Eesti korvpalli tulevik/lootused

[Uhhuu]

Kristian Kullamäe ja Oettinger mängivad Bonni vastu. Kuna Oettingeril on viis mängijat vigastustega väljas, siis peaks ka Kullamäele mänguaega jaguma.

http://www.laola1.tv/en-int/livestream/ ... ockets-len" onclick="window.open(this.href);return false;

http://www.easycredit-bbl.de/de/n/spiel ... ialnavi=34" onclick="window.open(this.href);return false;

[ok]

Viisakas mäng Raiestelt, millega pääses ka vooru parimate hulka http://www.eurobasket.com/boxScores/Spa ... 2_3917.asp" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

Kregor Hermet on Lleidas sel hooajal päris suurde rolli tõusnud. Eelmisel hooajal sai ta Hispaania esiliigas platsile ainult umbes kuuekümnes protsendis mängudes ja keskmiselt kaheksaks minutiks mängu kohta. Tänavu on neljas esimeses mängus keskmisteks näitajateks 21 minutit, 7 punkti ja 5 lauapalli. Tänases kaotusmängus temalt 24 minutiga 8 punkti ja 9 lauapalli. Meie teine katalaan Ilja Stankevitš saab Lleida eest sagedamini platsile kui möödunud hooajal väikse Kalevi eest. Täna küll siiski vaid kaheks minutiks.

[Kupeldaja]

See, et Hermet peale saab ja ta ka millegagi hätta ei jää, on ülimalt tore. Mäletan, kuidas ta Viiendas Veerandajas rääkis, et lubatakse suuremat rolli selleks hooajaks jne. Vahva näha, et treener usaldab teda ja ega's Hermet lati alt läbi ka jooksnud pole. Tundub, et koondisele on üks pikemat sorti kvaliteetne pallur lisandumas ja see teeb ju ka vaid head meelt.

[Uhhuu]

Hermet ja Stankevitš mängivad Hispaania esiliiga keskmiku Clavijo vastu:

http://www.canalfeb.tv/video/cb-clavijo ... leida/4889" onclick="window.open(this.href);return false;

http://baloncestoenvivo.feb.es/Game/1874881" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uhhuu]

Kregor Hermet tegi järjekordse soliidse etteaste. 76-65 võidumängus 23 minutiga 10 punkti ja 2 lauapalli, visked 5/8. See oli sel hooajal juba teine kord, kui ta sai Hispaania esiliigas kirja kahekohalise punktisumma. 19-aastane Ilja Stankevitš panustas 7 minutiga ühe lauapalli.

[Uhhuu]

Kerr Kriisa tegi Saksamaa esiliigas oma debüüdi (päris kindel pole, aga ta vist võttis Henri Drellilt üle noorimana Pro A-s väljakul käinud eestlase tiitli). Statistika valguses esimene etteaste midagi rõõmustavat siiski polnud. Meeskonnakaaslane Drell tegi samuti üsna kahvatu mängu.

http://live.zweite-basketball-bundesliga.de/g/103644" onclick="window.open(this.href);return false;

[KalevRuus]

Drell on 17 ja Kriisa alles 16 vist? Selles vanuses on 2. Bundesligas juba platsile saaminegi väga kõva sõna kuigi Drell võinuks 15 minutiga lisaks kahele lauale veel midagi kirja saada.

[RK]

Väga huvitavad treenerite valikud, minule kõige küsitavam poiste u18 koondise treenerid aga tundub et hoolimata arvatavast treeneripingi nõrkusest võib sealt tulla hea tulemus kuna poiste valik selles vanusegrupis on muljetavaldav
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=80095848" onclick="window.open(this.href);return false;

[OJT]

Väga huvitavad treenerite valikud, minule kõige küsitavam poiste u18 koondise treenerid aga tundub et hoolimata arvatavast treeneripingi nõrkusest võib sealt tulla hea tulemus kuna poiste valik selles vanusegrupis on muljetavaldav
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=80095848" onclick="window.open(this.href);return false;

Peatreener on täitsa okei aga no abitreenerid võiksid küll vähe paremad olla.

