalias. Küllap see on saatuse tahe, aga pärast klubi jaoks krahhiga lõppenud hooaega Prantsusmaal, võttis Kanguriga ühendus ta agent ning pakkus võimalust mängida kuu aega Itaalia legendaarses Bologna klubis. „Itaalias on nii, et kui oled seal nö jala uksevahele saanud ning arvestaval tasemel mänginud, võid sinna jääda päris kauaks. Sealsed klubid eelistavad mängijaid, kellel on kohaliku liiga kogemus,“ selgitab Kangur. Umbes sellist juttu rääkis agent ka meie mängumehele.
Miks mitte siis proovida? Miks just kuulus Bologna klubi hooaja lõpus tema vastu huvi tundis, seda Kangur täpselt öelda ei oskagi. Olgu kuidas on, Bolognas läks tal hästi. Nii hästi, et päris mitmed Itaalia klubid soovisid teda järgmiseks hooajaks endale. Lepingu sõlmis Kangur Varese Pallacanestroga, legendaarse klubiga, kes eeskätt 60. -70. aastatel Euroopa korvpalliväljakutel suuri võite võttis. Viimasel ajal pole klubi nii edukas olnud, kuid Itaalia kõrgliiga klubil peab olema klassi. Mänguklassi oli ka Kanguril.
Foto: Hendrik Osula
Paari aasta pärast mängis mees Itaalia korvpalli absoluutsesse tippu kuuluva Siena Montebaschi ridades ka Euroliigas. Sienaga võitis Kangur 2013. aastal Itaalia meistritiitli ja võinuks järgmiselgi aastal võita, kuid paraku lõppes klubi kuulsusrikas ajalugu gigantse majandusliku krahhiga. Aga ei hullu, meie mees liikus koos treeneri ja mõne kaasmängijaga järgmiseks hooajaks teise Itaalia Milano Emporio Armani tiimiga.
Kuulsa moekeisri nime kandev suurklubi, millesse oli aastaid rohkelt raha investeeritud, võitis 2014. aasta kevadel 18-aastase vaheaja järel lõpuks ometi tiitli. „See oli pöörane, mis siis lahti läks. Ma päris kartsin, kui pärast viimast mängu lõpuvile kõlas ja rahvas väljakule jooksis. Nagu mingi rock-kontsert oleks väljakul lahti läinud.“
Aga pole head ilma halvata. Milanos mängimise aegu tuli Kanguril teha läbi esimene seljaoperatsioon. „Oleme ausad, pärast seda polnud just liiga palju võistkondi, kes oleks olnud minu palkamisega riskima,“ räägib Kangur.
On olnud päevi, kus olen endalt küsinud: mille kuradi pärast ma seda teen?
Vana tuttav tööandja Varese siiski võttis. „Nad teadsid mind nii mängija kui inimesena. Me koostöö oli sobinud.“
Muidugi pole eriti mõnus maanduda pururikkast Itaalia meisterklubist tagasi märksa tagasihoidlikumasse tiimi – justkui taevast tagasi maapeale kukkuda. „Mul oli plaan, et töötan end pärast operatsiooni Vareses üles, saan füüsiliselt ja mänguliselt tugevamaks, et tuntaks taas huvi mõnes tugevamas klubis. Aga siis tuli operatsioon number kaks, mis mingis mõttes lõi taas kõik kaardid segamini,“ kirjeldab Kangur.
EM - tahtis väga finaalturniirile saada
Nüüd on ta ringiga justkui alguses tagasi – ta ootab pakkumisi.
Eesti korvpallitiimid ei pääse paraku just liiga sageli suurtele tiitlivõistlustele. Aga oleks kahtlemata ebaõiglane, kui Kanguri sugune mees oleks lõpetanud karjääri ilma suurvõistlusel osalemata. „Muidugi oleks kurb olnud, kui polekski oma karjääri jooksul EMile pääsenud,“ tunnistab ta ise. „Spordi mõte on ju aina edasi pürgida, teha tulemusi, tõestada kõigile oma taset. Ma tahan seal mängimist kogeda. Muidugi ma loodan, et saame alagrupist edasi, see pole võimatu. Aga see pole ka kaugeltki nii lihtne, nagu vahel kiputakse arvama.“
Ma tean, et tegevmängijad ei taha just liiga tihti vastata lapsikule küsimusele – kes on nende iidol või vähemasti suurt imetlust vääriv mängija?
Aga Kangur on ise öelnud, et ta lemmikmängijad on hiljuti mängijakarjääri lõpetanud ning nüüdseks juba Venemaa korvpalliföderatsiooni juhiks valitud Andrei Kirilenko ja kreeklane Vassilis Spanoulis.
