barons kirjutas:reformi erakond eesotsas endise sporimehe jürgen ligiga on see mees, miks need asjad nii just on, tõsi tööriistaks oli keegi maksuameti juht marek helm, kes aastakümmneid olnud süsteemi upakile ajas. ratase jüril oleks võimalus need asjad nüüd koos saare indrekuga korda teha, aga puudub poliitiline tahe?
kujutage nüüd ette, pärnu teater endla näitleja ja pärnu sadama korvpallur - mis on neil vahet? suurt midagi, mõlemad mängivad midagi, harjutavad ja jälle mängivad...et endla oli - on - ja jääb, pärnu sadam oli, ei ole ja ei jää - vähemalt esialgu!? miks siis nii? tegelikult on suur vahe, endla on eesti riigi ehk kultuuriministeeriumi rahastatav asutus, kossumansa aga mitte, endla näitleja(töötaja)ei pea muretsema oma saatuse pärast, raha tuleb suurest potist, maksud samast august ja teistpidi lähevad need maksud sammasse potti...korvpallur(töötaja) saab raha sponsoritelt, kes on loonud lisandväärtust, millest osa investeeritakse sporti, kust see raha peaks minema korvpallurite tasku ( ka muudeks kuludeks ), peale selle on sponsor maksnud ära lisandväärtuse pealt käibemaksu, selle loojad ehk sponsori töötajate pealt ka sotsmaksud, töötajad ise tulumkasud, akstiisidest ja muudest varjatud maksudest rääkimata...tekib õigustatult küsimus, et miks seda raha on vaja veel maksustada?
mäletan, et arbet käis eelmisel aastal poolas kubemesonga opil..kas keegi arvab, et sibul käseb gregoril minna perearstile, et see talle eriarstile kuu pooleteise pärast aja paneks?
laupäeval siis uudis, valka meeskond jätkab mängimist läti korvpalliliigas ja loobub eesti liigast...karmahhh
Sul on natuke vale lähenemine või arusaam sellest. Ei maksa siin erakonda ja sporti ühte patta panna. See, et Salumets on Reformierakonnas, ei puutu ju üldse asjasse. Valga klubi president on ka samas erakonnas - kas tuldi litsentsitasude osas vastu? Ei tuldud.
Eks iga erakond paistab oma möödapanekutega silma, kuid puhtalt ühte erakonda selles süüdistada ei saa. Võrkpalli liidu president samuti Reformist, aga seal ju probleeme küll praegu ei näe.
Ja see maksuameti teema ole samuti nii ja naa. Ühest küljest on ju naljakas, kui mingid Bubalod, Marsid, Arbetid, Sokud saavad "stipendiumeid". Kui sa selle sõna peale mõtled, siis esimese asjana mul torkab pähe noormängija kuskil Audenteses, kelle tegemisi toetatakse stipendiumiga, et ta ikka selle spordiala juurde jääks ja oleks ambitsioonikas ning tahtmist täis. Teisalt võiks välja nuputada mingid erisused, et tõsta kohalike klubide taset, et palgata paremaid välismaalasi ja et näppude vahele peale maksude maksmist jääks mängijale rohkem.
kas mitte pole, et EOK maksab stippe, vist küll läbi alaliitude OM-de kandidaatidele? ...ja saajate sees on "igihajas" gerd kanter, martin kupper, ksenja balta...sõudjad"noorhärrad"...maadlus
härg nabi ...jne.jne.jne. näiteid nagu seeni peale vihma?
Ausalt öelda ei tea, kuidas see stipi maksmise poliitika on tehtud. Aga on loogiline, et individuaalalad saavad neid, sest Kanter, Kupper jne esindavad ikkagi riiki. Samuti on loogiline stipendiumi saamine noorsportlase puhul, nagu enne ütlesingi.
