See mis seis on teise või kolmanda veerandi lõpus ei ole suures pildis absoluutselt oluline. Tähtis on võit koju tuua.Hooaja üldarutelu
Re: Hooaja üldarutelu
Kui mitteveenva esitusega saadakse 23 punktine võit siis peab ju see klassivahe ikka päris suur olema See mis seis on teise või kolmanda veerandi lõpus ei ole suures pildis absoluutselt oluline. Tähtis on võit koju tuua.
See mis seis on teise või kolmanda veerandi lõpus ei ole suures pildis absoluutselt oluline. Tähtis on võit koju tuua.Re: Hooaja üldarutelu
See miinus 23 on sisuliselt Kerr Kriisa +/- näitaja. Ta on tubli noor mängumees, aga ta jäi füüsiliselt nõrgaks juba suvisel U16 A-divisjoni EM-il endast aasta vanemate vastu mängides. Tartu ja Kalevi klassivahe nii mängijate taseme kui mängupildi ja tulemuste osas oli selgelt nähtav eelmisel hooajal. Kalev lammutas juba hooaja esimeses mängus Tartu tükkideks. Täielikult domineeriti ka näiteks karikafinaalis, ehkki mängiti pooliku koosseisuga (lahkunud olid selleks hetkeks nii Ross kui Killingsworth). Hooaja jooksul peetud kümnest mängust oli Tartul minu mäletamist mööda mingigi võiduvõimalus vaid kahes mängus, millest üks ka võideti. Ma sooviks samasugust ülekaalu näha ka sel hooajal, aga ma kardan, et senikaua, kuni Harperi tiibu ei kärbita, siis seda ei juhtu. Ei, Harper ei ole kurjajuur. Mul oli väga hea meel, kui ta värbamine teatavaks sai ja on siiani hea meel, et ta meeskonda kuulub, aga mängu täielikult tema kätte usaldamisega - ta on senise karjääri jooksul tegutsenud positsioonidel 2 ja 3 - on minu meelest liiale mindud. Eilegi oli selline jabur olukord, kus Harper ja Timmu olid samal ajal väljakul ning Timmu tegutses number kahe positsioonil. Timmu ja Veideka puhul ei saa minu meelest juba mõnda aega rääkida koondisejärgsest august, pigem tundub asi olevat ebakindluses, mis on tekkinud sellest, et meeskonnas ei kipu ülejäänud mängijatele palli väga jaguma (ja kui pall lõpuks saadakse, siis kiputakse ebaloomulikke viskeid võtma).nojah kirjutas:Kui mitteveenva esitusega saadakse 23 punktine võit siis peab ju see klassivahe ikka päris suur olema
Re: Hooaja üldarutelu
Lause esimese poolega pole ma üldse nõus. Kolm esimest veerandaega paneks nii 55:45 Kalevi poolele - omati rohkemal või vähemal määral initsiatiivi, kuid Tartu hoidis hammastega kinni ega lasknud Kalevil minna. Isegi kui eduseis kadus ei tundunud kordagi et Kalev oleks initsiatiivi kaotanud.Uhhuu kirjutas: Esimesed kolm veerandaega oli Tartu minu meelest parem meeskond; või vähemalt mängis oma potentsiaali palju paremini välja.
Üldiselt siiski ei paneks selle 23 punktilise vahe Kerr Kriisa mängutulekule. Tema mängutulekust sai Kalevi uus spurt alguse, kuid tema kaela ei saa seda vahet panna. Tartu põhimängijatel oli 4ndal veerandajal selgelt toss väljas, ja usun et isegi kui Kerr poleks mängu sekkunud oleks asi 4ndal veerandajal otsustatud. Mulle Thomas mängumehena meeldib, kuid polnud ta 4ndal veerandajal Kerrist nii parem midagi (kui sedagi) - mis ka mõistetav, selge väsimus.
