Eesti korvpalli tulevik/lootused

[vaim564]

Välismaal on läbipõlemise oht muidugi suurem kui Eestis, kus sa võid rõõmsalt tiksuda, sest kui sul vähegi taset on, siis sind ära ei aeta. Lätlasi ja leedukaid on hulgaliselt NCAA-sse läinud ja mingi osa neist ujub pinnale, meilt vaid üksikud ning needki pole seal enamasti läbi löönud, eks siis näha ole, mis Nurgerist saab. Jõesaar tegi selles mõttes õige liigutuse, et läks nõrgemasse tiimi, kuid oli seal üks liidreid ja ega ta mänge küll palju nõrgemaid ei saanud, aga nagu treener vihjas, siis NCAA teine pool ehk õppimine teda väga ei huvitanud. See on loomulik, et kõik ei pea vastu, aga meil pole seni veel ühtegi head näidet peal Siim-Sander Vene, kes oleks väliskonkurentsis läbi löönud.
Samas, kui Kangur, Arbet, Talts läksid noorena välja mängima, kindlasti mõjutas see nende tulevast karjääri positiivses suunas, kui nad oleksid kodus tiksunud. Veidemanile tuli Bayreuthi kogemus samuti kindlasti kasuks.

[JukuNoorem]

Väga huvitav teemaarendus on käivitunud siin teema all. Ma sekundeerin eelnevatele foorumi liikmetele, et nii nagu igal teisel eluajal, sõltub inimese edu valitud erialal nii tema füüsilistest ja vaimsetest võimetest kui ka tema psühholoogisest vastupanuvõimest ärritajatele.

Ma arvan, et võibolla on varakult välismaale siirdumine ka selles osas hea, et väga kiiresti saab selgeks, kui tugeva iseloomuga inimesega on tegemist. Tugevad karastuvad, nõrgemad pöörduvad tagasi ühel või teisel põhjusel.

[Zog]

Samas, kui Kangur, Arbet, Talts läksid noorena välja mängima, kindlasti mõjutas see nende tulevast karjääri positiivses suunas, kui nad oleksid kodus tiksunud. Veidemanile tuli Bayreuthi kogemus samuti kindlasti kasuks.

Talts, Arbet ja Kangur tulid kõigepealt Kaleviga Eesti meistriks, ning sugugi mitte pingil istudes, ja panid seejärel järgmisel hooajal rahvusvahelist sarja lisaks KML'ile... Välismaale mindi juba profilepinguga korralikku liigasse. Veidemaniga umbes samamoodi. See on hoopis teine asi, kui 16- või 18-aastasena välisklubisse minek. Kui 20-22 aastasel mängumehel on korralikku Euroopa liigasse võimalus pääseda siis pole üldse rääkidagi midagi, loomulikult tuleb minna.

[vaim564]

Samas, kui Kangur, Arbet, Talts läksid noorena välja mängima, kindlasti mõjutas see nende tulevast karjääri positiivses suunas, kui nad oleksid kodus tiksunud. Veidemanile tuli Bayreuthi kogemus samuti kindlasti kasuks.

Talts, Arbet ja Kangur tulid kõigepealt Kaleviga Eesti meistriks, ning sugugi mitte pingil istudes, ja panid seejärel järgmisel hooajal rahvusvahelist sarja lisaks KML'ile... Välismaale mindi juba profilepinguga korralikku liigasse. Veidemaniga umbes samamoodi. See on hoopis teine asi, kui 16- või 18-aastasena välisklubisse minek. Kui 20-22 aastasel mängumehel on korralikku Euroopa liigasse võimalus pääseda siis pole üldse rääkidagi midagi, loomulikult tuleb minna.

Loomulikult, seda ma pidasingi silmas, et kui nad ei oleks läinud, ei pruugi nad täna olla need, kes nad täna on. 16-18 aastasena minek (nagu Vene) võib aga luua eelduse, et sa üldse niikaugele jõuad, kui suudad seal noortesüsteemis läbi lüüa.