[Uhhuu]

Väga huvitavad treenerite valikud, minule kõige küsitavam poiste u18 koondise treenerid aga tundub et hoolimata arvatavast treeneripingi nõrkusest võib sealt tulla hea tulemus kuna poiste valik selles vanusegrupis on muljetavaldav
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=80095848" onclick="window.open(this.href);return false;

Jääb mulje, et tänavused treenerite kooslused moodustati loosi teel kõikide Eestis tegutsevate treenerite hulgast. Reinboki puhul jääb vaid üle loota, et äkki ta on arenenud pärast seda, kui ta 2016. aasta suvel U16 koondise peatreeneriks oli ja jõudnud mõistmisele, et koondis pole see koht, kus kogu mänguplaan vaid 1-1 rünnakule ja (auklikule) ülevälja pressingule üles ehitada. Seekord pole tal ka Vaido Rego näol treeneripingilt päästeinglit võtta. U20 koondise välja panek on teoorias tore, aga reaalsuses küsitava väärtusega. Viimased aastad on näidanud, et huvi nii U20 kui ka universiaadikoondise esindamise suhtes on järjest kasinamaks jäänud. Loobutakse USAsse õppima siirdumise tõttu, soovist individuaalset tööd teha, klubiotsingute pärast või seetõttu, et ollakse kaasatud juba A-koondise tegemistesse. Mulle tundub sellises olukorras, et mõistlikum võiks olla hoopis B-koondise ellu kutsumine.

[vaim564]

Väga huvitavad treenerite valikud, minule kõige küsitavam poiste u18 koondise treenerid aga tundub et hoolimata arvatavast treeneripingi nõrkusest võib sealt tulla hea tulemus kuna poiste valik selles vanusegrupis on muljetavaldav
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=80095848" onclick="window.open(this.href);return false;

Jääb mulje, et tänavused treenerite kooslused moodustati loosi teel kõikide Eestis tegutsevate treenerite hulgast. Reinboki puhul jääb vaid üle loota, et äkki ta on arenenud pärast seda, kui ta 2016. aasta suvel U16 koondise peatreeneriks oli ja jõudnud mõistmisele, et koondis pole see koht, kus kogu mänguplaan vaid 1-1 rünnakule ja (auklikule) ülevälja pressingule üles ehitada. Seekord pole tal ka Vaido Rego näol treeneripingilt päästeinglit võtta. U20 koondise välja panek on teoorias tore, aga reaalsuses küsitava väärtusega. Viimased aastad on näidanud, et huvi nii U20 kui ka universiaadikoondise esindamise suhtes on järjest kasinamaks jäänud. Loobutakse USAsse õppima siirdumise tõttu, soovist individuaalset tööd teha, klubiotsingute pärast või seetõttu, et ollakse kaasatud juba A-koondise tegemistesse. Mulle tundub sellises olukorras, et mõistlikum võiks olla hoopis B-koondise ellu kutsumine.

U20 koondise kokkukutsumine on kindlasti mõistlik, eriti veel nüüd, kui langeti välja nende meeskondade hulgast, kes kindlustasid koha universiaadile. Seal on ka enam-vähem ok treeneritebrigaad taga. Kindlasti mõistlikum väljund kui mõttetu B-koondis, sest ega kõik nüüd ka NCAAsse ei pääse, pealegi võiks seal olla loobumisi hoopis rohkem, nendel samadel põhjustel.

Üldiselt on tõesti mõneti kummalised treenerivalikud, mulle meenub üks VTB-mäng möödunud hooajast, kui Varrak oli ära, treeneritepink istus nagu peata kanad, ja time-outi ajal juhatas vägesid Mirkovic, nad oleksid võinud hoopis tema U-18 treeneriks panna

[OJT]

Kui rääkida Mirkovicist siis teda näeks kindlasti tulevikus treenerina ja miks mitte Cramo treenerina.

[ok]

Palun jagage, kellel ligipääs
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=80175546" onclick="window.open(this.href);return false;

[komtuur]

