KML 16/17

[nojah]

Lisaks siseriiklikule võrdsusele tuleks maksuteemade puhul silmas pidada ka rahvusvahelist konkurentsi. Vähemalt piirkonnas. Ehk sisuliselt on kõik mängijad tänapäeva Euroopas (peaaegu kõigis riikides) piiranguteta vabaturul. Ja samuti osalevad meie meeskonnad ju rahvusvahelistes sarjades, vähemalt regionaalsetes.

Ehk kui näiteks Bubalo tasemel mängija eest peab Eesti klubi reaalselt välja käima 50% suurema summa kui mõni lähiriigi klubi, siis on ju meie jaoks tegemist selgelt ebavõrdse olukorraga. Või kui selleks, et naaberriigi 200 000 eurise palgafondiga klubiga samal tasemel komplekteerimiseks peaks meie klubi palgafond olema 300 000 eurot, siis ei ole ju ka väga imestada, miks meie klubid isegi Balti liigas ei ole konkurentsivõimelised.

Aga seda meelt ma olen küll, et pallimängualasid peaks kohtlema võrdselt. Ehk looma kõigile võrdsed võimalused arenguks. Aga pigem seda pidi, et ka teistel aladel võimaldada klubidega konkurentsis püsida.

Teine võimalus on see, et riiki üldse ei huvita profisport ja ütleb, et see ongi igaühe eralõbu, sh rahvusvahelised liigad. Et see ei olegi üleüldse riigi teema, meelelahutus nagu iga teinegi. Ega see lähenemine ka oma olemuselt vale ei ole. Aga siis ei tasu imestada, et meie pallimänguklubid kõigis sarjades rahvusvaheliselt kõige nõrgemad on. Ja ega ka rahvuskoondise arengule on oma negatiivne mõju selgelt olemas, kui kohalikul tasemel konkurentsivõimelist meistrisarja ei ole. Rahvuskoondis nagu veidi oleks riigi teema? Või ei? Loeme ainult olümpiamedaleid?

[vaim564]

Riiklikus perspektiivis võib pallimängualad kohe kanda perspektiivitute hulka, sest võimalused olümpiale pääsuks on peaaegu olematud

[theundertaker]

http://sport.delfi.ee/news/korvpall/kml ... d=78865804" onclick="window.open(this.href);return false; on ikka kino küll, liit aitab, aga vaid läbirääkimisel!!

[nojah]

saadab paar sportlikku, pikka kasvu ja tugevat meest läbirääkimistele appi?

[toivo]

http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=78868450" onclick="window.open(this.href);return false;

Täismahus?

[komtuur]