Re: Hooaja üldarutelu
Fakt on see, et nende viie minuti jooksul, mis Kriisa esimese kolme veerandaja jooksul platsil viibis, oli skoor Tartu poole pealt -12; ehk et Thomase platsil viibides ja täiskasvanute koosseisuga mängides +6 Tartu kasuks. Ka mul ei tekkinud kordagi tunnet, et Kalev võinuks kaotada – eriti veel, kui pärast Soku eemalejäämist langes mängu käigus auti ka Janar Soo ja Tartu pink jäi veelgi lühemaks –, aga Kalev mängis taaskord selgelt alla oma võimete. Ka esimese veerandaja lõpus, kui Kriisa mängu tuli, oli vahe Kalevi näilisest initsiatiivist hoolimata siiski vaid neli punkti. Ma julgen selle põhjalt väita küll, et Tartu mängis esimese kolme veerandaja jooksul oma potentsiaali paremini välja kui Kalev.Kris kirjutas:Lause esimese poolega pole ma üldse nõus. Kolm esimest veerandaega paneks nii 55:45 Kalevi poolele - omati rohkemal või vähemal määral initsiatiivi, kuid Tartu hoidis hammastega kinni ega lasknud Kalevil minna. Isegi kui eduseis kadus ei tundunud kordagi et Kalev oleks initsiatiivi kaotanud.Uhhuu kirjutas: Esimesed kolm veerandaega oli Tartu minu meelest parem meeskond; või vähemalt mängis oma potentsiaali palju paremini välja.
Üldiselt siiski ei paneks selle 23 punktilise vahe Kerr Kriisa mängutulekule. Tema mängutulekust sai Kalevi uus spurt alguse, kuid tema kaela ei saa seda vahet panna. Tartu põhimängijatel oli 4ndal veerandajal selgelt toss väljas, ja usun et isegi kui Kerr poleks mängu sekkunud oleks asi 4ndal veerandajal otsustatud. Mulle Thomas mängumehena meeldib, kuid polnud ta 4ndal veerandajal Kerrist nii parem midagi (kui sedagi) - mis ka mõistetav, selge väsimus.
Re: Hooaja üldarutelu
Oleks Harper pingil olnud, siis oleks meeskond esimesel poolajal juba 20-ga juhtinud ja ei peaks Cramo võitu Kriisa arvele kirjutama.
Re: Hooaja üldarutelu
Kui Cramo võidab mängu 23 punktiga, hoolimata sellest, et Tartu mängis esimese kolme veerandaja jooksul oma potentsiaali paremini välja kui Kalev siis see peakski ju ilme näide klassivahest olema või mitte?
Re: Hooaja üldarutelu
Aga meil ei klappinud need asjad kuidagi: http://sport.delfi.ee/news/korvpall/maa ... d=76488131" onclick="window.open(this.href);return false;
-
korvpallihuviline
- Kasutaja
- Postitusi: 302
- Liitunud: 03 Veebr 2015, 15:46
Re: Hooaja üldarutelu
Tassi kohta täispikka artiklit mis just delfisse pandi .ettetänades
Re: Hooaja üldarutelu
17-aastane Matthias Tass tahab korvi all pikkade eestlaste põuda leevendada.
Kümmekond päeva tagasi lõppes Kalev/Cramo ja Prantsusmaa klubi Limoges pikaleveninud vägikaikavedu Matthias Tassi üle. 208 cm pikkune keskmängija jooksis koduses sarjas Eesti meistermeeskonna värvides väljakule ja sai seejärel kaugel Siberis Krasnojarskis ka tuleristsed VTB Ühisliigas.
„Meil polnud teist pikka kaasas, seetõttu eeldasin, et saan Mickell Gladnessi vahetusmehena mänguminutid kätte,” rääkis Tass debüüdist. „Esimese veerandi lõpus üles Varrak: „Ole valmis, sa lähed varsti väljakule.” Teise veerandi alguses pani peatreener mind sisse. Õnneks oli hea alustada, sest viisikus olid kõik eestlased. Nad julgustasid: „Saad hakkama, pead vastu.” Oli hetki, kui suured tugevad venelased surusid mind ära, aga üldiselt sain hakkama. Proovisin anda endast nii palju kui võimalik, jätsin endast kõik väljakule.”
