VTB Ühisliiga 2016/2017
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Väga lihtsustatult öeldes siis kui Timmu Soku pea oleks Martin Dorbeku või Paasoja või Kurbase keha küljes, siis meil oleks täna tipptasemel mängujuht olemas. Ilmselt mängiks Euroliigas. Aga ainult kehast pole mängujuhina ammugi midagi kasu. Ja ma ei näe ka tänaste noorte seas ühtegi "Timmu Soku pead", ükskõik millise kehaga. Pigem on Martin Dorbeku pea ja Tanel Soku keha tüüpi vendasid....
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Timmu ja Tanel alustasid oma karjääri isa käe all Nybitis. Mina neid aegu ei mäleta, aga ma eeldan, et Tiit Soku mängujoonis oli ka toona väga konkreetses raamis ja noortel mängujuhtidel selle võrra hõlpsam mängu organiseerida. Saaremäel on Tarvas umbes nagu ainus tervemõistuslik inimene hullumajas – seda stiihiat on noorel mängumehel ikka päris raske ohjata. Noortekoondistes on ta igatahes silma paistnud kindlakäelise mängu organiseerijana. Eks ole näha, kas see ka täiskasvanute tasandile üle kandub.nojah kirjutas:Noh ma olen näiteks nii vana inimene, et olen näinud ja mäletan, kuidas sama vanalt tulid pildile vennad Sokud. Mõlema puhul nad mitte 17 aastaselt ei saanud lihtsalt väljakul hakkama (nagu Saaremäel) vaid nad selgelt juhtisid ja dikteerisid oma meeskonna mängu. Sh Tanel endast oluliselt vanemad mängijad pani oma pilli järgi tegutsema. Neile sai takistuseks tippkorvpalli jõudmisel nende füüsilised eeldused (kusjuures kui Taneli keha oleks rohkem koormust kannatanud ja/või ta ise oleks tõsisemalt noorena sporti suhtunud, siis tema karjäär oleks võinud isegi säravam olla). Saaremäeli füüsilised eeldused ei ole sugugi paremad kuid erinevalt Sokkudest ei ole tal seda võimekust mäng enda järgi käima panna. Neid noorteklassis kõvasid tegijaid on olnud küll (a la Raap või Saage) aga midagi ei ole teha, kui ei ole antud ainest tippkorvpalliks. Aga ma ei taha öelda, et ei oleks üldse vaja mänguga tegeleda või üritada oma parim sooritada - hea tööga on võimalik kindlasti oma maksimum kätte saada. Aga just mängujuhi kohal hakkama saamine nõuab ka midagi enamat. Ka Martin Dorbek lõpuks sai aru, et tema potentsiaal on olla ikka rollimängija ja nr 2. Õnneks tema füüsis kannatab sellel positsioonil mängimist ka. Paljudel meie noortel andekatel 1-2 positsioonil mängijatel ei ole üldse sellist raami, et rahvusvahelisel tasemel nr 2 kohal mängida ja nr 1 koha jaoks ei ole piisavalt antud.
Hetkel käimas olevas mängus saab Kotsar kommentaatoritelt kõvasti kiita. Tema oskusi freshman`ina hinnatakse sama kõrgeks, kui eelmise hooaja senior`idel. Nende hulka kuulus näiteks ka üks leedukas, kes nüüd mängib Klaipeda Neptunase eest edukalt Meistrite Liigat.
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Ma päris ei taba antud mõttelendu. Meil on ju mitmeid talendikaid suuri ja väikseid ääri. Või sa mõtled eelkõige stretch four tüüpi mängijaid?Uhhuu kirjutas: Lähema kümnendi jooksul on probleemseimaks positsiooniks kujunemas hoopis see, mis Eesti korvpalli viimastel aegadel kõige enam on toitnud. Kanguri, Taltsi ja Vene kaliibriga number neljasid on peale kasvamas vaid üks – Kaspar Treier.
Ps. Meil on tulevikus pikkadest Tass, Kotsar, Nurger... Kas keegi oskab öelda, mis tasemel Mitt ja Karpin on?