Tule kustutamisest ei piisa, Eesti korvpall vajab ideed
Eesti korvpall on vajunud viimase kümnendi sügavamasse kriisi.
Tegemist pole hinnanguga Eesti korvpalli sportlikule tasemele, selle saab anda pärast suviseid noorte EM-turniire ja rahvuskoondise MM-valikturniiri eelringi kohtumisi. Eesti korvpall on organisatoorses kriisis ja tagantjärele tarkusena tuleb tunnistada, et selle poole on liigutud juba aastaid.
Paljudele jõudis karm reaalsus kohale tänavuse suvega. Rakvere Tarva korvpallikaardilt kadumine majandusraskuste tõttu, Pärnu meeskonna eestvedaja Mait Käbini otsus oma klubiga meistriliigast lahkuda, Valga-Valka kaksiklinna meeskonna ääremaadele omastes raskustes vaevlemine, naiste valitseva Eesti meistri peasponsorita jäämine ja lagunemise oht.
Korvpalliliit on viimastel päevadel tuld kustutanud, heites seejuures kõrvale alles mõni nädal tagasi raudsete põhimõtetena tutvustatud seisukohad. Kui eelmine nädal keelduti Rakverele ja Valgale erisuste tegemisest, siis nüüd püüab alaliit leida Pärnu meeskonna ja Rapla naiskonna abistamiseks hoobasid.
Toimiva süsteemi ülesehitamiseks pole ideed.
Iseenesest on lahenduste otsimine arusaadav, midagi tuleb ju teha. Keda ikka huvitaks meistriliiga, kuhu kuulub kuus meeskonda, kellest veel pooled ei mängiks eristaatuse tõttu täit hooaega? See oleks igav mängijatele, aga eelkõige publikule. Kui aga napib pealtvaatajaid, kaob huvi ka seni ala juurde jäänud sponsoritel. Lahendusi tuleks leida pikema perspektiivi tundega.
Paraku seisneb Eesti korvpalli üks suuremaid probleeme selles, et puudub arusaam ja teadmine, kuidas kriisiolukorrast välja tulla. Toimiva süsteemi ülesehitamiseks pole ideed.
Küsimus ei ole selles, kas sellel suvel õnnestub Pärnu meeskond veel korraks üles klopsida. Kui puudub selge visioon, kuidas teha klubid elujõuliseks pikemaks ajaks, kordub järgmisel suvel kõik uuesti ja võimalik, et veelgi karmimalt. See, et meistriliiga tasemel korvpall kipub ääremaadelt kaduma, on märk Eesti korvpalli elujõulise süsteemi puudumisest.
Loodetavasti suudetakse korvpalliliidus ja eriti selle juhatuses endale olukorda teadvustada ning probleeme ei hakata mainekujunduslikult varjama koduse noorte EM-turniiri loodetava edu või rahvusmeeskonna mängudega. Selliste võtetega asja ei päästa. Viimane aeg on mõelda sellele, kuidas klubisid abistada, kust või mille arvelt leida selleks vahendeid ja mida teha selleks, et korvpall tõmbaks taas toetajaid ligi. Vaja on ideed.

[marxx762]

Selle pahvi artikkel viis mind mõtteni.

Me oleme poole suve peal ning olukord on enam kui hapu. Tänaste keeruliste ning palju kriitikat saanud otsused pole pelgalt hetkel pukis oleva EKL juhtkonna töö vili, soov või tahe. Siin on mängus ka eelmiste juhtkondade kätetööd ning kahtlemata ei saa me mööda vaadata ka riigi poolt langetatud otsustest...

Aeg kui toimus Korvpalliliidule uue juhi valimine sai kuulda erinevaid üllaid eesmärke. Regionaalsus, lapsed trenni, klubipüramiidid ning tahe olla klubidele lingiks või abikäeks ükskõik millistes küsimustes. Sarnaselt omavalitsuse või riigikogu valimistele on aga tulemus hoopis midagi muud. Nüüd kui Rakvere on KML kaardilt aastaks-kaheks-kolmeks eemale lükatud, Valga/Valka saatus on samuti juuksekarva otsas, Rapla korvpallinaiskond vaevleb samuti sügavas rahalistes raskustes taibati, et käes on SOS olukord, selleks pidi Pärnu Sadama võistkond pillid kotti panema, et jäikus ning kaljukindlus-kõik võrdsed printsiib meie klubikorvpalli põhja.

On tore, et üritatakse päästa Pärnu Sadama võistkonda, aga kas see ei tundu nüüd pisut kahepalgelise käitumisena, eriti kui vaadata kuidas käituti Rakvere ja Valga võistkonnaga? Mulle isiklikult vägagi tundub. Ning tundub, et mõni mees on juhtkonna eesotsas hakanud tegema valikuid, kes ja milline persoon sobib klubi juhtima. Ei pea olema selgeltnägija, saamaks aru, et EKL-i juhtkonnale ei sobinud Andres Sõber ning tema võimalik seotus Aadu Lipassaare poolt loodud Viru Pull-iga võib päris kindel olla, et see oli ka üks peamisi põhjusi, miks Rakvere klubi hakati niivõrd kõvasti piitsutama.