Võistkondlikud alad on just erandi koht. Ei ole normaalne, kui klubid on välja mõelnud mingi skeemi, et paremate mängijate palkamiseks maksame stippe. Ma ei tea, palgatakse keegi 30+ vanuses välismaalane ja hakkab nüüd stippi saama - see on naljakas. Lihtsalt tuleb teatud alade suhtes maksukoormust vähendada ja kui on märgata mingit taseme tõusu (loe: ala on aidatud jalule), siis võib hakata samm-sammult jälle pihta. Praegu on kõik liiga järsult tulnud ja pole eriti selle peale mõeldud, et maksud saad küll kätte, aga ala iseenesest on raskustes.
kas äkki leedukad ei tee nii, et maksuparadiisis on mingi keha, kes maksab mängijatele palka, aga riigis olev keha rendib siis mängijaid.... ma nüüd hästi ei usu, et sarunas üle 500 000,- palga pealt zalgiris leedu riigile makse maksab nagu seadus ette näeb?
delfis keegi kirjutas, et messid ja ronaldod on sammuti hispaania maksuameti luubi all, aga kas neil pole mitte oma tasude pealt nn. tulumaks maksmata?
nn. eesti klubid on ise ka suht-koht asjaajamisel sellised passiivsed, kindlasti leidub maailmas erinevaid näiteid, kuidas meeskondlikul ala saab optimaalselt asju ajada?
See stipi maksmise keelustamine kannab vilja. Nagu ütles varrak, siis lisaks tagantjärele nõutavatele summadele, tuleb igal hooajal maksta nüüd ca 200K makse, mis siis tähendaks 2 head välismängijat. Lisaks see, et stipendimite maksmise keelustamine tuli nö üleöö. Seda üleminekuaega jäi ikka kohutavalt väheks. Kohe ja konkreetselt pauk haamriga kahesilma vahele.
Sama aktsiisiga, see mida tegi alkoholi hind 1.juulist oli kohutav. Poleks ealeski arvanud et ma hakkan sellepärast lätti sõitma... aga pärast sellist purakat võtsin järgmine päev kohe valka teekonna ette ja parkisin auto õlut täis. Lootus et stippide kaotamise tulemusena hakkab rohkem raha laekuma on helesiniseks unistuseks saamas ning sama kehtib aktsiisi kohta-saa olema huvitav jälgida maksutulude summasummarumit.
Sama aktsiisiga, see mida tegi alkoholi hind 1.juulist oli kohutav. Poleks ealeski arvanud et ma hakkan sellepärast lätti sõitma... aga pärast sellist purakat võtsin järgmine päev kohe valka teekonna ette ja parkisin auto õlut täis. Lootus et stippide kaotamise tulemusena hakkab rohkem raha laekuma on helesiniseks unistuseks saamas ning sama kehtib aktsiisi kohta-saa olema huvitav jälgida maksutulude summasummarumit.
Veidral kombel ma just pool tundi tagasi mõtlesin sama asja üle. Ostsin just kaheliitrise Diseli ja paki suitsu ning arve oli ligi 10 eurot. Mõtlesin imestusega, et veel mõned aastad tagasi, krooniaja lõpul oleks see ost maksnud 50 krooni ehk ligi kolm korda vähem.
Kui kossu juurde tagasi tulla, siis huvitav on näha kas praegune peaminister ja endine kossuliidu president Ratas ka sõna võtab või on tal peale kossuliidu juhi kohalt lahkumist asjast savi.
Sama aktsiisiga, see mida tegi alkoholi hind 1.juulist oli kohutav. Poleks ealeski arvanud et ma hakkan sellepärast lätti sõitma... aga pärast sellist purakat võtsin järgmine päev kohe valka teekonna ette ja parkisin auto õlut täis. Lootus et stippide kaotamise tulemusena hakkab rohkem raha laekuma on helesiniseks unistuseks saamas ning sama kehtib aktsiisi kohta-saa olema huvitav jälgida maksutulude summasummarumit.
