Hooaja üldarutelu

[marxx762]

Üks mees vaatas siis veel poole silmaga mängu. Tänane mäng ei näita tõesti 100% täit pilti, aga siiski. Proovin antud mängu järgi vaadata et saada oma poolikule nägemusele kinnitust/selgust, aga jäi mulje, et asjad on paremuse suunas liikunud. Esmalt Brsicoe mängis kaitses paremini, kate-kattest olukorrad vahetati endiselt, aga palliga meest suudeti piisavalt survestada, ning esimesed sööduliinid lõigati samal ajal ära, mis võimaldas võimalikud miss-matchid ära tagasi vahetada. Kiitus vähemalt selle põhjal, näis kuidas see edaspidi toimima saab.

[Demarr]

Just. Mõned pühade vabad päevad ka.

Noh, siis tegi Tass tõesti õige otsuse, et n...i tõmbas.
Ma muidu hiljuti vaatasin siin vanu arutelusid ja tõesti on nii Cramol kui Rockil olnud hulle perioode, kui mängiti keskmiselt üle päeva. Praegu midagi sellist ei ole. Järgmine tõsine mäng on alles 2,5 nädala pärast. Mitte mingit probleemi poleks, kui anda 4 minuti asemel 20 minutit.

Ausalt öeldes - mis värk selle pideva avalikkuse survega on, et tuleb noortele vägisi minuteid vägistada? Äkki prooviks vahepeal nii, et noored peavad selle mänguaja kõigepealt trennis välja teenima ning alle seejärel saavad hakata vaikselt mõtlema ka sellele rohkem mängus minutite teenimisele?

Hetkeolukord on meil see, et Soodla tuli natuke aega tagasi vigastuspausilt ning nüüd peab järsku 20 minuti kaupa mängima? Hallo, no.

1) Terve ülejäänud meeskond kohaneb alles uue treeneri käekirjaga ning üritab rütmi leida. Nagu siin eelnevalt öeldigi, siis trenne on vähe ja kuskilt tuleb lisaaega leida, et asju harjutada ning koostööd lihvida.

2) Soodla tuli üsna äsja vigastuspausilt. Ilmsesti ei teinud ta vigastuspausi ajal ka trennis (kõiki) asju kaasa, ilmsesti on tal mängupraktika puudust. Ja nüüd järsku inimesed nõuavad, et andku aga järjest 20 minutit ja 20 minutit. Sorri, aga asjad peaksid siiski veidi teistmoodi käima. Kõigepealt tuleb end trennis teistega samaväärselt tõestada ning seejärel tuleb end nende esialgsete 5-10 mänguminutiga üles töötada ja sisse elada. Sa nägid eile ise ka, et Soodla lagunes mitu korda kasvõi selle 4 minutigi jooksul ära ja oli üsna võõrkeha platsil. Usu, kui noor kutt oleks konditsioonis ja piisavalt kaela kannaks, siis Kairysel poleks kahju EMV põhimeestele rohkem puhkust anda (eeldusel, et pole tarvis mingeid mängulisi elemente läbi võtta).

See pole kriitika Soodla aadressil,vastupidi. Ma pigem leian, et kui mänguminutid liiga kergelt kätte kinkida, siis kes sellest mingit kasu peaks saama? Noor mängumees igatahes mitte.

Samamoodi hämmastas mind ka Tassi suhtumine. Pool septembrit, kui ülejäänud meeskond üht jalga õpib käima, reisin kuskil USA-s ringi ja tutvun tulevaste klubidega, siis olen natuke aega vigastatud ja natuke aega teen kooliasju. Aga vot, mänguaega pean kõigele vaatamata saama ja nõustajaga vaatasime, et keskmiselt 18 minutit 4 mängus on ikka vähe mis vähe. Uut treenerit sisuliselt ignoreerin ning intervjuus istun jalg üle põlve ja imestan vasikasilmil treeneri sõnade üle, et päris iga mäng fikseeritud 40 minutit ei saagi, vaid need minutid tuleb trennis tööga välja teenida. No mida, eks?! Trennis tuleb midagi välja teenida? Ei piisagi vaid pikkusest ja noorusest?

Sorri, aga mis asi see on? Kuidas on meil juhtunud nii, et avalikkus ja meedia lihtsalt lahmib ja survestab treenerit mänguaega andma, teadmata, kas ja kuidas noor kutt näiteks trenni on saanud teha või kuidas ta end trennis üldse näidanud on? Äkki teeks vahelduseks nii, et usaldaks professionaali (olgu see siis Varrak või Kairys) ja tema hinnanguid?

Jah, see on tore, kui mõni noor kutt esile kerkib, aga tore on see siis, kui see kõik on tulnud ausa ja raske töö tulemusena. Meil kipub nii olema, et kõik tuleb ikka võimalikult kergesti kätte anda. Lätis ja Leedus tehakse tööd, mitte ei anta avansiminuteid, ning siis imestame, et mis värk on. Imestame, et miks täiskasvanuna meie mängijad ära lagunevad ja võidelda ei suuda. Üks ajakirjanik tõi siin Žalgirist ja Jasikeviciust eeskujuks - sorri, aga seal annavad noored kutid mänguajale ja tiimile midagi vastu ka. Seniks kuni meil pole ühtegi sellist noort, kes oma minutite jooksul suudaks domineerida ja satsile lisakäiku anda (ka kaitses saab lisakäiku anda), võiks selle "andke talle kuhjaga minuteid!" jutu ehk vaiksemaks võtta?

