Eestlased välismaal

[vaim564]

Sealne meedia, fännid ja kõige tähtsamana muidugi treenerid ning meeskonna juhid on Veidemani tegutsemisega väga rahul. Udine mäng olevat tema tulekuga muutunud palju meeskondlikumaks. Varem sõltunud kõik liialt Allan Ray skoorimisest ja itaallaste osaks olevat jäänud passiivne roll.

Ega nende kolme nädala jooksul Veidemani mängus midagi suurt muutunud ju pole. Ta pole ega saa ka kunagi olema klassikaline mängujuht – selline, kes kontrolliks rangelt mängu rütmi ja kamandaks mängijaid positsioonidele –, vaid pigem on ta mängujuht, kes loob kaasmängijatele võimalusi oma teravuse tuules. Keskmine söötude arv on tal seni suhteliselt madal, aga see on tingitud eeskätt meeskonnakaaslaste kehvapoolsest kvaliteedist, kui Okoye välja arvata (kui Rapla ja Udine kohtuksid play-off seerias, siis ma pakuksin Rapla võitu).

Veideman ise pakub küll, et Eesti meistriliigas mängiks Udine kulla peale.
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/bas ... d=77800306" onclick="window.open(this.href);return false;

[RK]

Kas kellelgi on võimalus lahti muukida? http://sport.ohtuleht.ee/797687/ol-phoe ... ruksobrast" onclick="window.open(this.href);return false;

