Eesti korvpalli tulevik/lootused

[JukuNoorem]

Välismaa treenerid otsivad Vinnis uut Kristjan Kangurit

Eesti korvpalli noored tegijad kuulasid laupäevases esimeses trennis hoolikalt välismaiste treenerite õpetussõnu, sest kes suudab ennast heast küljest näidata, võib uuest hooajast mängida juba piiri taga.
Eesti korvpalli noored tegijad kuulasid laupäevases esimeses trennis hoolikalt välismaiste treenerite õpetussõnu, sest kes suudab ennast heast küljest näidata, võib uuest hooajast mängida juba piiri taga. Foto: Ain Liiva/Virumaa Teataja

Nädalavahetusel alustasid Vinnis järjekordset laagrit Eesti korvpalli tulevikulootused, kes ennast kohale saabunud välismaistele treeneritele tõestada proovivad. Seekord olid laagri avapäeva väisamas ka Eesti koondise kapten Kristjan Kangur ja tema koduklubi Varese mänedžer Massimo Ferraiuolo, kellest viimane tunnistas, et tema soov oleks leida Eestist veel üks sama andekas ja töökas mängija nagu Kangur.


Järjekorras juba viies Erkmaa suvekursus algas laupäeval Vinni spordikompleksis mängijate kogunemiste ja mõõtmistega, millele järgnesid tutvustussõnad korraldajatelt ja Kangurilt, keda nähes läksid laagrisse kogunenud 2000–2002 sünniaastaga poiste silmad särama. «Teda ei olnud väga raske siia saada. Kristjan mõistab oma rolli Eesti korvpallis,» rääkis suvekursuse korraldaja Aivo Erkmaa.

Eesti koondise kapten lisas omalt poolt, et on üle pika aja hea meelega sellisel üritusel osalemas ja loodab, et nii mõnigi poiss sel aastal ka välismaale pääseb. «Olen alati proovinud tulla, kui on kutsutud, aga enamasti pole suveplaanid seda lubanud. Seekord graafikud sobisid,» selgitas Kangur. «Olen oma mänedžeriga rääkinud noortest, sest Varesel pole praegu ühtegi sissetoodud noort. Nüüd üritatakse seda asja ajada ja kui mul on võimalus kedagi klubisse tuua ja aidata nõu ning jõuga, siis loomulikult teen seda, sest teise keskkonda minek on nii noorena ikkagi ääretult raske. Üldjoontes on Eesti noorte korvpall tõusujoones – mida rohkem poisse piiri taha läheb, seda toredam ju, sest kohapeal on meil siin ikkagi seisev vesi. Iga poiss välismaal on suur samm edasi.»

Tänavu toimuval Erkmaa suvekursusel on Eesti talente, kes saabusid laagrisse vaid kutsetega, juhendamas ja jälgimas seitse Itaalia treenerit ja ühe Saksamaa klubi noortetöö juht. Välismaised skautijad saabuvad juba mitmendat aastat Eestisse Sigma Sportsi agentuuri kaudu, mille esindaja Tomaso Comellini oli ka ise Vinnis kohal ja selgitas, et Itaalia treeneritel on just eelkõige suur huvi Eesti pikkade noorte vastu. «Treenerid tahavad enne klubi juurde kutsumist lapsi näha: kuidas nad informatsiooni vastu võtavad, kuidas oma keha liigutavad jne. Itaalias on enamikus klubides suurem osa enda noori, aga kuna seal pole eriti palju pikki mängijaid, siis rohkem tahetakse just neid leida ja värvata,» kirjeldas Comellini põhjust, miks Itaalia treenereid Eesti noortelaagrid juba mitmendat aastat järjest huvitavad.

Varasematest aastatest on kõnealuste kursuste kaudu jõudnud välismaale seitse mängijat: Arnold Mitt, Kaspar Treier, Hugo Erkmaa, Kirill Koršunov, Kaspar Kitsing ja Henri Drell, kes mängivad Itaalia noortemeeskondades, Matthias Tass jõudis omakorda Prantsusmaale. Neist neli on parajasti ka Vinnis, kuigi laagri korraldaja Aivo Erkmaa sõnul neil midagi enam tõestada pole vaja. «Nende jaoks ei ole see laager kõige tähtsam, sest nemad ei pea enam sinilindu püüdma. Aga see on võimalus oma eakaaslastega kokku saada ja miks mitte silma jääda mõne teise klubi treeneritele ning näidata, millised Eesti poisid mängivad juba Itaalias,» rääkis Erkmaa.

