Eesti korvpalli tulevik/lootused

[Uhhuu]

Praegu niipalju et: see pole ka päris normaalne, et jõuga ja läbi mingite sätestatud punktide pärast peab ilmtingimata kellelegi kunstlikult mänguaega andma. Ma ei taha öelda et noor(ed) ei peaks rohkem mänguaega saama, aga kui kael(veel) ei kanna, no siis sunniviisiline mängitamine ka seda asja kohe paremaks ei muuda. Põhjuseid on mitmeid miks noored meie klubides niipalju mängida ei saa nagu võiks... Kas ka lahendusi?

Selliseid reegleid on ju erinevates riikides ikka olnud. Venemaal pidi ju veel suht hiljuti alati üks venelane platsil viibima, hiljem see asendati kuue välismaalase reegliga. Natuke kunstlik küll aga kui kasuks tuleb, miks ei.
Kujutame ette, et mängivad näiteks Rapla ja Tarvas. Kohustus on mängitada noormängijat- või mängijaid vähemalt 10 minutit. Esimesel poolajal või veerandajal saavad ühelt poolt need minutid kirja Karl-Johan Lips, teiselt poolt Sten Saaremäel. Teisel poolajal panevad nagunii põhimehed asjad paika aga mis seal halba on kui noored niimoodi mängust mängu platsile saavad? Ehk hooaja teisel poolel panevadki juba pidevalt 10 punkti mängust, on rotatsioonis ja treener paneks neid juba niisamagi mängu? Umbes nagu lõppenud hooajal Pärnus.

Ka mina tahaksin näha, et noori lisanduks meistriliigasse rohkem ja edukamalt, aga arvestada tuleb ka seda, et erinevused erinevate aastakäikude kvaliteedis võivad olla üsna suured. Tugevaks võib pidada näiteks 1993. aastal sündinuid: Nurger, Laane, Paasoja, Jõesaar, Metsalu. Samasse aastakäiku kuulusid ka Mangelsoo ja Schleicher. Mul on eriti kahju, et neist viimane otsustas profikorvpalluriks mitte pürgida, sest arvestades tema viskekätt ja kehakuju, oleks sealt võinud tulla väga huvitav 4/5. Aasta nooremate seas olid aga juhtkujudeks Jurtom, Saare, Ruut, K-K Vene, Tiit Talumaa ja Brett Nõmm. Profikorvpalli juurde on õnnestunud pidama jääda vaid neljal esimesel ning vaata, millise nurga alt tahad, keskmine erinevus oli ja on suur nii mängijate kvaliteedis kui ka selles, kuivõrd neil on õnnestunud ennast meistriliiga tasandil kehtestada. Ka 1995. aastal sündinud ei hiilanud erilise kvaliteediga. Juhtmängijateks olid Olmre, Sutt, K-M Kask, Rain Koort, Keit Türk ja Sander Kruus.

Kui juhtuvad sisse tulema mitme aasta pikkused kuivad perioodid, kus meistriliiga perspektiiviga mängijaid lisandub vaid mõni üksik, siis ei aitaks noormängijate jaoks kohustusliku mänguaja sisse viimine seda olukorda paraku kuidagi ka parandada, vaid see üksnes solgiks mängukulgu. Teisisõnu, võtta saab sealt, kus on, mida võtta.

[KalevRuus]

http://pluss.postimees.ee/3725923/auden ... imalustest

Paluks jälle, et äkki saaks täispikka artiklit.

[JukuNoorem]

Audentesest, pikkadest ja noorte võimalustest

Pikkade korvpallurite põud ei kummita üksnes Eesti koondist – sama probleemi ees seisab ka meistriliigas osalev ning noorte korvpallurite taimelavaks nimetatud Audentese spordikooli meeskond. Tsentri positsioonile kõlblikud mängijad lõpetavad kooli, järgmistes aastakäikudes pole aga keskmängijaid juurde tulemas. See tekitab aga küsimuse, kas meeskond, mis pole komplekteeritud tõelise meeskonna kombel, on üldse noortele piisavalt arendav.
Oled raamatukogus ning sulle on Postimees+ uudised tasuta!

Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul tegeletakse aktiivselt sellega, et meistriliigas mängimiseks tsenter palgata. Ideaalis võiks see olla mõni Audentese lõpetaja – kuluaarides on räägitud pärnakast Heivo Parrolist –, kuid välistatud pole ka täiesti süsteemivälise mängija toomine. Kõik selle mängijaga seotud kulud jääksid korvpalliliidu kanda, kuid see oleks ka loomulik.