Sama kehtib ka vanemate mängijate kohta - Keedus ja Dorbek on oma minuteid järjest tööga välja teeninud. Neile pole midagi kergelt tulnud, aga nad on mitme hooaja vältel samme edasi teinud ning praegu on seis see, et Kairys usaldab neid ka VTB-s kenasti, eriti Keedust. See on töö tulemus.

[ok]

novot selle jutu peale peaks nüüd laigi panema, milline tegevus mulle muidu võõras on ja mida siin keskonnas vist ka teha ei saa

[Uhhuu]

Ma pole seda meelt, et noormängija, kuitahes andekas ta ka pole, peaks eestikatel alati 30+ minutit mänguaega saama. Kui mängija eksib korduvalt või ei saa muul moel hakkama, on alust ta mängust välja võtta, et ta saaks pingil asjade üle mõnda aega järele mõelda. Küll aga on minu jaoks naeruväärne see, kuivõrd vähe on Soodlale viimastes kohtumistes mänguaega jagunud. Küsimus pole selles, et ta peaks 20+ minutit mängima, eriti veel vigastusejärgselt. Arusaadav on ka see, et treener alles üritab meeskonda kokku klapitada. Teisalt aga, nii TTÜ kui Rapla vastu oli vahe pärast kolmandat veerandaega suur, mängusaatus otsustatud ja pinge kadunud. Sellises olukorras mängijale vaid neli minutit mänguaega jagada, mõjub minu jaoks kergelt mõnitavana. Soodla pole Jurno, kes kõlbaks vaid trennikehaks. Ta on veel toorik, aga ta on olnud noortekoondistes alati põhitegijate seas. Ta näitas head statistikat ka eelmine hooaeg Audentese ridades. Kusjuures TTÜ poolelt olid vastas mitmed mängijad, kellega ta on koos noortekoondistesse kuulunud ja Rapla ridades said temast oluliselt rohkem mänguaega noormängijad, kellest ta on selgelt üle (Ruut ja Ilves). Praegune olukord ei tule kasuks ei klubile ega mängijale: 1) kui mänguaega ei anta, muutub mängija tahes tahtmata väljakul ebakindlaks ja temalt on raske arvestatavat panust oodata; 2) meeskond muutub vähematraktiivseks teiste noormängijate jaoks ning klubil võib tekkida raskusi kvaliteetse järelkasvu värbamisega. Loodetavasti on praegune olukord siiski kõigest ajutine nähtus.

[Demarr]

Küll aga on minu jaoks naeruväärne see, kuivõrd vähe on Soodlale viimastes kohtumistes mänguaega jagunud. Küsimus pole selles, et ta peaks 20+ minutit mängima, eriti veel vigastusejärgselt. Arusaadav on ka see, et treener alles üritab meeskonda kokku klapitada. Teisalt aga, nii TTÜ kui Rapla vastu oli vahe pärast kolmandat veerandaega suur, mängusaatus otsustatud ja pinge kadunud. Sellises olukorras mängijale vaid neli minutit mänguaega jagada, mõjub minu jaoks kergelt mõnitavana. Soodla pole Jurno, kes kõlbaks vaid trennikehaks. Ta on veel toorik, aga ta on olnud noortekoondistes alati põhitegijate seas. Ta näitas head statistikat ka eelmine hooaeg Audentese ridades. Kusjuures TTÜ poolelt olid vastas mitmed mängijad, kellega ta on koos noortekoondistesse kuulunud ja Rapla ridades said temast oluliselt rohkem mänguaega noormängijad, kellest ta on selgelt üle (Ruut ja Ilves). Praegune olukord ei tule kasuks ei klubile ega mängijale: 1) kui mänguaega ei anta, muutub mängija tahes tahtmata väljakul ebakindlaks ja temalt on raske arvestatavat panust oodata; 2) meeskond muutub vähematraktiivseks teiste noormängijate jaoks ning klubil võib tekkida raskusi kvaliteetse järelkasvu värbamisega. Loodetavasti on praegune olukord siiski kõigest ajutine nähtus.

Naeruväärseks ma seda küll kuidagi ei pea. Esiteks, nagu öeldud, siis on Soodla pikka aega vigastatud olnud sel hooajal - me ei tea milline on tema füüsiline konditsioon või kui palju on ta saanud üldse pallitrenni koos teistega teha (ehk me ei tea, milline on tema pallitunnetus). Seda arvestades ei näe ma küll midagi taunimisväärset, et Kairys teda kohe 15 minutiks platsile ei topi, vaid annabki alguses 4-5 minuti kaupa sisseelamisaega võistlusolukorras.

Kui mängija ei ole füüsiliselt konditsioonis või puudub pallitunnetus, ja sellest tulenevalt on ta ka loogiliselt võttes mänguolukorras rabe, siis võib vabalt tekkida olukord, kus mängijal endal kaob selliste mängude tõttu enesekindlus ära, kuivõrd vorm on halb ja platsil tekib ebaõnnestumine. Miks peaks siis vormita mängijat 10-15 minuti kaupa platsil hoidma, kui a) ta enda enesekindlus sulab halva füüsilise vormi ja pallitunnetuse pärast mängus ära b) meeskonna rütm segi läheb.

Mängija suurema mänguaja eelduseks - olgu ta siis noor või vana - peaks olema ennekõike kaks asja:
1) ta on füüsiliselt heas konditsioonis ning 100% mänguvalmis;
2) ta on treeningutel head tööd teinud ja pingutanud.

Kui need on täidetud, siis palun väga, mängigu 20 minutit.