Kalev/Cramo peatreenerile Alar Varrakule meeldis noormängija ettevõtlikkus kaitses ja ta võttis koolipoisi kaasa ka tänasele heitlusele Saratovisse.
„Krasnojarskis sain korra korvi all võimaluse, aga viskasin mööda,” ütles Tass. „Siis läks kellelgi pall käest ja see jõudis kolmesejoone taga minuni. Siis jooksis Timmu (Sten-Timmu Sokk – toim) minu juurde ja ütles: „Anna käest kätte.” Siis pidin selle talle andma ja ta pani nurgast hullu teele, sest rünnakuaeg hakkas lõppema. Oleksin võinud ka ise visata, aga pall tuli anda kogenud mehele.”
Poisina oli nagu pontšik
Karl-Erik Tass harjutas juba Pirita palliklubis Meelis Songe käe all, kui samal ajal ka Tallinna reaalkoolis kehalise kasvatuse tunde andnud treener kutsus teise klassi poisi Matthiase treeningule. Kui Pirita palliklubi liitus Audentese spordiklubiga, läksid poisid treeneriga kaasa. Tassi on juhendanud ka Erik Mäe ja Varrak.
"Käisin korralikult treeningul ja tahtsin paremaks saada. Näete, kus ma nüüd olen!"
„Olin tüsedusele kalduv ja nägin välja nagu pontšik,” meenutas Matthias. „Alguses võis märgata suhtumist: suur poiss, ei tule temast midagi. Isade jälgedes astuvad Ron-Arnar Pehka ja Kristian Kullamäe oskasid juba palju rohkem. Tundsin, et puudu oli nii füüsilisest jõust kui ka oskustest. Aga käisin korralikult treeningul ja tahtsin paremaks saada. Näete, kus ma nüüd olen!”
Keskmängija mõõtu hakkas Matthias välja andma alles paar-kolm talve tagasi, kui kasvas peaaegu kümme sentimeetrit aastas.
„Püüdsin Pehka ja Kullamäe kõrval treeningul kõike teha,” meenutas Tass Audenteses treenimist. „Korvi all mängis aasta vanem Karl Suurorg, kes oli minust siis ka pikem. Ma olin rollimängija number nelja positsioonil. Kõige suurema arengu tegin 16-aastaselt. Noorteliiga final four’is tuli mäng hästi välja. Viieaastane töö hakkas välja lööma, tundsin end väljakul kindlamalt. Ei tahtnud enam olla teisejärguline mees, kes jookseb edasi-tagasi ja teeb musta tööd. Muidugi tuleb meeskonna jaoks ka musta tööd teha, aga tahtsin ennast esile tuua. Kui tegin kasvus spurdi, hakkasin arendama oma korvialust mängu ja sinna rohkem palli küsima. Olin teistest pikem ja mulle hakati rohkem söötma. Vastased pidid ka mind tõsisemalt katma ja nii sain luua teistele paremaid võimalusi.”
2015. aasta suvel jäi Tass Aivo Erkmaa korraldatud suvelaagris silma Prantsusmaa agendile, kes saatis sihvaka eestlase mängust videoid Gallia klubidele. „Ta ütles, et olen huvitav kuju, ja küsis, kas tahan välismaale minna. Vastasin: jah, kui tekib hea võimalus. Ema oli nõudnud, et enne välismaale minekut pean põhikooli ära lõpetama, see oligi tehtud.”
Augustis aitas Tass U-16 vanuseklassi Eesti koondise Euroopa meistrivõistluste B-divisjonis ülekaaluka esikohani ja A-divisjoni. Septembris käis Matthias end Limogesi treeneritele näitamas ja oktoobris lendas Prantsusmaale. Limogesi leping tulevikulootusega oli 3 + 1 aastale.