Veidral kombel ma just pool tundi tagasi mõtlesin sama asja üle. Ostsin just kaheliitrise Diseli ja paki suitsu ning arve oli ligi 10 eurot. Mõtlesin imestusega, et veel mõned aastad tagasi, krooniaja lõpul oleks see ost maksnud 50 krooni ehk ligi kolm korda vähem.
Kui kossu juurde tagasi tulla, siis huvitav on näha kas praegune peaminister ja endine kossuliidu president Ratas ka sõna võtab või on tal peale kossuliidu juhi kohalt lahkumist asjast savi.
Ja siis käid lätis kast originaali 0,33, maksis 9 eurot plus panti ei lisanud aga maksumärk on purkidel peal(ehk siis saad veel raha tagasi). Selveris on sama kast 20€+2,4 pant. Liitrine Standart 13€ selveris 35€.
Jätkame kossu teemadel nüüd. See pärnu päästmise projekt tundub pisut selgrootu tegevusena, arvestades Tarva teemasid...
Sama aktsiisiga, see mida tegi alkoholi hind 1.juulist oli kohutav. Poleks ealeski arvanud et ma hakkan sellepärast lätti sõitma... aga pärast sellist purakat võtsin järgmine päev kohe valka teekonna ette ja parkisin auto õlut täis. Lootus et stippide kaotamise tulemusena hakkab rohkem raha laekuma on helesiniseks unistuseks saamas ning sama kehtib aktsiisi kohta-saa olema huvitav jälgida maksutulude summasummarumit.
Veidral kombel ma just pool tundi tagasi mõtlesin sama asja üle. Ostsin just kaheliitrise Diseli ja paki suitsu ning arve oli ligi 10 eurot. Mõtlesin imestusega, et veel mõned aastad tagasi, krooniaja lõpul oleks see ost maksnud 50 krooni ehk ligi kolm korda vähem.
Kui kossu juurde tagasi tulla, siis huvitav on näha kas praegune peaminister ja endine kossuliidu president Ratas ka sõna võtab või on tal peale kossuliidu juhi kohalt lahkumist asjast savi.
Ja siis käid lätis kast originaali 0,33, maksis 9 eurot plus panti ei lisanud aga maksumärk on purkidel peal(ehk siis saad veel raha tagasi). Selveris on sama kast 20€+2,4 pant. Liitrine Standart 13€ selveris 35€.
Jätkame kossu teemadel nüüd. See pärnu päästmise projekt tundub pisut selgrootu tegevusena, arvestades Tarva teemasid...
nii ta on, sel juhul tuleks ka Rakvere koss päästa...väike must huumor ka õhtusse, sõnum mille postitasin ka delfisse...
keio kuhi sõnad et püüame teha pärnu päästmiseks kõik mis võimalik?
tekkis silme-ette pildike, kus keio kuhi helistab nüüd rakvere linnapeale ja rakvere lihakombinaadi bossudele, et näete ma ütlesin teile, teie sponsor rahad ei lähegi kaotsi, saate need maksta nüüd pärnu meeskonnale...
KalevRuus kirjutas:
Kui kossu juurde tagasi tulla, siis huvitav on näha kas praegune peaminister ja endine kossuliidu president Ratas ka sõna võtab või on tal peale kossuliidu juhi kohalt lahkumist asjast savi.
"On väga selge, et antud olukorras tuleb korvpalliliidul ja kogu korvpallirahval astuda väga selgeid samme korvpalli üldiseks edendamiseks Eestis. Selge sõnaga avaldan oma toetust Pärnu korvpallile ja korvpalliliidu juhatusele antud olukorrale positiivse lahenduse leidmiseks."
Ma mäletan kui see stipisüsteemi maha lõhkumine algas ning erinevad teised meeskondlike spordialaliitude (peamiselt vist jalgpalliliit ja klubid) tegelased hakkasid seletama, et muidugi on see õige, et korvpallis ka lõpuks see stip maha võetakse ja klubid peavad makse hakkama maksma. Üritati küll seletada, et korvpalli ei saa jalgpalliga kõrvutada, kuid ikka kõlas kõikjal, et kui teised maksavad ja hakkama saavad siis saavad ka korvpalliklubid. Ma tahtsin juba tookord öelda alljärgnevat .. nimelt, ei saa kõiki alaliite panna samasse potti ja arvata, et nad keetmisel küpsevad kõik täpselt sama pehmeks. Üritan mõned näited tuua. Ei pretendeeri absoluutsele tõele vaid infole, mida on võimalik internetist leida.