Kangur kui Varese iidol

Lisaks treeneritele on Vinni laagris meie poistel silma peal hoidmas ka Itaalia klubi Varese mänedžer Massimo Ferraiuolo, kes samuti on noori talente jahtimas. «Tänan väga korraldajaid selle kutse eest ja loomulikult olen siin meie klubi jaoks poisse skautimas. Loodame siit leida mõne talendi, kellele saaksime pakkuda nende esimest võimalust välismaal mängida. Eriti loodan aga seda, et leiame siit järgmise Kristjan Kanguri,» rääkis Ferraiuolo, kellel jagus Eesti koondise kapteni jaoks vaid kiidusõnu.

«Kristjaniga oleme väga rahul. Ta on Vareses iidol, teda tervitatakse alati suurelt. Tal on hea eetika ja ta on nõus palju tööd tegema nii saalis kui ka jõusaalis. Oleme väga õnnelikud, et ta veel kaks aastat meiega jätkab,» tunnistas Varese mänedžer.

Hiljuti klubiga lepingut pikendanud Kangur oli samuti langetatud otsusega rahul. «Ega selliseid valikuid ju vastu tahtmist ei tehta,» andis Varese mängumees mõista, et lepingu pikendamine oli mõlema osapoole huvi. «See oli minu pere jaoks ka parim valik, sest lapsel seal keeleprobleeme pole, linn on selge ja sõbrad on ootamas. Kui oleksin läinud näiteks Türgi, Venemaa või Hispaania liigasse, siis oleks see keskkonna muutus olnud nii suur. Olen juba varem ka öelnud, et Varese on mulle kui teine kodu ja kui saime võistkonnaga tingimustes enam-vähem kokkuleppele, siis polnud mul vaja kaks korda mõelda,» lisas Kangur.

Teise olulise faktorina tõi Eesti koondislane välja asjaolu, et kui ta hooaja keskel oli kimpus seljaprobleemiga, siis tuldi Vareses talle taastumise ajal väga palju vastu. «Varese treenerid ja füsioterapeudid töötasid minu heaks ning kui mul oli vaja näiteks hommikune trenn kergemalt võtta, siis sellest ei tehtud suurt numbrit. See on ka üheks põhjuseks, miks ma sinna tagasi sihtisin – uues klubis uute treeneritega ei pruugi see koostöö nii mõistev olla just tervise kohapealt,» selgitas Kangur oma otsuse tagamaid.

LISALUGU

Ameerika mägede hooaeg

Lõppenud hooaeg oli Kangurile ja Varesele keeruline. Kuigi kordaminekuks saab lugeda FIBA Europe Cup sarja, kus jõuti finaali ja kaotati napilt Frankfurdi Skylinersile, siis Itaalia meistriliigas jäädi esimesena napilt play-offidest välja. «Ühte hinnet hooajale on keeruline panna, sest hooaja esimene pool ebaõnnestus totaalselt, aga viimased kolm kuud mängisime jälle hästi. Tegime hooaja jooksul palju muudatusi ja see oli kui Ameerika mägedel möödunud hooaeg,» tunnistas Kangur.

«Kui oleksime play-offi jõudnud, siis see oleks olnud suur asi. Meie jaoks lõppes hooaeg veidi liiga vara – kui oleks kuu aega kauem kestnud, siis oleksime end heale kohale aerutanud,» lisas Varese tugitala hooaja kokkuvõtteks.

[JukuNoorem]

Mis mees on Kirill Koršunov? On varem siin foorumis mõnedes postitustes mainitud. Googeldamine ka ei andnud palju informatsiooni.

[Uhhuu]

Mis mees on Kirill Koršunov? On varem siin foorumis mõnedes postitustes mainitud. Googeldamine ka ei andnud palju informatsiooni.

Ta meenutab mulle väga Mario Delasit. Nii positsiooni, kasvu, kehakuju, temperamendi kui mängustiili poolest. Tal on hea viskekäsi ning oma pikkuse kohta korralik pallikäsitsus ja stardikiirendus. Sarnaselt Delasile ei ole ta kuigi atleetlik, aga oma väga pikkade kätega on ta edukas visete blokeerija (Itaalia U16 finaalturniiril keskmiselt 1,5 kulpi mängus) ja tal on hea omadus lauavõitluses õiget kohta leida, mistõttu kukuvad lauapallid talle justkui iseenesest sülle. Negatiivseks küljeks on see, et ta on liiga tagasihoidlik ja jätab kohati seetõttu isegi flegmaatilise mulje. Ta võiks palju aktiivsemalt palli küsida, sest niipea, kui ta selle saab, käib justkui klõps ja tuled lähevad täisvõimsusel põlema. Erinevalt näiteks Treierist, Erkmaast, Kitsingust või Drellist minu silmad tema puhul sellist X-faktorit ei taju, mis lubaks tas Euroopa tippmeeskondades mängimise potentsiaali näha. Eesti korvpalli – ja eriti tänavuse U16 koondise – jaoks siiski arvestatav mängumees.