Treeningutel kõva mahv
Tass paigutati elama kasuperesse, kus oli kolm poega ja neli tütart, kellest osa elas juba omaette. „Sain suure omaette toa. Toiduga harjumine võttis aega, konnajalgade söömine oli uus kogemus,” märkis ta.
Tass harjutas nii klubi U-18 kui ka U-21 vanuseklassi meeskonnaga ning mängis mõlema eest Prantsusmaa liigas. U-18-s oli ta põhiviisikus, U-21-s vahetusmängija.
Õpinguid jätkas Tass ühe kooli välismaalaste klassis, kus õppisid pagulased.
„Esimese aasta õpilaste tunnid toimusid inglise keeles,” sõnas ta. „Alustasime ka prantsuse keele õpinguid. Inglise keele tunnis oli lihtne, sest pagulased ei osanud peaaegu üldse rääkida. Mõne kuu pärast saadeti mind sama kooli tavalisse klassi, kuhu taseme poolest sobisin. Matemaatikatundi anti prantsuse, füüsikat inglise keeles. Kui matemaatikast arusaamisel tekkis raskusi, palusin ülesannet tõlkida.”
Õhtuti tegeles ta iseseisvalt e-õppega Audentese spordigümnaasiumi 10. klassis.
Korvi all võitlesime Prantsusmaal kõvasti. Vahel lahkuti treeningult haavade ja verise ninaga.
Ent korvpall oli noorukile peamine, treeninguid oli kaks-kolm, suurima koormuse korral isegi neli päevas. Kolm korda kuus nägi tema päev välja nii: 5.30 äratus, 6.15–7.45 individuaalne treening ja seejärel hommikusöök klubi restoranis, 9.00–11.00 treening U-21 meeskonnaga, järgnesid koolitunnid, lõunasöögiks sõitis Tass viis minutit bussiga koju, 17.15–19.00 U-18 meeskonna treening ja kohe otsa harjutamine Limogesi põhikoosseisuga.
„21.30 jõudsin koju. Sõin, pesin. Seejärel enam ei leidnud aega ega energiat e-kooli asju teha,” nentis nooruk, kes sai U-18 meeskonnaga Prantsusmaal teise koha.
Tagasi koju
Augustis perega USA-s reisides kaalus Matthias, kas Prantsusmaale naasmine on sporditeel kõige parem valik.
„Pidin minema prantsuskeelsesse kooli, kus olid tunnid kaheksast viieni,” lausus ta. „Päeva tulnuks mahutada kaks-kolm treeningut. Peale selle tahtsin õppida e-gümnaasiumis. Kummaski koolis ei tahtnud maha jääda, seega pidin kõik ära tegema. Noorkorvpallurile on see mahv palju. See oligi peamine põhjus, miks enam sinna tagasi ei läinud. Prantsuse keelest jäi võib-olla külge ainult 5%. Soovisin, et saaksin õpinguid jätkata välismaalaste koolis, seda enam ei pakutud.”
Läbirääkimistesse sekkus rahvusvaheline korvpalliliit ja Limogesi juhtkonnal kadus argument, millega eestlast kinni hoida.
Praegu õpib Tass 11. klassis ja vastab samal ajal 10. klassis tegemata jäänud aineid järele. Ta treenib koos Kalev/Cramo meestega ja Audentese spordiklubi noortega.
„Prantsusmaal sain tugeva karastuse,” lausus ta. „Esimesel kahel kuul lükati mind nagu lapsukest korvi alt eemale. Võtsin külge informatsiooni, mida pikad vastased tegid, ja proovisin ise samu asju kasutada. Treenerid soovitasid: „Mängi tugevasti ja kehaga!” Eestis poleks keegi mulle niimoodi keha vastu pannud. Seal pidin koha eest kõvasti võitlema. Vahel lahkuti treeningult haavade ja verise ninaga.”