Miks need kaks?
„Kirilenko suudab teha väljakul kõike - võtab lauda, mängib kaitses, viskab punkte. Ääretult universaalne mängija. Temast oli tihtipeale rohkem kasu, kui statistilised numbrid näitasid. Mis puudutab Spanoulist, siis kõik ju teavad, et eriti otsustavatel hetkedel mängitakse tema peale. Kõik vastased teavad, et tema peab lõpuks selle võidu ära tooma. Ja ta, kurat, teebki ära. Mängust mängu, aastast-aastasse. Väga suur respekt.“
FOTO: HENDRIK OSULA
Tegelikult on veel üks mängija, kelle suhtes on Kanguril väga suur respekt – suur saksa ime Dirk Nowitzki.
„Mul on olnud Nowitzkiga isiklik kokkupuude - kunagi koondisega saime tema vastu mängida. Ja ta tegi mulle viie minutiga selgeks – mees, astu kõrvale. Pani üpris kiiresti punkte, meelitas kohe mängu alguses 3-4 viga välja,“ meenutab Kangur. „Mis seal salata, toona oleks tahtnud talle kätega kallale minna, et mind nii karmilt häbistas. Nüüd muidugi mõtlen, kui vajalik kogemus see oli. Täielik õppetund maailma mastaabis tähtmängijalt."
Viis aastat tahab veel mängida
Kas Kangur on vahel, näiteks neil päevil, kui seljavigastus pole lasknud mängida ega isegi eriti kõndida mitte, mõelnud, et aitab korvpallist ja profikarjäärst? „Päris nii pole mõelnud. On olnud päevi, kus olen endalt küsinud - mille kuradi pärast ma seda teen? Miks ma endale seda valu tekitan, miks ma seda talun? On olnud päevi, kus ei taha korvpallist midagi kuulda. Aga üsna varsti olen mõistnud, et see on ju maailma parim töö. Töö ja hobi ühes. Seda ma oskan.“
Küllap tahaks olla korvpalliga seotud, aga kas minust tuleb treener, seda ma veel ei tea.
Aga mis saab pärast karjääri? Kangur ütleb, et ta loodab siiski viis aastat ikka veel korvpalli mängida, kui tervis vastu peab. Aga pärast seda. „Tead, ma olen sellele isegi mõelnud, aga head vastust pole. Küllap tahaks olla korvpalliga seotud, aga kas minust tuleb treener, seda ma veel ei tea. Treeneriks tuleb kasvada ja areneda. Korvpalli juures tahaks kindlasti olla.“
Muide, Kanguri 6-aastane poeg käib juba kolmandat aastat korvpallitrennis ning isa hinnangul on poisil annet küll. „Ma ei taha suruda, et temast ilmtingimata saaks korvpallur, aga ta on selles asjas sees, käib mu trenne ja mänge vaatamas. Talle lihtsalt meeldib korvpall. Temaga on alati olnud nii – kui on olnud valida mänguauto ja palli vahel, siis on ta on alati esimesena just palli võtnud.“
UNISTUSTE MEESKOND
1. Tiit Sokk
2. Aivar Kuusmaa
3. Sven Arbet
4. Janar Talts
5. Martin Müürsepp
KUMB...
Kas Prantsuse või Itaalia köök?
Kindlasti Itaalia.
Kas maja maal või korter kesklinnas?
Praeguse elutempo juures valin korteri linnas.
Kas tee või kohv?
Kohv.
Kas kino või teater?
Kino, kuna teatrit pole olnud või-malik viimasel ajal külastada.
Kas jalgpall või võrkpall?
Võrkpall, eeldades, et ka rannavõrkpall kuulub sinna alla.
Kas klaas on sinu jaoks pooltühi või pooltäis?
Pooltäis.
SELG VAJAKS PARANEMISEKS NÄDALAID
Kristjan Kanguri selja seisukord ei ole mõni päev enne EM-finaalturniiri algust liiga roosiline.
„Esmaspäevases trennis tegi ta kaasa vaid soojenduse. Täna on puhkepäev, homme teeme enne reisi kergema treeningu. Seljale on väiksem koormus muidugi hea, iseasi, mida see vormile tähendab,” kirjeldas koondise füsioterapeut Priit Lehismets eile meeskonna kapteni tervislikku seisundit. Kuna Riias mängitakse väga tiheda graafikuga, tuleb Kangurit võib-olla millalgi säästa.
„EM-ini jäänud päevadel proovime olukorda massaažide, teipide ja muu säärasega parandada, aga ega nii lühikese ajaga imet tee. Reaalselt oleks sellisest vigastuseks paranemiseks vaja nädalaid,” tõdes Lehismets. Tema sõnul ongi Kanguri tervis praegu ainus murekoht – Rain Veidemani põlvekõõlus lubab harjutada täismahus. Rasmus Raidla
Re: Hooaja üldarutelu
Arbet olemas.