[RK]

kokku võte siis ka treeneritelt möödunud Nordic Cupile http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=2356" onclick="window.open(this.href);return false;
ja kolmapäeval kell 17,00 ja neljapäeval kell 11,00 mängib meie U20 Gruusiaga , koondisest on jälle puudu Valge , loodame et jälle kuskil testimas, mitte vigastatud ja Tamm on satsis. http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=2355" onclick="window.open(this.href);return false;

[JukuNoorem]

Ta meenutab mulle väga Mario Delasit. Nii positsiooni, kasvu, kehakuju, temperamendi kui mängustiili poolest. Tal on hea viskekäsi ning oma pikkuse kohta korralik pallikäsitsus ja stardikiirendus. Sarnaselt Delasile ei ole ta kuigi atleetlik, aga oma väga pikkade kätega on ta edukas visete blokeerija (Itaalia U16 finaalturniiril keskmiselt 1,5 kulpi mängus) ja tal on hea omadus lauavõitluses õiget kohta leida, mistõttu kukuvad lauapallid talle justkui iseenesest sülle. Negatiivseks küljeks on see, et ta on liiga tagasihoidlik ja jätab kohati seetõttu isegi flegmaatilise mulje. Ta võiks palju aktiivsemalt palli küsida, sest niipea, kui ta selle saab, käib justkui klõps ja tuled lähevad täisvõimsusel põlema. Erinevalt näiteks Treierist, Erkmaast, Kitsingust või Drellist minu silmad tema puhul sellist X-faktorit ei taju, mis lubaks tas Euroopa tippmeeskondades mängimise potentsiaali näha. Eesti korvpalli – ja eriti tänavuse U16 koondise – jaoks siiski arvestatav mängumees.

Suured tänud! Ma saan aru nii, et Euroliiga materjaliga pole tegemist, aga Euroopa keskmikes või ka näiteks Kalevis võiks ta edukas küll olla?!

[korvpallihuviline]

Küsimus suurele ringile kas valge on hetkel testimisel kuskil et ta koondises pole

[RK]

U20 mängud Gruusiaga siis peetud, esimene mäng võideti 90-66 teine kaotati 60-61 , esimesel päeval hiilgasid Jürjens ja Jurkatamm, teisel päeval kahvatud, mängupilt oli võitluslik ja kiire, hoopis teine pilt kui Leedu ja Lätiga, samas vastane kah teine, kui tänasele meeskonnale lisanduvad Valge, Kirves ja Pajumets siis võib mängida küll EM-l, siis minu hinnangul jääksid koondisest välja Parrol ja Jurno. Ahjaa Jurkatamm on kasvanud ei jää palju Soodlale alla

[Kalev]

Info Basketi FB leheküljelt.

Tuult tiibadesse! Olümpiapronks Jüri Tamme korvpallurist poeg Ivo Van Tamm liitub NCAA kõrgema divisjoni ülikooliga!
20-aastane ja 203 cm pikkune Eesti noortekoondislane liitub nimelt New Yorgi osariigis asuva Iona kolledži korvpallimeeskonnaga.

[Uhhuu]

Info Basketi FB leheküljelt.

Tuult tiibadesse! Olümpiapronks Jüri Tamme korvpallurist poeg Ivo Van Tamm liitub NCAA kõrgema divisjoni ülikooliga!
20-aastane ja 203 cm pikkune Eesti noortekoondislane liitub nimelt New Yorgi osariigis asuva Iona kolledži korvpallimeeskonnaga.

Mängija isiklikust seisukohast kahtlemata hea uudis, aga koondiste jaoks on NCAA nagu must auk, mis imeb mängijad neljaks aastasse endasse. Loodetavasti saab ta U20-ga vähemalt koondisesuve lõpuni kaasa teha. Homme kell 18:00 ja esmaspäeval 16:30 mängitakse Audenteses A-divisjoni kuuluva Rootsi vastu.

[KalevRuus]

Pigem võinuks liituda Cramo või Tartuga. USA ülikoolides ei ole veel ükski eestlane mängumeheks saanud.

[vaim564]

Pigem võinuks liituda Cramo või Tartuga. USA ülikoolides ei ole veel ükski eestlane mängumeheks saanud.