Piirid on lahti ja noored valmis end proovile panema. Nende minekut ei peata enam miski, arvab Gert Kullamäe.
Kalevi ja Eesti korvpallikoondise omaaegse viskekahuri Aivar Kuusmaa poeg Kaspar siirdus tänavu Itaaliasse Stella Azzurra akadeemiasse. Kuusmaa sõnul oli minek kõigest 13-aastase poja enda soov. „Ütlesin talle, et kätt ma ette ei pane, aga teadku, et kodu uks on tema jaoks alati avatud ja tal on võimalus tagasi tulla,” ütles Rapla meeskonna peatreener Kuusmaa.
Võimalust poeg oma tööandjaks olevasse klubisse tuua Kuusmaa ei kaalunud. Meistriliiga meeskonnaga liituda oli veel ilmselgelt vara ja TTÜ noorte süsteemist Raplasse minekul polnuks vähimatki mõtet. Euroopas tegutseva akadeemiaga sarnaseid treeningutingimusi ei suuda pakkuda ükski Eesti klubi.
Kuusmaa käis koos pojaga suvel Stella Azzurra akadeemia üheksapäevases treeningulaagris ja nägi, millise intensiivsusega seal töötatakse. „Poisid jagati gruppidesse ja treeningu ajal käis iga grupi juurest läbi neli kuni kuus treenerit,” rääkis ta. „Tegemist on akadeemiaga, millegi sellisega nagu meie Audentes. Kuid mitu treenerit on Audenteses? Kaks!”
Just paremad treenimis- ja arenemisvõimalused on peamine põhjus, miks endale kõrgemaid eesmärke seadvad noored kipuvad välismaa klubisid eelistama. Eestis piirduvad treeningud tavaliselt plaanis ette nähtud pooleteise tunniga ja treeningukordi on vähem kui noorukieas korvpalluri arenguks vaja. Individuaalse töö võimalus puudub tihti sootuks.
Erinev suhtumine
Aivo Erkmaa, kelle poeg Hugo läks juba 15-aastasena Itaaliasse, märkis, et saapamaa klubidel ja akadeemiatel on oma treeningubaasid, kus mängijad saavad vabal ajal ise harjutada. „Meie ühiskonnas sellist asja pole. Kui tahta suvel Tartus viskama minna, tuleb tasuda terve saali rent. Üksikpileti ostmise võimalus puudub,” nentis Tallinna Kalevi akadeemia treener Erkmaa.
Noorte korvpallurite välismaale minek on saanud viimastel aastatel sama tavaliseks nagu igal sügisel algav uus hooaeg. Gert Kullamäe hinnangul ilmnevad Eesti ja Euroopa klubide erinevused peamiselt kolmes asjas: organisatsiooni tugevuses, sisemises konkurentsis ja rahalistes võimalustes. Tänavu sügisel mitu kuud poeg Kristiani juures Saksamaal viibinud ja seal tehtavat tööd jälginud Kullamäe sõnul kipuvad käärid minema aina suuremaks.
Mujal Euroopas tegutsevate akadeemiatega võrreldavaid treenimistingimusi ei suuda pakkuda ükski Eesti klubi.
„Kui on raha, saab klubi panustada noorte arengusse. Selleks on aga vaja inimesi – Eestis peavad üks-kaks inimest tegema ära tohutu töö. Tartu klubi, kus ma aastaid töötasin, oli organisatsiooni poolest Eesti parim, kuid võrreldes Saksamaal nähtuga on see nagu öö ja päev,” nentis Kullamäe. „Teine asi on konkurents. On muljet avaldav, kui palju on siin talendikaid kutte. Kui nad saavad trennis üksteise vastu rassida, lisaks mängud erinevaid stiile kasutavate vastastega... Eestis teavad ju kõik kõiki juba väikesest peale.”
Kuusmaa arvates on Eesti klubid tõsise konkurentsi tekkimiseks liiga väiksed. „Kui palju on Eestis selliseid klubisid, kust sa võid noore minema saata, kui ta ei tööta professionaalselt?” küsis ta. „Kõik hoiavad ju noori enda juures, sest see tähendab pearaha. Kui võtame esiliiga ja meistriliiga meeskonnad, pole peale Kalev/Cramo ka meistriliiga tasemel kusagil sisemist konkurentsi. Meeskonnad ei saagi pidevalt intensiivselt trenni teha, sest mängijaid on liiga vähe.”