Et Kotsar treenis ja õppis enne Lõuna-Carolinasse siirdumist Sunrise Christian Academys USAs, oskas ta ette aimata, mida ülikoolikorvpall endast kujutab. Ent oli ka üks üllatus.
"Eeldasin, ülikoolid nagu Kentucky ja Duke on teistest peajagu üle, aga tuli välja, et nad ei ole nii head ja meedia on mulli üle puhunud," selgitab Kotsar. Mäletatavasti murdis Lõuna-Carolina märtsihulluse teises ringis 88:81 just Duke’i, keda juhendab USA koondise muuhulgas kolme olümpiakullani tüürinud Mike Krzyzewski.
Õppis väikeseid nippe
Kui kodumaal pallis 208 cm pikkune Kotsar enamasti ääremängijana, siis Frank Martini käe all mehitas ta Lõuna-Carolina korvialust. Uudne kogemus, kahtlemata, aga kohtumistele toetudes ei jooksnud Kotsar ju lati alt läbi.
Mängulises pooles peabki Kotsar enda suurimaks edusammuks ülikooliaastal just korvialuse mängu elemente. "Varasemalt pole väga palju pukis mänginud, sisuliselt oli tegemist debüüthooajaga korvi all. Sain füüsiliselt palju tugevamaks ja õppisin juurde uusi oskuseid ja väikeseid nippe," lausub ta.
Koondisele "jah" või "ei"?
Kotsar ei tea veel, kas esindab suvel Eesti koondist või mitte. Selge, et ühelt poolt tahaks hing kodumaad aidata, teisalt tuleb mõelda ka individuaalse arengu ja ülikooli soovide peale.
Õhtuleht esitas Kotsarile hüpoteetilise küsimuse: kui ta peaks koondisekutse saama ja sellele eitavalt vastama, põhjendades seda vajadusega suvel kõvasti treeningutel rassida ja individuaalselt areneda, siis kas Kotsari arvates oleks korvpallisõpradel õigus tema peale pahane olla või Saku poissi isegi kritiseerida?
"Eks rahvas ootab kõiki kutsutuid koondisesse. Natukene on ikka õigust pahane olla, aga samas tuleb arvestada ka sportlase soovidega," arvab Kotsar.
Palgata profisportlane
Ülikoolikorvpallurid on nagu tippsportlased: neid juhendavad suurepärased treenerid, harjutustingimused on fantastilised, nad on tuntud ning võõrsilmängudele ei sõideta päevinäinud bussis, mis ähvardab auklikul asfaldil otse romulasse sõita – vastastele minnakse külla lennuki või mugavustega bussiga. Ainus vahe tippsportlase eluga on tõik, et ülikoolikorvpallurid ei saa palka. See oleks vastuolus ülikoolispordi reeglitega.
Kas Kotsarile valmistab tuska ka, et talle palka ei maksta? "Vahepeal on ikka selline tunne, et tahaks natuke raha saada, saaks ka perele finantsilist tuge pakkuda. Samas katab ülikool kümnetesse tuhandetesse ulatuva õppestipendiumi, leib on laual ja katus pea kohal," räägib eestlane.
Kotsar lisab, et palgata profisportlase elu ei tule ülikooliatleetidele ju teps mitte üllatusena. "Kes tahab USAsse kõrgkooli tulla, peab sellega arvestama," märgib Kotsar.
Kuulsuse elu on väsitav
Lisaks profisportlase tingimustele on ülikooliatleedid USAs väga populaarsed. Lõuna-Carolina, kelle meeste tiim jõudis kooli ajaloos esimest korda korvpalli üliõpilasmeistrivõistluste finaalturniirile, pallureid koheldakse kui Hollywoodi staare.
"Praegu kõnnid tänaval ringi ja inimesed tulevad hea hooaja puhul õnnitlema ning küsivad autogramme. Laias laastus kuulsuse elu, veidi imelik on tänaval kõndida. Ülikoolisport on Ameerikas hinnas," sõnab Kotsar.
Suur tähelepanu on ka väsitav ning vahepeal otsib pallur kõige inimtühjema tee ning üritab pidevat tema ümber sagimist vältida. Teisalt on rambivalguses olemine võimas elamus, leiab Kotsar.
Frank Martin - karm kaisukaru?
Lõuna-Carolina peatreener Frank Martinil on karmi mehe kuulsus. Kohtumiste ajal näib, justkui õiendaks 51aastane juhendaja hoolealuste suunal 24/7, ent näiteks pärast kaotust finaalturniiri nelja parema hulgas Gonzagale rääkis Martin pisaratega võideldes, kui uhke ta Lõuna-Carolina meeskonna üle on.
Kotsari sõnul on Kuuba juurtega treener inimesena väga tore. Karm on ta lihtsal põhjusel: Martin tahab palluritest vormida võimalikult head mängijad, sestap on ka tema ootused kõrged. Samuti teab Martin suurepäraselt, milleks Lõuna-Carolina noormehed võimelised on.
Treeningutel on Kotsari sõnul ette tulnud hetki, kus Martini sõimu osaliseks saav pallur midagi omaette pealikule vastu pomiseb. "Selle peale läheb Frank veel rohkem närvi. Eks ta treeningute ja mängude ajal on kuumavereline, aga lõpuks saavad kõik probleemid lahendatud," ütleb Kotsar.
Finaalturniirile viis ühtsustunne
Jah, ääremängija Sindarius Thornwelli näol oli Lõuna-Carolinal särav liider, ent ometigi ei ennustanud ükski ekspert Martini hoolealuseid ülikoolimeistrivõistluste nelja parema hulka.
Ilmselgelt mängis Lõuna-Carolina edus rolli suurepärane sisekliima. Kotsari sõnul õpetas Martin neile terve hooaja vältel, et üksteist peab usaldama. "Näiteks meie kaitsemäng ongi selline, kus abistame väga palju. See tähendab ka seda, et peame usaldama järgmist, kes peab meie rolli üle võtma, et meie saaksime oma tööd teha. Sellest tulebki võimas ühtsustunne, tänu millele me minu arvates nii kaugele jõudsime," usub Kotsar.
Kohtus tüdruksõbraga kooli avanädalal
Kotsari tüdruksõber Emmy Carlton õpib samuti Lõuna-Carolina ülikoolis. "Kohtusime kohe kooli avanädalal. Elame samas ühiselamus, hakkasime rääkima ja sealt kõik alguse saigi," meenutab maarjamaalane.
Ehkki päris pere ei suuda asendada keegi ega miski, käib Kotsar vahepeal Carltonite perekodus. "Nad on väga sõbralikud ja nende juurde võib alati minna. Iga kord, kui Emmy koju läheb, kutsub ta võimalusel mind ka," ütleb pallur

[barons]

Sealne meedia, fännid ja kõige tähtsamana muidugi treenerid ning meeskonna juhid on Veidemani tegutsemisega väga rahul. Udine mäng olevat tema tulekuga muutunud palju meeskondlikumaks. Varem sõltunud kõik liialt Allan Ray skoorimisest ja itaallaste osaks olevat jäänud passiivne roll.