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Minu jaoks on kõrgtasemel number neli selline mängija, kelles ühenduvad mõningad tagamängijale omased tunnusjooned (pehme pallikäsitsus ja viskekäsi, võime perimeetrilt sisse murda) ja korvialusele mängijale iseloomulikud omadused (selg korvi poole mängimise oskus ja kehaline sitkus, millega end nii kaitses kui rünnakul kehtestada). Järelkasvu seas on ainus mängija, keda ma tean, kes sellistele omadustele vastab just Kaspar Treier. Nurger, Kotsar ja Tass on suure korvpalli mõistes ikkagi tsentrid. Number kolmedest on noortekoondistes PF-i kohal aeg-ajalt kasutatud Raiestet – iseenesest on oma pikkuse ja/või massi poolest ebastandardsed number neljad ju ka Kangur ja S-S Vene. N-ö taktikalise number neljana on mõnikord mängitatud ka Henri Drelli, kuid temagi on sarnaselt Raiestele ikkagi selgelt Jõesaare ja Kurbase tüüpi mängija. Number neljadest võib nimetada Soodlat, Hermetit, Kikkatalot, Korshunovi, Kuhit, jt, aga kõigil neist on rohkemal või vähemal määral olulisi vajakajäämisi, et tippkorvpalli välja jõuda. Ehk siis, ajavahemikus 1993-2000 sündinutest mängijatest, kelle loomulik positsioon on number neli, on Treier minu meelest ainus, kel on tippkorvpalli jaoks vajalikku potentsiaali.NoName kirjutas:Ma päris ei taba antud mõttelendu. Meil on ju mitmeid talendikaid suuri ja väikseid ääri. Või sa mõtled eelkõige stretch four tüüpi mängijaid?Uhhuu kirjutas: Lähema kümnendi jooksul on probleemseimaks positsiooniks kujunemas hoopis see, mis Eesti korvpalli viimastel aegadel kõige enam on toitnud. Kanguri, Taltsi ja Vene kaliibriga number neljasid on peale kasvamas vaid üks – Kaspar Treier.
Ps. Meil on tulevikus pikkadest Tass, Kotsar, Nurger... Kas keegi oskab öelda, mis tasemel Mitt ja Karpin on?
Arnold Mitil on tsentri jaoks väga head füüsilised eeldused, kuid tal ei paista olevat korvpallurigeeni (ta on pigem Karl-Martin Kask kui Kotsar). Peale vaadates hästi ei usuks, aga Karpin on oma kogukuse kohta päris osav ja hea visketunnetusega. Oma suuruse tõttu ei suuda sisuliselt ükski temaealine mängija teda kehaliselt ära suruda. Kogukuse miinuseks on see, et ta kipub kaitses kohati aeglaseks jääma ning rünnakult kiiresti kaitsesse tagasi jõudmine valmistab talle esialgu suuri raskusi. Ta on minu arvates siiski sama perspektiivikas mängija kui Tass.
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Kokkuvõttes, tuleb rahul olla, et meil tundub tulevat järelkasvu. Olulisem on see, et need kehad nüüd kaduma ei lähe. Mina olen optimistlik, et meil on iga positsiooni peale tulemas häid kujusid. Keskmängijate fännina otseloomulikult eriti hea meel Nurgeri, Kotsari, Tassi, Hermeti üle.
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Kotsari osas ei oleks nii kindel, et ta tulevikus C on. Tundub pigem selline noore Sabonise taoline PF.