Tass soovib gümnaasiumi lõpetada. Seda on vaja ka juhul, kui avaneb võimalus siirduda USA ülikooli. „Tahan tõestada, et Eesti poisist võib saada hea mängumees. Suvel püüan koos U-18 meeskonnaga tõestada, et rahvas võib meie noortest head oodata,” sõnas indu täis koolipoiss.
Kümmekond päeva tagasi lõppes Kalev/Cramo ja Prantsusmaa klubi Limoges pikaleveninud vägikaikavedu Matthias Tassi üle. 208 cm pikkune keskmängija jooksis koduses sarjas Eesti meistermeeskonna värvides väljakule ja sai seejärel kaugel Siberis Krasnojarskis ka tuleristsed VTB Ühisliigas.
„Meil polnud teist pikka kaasas, seetõttu eeldasin, et saan Mickell Gladnessi vahetusmehena mänguminutid kätte,” rääkis Tass debüüdist. „Esimese veerandi lõpus üles Varrak: „Ole valmis, sa lähed varsti väljakule.” Teise veerandi alguses pani peatreener mind sisse. Õnneks oli hea alustada, sest viisikus olid kõik eestlased. Nad julgustasid: „Saad hakkama, pead vastu.” Oli hetki, kui suured tugevad venelased surusid mind ära, aga üldiselt sain hakkama. Proovisin anda endast nii palju kui võimalik, jätsin endast kõik väljakule.”
Kalev/Cramo peatreenerile Alar Varrakule meeldis noormängija ettevõtlikkus kaitses ja ta võttis koolipoisi kaasa ka tänasele heitlusele Saratovisse.
„Krasnojarskis sain korra korvi all võimaluse, aga viskasin mööda,” ütles Tass. „Siis läks kellelgi pall käest ja see jõudis kolmesejoone taga minuni. Siis jooksis Timmu (Sten-Timmu Sokk – toim) minu juurde ja ütles: „Anna käest kätte.” Siis pidin selle talle andma ja ta pani nurgast hullu teele, sest rünnakuaeg hakkas lõppema. Oleksin võinud ka ise visata, aga pall tuli anda kogenud mehele.”
Poisina oli nagu pontšik
Karl-Erik Tass harjutas juba Pirita palliklubis Meelis Songe käe all, kui samal ajal ka Tallinna reaalkoolis kehalise kasvatuse tunde andnud treener kutsus teise klassi poisi Matthiase treeningule. Kui Pirita palliklubi liitus Audentese spordiklubiga, läksid poisid treeneriga kaasa. Tassi on juhendanud ka Erik Mäe ja Varrak.
"Käisin korralikult treeningul ja tahtsin paremaks saada. Näete, kus ma nüüd olen!"
„Olin tüsedusele kalduv ja nägin välja nagu pontšik,” meenutas Matthias. „Alguses võis märgata suhtumist: suur poiss, ei tule temast midagi. Isade jälgedes astuvad Ron-Arnar Pehka ja Kristian Kullamäe oskasid juba palju rohkem. Tundsin, et puudu oli nii füüsilisest jõust kui ka oskustest. Aga käisin korralikult treeningul ja tahtsin paremaks saada. Näete, kus ma nüüd olen!”
Keskmängija mõõtu hakkas Matthias välja andma alles paar-kolm talve tagasi, kui kasvas peaaegu kümme sentimeetrit aastas.
„Püüdsin Pehka ja Kullamäe kõrval treeningul kõike teha,” meenutas Tass Audenteses treenimist. „Korvi all mängis aasta vanem Karl Suurorg, kes oli minust siis ka pikem. Ma olin rollimängija number nelja positsioonil. Kõige suurema arengu tegin 16-aastaselt. Noorteliiga final four’is tuli mäng hästi välja. Viieaastane töö hakkas välja lööma, tundsin end väljakul kindlamalt. Ei tahtnud enam olla teisejärguline mees, kes jookseb edasi-tagasi ja teeb musta tööd. Muidugi tuleb meeskonna jaoks ka musta tööd teha, aga tahtsin ennast esile tuua. Kui tegin kasvus spurdi, hakkasin arendama oma korvialust mängu ja sinna rohkem palli küsima. Olin teistest pikem ja mulle hakati rohkem söötma. Vastased pidid ka mind tõsisemalt katma ja nii sain luua teistele paremaid võimalusi.”