Ega nende kolme nädala jooksul Veidemani mängus midagi suurt muutunud ju pole. Ta pole ega saa ka kunagi olema klassikaline mängujuht – selline, kes kontrolliks rangelt mängu rütmi ja kamandaks mängijaid positsioonidele –, vaid pigem on ta mängujuht, kes loob kaasmängijatele võimalusi oma teravuse tuules. Keskmine söötude arv on tal seni suhteliselt madal, aga see on tingitud eeskätt meeskonnakaaslaste kehvapoolsest kvaliteedist, kui Okoye välja arvata (kui Rapla ja Udine kohtuksid play-off seerias, siis ma pakuksin Rapla võitu).

Veideman ise pakub küll, et Eesti meistriliigas mängiks Udine kulla peale.
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/bas ... d=77800306" onclick="window.open(this.href);return false;

eks veideman cramos pani ka cska-le ära...sellist avaldust ei maksa ültse tähelepanna, rääkimata selle üle diskuteerimaks...soovunelm, mis muud - juhtub ka s****ate meeste suust!

[ok]

Kas kellelgi on võimalus lahti muukida? http://sport.ohtuleht.ee/797687/ol-phoe ... ruksobrast" onclick="window.open(this.href);return false;

Et Kotsar treenis ja õppis enne Lõuna-Carolinasse siirdumist Sunrise Christian Academys USAs, oskas ta ette aimata, mida ülikoolikorvpall endast kujutab. Ent oli ka üks üllatus.
"Eeldasin, ülikoolid nagu Kentucky ja Duke on teistest peajagu üle, aga tuli välja, et nad ei ole nii head ja meedia on mulli üle puhunud," selgitab Kotsar. Mäletatavasti murdis Lõuna-Carolina märtsihulluse teises ringis 88:81 just Duke’i, keda juhendab USA koondise muuhulgas kolme olümpiakullani tüürinud Mike Krzyzewski.
Õppis väikeseid nippe
Kui kodumaal pallis 208 cm pikkune Kotsar enamasti ääremängijana, siis Frank Martini käe all mehitas ta Lõuna-Carolina korvialust. Uudne kogemus, kahtlemata, aga kohtumistele toetudes ei jooksnud Kotsar ju lati alt läbi.
Mängulises pooles peabki Kotsar enda suurimaks edusammuks ülikooliaastal just korvialuse mängu elemente. "Varasemalt pole väga palju pukis mänginud, sisuliselt oli tegemist debüüthooajaga korvi all. Sain füüsiliselt palju tugevamaks ja õppisin juurde uusi oskuseid ja väikeseid nippe," lausub ta.
Koondisele "jah" või "ei"?
Kotsar ei tea veel, kas esindab suvel Eesti koondist või mitte. Selge, et ühelt poolt tahaks hing kodumaad aidata, teisalt tuleb mõelda ka individuaalse arengu ja ülikooli soovide peale.
Õhtuleht esitas Kotsarile hüpoteetilise küsimuse: kui ta peaks koondisekutse saama ja sellele eitavalt vastama, põhjendades seda vajadusega suvel kõvasti treeningutel rassida ja individuaalselt areneda, siis kas Kotsari arvates oleks korvpallisõpradel õigus tema peale pahane olla või Saku poissi isegi kritiseerida?
"Eks rahvas ootab kõiki kutsutuid koondisesse. Natukene on ikka õigust pahane olla, aga samas tuleb arvestada ka sportlase soovidega," arvab Kotsar.
Palgata profisportlane
Ülikoolikorvpallurid on nagu tippsportlased: neid juhendavad suurepärased treenerid, harjutustingimused on fantastilised, nad on tuntud ning võõrsilmängudele ei sõideta päevinäinud bussis, mis ähvardab auklikul asfaldil otse romulasse sõita – vastastele minnakse külla lennuki või mugavustega bussiga. Ainus vahe tippsportlase eluga on tõik, et ülikoolikorvpallurid ei saa palka. See oleks vastuolus ülikoolispordi reeglitega.
Kas Kotsarile valmistab tuska ka, et talle palka ei maksta? "Vahepeal on ikka selline tunne, et tahaks natuke raha saada, saaks ka perele finantsilist tuge pakkuda. Samas katab ülikool kümnetesse tuhandetesse ulatuva õppestipendiumi, leib on laual ja katus pea kohal," räägib eestlane.