Käsipall. Tippklubide eelarved on Eestis suurusjärgus 100 000-200 000 eurot. Võõrleegionäre palju pole ja pigem jäävad odavasse klassi ja seega komplekteeritus võimaldab Balti liigas Lätlasi ja Leedukaid nüpeldada kuid Euroopas jäädakse pidama juba esimestes kvalifikatsiooniringis(ringides). Reise väljaspool Baltikumi minimaalselt (keskmiselt 3 aastas). Baltikumis ligikaudu 10 mängu.
Võrkpall. Tippklubide eelarved on Eestis suurusjärgus 200 000-270 000 eurot. Võõrleegionäre palju pole ja pigem jäävad odavasse klassi. Komplekteeritus ei võimalda väljaspool Balti liigat konkurentsis olla. Nõrgemas liigas Euroopas jäädakse pidama juba esimestes (kvalifikatsiooni)ringis(ringides). On olnud vist üksikud erandid mõned aastad tagasi, kus suudeti üllatada ja esimestest ringidest kaugemale jõuda. Reise väljaspool Baltikumi minimaalselt (keskmiselt 3 aastas). Baltikumis ligikaudu 12-14.
Jalgpall. Tippklubide eelarved on Eestis (Flora, Levadia, Kalju, Infonet) suurusjärgus 350 000-900 000 eurot sh Infonet ja Levadia pigem vahemikus 350-500 000 ja Kalju ning Flora umbes 750 000-900000 juures. Teistel on eelarve 100 000 juures. Võõrleegionäre tippudel keskmiselt või vähe (Kalju on üks neist, kus neid palju. Teistel pigem vähem) ja pigem jäävad odavasse klassi ning Euroopa mõistes tundmatud. Komplekteeritus ei võimalda Euroopas konkurentsis olla. Euroopas jäädakse pidama juba esimestes kvalifikatsiooniringis(ringides). Reise väljaspool Baltikumi minimaalselt (keskmiselt 1-2 aastas+sõprusmängud). Baltikumis ei reisita. Tänavune aasta on järjekordne näide. Siinkohal aga tasub meelde tuletada, et jalgpalli katusorganisatsioon ja ka euroopa liiga ja meistrite liiga korraldaja jagab võistkondadele rahasid alustades fair-play auhindadest kuni kvalifikatsiooniringides osalemise eest. Juba ainuüksi kaotuse eest kasvõi esimeses kvalifikatsiooniringis antakse juba ligi 220 000 eurot. See on tippmeeskonnale juba 30-50% kogu eelarvest. Kehvade tulemuste pärast moodustab ka reisimine eelarvest ehk 5% kui sedagi. Kui koondise mängijad välja arvata, siis isegi Eesti mõistes headel mängijatel on keeruline välismaale saada.
