Hooaja üldarutelu

[aj1972]

Ma ei näe mingit põhjust vinguda meeskonnal materjali piisavalt.
Mõlemad pikad on kindlasti paremad kui Mars ei näe põhjust teda taga nutta. Äkki mäletate kuidas Mars esimene poolaasta mängis nii,et andke aega ka kõigile uutele meestele!
Punktide eest suudavad Lewis ja Almeida hoolitseda, lisaks ülejäänud meeskonna toetus ja võib väga hea hooaja teha-

[vaim564]

Leedukad mängisid märkimisväärse osa ajast ilma arvestatava eesliinita ja laksasid peamiselt vaid kolmeseid.

No meilt said Lynch ja Lucas selleks ajaks juba vead täis. Ma ütleksin, et võitsime sellest hoolimata, et platsil möllasid väga ebakindlad Kitsing ja Salash

[barons2]

Kalevi hallis käib meeskonna pildistamine - jälgi Almeida, Lewise, M.Dorbeku ja Lynch`i Instagarami kontodest storisi...

[RK]

Huvitav artikkel KHL ja VTB liigast Jokkerite vaatenurgast ja ka Kalev/cramo identideedist, mina arvan ,et see on paljudele valus lugeda aga oma tõde on siin sees , Kalev/Cramo kui Eesti korvpalli lipulaev, peaks tõsiselt noortega tegelema, kasvõi mõne tõsise noortesüsteemi enda külge haakima, kui ise noortega ei tegele ja ka koondise asjus on seal valus tõde sees, siin muidugi ka kivi korvpalliliidu kapsaaeda (kuuldavasti oli üks probleemidest korvpalliliidu kehv kindlustus mängijatele)
Aga edu siin arutamisel, mina panen artikli siia
https://sport.postimees.ee/6408477/andr ... ev-cramole" onclick="window.open(this.href);return false;
Üleeile õhtul klohmiti koduses Hartwall Arenas Tšeljabinski Traktorit koguni 8:0. Võimas, äge, suurepärane – eks ole ju!? Või siiski mitte – kui arvestada, et jõudemonstratsiooni kogunes vaatama vähem rahvast (7186) kui ühtegi varasemat Jokerite KHLi kodumängu. Ilmselt käisid rekord ja antirekord käsikäes veel drastilisemalt: kuna arvestatav osa VIP-kaardi omanike kohtadest jäi tühjaks, oli tegelik publikuhulk Soome meedia hinnangul kindlasti alla 7000.
Soomlane armastab hokit üle kõige. Esindusklubi mängib tippsarjas. Võidab. Ja saal jääb aina tühjemaks. Aastate eest vaid koduses SM-liigas kaasa teinud Jokeritel küündis hooaja keskmine pealtvaatajate arv alatasa üle 10 000. Müsteerium!?
Jokeritega toimuv on ehe näide protsessist, kus laiemad väärtused lähevad publikule rohkem korda kui pelk tulemus. Meil on siit nii mõndagi kõrva taha panna.
Sõnapaar «Jokerit ja KHL» pole lahe põhjakaldal iial suurt vaimustust tekitanud. Jah, päris alguses võis teatavat elevust tunnetada. Kuid see oli pigem uue, põneva ja rikka pruudi metamorfoos. Aegapidi huvi vaibus, kuni pärast klubi omanike ringis toimunut pöörasid paljud selja.
Hjallis Harkimo müüs meeskonna kodu ehk Hartwall Arena täies mahus venelastest investoritele. Klubist endast läks idamiljonäride omandusse 49 protsenti. Soomlasi on Jokerite tänavuses koosseisus alla poole – 21 mängijast vaid üheksa. Kõik see kokku on tekitanud ahelreaktsiooni, mille tagajärjel soomlane ei tunne, et Jokerit oleks Soome meeskond. Võitku ja visaku väravaid palju tahes.
Viie nädala pärast näitab Jokerit vahelduseks kahel õhtul oma kunsti Tondiraba rahvale. Aga enam sellest peaksime vaatama hoopis teise halli ja spordiala poole
Kui jätta kõrvale kõik poliitilised seosed, siis kas Kalev/Cramol on KHLi korvpallikoopias ehk VTB-liigas Jokeritega toimuvast midagi õppida? Kindlasti on, eriti viimaste nädalate sündmusi arvestades.
Mängud mõisale algavad kolme nädala pärast, kuid kontrollkohtumisi ja pallurite tausta arvestades on kuuldavasti kokku saadud kõigi aegade tugevaim koosseis. Kiiduväärt, et enam kui poole sellest – 13st seitse, ehkki nende seas ka ­«igavene pingipoiss» Madis Soodla – moodustavad eestlased.
Kuid faktist, et Eesti koondisse ei antud ÜHTEGI mängijat, on võimatu üle või mööda vaadata. Ei ole kahtlust, et igaühel oli kõrvale jäämiseks «oma lugu ja põhjus» (alaliidu spordidirektori Allar Varraku sõnadega). Kindlasti on väär näidata näpuga üksnes Kalev/Cramo juhtide ja veel vähem treenerite peale, ent fakt jääb faktiks: kui nad oleksid üheskoos julgustanud kutsutud pallureid sinimustvalge alla minema, olnuks arv erinev.
Praegu on aga korvpalliüldsusele saadetud selge signaal: Eesti koondis ajagu oma asja. Meieta. Tragikoomiline, et sellise kaliibriga mängumehed nagu Kangur, Sokk, Jõesaar, Kitsing ja Dorbek kohtuvad koondislastega treeningusaalis, ühtedel seljas üks, teistel teine dress. Ja et kontrollturniir Leedus on Saksamaa ja Serbiaga madistamisest tähtsam ja kasulikum.
Kui nii, siis ei saa jätta küsimata: milline on kogu projekti kaugem, laiem ja suurem eesmärk? Jõuda VTB-liigas play-off’i? Vahva, võimas, suurepärane! Aga edasi? Kellele mängijaid kasvatatakse? Eesti koondisele ju mitte. Või oleks õigem küsida: kas neid üldse kasvatatakse?
Eesti pallimänguklubi tippkonkurentsis on kahtlemata üllas ja elujaatav idee. Igasuguse irooniata. Küll aga mitte igat moodi. Sestap ei tasugi eriti imestada, kui Jokerite mudel siin kordub.