Kotsar lisab, et palgata profisportlase elu ei tule ülikooliatleetidele ju teps mitte üllatusena. "Kes tahab USAsse kõrgkooli tulla, peab sellega arvestama," märgib Kotsar.
Kuulsuse elu on väsitav
Lisaks profisportlase tingimustele on ülikooliatleedid USAs väga populaarsed. Lõuna-Carolina, kelle meeste tiim jõudis kooli ajaloos esimest korda korvpalli üliõpilasmeistrivõistluste finaalturniirile, pallureid koheldakse kui Hollywoodi staare.
"Praegu kõnnid tänaval ringi ja inimesed tulevad hea hooaja puhul õnnitlema ning küsivad autogramme. Laias laastus kuulsuse elu, veidi imelik on tänaval kõndida. Ülikoolisport on Ameerikas hinnas," sõnab Kotsar.
Suur tähelepanu on ka väsitav ning vahepeal otsib pallur kõige inimtühjema tee ning üritab pidevat tema ümber sagimist vältida. Teisalt on rambivalguses olemine võimas elamus, leiab Kotsar.
Frank Martin - karm kaisukaru?
Lõuna-Carolina peatreener Frank Martinil on karmi mehe kuulsus. Kohtumiste ajal näib, justkui õiendaks 51aastane juhendaja hoolealuste suunal 24/7, ent näiteks pärast kaotust finaalturniiri nelja parema hulgas Gonzagale rääkis Martin pisaratega võideldes, kui uhke ta Lõuna-Carolina meeskonna üle on.
Kotsari sõnul on Kuuba juurtega treener inimesena väga tore. Karm on ta lihtsal põhjusel: Martin tahab palluritest vormida võimalikult head mängijad, sestap on ka tema ootused kõrged. Samuti teab Martin suurepäraselt, milleks Lõuna-Carolina noormehed võimelised on.
Treeningutel on Kotsari sõnul ette tulnud hetki, kus Martini sõimu osaliseks saav pallur midagi omaette pealikule vastu pomiseb. "Selle peale läheb Frank veel rohkem närvi. Eks ta treeningute ja mängude ajal on kuumavereline, aga lõpuks saavad kõik probleemid lahendatud," ütleb Kotsar.
Finaalturniirile viis ühtsustunne
Jah, ääremängija Sindarius Thornwelli näol oli Lõuna-Carolinal särav liider, ent ometigi ei ennustanud ükski ekspert Martini hoolealuseid ülikoolimeistrivõistluste nelja parema hulka.
Ilmselgelt mängis Lõuna-Carolina edus rolli suurepärane sisekliima. Kotsari sõnul õpetas Martin neile terve hooaja vältel, et üksteist peab usaldama. "Näiteks meie kaitsemäng ongi selline, kus abistame väga palju. See tähendab ka seda, et peame usaldama järgmist, kes peab meie rolli üle võtma, et meie saaksime oma tööd teha. Sellest tulebki võimas ühtsustunne, tänu millele me minu arvates nii kaugele jõudsime," usub Kotsar.
Kohtus tüdruksõbraga kooli avanädalal
Kotsari tüdruksõber Emmy Carlton õpib samuti Lõuna-Carolina ülikoolis. "Kohtusime kohe kooli avanädalal. Elame samas ühiselamus, hakkasime rääkima ja sealt kõik alguse saigi," meenutab maarjamaalane.
Ehkki päris pere ei suuda asendada keegi ega miski, käib Kotsar vahepeal Carltonite perekodus. "Nad on väga sõbralikud ja nende juurde võib alati minna. Iga kord, kui Emmy koju läheb, kutsub ta võimalusel mind ka," ütleb pallur

Tänud!

[theundertaker]

mis kell see veideka mäng on? selge sain juba teada, et läbi mäng.

[Raja]

mis kell see veideka mäng on? selge sain juba teada, et läbi mäng.

Statistika siin: http://netcasting.webpont.com/n6/?ita2_a_10223" onclick="window.open(this.href);return false;
30min 13 puntki

[vaim564]

Varese ja Udine võidud tulid päris sarnase stsenaariumiga, esimesel poolajal jäädi kõvasti taha, kuid lõpuga toodi võidud ära ning playoffi lootus säilis. Veideman pandi taas algul kloroformiga magama ning neljandaks veerandiks äratati üles - ta tegi seda jälle, kuigi visketabavus kokkuvõttes oli üsna kehv. Kanguril selles mängus rohkem statisti roll.