2015. aasta suvel jäi Tass Aivo Erkmaa korraldatud suvelaagris silma Prantsusmaa agendile, kes saatis sihvaka eestlase mängust videoid Gallia klubidele. „Ta ütles, et olen huvitav kuju, ja küsis, kas tahan välismaale minna. Vastasin: jah, kui tekib hea võimalus. Ema oli nõudnud, et enne välismaale minekut pean põhikooli ära lõpetama, see oligi tehtud.”
Augustis aitas Tass U-16 vanuseklassi Eesti koondise Euroopa meistrivõistluste B-divisjonis ülekaaluka esikohani ja A-divisjoni. Septembris käis Matthias end Limogesi treeneritele näitamas ja oktoobris lendas Prantsusmaale. Limogesi leping tulevikulootusega oli 3 + 1 aastale.
Treeningutel kõva mahv
Tass paigutati elama kasuperesse, kus oli kolm poega ja neli tütart, kellest osa elas juba omaette. „Sain suure omaette toa. Toiduga harjumine võttis aega, konnajalgade söömine oli uus kogemus,” märkis ta.
Tass harjutas nii klubi U-18 kui ka U-21 vanuseklassi meeskonnaga ning mängis mõlema eest Prantsusmaa liigas. U-18-s oli ta põhiviisikus, U-21-s vahetusmängija.
Õpinguid jätkas Tass ühe kooli välismaalaste klassis, kus õppisid pagulased.
„Esimese aasta õpilaste tunnid toimusid inglise keeles,” sõnas ta. „Alustasime ka prantsuse keele õpinguid. Inglise keele tunnis oli lihtne, sest pagulased ei osanud peaaegu üldse rääkida. Mõne kuu pärast saadeti mind sama kooli tavalisse klassi, kuhu taseme poolest sobisin. Matemaatikatundi anti prantsuse, füüsikat inglise keeles. Kui matemaatikast arusaamisel tekkis raskusi, palusin ülesannet tõlkida.”
Õhtuti tegeles ta iseseisvalt e-õppega Audentese spordigümnaasiumi 10. klassis.
Korvi all võitlesime Prantsusmaal kõvasti. Vahel lahkuti treeningult haavade ja verise ninaga.
Ent korvpall oli noorukile peamine, treeninguid oli kaks-kolm, suurima koormuse korral isegi neli päevas. Kolm korda kuus nägi tema päev välja nii: 5.30 äratus, 6.15–7.45 individuaalne treening ja seejärel hommikusöök klubi restoranis, 9.00–11.00 treening U-21 meeskonnaga, järgnesid koolitunnid, lõunasöögiks sõitis Tass viis minutit bussiga koju, 17.15–19.00 U-18 meeskonna treening ja kohe otsa harjutamine Limogesi põhikoosseisuga.
„21.30 jõudsin koju. Sõin, pesin. Seejärel enam ei leidnud aega ega energiat e-kooli asju teha,” nentis nooruk, kes sai U-18 meeskonnaga Prantsusmaal teise koha.
Tagasi koju
Augustis perega USA-s reisides kaalus Matthias, kas Prantsusmaale naasmine on sporditeel kõige parem valik.
„Pidin minema prantsuskeelsesse kooli, kus olid tunnid kaheksast viieni,” lausus ta. „Päeva tulnuks mahutada kaks-kolm treeningut. Peale selle tahtsin õppida e-gümnaasiumis. Kummaski koolis ei tahtnud maha jääda, seega pidin kõik ära tegema. Noorkorvpallurile on see mahv palju. See oligi peamine põhjus, miks enam sinna tagasi ei läinud. Prantsuse keelest jäi võib-olla külge ainult 5%. Soovisin, et saaksin õpinguid jätkata välismaalaste koolis, seda enam ei pakutud.”