Valga/Valka kaksiklinna klubile ei tuldud vastu, ning erisused välismängijate litsentsitasude osas jäi tegemata, põhjenduseks liigne "lätlaslik klubijuhtkond." See, et nimetatud klubi managmendis ja ka peatreeneri toolil istub just lõunanaaber on paljuski juhatuse tegevuse tulemus-huvi antud regiooni ja klubi vastu puudub. Võib öelda, et läti sugemetaga Valga/Valka klubi on loogiline tulemus, sest ühe riigi juhtkond näeb antud piirkonna tähtsust korvpallikaardil ning sellest tulenevalt aidatakse neid niipalju kui võimalik, et neil pisutki kergem oleks jalgu alla saada. Teise juhtkonna jaoks on tegemist lihtsalt asukohaga kaardil ning klubiga, mis soovib kaasa mängida nii KML kui ka Läti liigat.

Pärnu Sadam, Mait Käbin. EKL otsib võimalusi neid igati aidata, küll aga on jäänud arusaamatuks, mis põhjusel ei sobi neile eelpool nimetatud mehe jätkamine antud klubi eesotsas ning on pakiline vajadus uue klubijuhi järele? Kas tegu on lihtsalt Käbini enda sooviga taanduda, halva/vähese kommunikatsiooniga või järjekordse mehega, kes lihtsalt ei sobi tänasele juhile...

Olen jõudmas oma jutuga Jaak Salumetsani. Auväärt mees minevikust. Ta on olnud igati edukas nii mängijana kui ka treenerina, kuid mis ajal ning kui kaua aega tagasi? Millega on Salumets tegelenud pärast oma viimaseid peatreeneripäevi? Peamiselt "eksperinda" erinevatel korvpalliteemadel. Ta minevik ning omal ajal saavutatud tulemused on kirevad, aga vahepealsesse aega jääb suur tühimik. Asjad mis toimisid ja olid aastakümneid tagasi nö. löövad, ei tööta enam täna. See on ajalugu. "Meie omal ajal" stiilile tuginedes vajub kogu üritus kiiremini põhja kui me arvatagi oskame. Olgu tegu ükskõik millisel elualal tegutseva inimesega, ning olgu ta saavutused ükskõik kui tänuväärsed, aeg liigub vääramatu kiirusega edasi ning on iseenesest mõistetav, et nii ideoloogia, protsess, töö, vahendid, visioon ja selle saavutamine muutub, nii peab suutma ka tituleeritud inimene end täiendada ja ajaga kaasas käima. See mis eile toimis ei tööta enam täna, korvpall ning sport üleüldiselt vajab oma etteotsa inimest mitte niivõrd suure minevikuga vaid pigem tulevikule orienteeritud ambitsioonikat visionääri, kes suudab näha ette tuleviku, mitte ainult meenutada minevikku.

[vaim564]

"Meie omal ajal" stiilile tuginedes vajub kogu üritus kiiremini põhja kui me arvatagi oskame. Olgu tegu ükskõik millisel elualal tegutseva inimesega, ning olgu ta saavutused ükskõik kui tänuväärsed, aeg liigub vääramatu kiirusega edasi ning on iseenesest mõistetav, et nii ideoloogia, protsess, töö, vahendid, visioon ja selle saavutamine muutub, nii peab suutma ka tituleeritud inimene end täiendada ja ajaga kaasas käima. See mis eile toimis ei tööta enam täna, korvpall ning sport üleüldiselt vajab oma etteotsa inimest mitte niivõrd suure minevikuga vaid pigem tulevikule orienteeritud ambitsioonikat visionääri, kes suudab näha ette tuleviku, mitte ainult meenutada minevikku.

See on probleem küll, kuid mitte ainult korvpallis, vaid kipub muutuma kogu ühiskonna probleemiks. Kui ideed ei ole, visioon puudub, muu maailma trendidega kohaneda ei suudeta, siis pöördutaksegi "mineviku hiilguse" juurde ja ajaratast jõuga vastassuunas liikuma pöörama. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik ka amatöörkorvpalli juurde tagasi pöörduda, loobuda kodusest profiliigast ning andekamad noored, kellel on eeldusi profikorvpallis läbi lüüa, suunata välisklubide süsteemidesse.