Paluks nende eestlaste nimekirja, kes on Cramos või Tartus mängumeheks saanud ja siis teist nimekirja neist, kes USA ülikoolides ei ole saanud. See pole ka päris objektiivne võrdlus, sest me ei tea, mis Doroninist oleks saanud, kui ta oleks USA ülikooli läinud. Neid NCAAs mänginud eestlasi on olnud imevähe, küll saab pika nimekirja neist, kes on Cramo või Rocki pingil kustunud.

[volume]

Pigem võinuks liituda Cramo või Tartuga. USA ülikoolides ei ole veel ükski eestlane mängumeheks saanud.

Tanel Tein. Mängis isegi euroliigas.

[KalevRuus]

Paluks nende eestlaste nimekirja, kes on Cramos või Tartus mängumeheks saanud ja siis teist nimekirja neist, kes USA ülikoolides ei ole saanud. See pole ka päris objektiivne võrdlus, sest me ei tea, mis Doroninist oleks saanud, kui ta oleks USA ülikooli läinud. Neid NCAAs mänginud eestlasi on olnud imevähe, küll saab pika nimekirja neist, kes on Cramo või Rocki pingil kustunud.

Tanel Tein. Mängis isegi euroliigas.

Ärmpalu, Luts, Makke, Ilver näiteks. Ka Jõesaar. Kõigi talent läks USA-s p...e. Isegi vahepeal poolamatöörina mänginud Keerlesest sai Ehitustööriistas/Cramos kõvem mängija kui mainitud nelik kokku.
Tein on selles kontekstis väga jabur näide. USA-sse läks ta noore talendina, tagasi pöördudes näis nagu oleks hooaja vahele jätnud. Ta tunnistas ka ise mingis intervjuus, et uuesti Tartu satsiga liitudes oli algul tunne nagu oleks põrgatamise ära unustanud. Õnneks oli ta USAs ainult ühe aasta.
OK, nad olid ehk nõrgemates koolides kui praegu Nurger või Tamm. Aga ka nendest Ionadest pääseb ju profikossu mõni üksik mängija. Ei ole nii, et tegu on mingite imevabrikutega, kus tehakse sitast saia.

[Uhhuu]

Paluks nende eestlaste nimekirja, kes on Cramos või Tartus mängumeheks saanud ja siis teist nimekirja neist, kes USA ülikoolides ei ole saanud. See pole ka päris objektiivne võrdlus, sest me ei tea, mis Doroninist oleks saanud, kui ta oleks USA ülikooli läinud. Neid NCAAs mänginud eestlasi on olnud imevähe, küll saab pika nimekirja neist, kes on Cramo või Rocki pingil kustunud.

Tanel Tein. Mängis isegi euroliigas.

Ärmpalu, Luts, Makke, Ilver näiteks. Ka Jõesaar. Kõigi talent läks USA-s p...e. Isegi vahepeal poolamatöörina mänginud Keerlesest sai Ehitustööriistas/Cramos kõvem mängija mainitud nelik kokku.
Tein on selles kontekstis väga jabur näide. USA-sse läks ta noore talendina, tagasi pöördudes näis nagu oleks hooaja vahele jätnud. Ta tunnistas ka ise mingis intervjuus, et uuesti Tartu satsiga liitudes oli algul tunne nagu oleks põrgatamise ära unustanud. Õnneks oli ta USAs ainult ühe aasta.
OK, nad olid ehk nõrgemates koolides kui praegu Nurger või Tamm. Aga ka nendest Ionadest pääseb ju profikossu mõni üksik mängija. Ei ole nii, et tegu on mingite imevabrikutega, kus tehakse sitast saia.

Su postitusi jälgides jääb mulje, et kõik välismaine on peaasjalikult negatiivse mõjuga. Olgu selleks siis leegionärid Eesti liigas, noorte siirdumine teismeeas välisklubidesse või USA ülikoolidesse õppima asumine. Ärmpalu, Makke ja Jõesaar siirdusid USA-sse juba juunioreas – kui palju sa neid näiteks 16-17 aastaselt üldse mängimas olid näinud, et väita, et NCAA-sse siirdumine nende talendi tuksi keeras?! Mis sinu arvates siis näiteks Jõesaarega USA-s tehti, et ta NBA asemel hoopis Tarvas maandus? Kahju, et Tein ei suutnud ennast USA-s nõrgapoolses ülikoolis kehtestada ja pidi mängudes peaasjalikult joonejooksu tegema. Siiski, arvestades, kui lootusetu on Eesti liigast välisklubidesse ja normaalse palga peale siirduda, on minu meelest igati mõistlik siirduda NCAA tippülikoolidesse või tugevatesse keskmikesse või Euroopa nimekate klubide noortemeeskondadesse. Sealne konkurents ja oskustase mööda külgi kindlasti maha ei jookse.