Läbirääkimistesse sekkus rahvusvaheline korvpalliliit ja Limogesi juhtkonnal kadus argument, millega eestlast kinni hoida.
Praegu õpib Tass 11. klassis ja vastab samal ajal 10. klassis tegemata jäänud aineid järele. Ta treenib koos Kalev/Cramo meestega ja Audentese spordiklubi noortega.
„Prantsusmaal sain tugeva karastuse,” lausus ta. „Esimesel kahel kuul lükati mind nagu lapsukest korvi alt eemale. Võtsin külge informatsiooni, mida pikad vastased tegid, ja proovisin ise samu asju kasutada. Treenerid soovitasid: „Mängi tugevasti ja kehaga!” Eestis poleks keegi mulle niimoodi keha vastu pannud. Seal pidin koha eest kõvasti võitlema. Vahel lahkuti treeningult haavade ja verise ninaga.”
Tass soovib gümnaasiumi lõpetada. Seda on vaja ka juhul, kui avaneb võimalus siirduda USA ülikooli. „Tahan tõestada, et Eesti poisist võib saada hea mängumees. Suvel püüan koos U-18 meeskonnaga tõestada, et rahvas võib meie noortest head oodata,” sõnas indu täis koolipoiss.
Re: Hooaja üldarutelu
Kellelgi juurdepääsu?
Aga nii palju kui artikli algusest on näha, siis Alar poiss on ikka ilmselgelt üle töötanud. Mina küll hooaja esimest poolt positiivseks ei hinda.. mängupilt on alla igasugust arvestust ja ei näe, mille poolest see paremaks ka peaks minema.
http://sport.ohtuleht.ee/776146/alar-va ... te-viskame" onclick="window.open(this.href);return false;
Aga nii palju kui artikli algusest on näha, siis Alar poiss on ikka ilmselgelt üle töötanud. Mina küll hooaja esimest poolt positiivseks ei hinda.. mängupilt on alla igasugust arvestust ja ei näe, mille poolest see paremaks ka peaks minema.
http://sport.ohtuleht.ee/776146/alar-va ... te-viskame" onclick="window.open(this.href);return false;
Re: Hooaja üldarutelu
Olulisemad punktid artiklist:GWallace kirjutas:Kellelgi juurdepääsu?
Aga nii palju kui artikli algusest on näha, siis Alar poiss on ikka ilmselgelt üle töötanud. Mina küll hooaja esimest poolt positiivseks ei hinda.. mängupilt on alla igasugust arvestust ja ei näe, mille poolest see paremaks ka peaks minema.
http://sport.ohtuleht.ee/776146/alar-va ... te-viskame" onclick="window.open(this.href);return false;
1) Kaotuste peamisteks põhjusteks on nõrk lauavõitlus ja korvialuste punktide nappus. Simmonsi liitumisega peaks olukord paremaks minema. Gladness olevat osutunud pettumuseks ja taandub edaspidi 15-20 minuti meheks ja kui sellega rahul pole, siis peab endale uue klubi otsima.
Seda, et korvialusest mängust ilmselt kuigi palju punkte tulema ei hakka, rääkis Varrak juba enne, kui esimene mäng veel toimudagi oli jõudnud. Ses mõttes tundub tänavune eesliini komplekteerimine iseenda saboteerimisena.
2) Harper tegutseb nii nagu peatreener soovib. Igas mängus on vaid paar-kolm olukorda, kus Varrak tema valikutega rahul pole.
3) Tagaliin olevat Kalev/Cramo läbi aegade parim. Probleem olevat selles, et eestlased polevat kohanenud vähenenud mänguajaga. Lahendusi olevat kaks: 1) nad kas kohanevad või siis; 2) tuleb valida välja need neli meest, kes hakkavad mängima 30 minutit ja ülejäänud jäävad pingile.