[Akira]

Ja kui tulla nüüd selle Rakvere juurde korraks tagasi, siis kas ei peaks nüüd Rakvere koha endale saama hoopis siis esiliiga võitja, kes pidi üleminekumängudel Tarvaga pusima. Kaotas aga kuna Tarva visati välja, siis peaks ju see koht minema automaatselt järgmisele tulijale. Kas ei ole loogiline? Samas ei ole kuulnud, et sealt kedagi väga seda kohta himustamas oleks. Räägiti ju tegelikult ka üleminekumängude ajal, et ega niiväga suurt indu esiliigast meistriliigasse tulemiseks polegi. Vajab see ju võistkonna teistsugust ülesehitust, eelarvet jne. Ja tegelikult on nii ju aastaid olnud, et isegi kui on koht vabanenud siis esiliigast üldiselt meistriliigasse väga ei tulda. Ehk siis peamiselt ainult "erandkorras" projektipõhiselt tullakse meistriliigasse. Sportlikust printsiibist ollakse suht kaugel.

Halenaljakas on kogu see korvpalli teema hetkel korvpalliliidu poolt. Ja kurb ning ärevusttekitav kõrvaltvaataja ja korvpallihuvilise seisukohast. Eriti kui mõelda veel pikema tulevikunägemusega siis võiks asjade sellise jätku korral aasta kahe pärast olla meil meistriliiga asemel üliõpilasliiga, kus osalevad Tartu, TÜ, Audentes ja ehk veel mõni uus ülikoolisats, sest vastupidiselt meistrliliigale on üliõpilasliiga kindlasti osavõtmiseks odavam. Pole välismängijaid ja ei pea ka eesti tippe klubisse meelitama. Klubikorvpalli kui sellist enam pole - on vaid endiste klubide baasil tehtud klubide koondis, kus siis kõik vähegi profikorvpalli harrastavad mängijad on kokku kogutud ja kus vahel ka noorematele tegijatele pingi peal ruumi antakse. Klubide koondis annab seega väljundi vanadele välislepinguid teenida ja noortele on hüppelauaks kuhu iganes. Euroopas ollakse selliselt pildis, kuigi ma ei tea, kas selline klubide koondis saaks nt korvpalli meistriliigas osaleda, sest meistrit enam ju välja selles maailmapildis Eestis välja ei selgitata.

[theundertaker]

Jääb 1 klubi kus mängivad parimad ja saavad mängida vtb-d ja kõik. ülejäänud kas esiliigas või välismaal kusgil.

[vlk]

Ja kui tulla nüüd selle Rakvere juurde korraks tagasi, siis kas ei peaks nüüd Rakvere koha endale saama hoopis siis esiliiga võitja, kes pidi üleminekumängudel Tarvaga pusima. Kaotas aga kuna Tarva visati välja, siis peaks ju see koht minema automaatselt järgmisele tulijale. Kas ei ole loogiline? Samas ei ole kuulnud, et sealt kedagi väga seda kohta himustamas oleks. Räägiti ju tegelikult ka üleminekumängude ajal, et ega niiväga suurt indu esiliigast meistriliigasse tulemiseks polegi. Vajab see ju võistkonna teistsugust ülesehitust, eelarvet jne. Ja tegelikult on nii ju aastaid olnud, et isegi kui on koht vabanenud siis esiliigast üldiselt meistriliigasse väga ei tulda. Ehk siis peamiselt ainult "erandkorras" projektipõhiselt tullakse meistriliigasse. Sportlikust printsiibist ollakse suht kaugel.

Halenaljakas on kogu see korvpalli teema hetkel korvpalliliidu poolt. Ja kurb ning ärevusttekitav kõrvaltvaataja ja korvpallihuvilise seisukohast. Eriti kui mõelda veel pikema tulevikunägemusega siis võiks asjade sellise jätku korral aasta kahe pärast olla meil meistriliiga asemel üliõpilasliiga, kus osalevad Tartu, TÜ, Audentes ja ehk veel mõni uus ülikoolisats, sest vastupidiselt meistrliliigale on üliõpilasliiga kindlasti osavõtmiseks odavam. Pole välismängijaid ja ei pea ka eesti tippe klubisse meelitama. Klubikorvpalli kui sellist enam pole - on vaid endiste klubide baasil tehtud klubide koondis, kus siis kõik vähegi profikorvpalli harrastavad mängijad on kokku kogutud ja kus vahel ka noorematele tegijatele pingi peal ruumi antakse. Klubide koondis annab seega väljundi vanadele välislepinguid teenida ja noortele on hüppelauaks kuhu iganes. Euroopas ollakse selliselt pildis, kuigi ma ei tea, kas selline klubide koondis saaks nt korvpalli meistriliigas osaleda, sest meistrit enam ju välja selles maailmapildis Eestis välja ei selgitata.