-
- Kasutaja
- Postitusi: 452
- Liitunud: 05 Aug 2015, 01:47
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Tänud põhjaliku postituse eest! Tahtsin ennist võhikuna just küsida, et mis on need spetsiifilised omadused ja mänguelemendid, mis eristavad üksteisest PF ja C-d?Uhhuu kirjutas: Minu jaoks on kõrgtasemel number neli selline mängija, kelles ühenduvad mõningad tagamängijale omased tunnusjooned (pehme pallikäsitsus ja viskekäsi, võime perimeetrilt sisse murda) ja korvialusele mängijale iseloomulikud omadused (selg korvi poole mängimise oskus ja kehaline sitkus, millega end nii kaitses kui rünnakul kehtestada). Järelkasvu seas on ainus mängija, keda ma tean, kes sellistele omadustele vastab just Kaspar Treier. Nurger, Kotsar ja Tass on suure korvpalli mõistes ikkagi tsentrid. Number kolmedest on noortekoondistes PF-i kohal aeg-ajalt kasutatud Raiestet – iseenesest on oma pikkuse ja/või massi poolest ebastandardsed number neljad ju ka Kangur ja S-S Vene. N-ö taktikalise number neljana on mõnikord mängitatud ka Henri Drelli, kuid temagi on sarnaselt Raiestele ikkagi selgelt Jõesaare ja Kurbase tüüpi mängija. Number neljadest võib nimetada Soodlat, Hermetit, Kikkatalot, Korshunovi, Kuhit, jt, aga kõigil neist on rohkemal või vähemal määral olulisi vajakajäämisi, et tippkorvpalli välja jõuda. Ehk siis, ajavahemikus 1993-2000 sündinutest mängijatest, kelle loomulik positsioon on number neli, on Treier minu meelest ainus, kel on tippkorvpalli jaoks vajalikku potentsiaali.
Arnold Mitil on tsentri jaoks väga head füüsilised eeldused, kuid tal ei paista olevat korvpallurigeeni (ta on pigem Karl-Martin Kask kui Kotsar). Peale vaadates hästi ei usuks, aga Karpin on oma kogukuse kohta päris osav ja hea visketunnetusega. Oma suuruse tõttu ei suuda sisuliselt ükski temaealine mängija teda kehaliselt ära suruda. Kogukuse miinuseks on see, et ta kipub kaitses kohati aeglaseks jääma ning rünnakult kiiresti kaitsesse tagasi jõudmine valmistab talle esialgu suuri raskusi. Ta on minu arvates siiski sama perspektiivikas mängija kui Tass.
Tassiga seoses on meelde jäänud, et Varrak näeb temas tulevikuperspektiivis eelkõige PF, mitte C-d. Miks?
-
- Kasutaja
- Postitusi: 2575
- Liitunud: 07 Sept 2010, 20:59
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Karpin on nagu Varbanov siis?
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Võib ka nii öelda, aga see ei kõla just komplimendina. Ma tooksin paralleeli pigem Sofoklis Schortsanitisega.theundertaker kirjutas:Karpin on nagu Varbanov siis?
Vastuseks Juku küsimusele, siis mulle on jäänud mulje, et Varrak tahab Tassi PF-i kohal mängitades teda lihtsalt mitmekülgsemaks muuta. Eks ole näha, kui palju ta sellel positsioonil sel hooajal üldse mängima hakkab. Euroliigast meenub, kuidas Vitoria kasutas eelmisel hooajal igas mängus kõiki oma kolme tsentrit (Bourousist, Planinicit ja Diopi). See mudel võiks ju toimida ka Kalevi puhul, kui arvestada, et Simmonsile ei saa ilmselt väga suurt koormust anda ja Gladnessi esitused on üsna heitlikud.
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 19 Sept 2015, 11:25
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Kui Gladnessi asemel oleks terve veerand old mängus Simmons siis me juhiks juba 15 -ga aga ta ei jõua kahjuks mängida
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Himki ei mängi hästi, aga sellise kolmeste tabavusega on keeruline.
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Dorbeku tõi Varrak võibolla liiga hilja mängu. Must mees viskas mingihetk ikka väga palju punkte. Janoh pallikaotused....
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
peab ikkagi arvestama,et see Himki pole see mis oli eelmine aasta.
Rowlandid ja Pullenid on head mängijad aga Rice, Kopponen ja Augustine olid ikka Euroliiga tipptase.
Rowlandid ja Pullenid on head mängijad aga Rice, Kopponen ja Augustine olid ikka Euroliiga tipptase.
-
- Kasutaja
- Postitusi: 306
- Liitunud: 29 Dets 2010, 20:56
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Tänasest mängust jääb eemale Ljutõtš - selgub Õhtulehe paberväljaandest. Kindlasti oluline lüli just rünnakuteravusel.
Re: VTB Ühisliiga 2016/2017
Mis seisus üldse Arbet on ? Ta ju kõik viimased mängud eemal olnud