Olgu lahendus milline tahes, kindel on see, et noori, kes on Audentesesse läinud heas usus, et saada tipptasemel mängijaks sirgumiseks vajalikku õpetust, ei tohi jätta mängima vaid tagameestest koosneva meeskonnana. Jah, individuaalse meisterlikkuse arendamiseks on noorteklassides praktiseeritav, viie mängija kolmese joone taga hoidmise stiil sobiv, kuid selles vanuses peavad nad õppima mõistma ja mängima ka nii-öelda päris korvpalli.

See aga tähendab, et kõik positsioonid on täidetud ning kõik noored saavad tegutseda väljakul just sellel kohal, kus nad hakkavad mängima ka tulevikus. Kuidas muidu õpivad tagamehed – näiteks Ron-Arnar Pehka või Kristjan Kullamäe – kasvõi pikkadele söötma?

Audentest ootab ees suurem pereheitmine. Lisaks Parrolile peaks kool saama lõpetatud ka Kregor Hermetil, Siim-Markus Postil ja Sander Viilupil ning kuuldavasti on vähemalt neist mõnedest huvitatud TTÜ. USAsse plaanib minna õppima Taavi Jurkatamm ning räägitud on ka Sander Raieste võimalikust Hispaaniasse siirdumisest.

Arvestades seda, et Audentes on kahe hooajaga – mullu mängiti vaid kaks ringi – saanud 48 meistriliiga kohtumisest vaid ühe võidu, tähendab seniste liidrite lahkumine vaid seda, et meistriliigas selgeks autsaideriks olnud meeskond jääb tulevaks hooajaks tasemelt veelgi nõrgemaks. Mõneti on arusaadav mõttekäik, et see meeskond ei peagi mängima võidu peale, olulisem on noormängijate individuaalne areng. Kuid samas ei saa alahinnata ka reaalselt võidu nimel mängimise kogemust.

Mõne vanema palluriga täiendatud meeskond oleks kasulikum kõigile – noored oleksid konkurentsivõimelisemad, meeskond rohkem «päris» ning teised klubid ei peaks pidama nendega nii-öelda tühje mänge.

Kõik noored – ka perspektiivikad – ei käi aga Audenteses. Nende meistriliigasse jõudmise probleemidest kirjutas Postimees möödunud nädalal. Üks asi on meistriliiga klubide mugavus, kuid noorte pealekasvu pärsib ka see, et Eestis on välja suretatud üleminekueas noortele sobivad U19 või U20 vanuseklasside meistrivõistlused.

Lõppenud hooajal sai saatuslikuks kitsendus, et nooremad mängijad ei tohi U20 vanusklassi meeskonnas mängida. Arvestades kitsast valikut, tegi selline piirang karuteene ning meistrivõistlustel osalemise soovist teatanud klubisid oli liiga vähe.

Nii-öelda juunioride vanuseklasside kaotamise toetajad räägivad, et 19- või 20-aastased peavad olema juba tegijad meeste seltskonnas. Kui nad seda ei suuda, siis justkui pole mõtet neid ka omavanuste liigas solgutada. Paraku näitab elu, et juuniorieas jõuavad meistriliiga tiimidesse üksikud – tänavu oli selliseid mängijaid vaid kaheksa.

Räägitagu mida tahes, Eesti noored võivad olla aeglasema arenguga. Näiteks üks Eesti edukaimaid käsipallitreenereid Kalmer Musting on tunnistanud, et ootab mõne noormängija avanemist alles pärast 20. sünnipäeva. Seega on oluline pakkuda juuniorieas korvpalluritele väljundiks piisavalt võimalusi.

Sellest, millisel kujul ja kuidas Audentesega edasi minna ja kuidas parandada noorte korvpallurite üleminekut täiskasvanute hulka, tuleb täna ja homme juttu Lepaninas peetaval korvpalliliidu juhtide ja meistriliiga klubide esindajate iga-aastasel kokkusaamisel. Kuhi on varem rääkinud, et noorte mängijate teema on olnud korduvalt arutusel. Paraku pole Eesti korvpallile jätkusuutlikkust tagava lahenduseni jõutud.

Meistriliiga klubide esindajad peavad mõistma, et tegemist pole tühja jutu ajamise kohaga, vaid aeg on langetada selgeid ja Eesti korvpalli edasi viivaid otsuseid. Need on vajalikud kasvõi selleks, et viie-kuue aasta pärast ei tekiks olukorda, kus oma mängijad on meistriliigas juba vähemuses.

[KalevRuus]

Aitäh. Kuigi kurb lugemine loomulikult.