Aga nagu ma ütlesin enne - siinkohal tuleks usaldada professionaalse peatreeneri judgementi. Me ei näe, mis treeningsaalis toimub, me ei tea omavaheliste vestluste sisu, me ei tea Soodla füüsilist olukord. Aga ometigi on valdav enamus spetse (ei pea sind silmas), kes loevad protokollist välja 4 minutit ning pistavad iga mäng karjuma, et küll ikka suretakse poissi pingil. Siinkohal tahaks veelkord toonitada: usaldage veidi enam peatreenereid ja abitreenereid, for god sake. Neil on palju parem ja selgem insight olemas ja ju on neil omad põhjused selleks.

Nagu ütlesin - mänguaeg tuleb välja teenida ning minutite nimel tuleb end tõestada. Nii areneb ise ja nii on sellest ka tulevikus kasu, sest nii sa harjud iseendalt rohkem nõudma ning iseenda kallal tööd tegema. Kalev on taseme mõttes ju tegelikult enamvähem võrdne (st võiks võrdselt mängida küll) nt ACB tagumise otsa satsidega - kui mõni Soodla sarnane noortalent ACB-s pingil istuks, siis me ei nõuaks ju 15 minuti kaupa mänguaega, vaid oleksime üpris õnnelikud, et 20-aastane eestlane saab heas tasemel satsis 5 minutit mänguaega.

Jah, ma saan aru, et praegusel juhul on tegemist ka nö EMV kohtumisega, mis üldjuhul liigitub Kalevi ja huviliste jaoks "mõttetusse kategooriasse", aga sellegipoolest - Kairys tahab praegu ilmselt kindlaid asju ning olenemata kohtumisest professionaalsust (40 minutit tõsist suhtumist). Mis minu arvates on täiesti mõistlik.

Kui ta tooks nüüd vormist välja noore ja viskaks avansi korras 15-20 minutiks platsile, siis mis signaali annab see esiteks ülejäänud satsile ja teiseks tulevastele noortele, kes Kalevisse pürgida sooviks? Ülejäänud satsi rütmi lööb see segi ning annab neile signaali, et tegemist polekski nagu tõsise võistlusmänguga. Tulevastele noortele aga selle signaali, et ole mis konditsioonis tahes - EMV saad ikka mänguaega. Ma ei poolda seda. Kui Kalev tahab olla professionaalne klubi, siis tuleb noortele anda üksnes ülaltoodud eelduste täitumisel mänguaega. Nalja teha ja niisama oleskleda võib kuskil mujal.

Soodlal on häid füüsilisi eeldusi, aga samas pole ta ka mingit supertalent, kes peaks erandkorras minuteid saama. Lihasmassi on jätkuvalt vähe (samamoodi ka Tassil). See, et ta isegi EMV mõistes nõrgas Audenteses (ja otsese konkurentsita) enamvähem soliidset statistikat näitas, ei ole ka kahjuks eriline argument. Jah, Ilves ja Ruut said eile rohkem minuteid, aga seda ka ilmselgelt maa-alla löödud ja mitu nivood nõrgemas satsis.

PS! Siinkohal tahaks ma näiteks kiita Hendrik Eelmäed. Ta on verinoor, aga kui mängu panna, siis on näha, et mäng ei lähe eriti rivist välja. Ta suudab edukalt olla meeskonna üks orgaaniline osa ning suur osa sellest on tänu tema heale füüsisele. Samuti on ta näidanud, et võib kaitses väga edukalt ollagi üks nö lisakäik juures ja vastaste ohtlikemaid mängijaid hakkida. Tema näiteks on minu meelest oma minutid Tartus vägagi hästi välja teeninud.

[KalevRuus]

Huvitav, et Simmonsi osas on või oli Kairysel ja Varrakul täiesti teine lähenemine. Varrak ei kasutanud teda KML-is peaaegu üldse, v.a. vist Tartu vastu ja andis peale igat mängu päeva või kaks taastumiseks, leedukas kasutab teda üsna usinalt ka eestikatel. Aeg näitab kellel õigus on aga vist oleks õigem hoida meest laupäevaseks mänguks Tartu vastu?

[KalevRuus]

Demarr, su arutluskäik on huvitav, varem polnud mahti vastata. Aga see jutt lähtub eeldusest, et mees on peale vigastuspausi nii kehv, et peab ennast treeningutega nö üles töötama. Samas me ei tea kas see nii on. Võib-olla on täkku täis ja vajaks just minuteid.
Samuti võib siin kaasa mängida ka välistreeneri faktor. Tal ei ole vaja pikas perspektiivis mõelda, tal on vaja ainult hetketulemust.
Eelmäe on selles mõttes hea näide, et hooaja algul oli üsna krobeline nagu teised Tartu noored. Nüüd on ilmselt saavutanud teatud enesekindluse ja kohati on mänginud nagu kogenud liider. Ühelt pool on mees ise võimaluse ära kasutanud aga teisalt on see tulnud läbi mänguaja.

[Demarr]

Demarr, su arutluskäik on huvitav, varem polnud mahti vastata. Aga see jutt lähtub eeldusest, et mees on peale vigastuspausi nii kehv, et peab ennast treeningutega nö üles töötama. Samas me ei tea kas see nii on. Võib-olla on täkku täis ja vajaks just minuteid.
Samuti võib siin kaasa mängida ka välistreeneri faktor. Tal ei ole vaja pikas perspektiivis mõelda, tal on vaja ainult hetketulemust.
Eelmäe on selles mõttes hea näide, et hooaja algul oli üsna krobeline nagu teised Tartu noored. Nüüd on ilmselt saavutanud teatud enesekindluse ja kohati on mänginud nagu kogenud liider. Ühelt pool on mees ise võimaluse ära kasutanud aga teisalt on see tulnud läbi mänguaja.