Re: Hooaja üldarutelu
Kas eestalstel ei olegi võimalik välismaale murda ? Tee ükskõik kui hea stat ja mängi kasvõi vtb
Ei saanud Veideman ega Arbet.
Muidugi ei pea ma silmas jõudmist Hollandi liigasse.
Ei saanud Veideman ega Arbet.
Muidugi ei pea ma silmas jõudmist Hollandi liigasse.
-
armando007
- Kasutaja
- Postitusi: 69
- Liitunud: 01 Apr 2015, 14:24
Re: Hooaja üldarutelu
On ju jõutud küll.Kangur 8 hooaega näiteks välismaal mänginud.Ma isiklikult leian,et eestlaste suurim kirstunael on ebastabiilsus.Arbet ja Veidekas on mõlemad kindlasti head mängijad,aga neid musti päevi kui enamus lendab vastu laudaseina tuleb liiga tihti ette.Kui nüüd võtta näiteks Kangur,siis tema teeb enamasti ka kehval päeval "oma" ära.Sama lugu on ka Venega.Rio kirjutas:Kas eestalstel ei olegi võimalik välismaale murda ? Tee ükskõik kui hea stat ja mängi kasvõi vtb
Ei saanud Veideman ega Arbet.
Muidugi ei pea ma silmas jõudmist Hollandi liigasse.
Re: Hooaja üldarutelu
No eks seda näeb igaüks , et Arbet põrgatada ei oska ja Veideman liiga ühekülgne on. Samas oli meestek vtb s hea stat ja meeskond võitis.
Kangur sai Asvelli kuna pani nende vastu 28 p võõrsil
Kangur sai Asvelli kuna pani nende vastu 28 p võõrsil
-
armando007
- Kasutaja
- Postitusi: 69
- Liitunud: 01 Apr 2015, 14:24
Re: Hooaja üldarutelu
Õnne peab olema.Ainult statistika ei mängi.Aastaid tagasi sai Cramo seda ise ka tunda,kui üle Balkani stattidega Varbanov siia lammutama toodi.Ma usun,et näiteks VTB satsid teavad meie rosterit paremini ja on kursis meie parimate poegade plusside-miinustega.Samas tugevamate liigade Kesk-Euroopa satsid ei hakka nii põrsas kotis kusagilt ääremaalt Euro keskmise tasemega venda tooma.Lihtsam on kasutada tuntumaid mängijaid.Rio kirjutas:No eks seda näeb igaüks , et Arbet põrgatada ei oska ja Veideman liiga ühekülgne on. Samas oli meestek vtb s hea stat ja meeskond võitis.
Kangur sai Asvelli kuna pani nende vastu 28 p võõrsil
Re: Hooaja üldarutelu
Tagamängijatega on tavaliselt see lugu, et kui on valida eestlase ja sama palgaga musta ameeriklase vahel, siis valitakse see teine variant.Rio kirjutas:Kas eestalstel ei olegi võimalik välismaale murda ? Tee ükskõik kui hea stat ja mängi kasvõi vtb
Ei saanud Veideman ega Arbet.
Muidugi ei pea ma silmas jõudmist Hollandi liigasse.
Re: Hooaja üldarutelu
Koosseisuga siis vist veel kolm küsimust? kes on PG, kes on lisanduv 4/5? ja kas puuduv eestlane on Kangur/ja kui ei, siis kes on see eestlane kes on üle 2m pikk e. Kitsingu asendus?Egert kirjutas:Arbet olemas.
( kuigi ametlikult pole veel lepinguid ka M.Dorbeku ja Keedusega, aga vast need ikka tulevad )
M.Dorbek/Veideman/välismaalane?
Raley-Ross/Veideman/Olmre/Arbet/Kroutous
Arbet/Kroutous/Keedus
Keedus/Kangur???/Freimanis/
Killingsworth/välismaalane?
Varrak soovis koosseisu, kus saab mehi paigutada nii ühele - kui teisele positsioonile...eks nii nagu ongi...palju oleneb ka kes on need kaks tundmatud võrrandis.
Halb on ka see, et aeg peksab tagant, et hooaeg hakkab ennem pihta, kui Cramo mehed trenni jõuavad
-
theundertaker
- Kasutaja
- Postitusi: 2575
- Liitunud: 07 Sept 2010, 20:59
Re: Hooaja üldarutelu
Freimanis ütles videos õhtulehele, et on terve hooaeg kalevis ja talle meeldib siin.