Ma ei kujuta hästi ette, kes need neli mängijat võiksid olla. Harper, Ljutõtsh ja ...? Arbet käis hooaja hakul operatsioonil ning hooajaeelne ettevalmistus jäi sisuliselt vahele. Kui talle jõulupausi ajal kiirkorras jalgu alla ei treenita, siis ta hooaeg jääbki ligadi-logadi (a la Kangur oma Milano-hooajal pärast seljaoppi). Soku, Veidemani ja Dorbeku mänguvormi langusele on Varrak ise kõvasti kaasa aidanud ja ühe-kahe mänguga enesekindlust ilmselt ei taasta.
See kümne võidu plaan VTB-s tundub pigem ebarealistlik. Selleks tuleks kodus võita absoluutselt kõiki seitset n-ö meie masti võistkonda + võõrsil Astanad või VEF-i. Ma prognoosiks hooaja lõpuks pigem viit kuni seitset võitu: kodus Minsk, VEF ja Parma, ning äkki kraabib kuskilt veel võidu või paar kokku. Karikavõistlustelt ootan ja loodan jätkuvalt võitu, aga ei üllatuks, kui see Varraku viimaseks nädalavahetuseks meeskonna eesotsas jääb.
Re: Hooaja üldarutelu
nõus 5-7 võitu reaalne, rohkem .... kahtlane, 10 võitu kuidagi ei usu. Mis puutub karikafinaali siis seal ma küll ei karda Varraku pärast, ta teab kuidas Kullamäe vastu mängida ja ma ei näe Tartul mingit võimalust, kahjuksUhhuu kirjutas:
See kümne võidu plaan VTB-s tundub pigem ebarealistlik. Selleks tuleks kodus võita absoluutselt kõiki seitset n-ö meie masti võistkonda + võõrsil Astanad või VEF-i. Ma prognoosiks hooaja lõpuks pigem viit kuni seitset võitu: kodus Minsk, VEF ja Parma, ning äkki kraabib kuskilt veel võidu või paar kokku. Karikavõistlustelt ootan ja loodan jätkuvalt võitu, aga ei üllatuks, kui see Varraku viimaseks nädalavahetuseks meeskonna eesotsas jääb.
Re: Hooaja üldarutelu
Karikavõistluste pärast treener minema saata on ... noh natukene nagu naljakas. See on umbes sama, kui kontoritöötaja selle eest lahti lasta, et ta jõululauas piisavalt nalja ei teinud.
Re: Hooaja üldarutelu
Ma võtan karikavõistlusi ja eeldatavat finaali Tartu vastu kui auküsimust. Kui on juba võetud eesmärgiks mingit sarja mängida, siis ootaks ka maksimaalset pingutust. Kahe meeskonna kodu- ja välismaiste mängijate keskmist taset võrreldes peaks Kalevi jaoks tegemist olema kohustusliku võiduga. Kodukamaralt on kaks piinlikku kaotust juba kirjas, VTB-s ei lähe samuti kuigi hästi ei tulemuste ega mängupildi poolest. Ma ei soovi Varraku vallandamist, aga kui pühapäeval peaks tulema kaotus, siis saab mu taluvuspiir ületatud ja parema meelega vaataks kasvõi Müürsepa toimetamist meeskonna eesotsas.nojah kirjutas:Karikavõistluste pärast treener minema saata on ... noh natukene nagu naljakas. See on umbes sama, kui kontoritöötaja selle eest lahti lasta, et ta jõululauas piisavalt nalja ei teinud.
Re: Hooaja üldarutelu
Vaatasin, et Robert Upshaw on Liibanoni liigas mänginud 3 mängu ja nende mängude keskmine on 37 minutit! Huvitav, et siin oli põlv nii paha, et ei riskitud aga seal põlv korras, oleks võinud riskida ja Gladnessi ära saata.