[japs]

Välismaa -
Väiksem individuaalne lähenemine (mõtlen siin nii mängulist poolt, psüühilist poolt kui ka meditsiini)

Eesti +
Suurem individuaalne lähenemine igal lainel (tehnika, psüühika, meditsiin)

Jäi veidi silma kriipima - mida sa täpsemalt "individuaalse lähenemise" all silmas pead? Pigem on mulle noorkorvpallurite jutust jäänud mulje, et välismaa klubides on enamasti kõik ette-taha ära tehtud ning saaliuksed koos treeneriga on individuaalse treeningu jaoks alati avatud.

Samuti meditsiini jm pool. Itaalia ja Hispaania kõrgliiga klubide noortesüsteemid on minu meelest juba nii heal tasemel, et sealsete taustatiimide suurust ei saa Eesti meeskondade omadega isegi võrrelda (kus noortekorvpallis on niigi jaburalt vähe raha). Või mõtlesid sa midagi muud?

Nagu öeldud mõtlen individuaalse lähenemise all kõike seonduvat. Ütleme, et toimub täiskonkurents, tippu jõuavad need, kes suudavad aste-astelt end noortetiimide karmist konkurentsist läbi närida. Siis toimib karm statistika, tippu jõuavad sisuliselt vaid suure rahvaarvuga riikide tegijad (täpsustades absoluutarvudes suure harrastajate arvuga riigid nt Leedu). Eestil ja eestlastel pole suurt lootust. Tuleb olla tark, kui noorkorvpallur jääb mingil astmel teistest maha (põhjuseid palju - tervis, psühhika, perekond, aeglasem areng jne) ei tohi teda välja heita vaid anda teine (ja vajadusel ka kolmas, neljas) võimalus. Täiskonkurentsis seda aga pole. Usun, et korralikes akadeemiates on kossutehniline lähenemine igati võrreldav Audentesega, mingit selgelt eelist pole kummalgi, Individuaalne lähenemine lööb välja ikkagi tagasilöökide korral. Itaalia ja Hispaania noortetiimide taust ja meditsiin on kindlasti korralik, aga võõramaalasele mingit pikemat poputamist seal ei toimu (teisest riigist pärit noor kutsutakse meeskond siiski küllalt selgetel eesmärkidel). Eraldi teema veel see, et suurtes kossuriikides toimub kahtlemata suur konkurents ka akadeemiate vahel st. liialt oluline võib olla hetke mängu tulemus, mitte mitte pikaajalisem areng.

Ning nüüd veel haridus! Kahjuks pole meil see üldse teemaks tulnud. Üüberandekas võib ehk kõik ühele kaardile panna, aga teisel on selle kõrvalejätmine puhas lollus! Kindlasti on akadeemiaid, kus seda tähelepanuta ei jäeta, aga kindlasti on ka kohti kus see teisejärguline.

Ja veelkord mõlemad variandid on OK. Raieste ja Kullamäe pole kuidagi valesti valinud, kui Eestisse jäävad.

p.s kuna siin vahepeal jutt läks ka vanematele tegijatele, siis mina mõtlen ikka vanusevahemikku 15-18(19).

[ok]

Siia rubriiki sobiks see artikkel lugemiseks, kui keegi lahti muugiks...
http://epl.delfi.ee/news/sport/kas-noor ... d=72715667" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=1534" onclick="window.open(this.href);return false;

Loen seda uudist ja olen üsna hämmeldunud: Vaido Rego, kes juhtis peatreenerina U16 koondise B-divisjoni ja Balti matshi võitjaks, on nüüd hoopis abitreeneriks. See mängupilt, mida u16 koondis näitas oli Eesti korvpalli kohta erakordselt hea nii kaitse kui rünnaku poolest ja kui ta just ise vabatahtlikult ei taandunud, siis tundub see üsna nürimeelne otsus.