[RK]

Aitäh. Kuigi kurb lugemine loomulikult.

pole hullu, tulebki hakata lahendusi otsima,
Kiire lahendus: Tallinna Kalevi süsteemist paar pikka noort rendile ntx. Stankevits ja Sirkel ,
järgmiseks lahenduseks oleks siis audententese rahvusvahelise õppe sisseviimine , ntx Kosovost, ukrainast moldaaviast, jne pikad poisid meie audentesesse õppima , näiteks Cramo ja teiste meistriliiga klubide stipendiaatidena (raske klubisid motiveerida küll kuid hetkel teist lahendust ei näe), selge on see et kui audentes tahab KML-s mõne võidu kätte saada siis peab ta kooseisus olema lisaks meie noortele talentidele ka 2-3 vanemat ja kogenumat (loe ka tugevamat) mängijat meeskonnas. Audentese probleemiks on see et sinna ei lähe õppima paljud talendikad noored, kes õpivad oma väljavalitud koolis ja kes saavad omas koduklubis või tolle duublis juba mänguaega. Selleks on Pärnu, Rapla , Rocki noored ja ka nn Tallinna Kalevi akadeemia süsteem (erkmaa , rim jne), või üldse Audentese lahenduseks oleks liitumine Talinna kalevi korvpalliakadeeemiaga, õppimine audenteses, trenn ja klubid akadeemiaga koostöös, KML-s ühendvõistkond ka EYBL-s ja ntx. esiliigas ntx audentese enda võistkond, 2 liigas Kalevi akadeemia enda võistkond, lisaks sama süsteem teha Tartusse, kus Erkmaa, Rocki ja Palliklubi baasil teha tartu korvpalliakadeemia, muudest maarajoonidest tullakse ka Tartusse gümnaasiumi, esialgu väljund Rocki esiliiga meeskonda, perspektiivis meistriliiga meeskond
Ühesõnaga mina näen probleemi asemel palju lahendusi , peaasi ,et otsustajad midagi ära otsustaksid ja tegutsema asuksid, see ootamine ja vanamoodi jätkamine on tagasiminek.
Need on hetkel minu mõtted, kui teha mõttetalgud ja palju helgeid päid kokku võib veel paremaid lahendusi leida , mis oleks kasuks audentesele ja eesti korvpallile.

[Uhhuu]

Hea intervjuude ja artiklite seeria Pahvilt viimaste nädalate jooksul.

Mulle näib ainus jätkusuutlik lahendus Audentese seisukohast see, kui muututakse rahvusvaheliseks õppeasutuseks. Kui gümnaasiumisse omi noori teatud positsioonidele võtta pole – see peaks olema juba aastaid ette prognoositav, arvestades kui varasest east alates tehakse koondiste tasemel kogunemisi –, siis tuleb need leida välismaalt. Vanemate mängumeeste palkamist ma ei poolda, sest need muutuksid kiirelt n-ö karkudeks: keegi, kelle otsa mängus raskel hetkel vaadata ja kellele initsiatiiv loovutada. RK poolt välja käidud idee, et Audentes võiks ühineda Rocki või Tallinna Kalevi süsteemiga, tundub mulle teostamatu. Audentese näol on tegemist riigikooliga, samas kui Rock või Kalev kuuluvad eraettevõtluse süsteemi. Need kaks tunduvad mulle ühitamatud ilma, et üks teiseks ei moonduks. Samas tundub mulle Audentese olemasolu kesk-pikas perspektiivis üldse küsitav: 1) parimad noored liiguvad massiliselt välisklubidesse – raske on seda ka kuidagi laita, kui kutsujateks on tippliigade tipptiimid –, 2) üldine kandepind on rahvaarvu arvestades niigi väike ning 3) paljud Eestisse jääjad ei soovi nagunii oma praegusest koolist ja klubist lahkuda.

[GWallace]

Teema jätkuna lisan siia, et Heivo Parrol jätkab Pärnu Instagrami video järgi mängimist sealses meeskonnas, mis pole teps mitte paha käik. Pigem loodame, et nii Kask kui Parrol korraga saavad piisavalt mänguaega.

[Rio]

Ei tea, seal ikkagi välismaa kogemustega tsenter ees

[RK]

Teema jätkuna lisan siia, et Heivo Parrol jätkab Pärnu Instagrami video järgi mängimist sealses meeskonnas, mis pole teps mitte paha käik. Pigem loodame, et nii Kask kui Parrol korraga saavad piisavalt mänguaega.

sellele lisan et tõenäoliselt Hermet liitub TTÜ ga,

Hea intervjuude ja artiklite seeria Pahvilt viimaste nädalate jooksul.