Just, palju rajanebki eeldustel, mistõttu tulekski siinkohal peatreenerit ja tema hinnangut rohkem usaldada. Samas kui ma vaatasin Soodla mängu Rapla vastu, siis mulle jättis ta esiteks pallitunnetuse poolest rabeda mulje ning lisaks oli ta füüsiliselt nõrk, lagunedes mitu korda ära. Selle põhjal ei näinud, et tal olnuks parem kohe 20 minutit mängida.

Välistreeneri faktor on minu meelest suuresti ületähtsustatud. Sul võib olla peatreeneri pingil Varrak või Kairys või Sokk, aga lõppeks on neil kõigil vaja siiski võite - sest kui tulemusi pole, siis jääd sa nii või naa töökohast ilma, ole sa eestlane või leedulane. Kui inimese töökoht ripub juuksekarva otsas, siis ta lähtub ikkagi lõpuks sellest, kuidas just praegusel hetkel võita ja tulemust teha.

Samuti - usu, kui noor mängumees oleks tõesti neid minuteid väärt, siis ei oleks ka Kairysel kahju neid minuteid võimaluse korral jagada. Kairyse jaoks tähendaks see seda, et tal oleks rotatsioonis üks kasulik mängumees juures, kes võtab põhimeestelt koormust ära - mis saaks tal selle vastu olla?


Siinkohal tasub meelde tuletada, et Kalevit ei saa ka teiste Eesti klubidega päris ühte patta panna. Kalev on Eesti kontekstis ikkagi selgelt väljundklubi - see tähendab klubi, mis pakub mängijatele head väljundit mängida Euroopa mõistes vägagi arvestataval tasemel ja võimalust silma paista. Klubi, millel on võibolla teistest enam vaja tulemust ning see toob iseenesesest kaasa mitu asja:

a) meeskonda komplekteeritakse vastavalt VTB tasemele;
b) kannatust jätkub vähem, sest tulemus on tähtis - ning nö vaheaastaid ei saa endale väga lubada;
c) noormängija peab arvestama, et kui tahab natukenegi mänguaega saada, siis tuleb tal tasemega kiiresti kohaneda, kõvasti pingutada ning kuidagi meeskonnale kasulik olla, sest nö avansiminuteid jagatakse piiratud koguses.

Võibolla on see nüüd natukene juba teine teema, aga selles mõttes on Kalev teiste Eesti klubidega võrreldes siiski erandlik klubi. Näiteks ei saagi Kalev toimida samadel alustel Tartuga. Tartu püramiid ja noortetöö on tänuväärne, aga erinevalt Kalevist on neil rohkem aega ja manööverdamisruumi: nad saavad noortele rohkem aega võimaldada, nad saavad endale kaotusi lubada ning nad saavad ka vaheaastaid lubada. Kui kaotavad, siis pead ei lenda, sest mäng käib madalamatel panustel - EMV teine koht on igati okei, BBL'is ja Euroopas ei nõuta otseselt tipptulemust - ning vastavalt sellele ka oma meeskonda komplekteeritakse.

Omaette kunst saab olema see, kui Tartu võtab üks hetk selgeks eesmärgiks tulemuse tegemise - näiteks EMV esikoha ja BBL'i võidu. Siis muutub koheselt tahes-tahtmata ka meeskonna dünaamika ning ootused mängijatele. Siis tekib see olukord, kus tuleb kuidagi leida see võluvits, mis aitaks sujuvalt noortetöö ja tippsatsi siduda ning tagaks sujuva ülemineku ühest teise - see on ilmselt üks keerulisemaid väljakutseid tippkorvpallis ning sellise mudeli omamine nõuab ka märgatavalt rohkem rahalist ressurssi*.

Seega - kas Kalevil võiks olla püramiid? Ideaalis võiks loomulikult olla. Miks seda ei ole? Meedia peaks seda ilmselt Valdmaalt otse küsima, aga ma pakun, et tänasel päeval on ikkagi küsimus ressursis. Euroopa mõistes nii tillukese eelarvega on keeruline omada üheaegselt nii tulemusele orienteeritud satsi (ehk siis satsi, kes enamvähem suudaks VTB-s okeilt esineda) kui ka kvaliteetset noortepüramiidi. Miljoni euroga saad vaid ühe valida.

Kalev on praegu valinud selle tee, et üritatakse omada tulemusele orienteeritud satsi. Kas see on kuidagi Eesti korvpallile kahjulik? Kas see miljon eurot on läinud igal aastal tühja? Mina arvan, et kindlasti pole. Sisuliselt on Kalev hetkel ainus väljundklubi Eestis ja täidab siinsel korvpallimaastikul kindlat nišši, mida teised ei paku - pakub vähegi kaelakandvatele Eesti koondise mängijatele (Keedus, Dorbek, Jõesaar, Sokk) taseme poolest head väljundit, mis on täiesti võrreldav Euroopa tippliigadega. See, et Keedus, Dorbek, Jõesaar saavad igal aastal pallida CSKA, Lokomotivi jt vastu, on minu meelest hädavajalik ning hetkeseisuga sisuliselt ainus, mis hoiab professionaalset Eesti klubikorvpalli natukenegi pildil ja Euroopaga seotuna.