[KalevRuus]

Su postitusi jälgides jääb mulje, et kõik välismaine on peaasjalikult negatiivse mõjuga. Olgu selleks siis leegionärid Eesti liigas, noorte siirdumine teismeeas välisklubidesse või USA ülikoolidesse õppima asumine. Ärmpalu, Makke ja Jõesaar siirdusid USA-sse juba juunioreas – kui palju sai neid näiteks 16-17 aastaselt üldse mängimas olid näinud, et väita, et NCAA-sse siirdumine nende talendi tuksi keeras?! Mis sinu arvates siis näiteks Jõesaarega USA-s tehti, et ta NBA asemel hoopis Tarvas maandus? Kahju, et Tein ei suutnud ennast USA-s nõrgapoolses ülikoolis kehtestada ja pidi mängudes peaasjalikult joonejooksu tegema. Siiski, arvestades, kui lootusetu on Eesti liigast välisklubidesse ja normaalse palga peale siirduda, on minu meelest igati mõistlik siirduda NCAA tippülikoolidesse või tugevatesse keskmikesse või Euroopa nimekate klubide noortemeeskondadesse. Sealne konkurents ja oskustase mööda külgi kindlasti maha ei jookse.

Uhhuu, loen su postitusi alati huviga aga argumenteeri kuidagi sisulisemalt, kui " Su postitusi jälgides jääb mulje". Räägime faktidest, mitte teooriast. Targutamine ja filosofeerimine on tore aga alles eile sai üks üks selle poolest tuntud jalkatreener kinga kui kogu ilusa jutu peale Gibraltari satsilt tappa saadi.

Pean silmas seda, et teoreetiliselt on välissatsidesse minemine väga kõva aga edulugusid me seni näinud pole. USA puhul on mindud lisaks veel mingitesse kahtlastesse koolidesse, mis on tihti olnud arengus tagasisamm.

Ärmpalu, Makke ja Jõesaar siirdusid USA-sse juba juunioreas – kui palju sai neid näiteks 16-17 aastaselt üldse mängimas olid näinud, et väita, et NCAA-sse siirdumine nende talendi tuksi keeras?!

Nägin kogu sellele eelnenud hooaja, jälgisin sel ajal kossu eriti palju. Kutid (Ärm, Makke ja Luts) oli 17-aastasena Eesti täiskasvanute meistriks tulnud satsis 7-8 põhimehe seas, said kõvasti mänguaega ja kasutasid seda kenasti ära. Muidugi ei saa keegi garanteerida, et neist Eestis oleks koondise põhimehed saanud aga pigem jah kui ei.
Ärm ja Makke - pikad mehed, samas omasid juba noorena keskpositsiooniviset ja ei kartnud ka korvi all madistada.
Luts - Raapi tüüpi jõuline tagamees, eriti hea kaitses aga oskas erinevalt Raapist ka visata. Kahjuks sokutas van Gent ta mingisse USA keskkooli, sealt läks lambiülikooli ja oligi kõik. Tagasi tulles ta veel mängis mõned mängud mingi Eesti satsi eest aga oli näha, et on langenud esiliiga tasemele.
Ilver - läks USA-sse koondislasena, mäletan kuidas ta vist mingis koondise mängus mööda otsajoont korvi alla murdis ja pealt lajatas. Tagasi tuli suvalise eesti liiga reamängijana.
Jõesaar - no mina ei tea, mis taga tehti aga selge ju see, et mängumeest tast ei tulnud ja enam ilmselt ei tulegi.

Ma ei väida, et tippülikoolidesse või Euroopa noortesatsidesse minek on tingimata halb. Aga ma ei arva ka, et seal on mingi müstiline "konkurents ja oskustase" mida kohapeal ei ole. Pakun, et Nurgerile tuleks pigem kasuks mängida VTB-s 5-15 minutit ja KML-is 30 minutit kui USA-s pingil istuda. Pane tähele mu sõnu - kui ta ka see hooaeg pingile jääb, siis mängumeest tast ei tule.

Või võtame siis kodused mehed, näiteks Veidemani. Kui lühike trip Saksamaale välja jätta, on ta kohapeal arenenud Eesti üheks paremaks mängijaks, mitte kehvemaks kui Vene, kes on 10 aastat Leedus veetnud.