Ja nüüd siis korvpall, kes jalgpalli klubide arvates ei peaks vinguma, et hakkama ei saada nende kombel. Kahe tippklubi eelarved on Eestis suurusjärgus 650 000-900 000 eurot samas täpselt pole klubid neid numbreid avaldanud, kuid Kalevi puhul on räägitud summadest miljoni alla ja Tartul on olnud tippaegadel 800 000 juurde, kuid viimane aasta oli neil väiksem. Teistel on eelarve pigem seal 100 000-250 000 juures. Võin eksida. Võõrleegionäre tippudel palju või keskmiselt oleneb aastast (peamisteks põhjusteks tasemel kohalike mängijate puudus ja soov Euroopa tasemel läbi lüüa). Hinnaklass jääb pigem keskmisele või Eesti mõistes kõrgele tasemele tippklubides. On ka üksikuid tippmängijaid Euroopa mõistes olnud. Komplekteeritus võimaldab Euroopas konkurentsis olla kuigi mitte tippkonkurentsis. Euroopas jõutakse madalamates liigades tihti alagrupi faasi. Mängitakse palju rahvusvahelisi mänge, mis moodustab vähemalt kolmandiku hooaja mängudest või rohkemgi. Lisaks tihe reisimine Baltikumis. Katuseorganisatsioonidelt raha ei saada. Kogu eelarve tuleb ise leida. See on tippmeeskonnale juba 30-50% kogu eelarvest. Reisimisele ja sellega seonduvatele kulutustele (viisad, hotell, transport lennujaamadest, toitlustus jne) võtab eelarvest rohkem kui 10%. Ma ütleks, et läheneb pigem sinna 15-20% juurde. Lisaks saalirendid ja muud teisesed kulud veel u 10% eelarvest. Tulistan hetkel küll puusalt aga usun, et mitte palju vähem. Väga võimalik, et hoopis rohkem. Ja siis muidugi palgafond, mille eest tuleb tasustada Euroopas konkurentsis püsimise nimel kvaliteetsete mängijate peale ja tasuda nende registreerimis/litsentsitasud. Ja selle raha eest on viimaste aastate trend liikumas sinna, et suudetakse u 10 mängijat palgata, mis on absoluutne miinimum, et üldse toime tulla. Ehk ollakse juba kriitilise joone peal.
Niiet millise nipiga peaksid Eesti korvpalliklubid väikses riigis hakkama saama, kui maksud on kõrged aga sooviks konnatiigist väljaspoolgi mängida ja kasvatada peale uusi mängijaid. Jah, võiksime liikuda ka selles suunas nagu jalgpall, ehk siis koostada Flora näite põhjal meeskond oma kasvandikest ja langeda aastast aastasse rahvusvahelistes mängudes esimeses/esimestes ringides konkurentsist. Jalgpallis on võimalik vähemalt selle mudasopsutamise eest ka märkimisväärne summa eelarvesse saada aga korvpallis peab üldiselt peale maksma ja vaid tippklubid euroopas korjavad raha. Kui me veel veidi korvpalliklubisid pitsitame siis kardan, et ühel hetkel jääb püsima vaid Tartu tänu linna ja Ülikooli toele sellisel keskmisel tasemel lisaks TTÜ, TÜ ja Audentese võistkondadele, kes samuti Ülikooli najal võistlevad. Põhimõtteliselt tekiks meistriliiga asemel Eesti üliõpilasliiga ja profiliiga sureks välja.
Kahju, et ajakirjandus sarnast võrdlust pole välja toonud. Kui see suur stipi jama oli, siis pigem üritati rahvale selgeks teha, et mis see korvpallirahvas viriseb, teised ju elavad ära ja saavad hakkama. Aga rõhku olekski pidanud panema sõnapaarile SAAVAD HAKKAMA aga tulemusi ei ole. Toksitakse omavahel ja iga uue aasta alguses korjatakse lihtsalt kvalifikatsiooniringi kaotusrahad ja kõik algab jälle otsast peale.
uudiseid aga tuleb, ja negatiivseid - täitsa hirm et laupäev on veel nii kaugel, et mida siis veel?
muidugi nende juttude peale, et raha ei leita...kas keegi teab nimetada, kas sellises riigis nagu eesti vabariik, on üldse nn. sponsorluse seadus?
minu tuttavad sponsivad veidi üht võrkpallimeeskonda ja minumeelest nad teevad arvete alusel, ehk ostavad reklaami, sest sponsorina raha makstes küsib riik selle summa pealt erisoodustus maksu, mis äkki on isegi 2/3 summast mis välja maksti?
kui see nii on, siis pole ju imestada midagi, et keegi mingist sponsorlusest teada ei taha...