*Ideaalis võiks Kalev kunagi Žalgirise mudelit järgida, aga nagu öeldud, siis see nõuab suurt ressurssi. Ainuüksi algaval hooajal oli Žalgirise eelarveks planeeritud 8.5 miljonit eurot (sh 5.6 miljonit eurot treenerite ja mängijate palkadeks) - see annab aimduse kätte, mis suurusjärkudest me räägime, kui tahta teha asju hästi ja kvaliteetselt.

Siinkohal tooks välja ka selle, et kuigi meedia jt toovad koguaeg Žalgirist eeskujuks - a la "vaadake Leedu imet, noored poisid veavad satsi Euroliigas" - siis reaalsus on see, et ka Žalgiris ei saa 5 või 6 välismängijata ning noortest pääsevad platsile vaid tõeliselt hea kvaliteediga noored, kes on selleks füüsiliselt ja vaimselt valmis (pange näiteks Soodla või Tassiga võrdlusesse). Ja siingi tegelt selle klausliga, et tegelikult pole neil Leedu noortel isegi LKL-is mingit minutite pidu antud: Arlauskas keskmiselt 10.5 minutit, 22-aastane Valinskas 19 minutit, Gytis Masiulis ca 13 minutit, Sajus ca 10 minutit.

[Uhhuu]

Kalev võib olla Eesti mõistes justkui eriline klubi, aga see ei muuda minu jaoks vähem narriks olukorda, kus 20- ja 30-punktilises eduseisus ei saadeta noor(emapoolset)mängijat platsile isegi viimaseks veerandajaks ning „usaldatakse“ talle mängu lõpus vaid mõni üksik minut, mille vältel on sisuliselt võimatu mängutunnetust ja enesekindlust kasvatada. Ja kui väita, et noormängijatele ei peaks avansi korras mänguminuteid jagama, siis põhimõtteliselt ei saakski järelkasvu Eesti meistriliiga tasemel mängitada. Neid noori, kes on füüsiliselt, tehniliselt ja taktikaliselt valmis täismeeste vahel algusest peale nagu võrdne võrdsega mängima, on ülivähe. Soodlal on ilmselgeid vajakajäämisi kõikides kategooriates, aga neid on võimalik mängudes arendada ja ka peita. Näiteks Varrak kasutas Soodlat number kolme peal, mis võimaldas arendada ta pallikäsitsust ja samas peita füüsilisi vajakajäämisi, mis ilmnevad korvialusel positsioonil mängimisel. Samamoodi kasutati n-ö positsioonist väljas ka Tassi, mis avaldas suurt positiivset mõju ta viskele ja pallikäsitsusele. Toonitan veelkord, et küsimus pole selles, et Soodla või kes iganes peaks mängima 20 minutit või enam, vaid selles, et ülisuures eduseisus mängija mõneks üksikuks minutiks väljakule saatmine omab sisuliselt olematut efekti mängutunnetuse omandamisel.

[Demarr]

Kalev võib olla Eesti mõistes justkui eriline klubi, aga see ei muuda minu jaoks vähem narriks olukorda, kus 20- ja 30-punktilises eduseisus ei saadeta noor(emapoolset)mängijat platsile isegi viimaseks veerandajaks ning „usaldatakse“ talle mängu lõpus vaid mõni üksik minut, mille vältel on sisuliselt võimatu mängutunnetust ja enesekindlust kasvatada.

Nagu ma 100x toonitanud olen – me ei tea, mis põhjuseks oli (tuleb treeneri hinnangut usaldada) ning iseenesest pole 4 minutit selline mõnitus ka, nagu sa väidad. Peaaegu pool viimast veerandaega, mille jooksul on aega küll end heast küljest näidata. Minu jaoks ei ole see parem variant, et laseme mängijal siis 15 minutit platsil ebaõnnestuda ja enesekindlust kaotada, peaasi, et linnuke kuskil kirjas oleks. Ja muidu, mängutunnetust ja enesekindlust võib Soodla vigastusjärgselt vabalt ka esiliigas saada.

Usaldus muide võidetakse – kas siis trennis tugeva tööga või sellega, et ka nende esialgu väheste minutite jooksul tehakse õigeid asju. Pakutakse tiimile nö kvaliteetminuteid. Üldjuhul võiks olla ikkagi nii, et meeskond ei pea 10 minutiliste sutsakatega mängus oma keskmist taset langetama, vaid noor jõuab ise töö ja tahtega step by step sinna tasemele, et tema mängutuleku tulemusena ülejäänud meeskond märkimisväärselt järgi ei anna.

Alguses saad 4 minutit – kasuta need oskuslikult ära, ole kuidagi kasulik, ning järgmine kord saad ehk juba 6 minutit. Siis juba 10 minutit jne kuniks varsti oledki põhirotatsioonis sees. Enesekindlust kasvatab minu meelest ikkagi see, kui sa tunned, et sul läheb mingi asi hästi ja sa näed enda tegevuses ja olekus arengut.

Tee kõigepealt need 4 minutit vingelt ja hästi ning alles siis vaata ja mõtle, et mis sa järgmine kord 6 või 10 minutiga teeksid.