[Rix]

http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=1534

Loen seda uudist ja olen üsna hämmeldunud: Vaido Rego, kes juhtis peatreenerina U16 koondise B-divisjoni ja Balti matshi võitjaks, on nüüd hoopis abitreeneriks. See mängupilt, mida u16 koondis näitas oli Eesti korvpalli kohta erakordselt hea nii kaitse kui rünnaku poolest ja kui ta just ise vabatahtlikult ei taandunud, siis tundub see üsna nürimeelne otsus.

Vaevalt ta tagandamise järel oleks nõus olnud abitreenerina jätkama. Ei tunduks loogiline.

[gasol2]

Asi oleneb natuke ka sellest palju selle teatava treeneri alt tulnud mängjaid koondise vaateväljas on

[Uhhuu]

Asi oleneb natuke ka sellest palju selle teatava treeneri alt tulnud mängjaid koondise vaateväljas on

Vähemalt käesoleva aasta U15 koondises Tallinna Kalevi Korvpalliakadeemia (ehk Reinboki omad) tooni ei andnud: oli mängijaid näiteks nii Rocki, Cramo kui Erkmaa süsteemist. Ja ka selle aasta U16 koondises oli vaid paar Rego käe alt tulnud mängijat.

[ok]

Kuidagi loogiline oleks olnud, et ta liigub edasi U18 peatreeneriks, sest suurem osa järgmisest U18 koondisest peaksid olema 99a poisid, kellega ta see aasta B divisjoni kinni pani

[Uhhuu]

Kuidagi loogiline oleks olnud, et ta liigub edasi U18 peatreeneriks, sest suurem osa järgmisest U18 koondisest peaksid olema 99a poisid, kellega ta see aasta B divisjoni kinni pani

Hea point. Eriti, kui arvestada, et 98` aastakäik suurem asi ei ole (Mitt ja Pehka on säravaimad mängijad).

[KalevRuus]

http://www.ohtuleht.ee/701821/janari-jo ... pingutama-

Kas keegi täispikka artiklit saaks siia panna?

[KossuF2nn]

Neli ja pool aastat tagasi pühkis toona 17aastane Janari Jõesaar Eestimaa tolmu jalgelt ja teatas, et ükskord jõuab ta NBAsse. Siirdus esmalt Hispaaniasse, siis suure lombi taha. Kuid sel sügisel enam ei läinud sinna. Mis juhtus?

Kui esimesel ülikooliaastal jäi Jõesaar küllalt tugevas Ole Missi võistkonnas pingimeheks, siis teiseks hooajaks siirdus ta Texase Pan Americani kooli ja kerkis seal nii põhitegijaks, et viskas kohati lausa oma võistkonna pooled punktid! Kool oli küll nõrgem ja konkurendid samuti, kuid igaühele pole antud võimalust suurel korvpallimaal sel viisil särada.

Ent nüüd on sellest särast järele jäänud 8 minutit ja 1 punkt Rakvere Tarva reedeses kaotusmängus Valga/Valkaga. Miks Jõesaar on Eestis tagasi?

Koolivahetus tõi õppimisprobleemid

"Ameerikas ei istunud mulle koolis käimine. Tahtsin rohkem korvpallile pühenduda, koolis oli selle kõrvalt raske," alustas Jõesaar. See avaldus oli mõneti üllatav, sest veel aasta varem oli ta Õhtulehega vesteldes kiitnud, et koolis läheb just hõlpsalt ja kodused tööd röövivad vähe aega. Kuid suurema mänguaja huvides tehtud koolivahetus tähendas ka teistsugust õppimise poolt.

"Läks raskemaks. Ole Missis olid sa kohustatud minema eraõpetajate juurde, kes aitavad koolitöödel silma peal hoida. Uues koolis seda polnud, samuti oli raskeid kursusi, mis tekitasid tüdimuse," võtab Jõesaar põhjused kokku.



"Vahepeal, kui ei koolis ega võistlustel läinud hästi, tuli stress peale. Võtsin vastu otsuse, et keskendun ainult korvpallile. Texase Pan-Americani ülikool oli sobiv paik. Sain oma mängu mängida. Tugeva Ole Missi trennid andsid enesekindlust ja siis oli nõrgemasse konverentsi kergem minna. Lõpuks küll väsisin – kandsin põhikoormat –, kuid enda hooajaga jäin enam-vähem rahule."