Mulle näib ainus jätkusuutlik lahendus Audentese seisukohast see, kui muututakse rahvusvaheliseks õppeasutuseks. Kui gümnaasiumisse omi noori teatud positsioonidele võtta pole – see peaks olema juba aastaid ette prognoositav, arvestades kui varasest east alates tehakse koondiste tasemel kogunemisi –, siis tuleb need leida välismaalt. Vanemate mängumeeste palkamist ma ei poolda, sest need muutuksid kiirelt n-ö karkudeks: keegi, kelle otsa mängus raskel hetkel vaadata ja kellele initsiatiiv loovutada. RK poolt välja käidud idee, et Audentes võiks ühineda Rocki või Tallinna Kalevi süsteemiga, tundub mulle teostamatu. Audentese näol on tegemist riigikooliga, samas kui Rock või Kalev kuuluvad eraettevõtluse süsteemi. Need kaks tunduvad mulle ühitamatud ilma, et üks teiseks ei moonduks. Samas tundub mulle Audentese olemasolu kesk-pikas perspektiivis üldse küsitav: 1) parimad noored liiguvad massiliselt välisklubidesse – raske on seda ka kuidagi laita, kui kutsujateks on tippliigade tipptiimid –, 2) üldine kandepind on rahvaarvu arvestades niigi väike ning 3) paljud Eestisse jääjad ei soovi nagunii oma praegusest koolist ja klubist lahkuda.

See audentese rahvusvaheliseks muutumisel paar aga: esiteks miks tuleks välismaalt perspektiivikas hea noor eestisse audentesse õppima, (motivatsioon ja konkurendid , miks siis mitte itaaliasse, Saksamaale hispaaniasse ?) ja teiseks , miks peaks eesti riigi rahade eest kool õpetama välisriigi kodaniku ? Siit tulebki põhiküsimus, kes motiveerib välismaalasi eestisse õppima ja kes maksab nende õppe kinni ? muidugi võitjaks oleskid treenerid ja kaasõpilased eestist aga ikkagi ?

[Uhhuu]

Audentese idee on iseenesest üllas: kogume kokku oma parimad noormängijad, võimaldame neil koos treenida ning anname neile väljundi meistriliiga tasandil mängimiseks. Turumajanduse ja avatud piiride olukorras on see idee oma maksimaalsel kujul siiski juba eos nurjumisele määratud. Reaalsus on pigem see, et antud riigikooli alla kuulub ca 30% oma vanuseklasside parimatest mängijatest ning seetõttu on ka positsiooniti kvaliteet üsna kõikuv. Minu jaoks see polegi tegelikult probleem: las siis Audentes olla lihtsalt üks klubi teiste seas. Vastuseks RK küsimusele, et kas see oleks hea mõte, kui riik maksaks kinni välismaalaste koolituse: jah, on ilmselt paremaid viise, kuidas raha kulutada.

Kui tulla aga tagasi selle juurde, millest kogu see teemapüstitus alguse sai – noorte lisandumine meistriliigasse on muutunud äärmiselt vaevaliseks –, siis minu meelest oleks sellele üks üsna hea lahendus. Tuleks kehtestada süsteem, kus klubid saavad boonust, kui nad mängitavad hooaja jooksul noormängijaid (või noormängijat) teatud arvu minutite jooksul. Näiteks 500 minutit kõigi meistriliiga kohtumiste peale. Noormängijate alla võiksid kvalifitseeruda kõik kuni 21-aastased mängijad. Ning vastupidi, kui mõni klubi vastavat nõuet ei täida, maksab ta selle eest trahvi. Et see süsteem toimima hakkaks, peaksid boonus- ja trahvisummad olema mõistagi "tugevalt motiveerivad". Stiimulina võib muidugi rakendada ka üksnes trahvisüsteemi.

[KalevRuus]

Kui tulla aga tagasi selle juurde, millest kogu see teemapüstitus alguse sai – noorte lisandumine meistriliigasse on muutunud äärmiselt vaevaliseks –, siis minu meelest oleks sellele üks üsna hea lahendus. Tuleks kehtestada süsteem, kus klubid saavad boonust, kui nad mängitavad hooaja jooksul noormängijaid (või noormängijat) teatud arvu minutite jooksul. Näiteks 500 minutit kõigi meistriliiga kohtumiste peale. Noormängijate alla võiksid kvalifitseeruda kõik kuni 21-aastased mängijad. Ning vastupidi, kui mõni klubi vastavat nõuet ei täida, maksab ta selle eest trahvi. Et see süsteem toimima hakkaks, peaksid boonus- ja trahvisummad olema mõistagi "tugevalt motiveerivad". Stiimulina võib muidugi rakendada ka üksnes trahvisüsteemi.