Ja kui väita, et noormängijatele ei peaks avansi korras mänguminuteid jagama, siis põhimõtteliselt ei saakski järelkasvu Eesti meistriliiga tasemel mängitada. Neid noori, kes on füüsiliselt, tehniliselt ja taktikaliselt valmis täismeeste vahel algusest peale nagu võrdne võrdsega mängima, on ülivähe. Soodlal on ilmselgeid vajakajäämisi kõikides kategooriates, aga neid on võimalik mängudes arendada ja ka peita. Näiteks Varrak kasutas Soodlat number kolme peal, mis võimaldas arendada ta pallikäsitsust ja samas peita füüsilisi vajakajäämisi, mis ilmnevad korvialusel positsioonil mängimisel. Samamoodi kasutati n-ö positsioonist väljas ka Tassi, mis avaldas suurt positiivset mõju ta viskele ja pallikäsitsusele. Toonitan veelkord, et küsimus pole selles, et Soodla või kes iganes peaks mängima 20 minutit või enam, vaid selles, et ülisuures eduseisus mängija mõneks üksikuks minutiks väljakule saatmine omab sisuliselt olematut efekti mängutunnetuse omandamisel.

Aga siis on pigem küsimus selles, et miks Eesti noored on füüsiliselt ja tehniliselt nii kehvad?* See on minu meelest märksa olulisem küsimus, kui see, et kas noormängija saab Kalevis platsile 4 minutiks või 10 minutiks. Üks neist on põhjus, teine tagajärg.

Eesti meistriliigas on mängijate defitsiit – kui sa oled vähegi talendikas, siis on kõik võimalused olemas, et end kuskil satsis pildile mängida. Siin on kahjuks raske mingist avansist rääkida. Miskipärast on meil aga suur osa nooremapoolseid mängumehi, kes on jäänud üsna samale tasemele pidama – mänguaega on mitu aastat järjest justkui lademetes, aga edasiminekut ei toimu. Tehniliselt sama tase, füüsiliselt sama tase. Äkki on siis kuskil rihm lõdvaks lastud ning individuaalne töö tähelepanuta jäetud?

Seega ma tuleks tagasi selle juurde, et kui noor mängija tahab tõesti korvpalliga kuhugi jõuda, siis ta peaks endale selle selgeks tegema, et mänguaeg on küll tore, aga selle jaoks ja ka selle olemasolu korral tuleb kõvasti individuaalset trenni teha ja oma olekult professionaal olla (toitumine jms). Mänguaeg võib olla, aga kui selle kõrvalt on näha, et trennis ja individuaalselt tehtav töö on teisejärguline, siis ei jõua see mängija nii või naa kunagi vajalikule tasemele ning siis tekib mul küsimus, et miks peaks näiteks Kalevi tasemel klubi sellise mängija jaoks mänguminuteid raiskama?**

Individuaalne töö ja professionaalne suhtumine ning seeläbi edasiminek - eeldus, mänguaeg - tagajärg.Vastupidi vast ei saa.

*Sorri – tuli meelde, et Audentseses ei anta ju tulevastele tippsportlastele isegi korralikult süüa. Millest me räägime siis?
**Ei ole praegu Soodla pihta suunatud.

[barons]

Nii Eestis, kui ka EKL, kui ka siin Foorumis mõne kasutajal, on arusaam - et kui mängija on noor , joosta suudab, teeb mingi liigutuse et pall korvipoole lennutada, siis peab ka mänguaeg iseenesest olema garanteeritud...ole siis Tass või Soodla või keegi kolmas...seal hulgas ka Cramo suguses meeskonnas.

Minu teada oli M.Soodlal ka võimalus(ed) minna ka mujale, teades et valib Cramo tuli noormehel ka mõista, kuhu ta siirdus ja kes ta kaaslasteks ses klubis on. Täpselt sama teema ka Tassi puhul, kui sul ikka nupp kaelaotsas veidigi nokib, siis tulnuks ka Tassile valida Cramo asemel mõni muu klubi, mitte konkureerida Tollefseni, Simmonsi ja Gladnessiga( sel aastal Subotic, Simmons, Mars ) mänguaja suhtes...Ahaa, ja nüüd tuleb nukker tõsiasi, kui Cramo poleks veidi oma rahakotti kergendanud, istuks noor ja andekas NBA prospekt Tass veel Limogesis äkki edasi?

Täiesti arusaamatu, kui oled U-16/18/ koondisest läbikäinud, peab olema mänguaeg ükskõik mis mansas garanteeritud olema...kus see loogika siin on?

[Uhhuu]

Demarr, oskad sa nimetada mõnda Eestiga enam-vähem samaväärset liigat, kus 17-,18- ja 19-aastased mängijad suudavad täismeestega samal tasemel tegutseda? Sellist olukorda ei eksisteeri ei Soomes, Rootsis ega Lätis. Küsimus ei ole selles, et meie noormängijad on selles vanuses tehniliselt või füüsiliselt kuidagi alaväärsemad, vaid reaalsus ongi selline, et neid mängijaid, kelle füüsis ja oskused on juba teismeeas profitasemel, on mõni üksik. Võtame või Valmiera. Seal on terve ports Läti noortekoondislasi, aga mängu teevad ikkagi kogenud mängijad (ja kui viimati Tartuga kohtuti, siis meie noormängijad jätsid nende omadega võrreldes superstaari mulje). Või siis Valga. Nende ridades on samuti Läti U18 noortekoondislane, kuid ometi ei suuda ta üle mängida Egert Hallerit, kes meil ei mahtunud noortekoondistesse ning figureeris varasemalt Eesti meistriliigas trennikehana. Huvitav on ka väide, et meil on suur osa nooremapoolseid mängijaid, kes on jäänud samale tasemele pidama, kuigi on mänguaega saanud lausa lademetes. Nimesid paluks.