[Uhhuu]

Varese ja Udine võidud tulid päris sarnase stsenaariumiga, esimesel poolajal jäädi kõvasti taha, kuid lõpuga toodi võidud ära ning playoffi lootus säilis. Veideman pandi taas algul kloroformiga magama ning neljandaks veerandiks äratati üles - ta tegi seda jälle, kuigi visketabavus kokkuvõttes oli üsna kehv. Kanguril selles mängus rohkem statisti roll.

Kui ma ei eksi, siis Veideman viskas kõik oma 19 punkti teisel poolajal. Play-off`i pääs tänase õhtuga siiski kadus, sest ka Mantova võitis (isegi, kui nad viimases mängus kaotavad, siis neil on omavahelistes mängudes Udine vastu korvide eelis). Udine omad ilmselt kahetsevad, et Veidekat nädala jagu varem ei värvanud. Koos temaga on saldo 5-1, seejuures viis võitu järjest. Enne tema liitumist oldi kaotatud kolm mängu järjest.

http://netcasting.webpont.com/n6/?ita2_a_10226" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

Iseenesest ju väga tore, et Veideman on suutnud end mängida Udine bosside ja fännide südametesse ning tehakse kõik endast olenev, et ta seal ka järgmisel hooajal jätkaks. Loodan siiski väga, et ta leiab endale uueks hooajaks (või juba tänavuse hooaja jätkuks) palju asjalikuma liiga, kus mängida.

http://messaggeroveneto.gelocal.it/spor ... 1.15216338" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

Veideman peab Itaalia esiliigas oma (selle hooaja) viimase mängu. Sky Sport 3 Itaalia teeb ülekande, aga ühtegi toimivat linki ei hakanud silma. Livescore:

http://netcasting.webpont.com/n6/?ita2_a_10235" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

Ei juhtu just tihti, et Kurbas kaks resultatiivset mängu järjest teeb. Eelmises poolfinaalkohtumises 21 punkti, täna 24.

http://www.fibalivestats.com/u/SBBF/601392/index.html" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

Tänases Postimehes on lauseke, et Karl-Johan Lipsul on „Itaalias midagi soolas“.

Võib vaid spekuleerida, et mis tasemele ta võib-olla siirdumas on. Esiliiga tundub kahtlane, kuna tal ei ole piisavalt kvaliteeti, et sel tasemel liidermängija olla. Äkki Jurtomi kombel noormängija/trennikeha kvoodiga kõrgliigasse? Või siis hoopis Serie B-sse, kus pallib noormängija Treier.

[RK]

Tänases Postimehes on lauseke, et Karl-Johan Lipsul on „Itaalias midagi soolas“.

Võib vaid spekuleerida, et mis tasemele ta võib-olla siirdumas on. Esiliiga tundub kahtlane, kuna tal ei ole piisavalt kvaliteeti, et sel tasemel liidermängija olla. Äkki Jurtomi kombel noormängija/trennikeha kvoodiga kõrgliigasse? Või siis hoopis Serie B-sse, kus pallib noormängija Treier.

Eks näeb aga eestlasi saapamaal hulganisti , nii noori kui vanu, kõik on endast hea mulje jätnud, arvan et neid minejaid itaalia liigadesse tuleb veel mitmed see suvi-sügis
Aga Eestist minejaid tuleb kindlasti tuleval hooajal suht palju , seni on lubanud välismaale uuel hooajal minna Järvelainen ja Lips, ameerikasse peaksid minema siis Jurkatamm ja Ivo van Tamm, kindlasti see nimekiri täieneb suve edenedes

[KalevRuus]

Eks näis. Ma täismeeste osas pigem kahtlen.

[RK]

Eks näis. Ma täismeeste osas pigem kahtlen.

eks me näe aga edasi läheb lihtsamaks, nüüd on lisaks "eesti" ihuagendile , Reed Noponenile, ka terve eestlaste agentuur, Kokkuta managment ja kuna senised tehingud on mõlemale osapoolele sobinud siis võibki arvata et eestlasi saab järjest rohkem välja, selle väite tõestuseks siis selline uudis http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=3280" onclick="window.open(this.href);return false; , nii et Hermetil pikendati lepingut veel kolme aasta võrra, pole paha 19 aastase poisi kohta seda enam et loodab varsti sellest klubist kõrgemale suunduda.