Klubide rahalised võimalused on nii erinevad, et see ilmselt ei toimiks. Pealegi, mingis mõttes oleks ju rumalus karistada mõnda väiksemat klubi, kes satub äkki niigi rahalistesse raskustesse ja nüüd hakkab veel mingeid trahve maksma. Pigem võiks kaaluda mõtet, et igas mängus peab vähemalt üks noormängija X- arvu minuteid mängima.

[Uhhuu]

Kui tulla aga tagasi selle juurde, millest kogu see teemapüstitus alguse sai – noorte lisandumine meistriliigasse on muutunud äärmiselt vaevaliseks –, siis minu meelest oleks sellele üks üsna hea lahendus. Tuleks kehtestada süsteem, kus klubid saavad boonust, kui nad mängitavad hooaja jooksul noormängijaid (või noormängijat) teatud arvu minutite jooksul. Näiteks 500 minutit kõigi meistriliiga kohtumiste peale. Noormängijate alla võiksid kvalifitseeruda kõik kuni 21-aastased mängijad. Ning vastupidi, kui mõni klubi vastavat nõuet ei täida, maksab ta selle eest trahvi. Et see süsteem toimima hakkaks, peaksid boonus- ja trahvisummad olema mõistagi "tugevalt motiveerivad". Stiimulina võib muidugi rakendada ka üksnes trahvisüsteemi.

Klubide rahalised võimalused on nii erinevad, et see ilmselt ei toimiks. Pealegi, mingis mõttes oleks ju rumalus karistada mõnda väiksemat klubi, kes satub äkki niigi rahalistesse raskustesse ja nüüd hakkab veel mingeid trahve maksma. Pigem võiks kaaluda mõtet, et igas mängus peab vähemalt üks noormängija X- arvu minuteid mängima.

Olenemata sellest, kas su eelistatud mudeliks on kogu hooaja peale jaotunud minutite arv või igas mängus kehtiv minimaalne minutite arv, peab olema mingi meede, mis paneks klubid vastavalt ka käituma. Sõltuvalt maitse-eelistusest, saab selleks olla kas piits, präänik või mõlemad. Näiteks Itaalia liigas kehtib nn luxury tax võõrmängijate osas: kui palkad üle viie välismaalase, pead tasuma iga mängija pealt märkimisväärse summa eurosid.

[KalevRuus]

Näiteks Itaalia liigas kehtib nn luxury tax võõrmängijate osas: kui palkad üle viie välismaalase, pead tasuma iga mängija pealt märkimisväärse summa eurosid.

See on Eestis ju aastaid samamoodi olnud, kui just viimasel ajal pole ära muudetud.

[Uhhuu]

Näiteks Itaalia liigas kehtib nn luxury tax võõrmängijate osas: kui palkad üle viie välismaalase, pead tasuma iga mängija pealt märkimisväärse summa eurosid.

See on Eestis ju aastaid samamoodi olnud, kui just viimasel ajal pole ära muudetud.

Eestis on kõikide välismängijate registreerimine tasuline. Esimese kahe välismängija registreerimine maksab 1000 eurot nägu, kolmandast alates aga 3000 eurot. Üsna väiksed summad isegi Eesti klubikorvpalli eelarvete kontekstis.

[Rix]

Näiteks Itaalia liigas kehtib nn luxury tax võõrmängijate osas: kui palkad üle viie välismaalase, pead tasuma iga mängija pealt märkimisväärse summa eurosid.

See on Eestis ju aastaid samamoodi olnud, kui just viimasel ajal pole ära muudetud.

Eestis on kõikide välismängijate registreerimine tasuline. Esimese kahe välismängija registreerimine maksab 1000 eurot nägu, kolmandast alates aga 3000 eurot. Üsna väiksed summad isegi Eesti klubikorvpalli eelarvete kontekstis.

Jah, on küll nii. See on meistriliiga juhendis olemas ja basketist kenasti leitav. Samuti on ka minu meelest seummad natuke väikesed, eriti võiks nn astmete vahe olla alates 4. võõrmängijast rasvase sammu võrra suurem (või alates 3.), kuid sellest on aastaid juttu olnud ja klubid on olnud väga vastu selle tõstmisele. Korvpalliliit ei saa meistriliigat nagu tank juhtida ja klubidest ses mõttes üle sõita- sinna on see jäänud.