Betoonimeister ei saa ja ei tohigi saada meistriliigasse, sest:
1) nad kaotasid kahe mängu kokkuvõttes Tarvale.
2) sellel ajal, kui Tarvale kaotati, polnud selge, et Rakveres kaob meeskond ära
3) tegemist oleks erandiga ja ERANDEID, nagu meie KL-i juhid ütlesid, ei tehta. Miks see on erand? Sest juhendi järgi ei pääseks üleminekumängude parim meeskond meistriliigasse ja mingit sellist punkti pole, mis ütleks, et "võitja loobumise korral, pääseb kaotaja meistriliigasse"
4) see soosib regionaalse korvpallielu kaotamist. Haapsalu, Viljandi, Paide, Narva, Jõhvi, Kuressaare, Võru - potentsiaalsed kohad, kuhu võiks kohalik kõrgliiga meeskond tekkida. Betoonimeister on järjekordne Tallinna sats, mis tõmbab koomale mõistet "Eesti meistriliiga". Ma saaks aru, kui korvpall on regionaalselt enam-vähem kaetud, siis mu pärast tulgu Betoonimeister, Viimsi ja veel igasuguseid meeskondi. Praegu aga pole nii-öelda naljategemise koht.

[vlk]

Ja tehtigi erand (tänasest Postimehest)...

«See, kuidas olukord kujuneb ja millega ja täpselt me aidata saame, selgub jooksvalt läbirääkimiste käigus. Seal on palju detaile. Kohtume kõikide Pärnu klubi juhtidega pühapäeval,» ütleb alaliidu juht.

Olgu ära öeldud, et meeskonna registreerimise tähtaeg oli täna. Käbini enda viga, et võlaga nii hilja välja tuli, aga nagu näha, siis pigistatakse silm kinni. Oli veel öeldud, et Tarva ja pärnu asjad pole võrreldavad - ütleks, et point polegi selles, vaid kas alaliit astub mingeid samme, et korvpall regionaalselt säiliks. Praegu paistab nii välja, et üks regioon on tähtsam, kui teine.

Valga jätkab:

Vahepeal oli õhus ka võimalus, et Valga meeskond ei jätka kõrgemal tasemel. «Valga on kõik asjad korda teinud ja ootame viimaseid dokumente,» ütleb Kuhi, kinnitades, et piirilinna meeskond jätkab.

[marxx762]

Tegelikuses on sellele jäikusele seletus ning ka erandite tegemisele. Samamoodi ka rakvere saagale, aga mis on halb, on see et korvpalliliit on justkui seisukohal, et ei ole vajalik detaile avaldada. Iseasi palju need selgitused kellelegi üldse korda lähevad...

[KossuF2nn]

Ma siin loen ja kuulan juba pikimat aega mingit 1 superklubi loomise ideed ja jäin mõttesse, et mis mõte sellel reaalselt isegi oleks kui see ka kunagi loodakse(mitte et ma seda usun) - mitu eestlast, kes reaalselt Kalevisse sobiksid teisi Eesti klubisid eelistavad? Talts on ainuke kes pähe tuleb, aga ta on ka mingi 35 juba põhimõtteliselt. Samuti isegi kui me liidaksime kõikide teiste klubide eelarve Kalevi omaga oleksime me eelarve poolest ikkagi VTB-s peksupoisid.

[Rio]

Korvialne Kangur/Talts/Vene ja näiteks Simmons ei tohiks olla vtb s peksupoiss?