Kullamäe arvates pole tänapäeval enam vahet, kas treenid Eestis või välismaal. Arengu jaoks on kõige tähtsam keskkond. Paraku Eestis arengule kaasa aitavat keskkonda pole. „Ma ei näe, et Eestis oleks andekale noorele korvpallurile head väljundit,” sõnastas ta karmi tõe. „Näiteks Kalev pole noorele hea koht. Meeskonnal on palju pikki võistlussõite, mis takistab regulaarset kvaliteetset treeningut. Meil on Audentes, mis iseenesest on õige ja hea asi, kuid see tuleks komplekteerida nii, et oleks ka pikki mängijaid.”
Aladeemia nõuab raha
Kuusmaa sõnutsi on jõuliselt kodumaise korvpalli tippu rühkivas Raplas tõsiselt mõeldud klubi juurde oma akadeemia moodustamisest. Ent mõtet oleks sellel ainult korraliku investori abiga. „Vaja on varustust, sööki, elamist, kuus või seitse treenerit. See kõik on väga kallis. Kuna me ise ei suuda seda kõike pakkuda, lähevadki talendikamad mängijad minema,” nentis ta.
Ühtaegu on Kuusmaa arvamusel, et hea tahtmise korral on ka kodumaal võimalik korralikuks korvpalluriks kasvada. Ta tõi näiteks Kristian Kullamäe, kes läks välismaale alles 17-aastasena. „Peaksime olema rahul sellega, kui kodus mängivatest noortest tuleks meistriliiga tasemele igast aastakäigust üks või kaks mängijat,” arvas Kuusmaa.
Erkmaa, kes peale treeneritöö tegeleb aktiivselt ka Eesti noorte korvpallurite välismaale aitamisega, peab oluliseks, et eelkõige noor ise tahaks minna. Seejuures pani ta lastevanematele südamele, et nad ei hakkaks oma soovidega laste karjääri rikkuma.
„Oluline on jälgida seda, et lapsevanem ei teeks oma soovidega lapsele liiga. Kuhugi minekuks peab olema ikkagi mõlemapoolne tahe,” nentis ta. Ja lisas, et küsimusele, kas minna oli õige või vale, annab vastuse aeg. „Vähemalt ühe võõrkeele saavad noored seal suhu ja peale selle õpivad varakult iseseisvalt hakkama saama. Samas, lapsevanemana pole sugugi kerge oma 14- või 15-aastast last üksi välismaale saata,” nentis ta isikliku kogemuse põhjal.
Kui välismaale minekuks julgust ja tahtmist napib, on üks võimalus minna Audentesesse, mida korvpalliliit tugevasti toetab. Paljudes välismaa akadeemiates käinud Erkmaa arvates ei vasta aga Audenteses tehtav töö mujal nähtule. Ta väidab, et Eestis napib professionaalsust ka meistriliiga klubide tasemel.
„Igaüks peab ise jõudma otsusele, kas minna välismaale või mitte. Kahjuks on nii, et siinsed meistriliiga klubid pole noortest huvitatud,” tõdes Erkmaa. „See, et mõnedes klubides pääsevad noored meeskonda, tuleneb pigem rahapuudusest. Sellist klubi, kus noorte arendamisega süsteemselt tegeletaks, meil pole.”
Välismaal kasvatatakse korvpallureid, Audenteses head inimest
Aivar Kuusmaa sõnul on treenerid omavahel arutanud, kas Audentes on 18–19-aastastele korvpalluritele õige koht. „Äkki oleks õigem, kui Audenteses oleksid 14–17-aastased, aga vanemad harjutaksid juba koos meestega?” lausus Kuusmaa. „Samas ei saa ma aru Kalev/Cramost: miks nad võtavad enda juurde noori, kes pole veel valmis mängijad? Nende pikkade reisidega graafik on nii keeruline, et paratamatult treeninguprotsess lonkab. Noorte jaoks on see halb. Nemad võiksid olla meeskondades, kus nad saavad pidevalt trennis tööd teha.”
Audentese ja Eesti noortekoondiste peatreeneri Indrek Visnapuu sõnul ei saa Audentest välismaa korvpalliakadeemiatega võrrelda, sest fookus olevat erinev. „Välismaale minnes on eesmärgiks saada eelkõige heaks korvpalluriks. Meie fookus on laiem: oluline on ka õppimine ja see, et noorest kasvaks eelkõige hea inimene,” selgitas ta. Ja lisas, et selge erinevus on ka sisemises konkurentsis. „Kui Eestist mängijaid kokku koguda, siis kõik ju teavad ja tunnevad üksteist. Välismaal pead üksiku hundina iga päev enda eest väljas olema.”
Suur erinevus ilmneb ka ressurssides. „Tippakadeemiates lähtutakse treeninguid paika pannes mängijatest, meil aga sellest, kuidas see sobib õppekava ja saali kasutamise võimalustega,” nentis Visnapuu.