21aastane noormees nendib, et korvpalli võinuks ta samas koolis kindlasti edasi mängida ("Mulle see stiil meeldis ja sain palju mänguaega. Samm-sammult läks paremini kui aasta varem."). Kas siis ei tekkinud tunnet, et juba korvpalli nimel oleks mõtet õppimisega rohkem pingutada?

"Jah, võinuks küll," tunnistab mängumees. "Mingil hetkel lõin aga käega ja hinded läksid kehvemaks. Järg kadus käest, lõpus oli juba raske kõike tagasi saada. Saanuksin sinna jääda, kuid mängida oleks uuesti saanud alles jõulude paiku. Ma ei suutnud mitut rasket asja korraga teha. Praegu kahetsen lahkumist. Kaks aastat oli oldud, kaks jäänuks veel. Tagantjärele oled ikka targem, võinuks hariduse ja paberi kätte saada."

Jõesaar sai omad vitsad kätte ja soovitab järgmistel minejatel neli aastat vastu pidada.



Lahkus Raplast, sest Rootsi ahvatles

Suvel ootas universiaad, kus mees kerkis mitmel korral Eesti koondise suurimaks korvikütiks.

"See oli hea kogemus (Eesti jõudis kaheksa parema sekka – toim). Ise teenisin piisavalt mänguaega ja leian, et sain hakkama. Treener ütles, et kaitses ma nii hea ei ole. Samas arvan, et ma nüüd nii halb ka ei olnud, kuid igaühel on oma nägemus."

Kui klubihooaja jooksul spekuleeriti Eestis palju teemal, kas Jõesaar võiks septembrikuus mahtuda lausa Eesti EM-koondisse, siis reaalsus osutus sääraseks, et ta ei saanud pärast universiaadi ka B-koondise kutset.

"Eks olin ikka kurb ja pettunud. Aga elu läheb edasi, see oli treenerite otsus ja austan seda."

Kui jutt käib nõrgast kaitsetööst, siis kas pigem individuaalsest või meeskondlikust? "Individuaalsest. Kõik pole perfektsed kaitsemängijad. Leidub palju korvpallureid, kes on rünnakul paremad kui kaitses. Loomulikult üritan oma miinuseid parandada ja klubihooajaga end järgmiseks suveks koondisse mängida."



Jõesaar valmistus hooajaks Rapla Avise juures – ta on sirgunud tänase Rapla abitreeneri Toomas Annuki käe all, lisaks ootas ees mitu tuttavat mängijat. Kuid äkitselt oli ta Raplast läinud ning sealsete inimeste teatel sõnagi lausumata…

"Helistasin mänedžer Jaak Karbile ja rääkisin, et mul oli sel hetkel Rootsist pakkumine. Ikka teatasin, enne kui ära läksin. Kuid Rootsis jäi asi katki, lõikasin sellega veidi näppu, võib-olla kiirustasin."

Jõesaar pole siiani kaotanud lootust leida veel sel hooajal välisklubi, aga ta ütleb, et pole probleemi ka Eestis mängida. Tarvaga on suusõnal jutud räägitud, alanud nädalal loodetakse leping ka paberil paika saada.

"Töötan oma puuduste parandamise nimel. Olen mitmelt poolt kuulnud, et mu füüsis pole nii hea nagu võiks. Loodetavasti saan siin korraliku järje peale, Rakveres on harjutamiseks võimalused olemas. Pean end nüüd Andres Sõbra silmis tõestama, Tarvas on mänguaja saamiseks korralik konkurents."

[MEGA IRW]

Päris räige pohhuism kõlab tüübi igast teisest lausest läbi. Laisk ja andekas, ent mitte supertalent, mul on tunne, et rong on suht läinud siin. Kristo Saage tüüpi mängija tundub.