Kui rääkida sellest, et meeskonnal läheb (eestikatel) mängujärg justkui käest ära, kui noormängija platsile panna, siis võiks vastu küsida, et millal Kalevil ei lähe mängujärg käest ära? Raplaga mäng on ainus erand. Siinkohal tuletaks aga meelde, et omavahel kohtuti ka viimases hooajaeelses kontrollmängus. Rapla suutis seal avapoolajaga visata 18 punkti ja koguda mängu peale napid 50 punkti. Toona polnud küll probleemi Tassi ja Soodlat kasutada ning midagi hullu sellest ei juhtunud. Kui sa juhid kolmanda veerandaja keskpaigas ligi neljakümnega, vastane on pannud väljakule oma „klubimehed“ Ilvese, Ruudu ja Põldoja ning sina oma ainsat noormängijat ei mängita, siis see on lihtsalt dick move. Soodlat ei ole vaja mängitada kümne või viieteistkümne minuti kaupa. Pole erilist probleemi panna ta eestikate reamängus näiteks teisel veerandajal paariks minutiks platsile. Kui ebaõnnestub, siis kehv lugu, peab leppima ses mängus prügiminutitega. Kui õnnestub, siis on aga üks mängija rotatsioonis juures. Mis Soodla füüsist puudutab, siis on oluline ära märkida, et tal jäi tunamullu suurem osa hooajast puuktõve tõttu vahele ja sellega kaasnes paratamatult ka tagasiminek füüsises.

[Demarr]

Demarr, oskad sa nimetada mõnda Eestiga enam-vähem samaväärset liigat, kus 17-,18- ja 19-aastased mängijad suudavad täismeestega samal tasemel tegutseda? Sellist olukorda ei eksisteeri ei Soomes, Rootsis ega Lätis. Küsimus ei ole selles, et meie noormängijad on selles vanuses tehniliselt või füüsiliselt kuidagi alaväärsemad, vaid reaalsus ongi selline, et neid mängijaid, kelle füüsis ja oskused on juba teismeeas profitasemel, on mõni üksik. Võtame või Valmiera. Seal on terve ports Läti noortekoondislasi, aga mängu teevad ikkagi kogenud mängijad (ja kui viimati Tartuga kohtuti, siis meie noormängijad jätsid nende omadega võrreldes superstaari mulje). Või siis Valga. Nende ridades on samuti Läti U18 noortekoondislane, kuid ometi ei suuda ta üle mängida Egert Hallerit, kes meil ei mahtunud noortekoondistesse ning figureeris varasemalt Eesti meistriliigas trennikehana. Huvitav on ka väide, et meil on suur osa nooremapoolseid mängijaid, kes on jäänud samale tasemele pidama, kuigi on mänguaega saanud lausa lademetes. Nimesid paluks.

Ma ei pidanud konkreetselt silmas liigasid. Nii üleüldise vaatluse korras – mulle on jäänud mulje kasvõi noortekoondiste pinnalt, et tihti on vastased atleetlikumad ja füüsiliselt paremas konditsioonis ning mujal riikides pööratakse üldkehalisele ettevalmistusele suuremat rõhku (ka hiljem meestekorvpalli juures). Kasvõi Audentes ja see toidujama on hea näide – peaks nagu olema meie parimate talentide kasvulava, aga toitumisega on üsna suvalt ümber käidud. Üldjuhul, kui vaadata Leedu või Balkani regiooni, siis seal näiteks on 19-aastaseid ja 20-aastaseid (me ei peagi rääkima verinoortest, ehk nt 17- ja 18-aastastest) toorikuid rohkem, kes on valmis meestekorvpalli sujuvamalt sisenema.

Mis puudutab nooremapoolseid mängijaid, kes on jäänud samale tasemele pidama, kuigi mänguaega on kuhjaga saanud – no näiteks praegustest nt Sutt, TTÜ’s on neid nii mõnigi, Raap (tema händikäppide koha võib nii mõndagi öelda, aga puht füüsilise poole pealt oli noorena minu meelest tal talenti rohkemaks, kui teinuks nõrkade tahkudega veidi rohkem tööd), varasemalt Pilk, Pokla jne.

Jah, mõne puhul tulebki võimetelagi ette (ja mõne puhul on ka objektiivseid põhjuseid – näiteks vigastused), aga piisavalt palju on ka neid, kel tegelikult on looduse poolt rohkem antud ning kel oleks potentsiaali endast rohkem välja pigistada.

Samuti, kui Audentese juurde uuesti korra tulla – palju neist mängijatest üldse tõsiselt professionaalseks korvpalluriks saada soovib?

Kui rääkida sellest, et meeskonnal läheb (eestikatel) mängujärg justkui käest ära, kui noormängija platsile panna, siis võiks vastu küsida, et millal Kalevil ei lähe mängujärg käest ära? Raplaga mäng on ainus erand. Siinkohal tuletaks aga meelde, et omavahel kohtuti ka viimases hooajaeelses kontrollmängus. Rapla suutis seal avapoolajaga visata 18 punkti ja koguda mängu peale napid 50 punkti. Toona polnud küll probleemi Tassi ja Soodlat kasutada ning midagi hullu sellest ei juhtunud. Kui sa juhid kolmanda veerandaja keskpaigas ligi neljakümnega, vastane on pannud väljakule oma „klubimehed“ Ilvese, Ruudu ja Põldoja ning sina oma ainsat noormängijat ei mängita, siis see on lihtsalt dick move. Soodlat ei ole vaja mängitada kümne või viieteistkümne minuti kaupa. Pole erilist probleemi panna ta eestikate reamängus näiteks teisel veerandajal paariks minutiks platsile. Kui ebaõnnestub, siis kehv lugu, peab leppima ses mängus prügiminutitega. Kui õnnestub, siis on aga üks mängija rotatsioonis juures. Mis Soodla füüsist puudutab, siis on oluline ära märkida, et tal jäi tunamullu suurem osa hooajast puuktõve tõttu vahele ja sellega kaasnes paratamatult ka tagasiminek füüsises.