Põhimõtteliselt on ka selline variant võimalik, et loobutakse profikorvpallist üldse ja meistriliiga ühendatakse esiliigaga. Leegionäre poleks üldse. Loomulikult võib siis mängida ka karikamänge. Need, kelle tiivad kannavad profikarjääri välja, otsivad endale välisklubi.
Kui see stipijama käis, siis mulle meenub selline mõttekäik teemal stippi saavad individuaalsportlased (kergejõustiklased) vs pallimängijad:
Kui kergejõustilklased saavad stipendiumit, siis sellega ei lange neile mingeid kohustusi. Nad ise koostavad oma treeningplaani (käivad trennis siis kui tahavad pmst), ise valivad võistlused kus osalevad, laagrid jms.
Pallimängijatel on vastupidiselt kohustus olla kindlal ajal kindlas kohas trennis, osaleda kindlatel mängudel jne. Nii nagu klubi käseb pmst. Ehk nagu enamus inimesi tööl käib - lepingus kindlaks määratud reeglite järgi.
Minu jaoks on seal iva sees ning selles mõttes ma saan maksuameti loogikast aru ja ilmselt selle pealt ongi need kohtuotsused Cramo osas olnud sellised nagu nad on. See muidugi tähendab, et riik peaks üle vaatama oma seadused ja tegema profiklubidele mingid eraldi reeglid, et väikse Eesti profisporti kuidagigi elus ja enam-vähem tervise juures hoida. Aga sellele minu aru saamise järgi tõsiselt mõeldud ei ole. Nuta või naera, aga Eestis huvitab sport poliitikuid ainult siis, kui midagi hästi läheb ja saab tribüünil lippu lehvitada või lennujaamas õnnitlemas käia. Kuidas selliste saavutusteni jõutakse on sportlaste ja taustajõudude oma mure. Nii on olnud kogu taasiseseisvumise aja ja ilmselt on ka edasi.
toivo kirjutas:Kui see stipijama käis, siis mulle meenub selline mõttekäik teemal stippi saavad individuaalsportlased (kergejõustiklased) vs pallimängijad:
Kui kergejõustilklased saavad stipendiumit, siis sellega ei lange neile mingeid kohustusi. Nad ise koostavad oma treeningplaani (käivad trennis siis kui tahavad pmst), ise valivad võistlused kus osalevad, laagrid jms.
Pallimängijatel on vastupidiselt kohustus olla kindlal ajal kindlas kohas trennis, osaleda kindlatel mängudel jne. Nii nagu klubi käseb pmst. Ehk nagu enamus inimesi tööl käib - lepingus kindlaks määratud reeglite järgi.
Minu jaoks on seal iva sees ning selles mõttes ma saan maksuameti loogikast aru ja ilmselt selle pealt ongi need kohtuotsused Cramo osas olnud sellised nagu nad on. See muidugi tähendab, et riik peaks üle vaatama oma seadused ja tegema profiklubidele mingid eraldi reeglid, et väikse Eesti profisporti kuidagigi elus ja enam-vähem tervise juures hoida. Aga sellele minu aru saamise järgi tõsiselt mõeldud ei ole. Nuta või naera, aga Eestis huvitab sport poliitikuid ainult siis, kui midagi hästi läheb ja saab tribüünil lippu lehvitada või lennujaamas õnnitlemas käia. Kuidas selliste saavutusteni jõutakse on sportlaste ja taustajõudude oma mure. Nii on olnud kogu taasiseseisvumise aja ja ilmselt on ka edasi.
No just, nad sõlmivad klubiga lepingu, millega sisuliselt võetakse klubi palgalehele, klubi maksab neile tehtud töö eest palka. Stipendium tähendaks põhimõtteliselt seda, et see toetaks mingi tegevuse arendamist, mille järgi makstakse neile raha ja siis sportlased ise vaatavad, kuidas nad seda realiseerivad, nt Cramo eraldab stipendiumi ja siis mängija käib selle eest mängimas, kus talle meeldib, kasvõi Kapa-Kohilas .
.