Hooaja alguse Rapla oli kõvasti rabedam ka (mitte, et see paarinädala tagune Rapla midagi üleliia paremat olnuks, aga siiski rohkem võistluskonditsioonis ja paar liiget juures).

Dick move või mitte, aga kui üks treener oma klubimehed sisse lükkab, siis ei tähenda see automaatselt seda, et teine treener samaga peab vastama. Põhjuseid, miks seda mitte teha, võib olla mitmeid ning neid teab ainult Kairys ja võibolla ka tema treenerite staff. Igal treeneril on omad põhimõtted ja arusaamad, mida ta järgib.

[marxx762]

Olen ka seisukohal, et ilusate silmade eest ei peaks kellelegi mänguaega niisama andma. Olgu ta siis noor või vana, Arbet-Soodla/Tass. Nagu Demarr juba korduvalt on öelnud, siis tausta teadmata on äraütlemata keeruline hinnanguid anda. Selle kõige juures on üksjagu palju aspekte, mis mõjutavad ühes või teises mängus jagatavaid minuteid.

1) Kairys on üsna vähe võistkonnaga koos olnud, aga selge on see-mänguplaan ja ideoloogia kaitses vajab muutusi. Lisaks on toimunud muutused ka rünnaku osas. Kuna tema liitumise ajal oli võistkonnal üpriski tihe mängude-reiside graafik, siis on üsna loogiline et iga trenn ning mäng (isegi KML-is) on kulla hinnaga. Nagu Reinbok ühes intekas ütles, siis võistkonnal on igaks mänguks pandud ülesanded, mis vajavad trennis õpitu põhjal täitmist. Seega on loogiline, et 3 veerandit kindlalt mängitakse ühe kindla rotatsiooniga.

2) Kui trennis harjutatakse uusi asju, siis pole üldse ime et nö. "treeningkehad" jäävad esialgu üldse individuaalset tööd tegema teiselepoole saali. Sellest tulenevalt võib vabalt olla nii, et soodlal(noorel) pole täit selgustki, kuidas asjalood täpsemalt olema peaksid.

3) Kui palju ja mis mahus on üldse trenne kaasa tehtud või on osad harjutuskorrad üldse koolipingis veedetud? Siia juurde liidaksin ka tegelikult füüsilise konditsiooni. Ütles ju Arbet ühes hiljutises intekas, et ei saagi ennem mängida kui jalad pole all. Sama peaks kehtima ka kõigi teiste kohta.

Ma ei arva sugugi et kõik eeldused peaaegu täiel määral noor peaks saama ainult neli mänguminutit- vastupidi, aga selle juures on kõige olulisem siiski see kuidas ja kui edukalt suudab ta oma rolli võistkonnas antud minutite jooksul ära täita. Mida aeg edasi ning kõva pingutuse tulemusena(trennides teenitakse aeg) võiks ka minutit platsil kasvada.
(Meenub üks Kuusmaa aegne mäng, kus ühel time-outi ajal ütles Kuusmaa Mangelsoole konkreetselt : "Kui sa kaitses mängida ei suuda, siis siin võistkonnas(Kalev/Cramos) sulle kohta pole!"
Loogiline, et me kõik eksime, ning algaja mängija puhul on see veelgi loogilisem, aga kui mängija füüsisest tulenevate nõrkuste tõttu toimuvad eksimused, siis tuleb ennast esmalt korda teha.

Vähe kõrvalist juttu ka. Toitumise teema... Tegelikult on äraütlemata jabur, et aude õpilased ei saa korralikult süüa ja kõike muud sinna juurde kuuluvat. See on spordikool, kus peaks tulema meie tulevased sangarid, aga juba algtasemel on olukord puudulik. Iga treener teab, et kasvav ja arenev ning pideva koormuse all olev organism vaja korraliku toitu ja energiat. Kui me kasvatame oma tuleviku väetise asemel kuivikutega, siis ei maksa väga suuri meistreid tulevikus loota. Kurb, et A&O tasemelt on juba asi mäda.

[marxx762]

Olen ikka kuust-kuusse vahelduva eduga vaadanud krediidiinfo kodukalt ajatatud maksuvõla suurust. Aega on läinud, aga tänaseks on jääk gramm alla 100K, mis annab lootust, et ehk uue hooaja alguseks on võlg peaaegu likvideeritud. Makstud on seda siis ca 10K kaupa tagasi.

Selles suhtes saab olema huvitav suvi/sügis. Olen veendunud, et kui maavärinat ei tule, siis Kairys jätkab Kalevis. Ning kui võlg saab likvideeritud, siis jääb justkui 10K per kuu, raha rohkem kätte... See omakorda võiks anda lootust, et võistkond saab selle summa investeerida 1-2 korralikumasse mängijasse.

Lisaks saab treener siis võistkonna komplekteerida täiesti oma nägemuse järgi. Eks need mängijate valikud lähtuvad vast eelkõige kaitse ning mängija IQ kohapealt.