[Demarr]

Huvitav artikkel KHL ja VTB liigast Jokkerite vaatenurgast ja ka Kalev/cramo identideedist, mina arvan ,et see on paljudele valus lugeda aga oma tõde on siin sees , Kalev/Cramo kui Eesti korvpalli lipulaev, peaks tõsiselt noortega tegelema, kasvõi mõne tõsise noortesüsteemi enda külge haakima, kui ise noortega ei tegele ja ka koondise asjus on seal valus tõde sees, siin muidugi ka kivi korvpalliliidu kapsaaeda (kuuldavasti oli üks probleemidest korvpalliliidu kehv kindlustus mängijatele)
Aga edu siin arutamisel, mina panen artikli siia
https://sport.postimees.ee/6408477/andr ... ev-cramole" onclick="window.open(this.href);return false;
Üleeile õhtul klohmiti koduses Hartwall Arenas Tšeljabinski Traktorit koguni 8:0. Võimas, äge, suurepärane – eks ole ju!? Või siiski mitte – kui arvestada, et jõudemonstratsiooni kogunes vaatama vähem rahvast (7186) kui ühtegi varasemat Jokerite KHLi kodumängu. Ilmselt käisid rekord ja antirekord käsikäes veel drastilisemalt: kuna arvestatav osa VIP-kaardi omanike kohtadest jäi tühjaks, oli tegelik publikuhulk Soome meedia hinnangul kindlasti alla 7000.
Soomlane armastab hokit üle kõige. Esindusklubi mängib tippsarjas. Võidab. Ja saal jääb aina tühjemaks. Aastate eest vaid koduses SM-liigas kaasa teinud Jokeritel küündis hooaja keskmine pealtvaatajate arv alatasa üle 10 000. Müsteerium!?
Jokeritega toimuv on ehe näide protsessist, kus laiemad väärtused lähevad publikule rohkem korda kui pelk tulemus. Meil on siit nii mõndagi kõrva taha panna.
Sõnapaar «Jokerit ja KHL» pole lahe põhjakaldal iial suurt vaimustust tekitanud. Jah, päris alguses võis teatavat elevust tunnetada. Kuid see oli pigem uue, põneva ja rikka pruudi metamorfoos. Aegapidi huvi vaibus, kuni pärast klubi omanike ringis toimunut pöörasid paljud selja.
Hjallis Harkimo müüs meeskonna kodu ehk Hartwall Arena täies mahus venelastest investoritele. Klubist endast läks idamiljonäride omandusse 49 protsenti. Soomlasi on Jokerite tänavuses koosseisus alla poole – 21 mängijast vaid üheksa. Kõik see kokku on tekitanud ahelreaktsiooni, mille tagajärjel soomlane ei tunne, et Jokerit oleks Soome meeskond. Võitku ja visaku väravaid palju tahes.
Viie nädala pärast näitab Jokerit vahelduseks kahel õhtul oma kunsti Tondiraba rahvale. Aga enam sellest peaksime vaatama hoopis teise halli ja spordiala poole
Kui jätta kõrvale kõik poliitilised seosed, siis kas Kalev/Cramol on KHLi korvpallikoopias ehk VTB-liigas Jokeritega toimuvast midagi õppida? Kindlasti on, eriti viimaste nädalate sündmusi arvestades.
Mängud mõisale algavad kolme nädala pärast, kuid kontrollkohtumisi ja pallurite tausta arvestades on kuuldavasti kokku saadud kõigi aegade tugevaim koosseis. Kiiduväärt, et enam kui poole sellest – 13st seitse, ehkki nende seas ka ­«igavene pingipoiss» Madis Soodla – moodustavad eestlased.
Kuid faktist, et Eesti koondisse ei antud ÜHTEGI mängijat, on võimatu üle või mööda vaadata. Ei ole kahtlust, et igaühel oli kõrvale jäämiseks «oma lugu ja põhjus» (alaliidu spordidirektori Allar Varraku sõnadega). Kindlasti on väär näidata näpuga üksnes Kalev/Cramo juhtide ja veel vähem treenerite peale, ent fakt jääb faktiks: kui nad oleksid üheskoos julgustanud kutsutud pallureid sinimustvalge alla minema, olnuks arv erinev.
Praegu on aga korvpalliüldsusele saadetud selge signaal: Eesti koondis ajagu oma asja. Meieta. Tragikoomiline, et sellise kaliibriga mängumehed nagu Kangur, Sokk, Jõesaar, Kitsing ja Dorbek kohtuvad koondislastega treeningusaalis, ühtedel seljas üks, teistel teine dress. Ja et kontrollturniir Leedus on Saksamaa ja Serbiaga madistamisest tähtsam ja kasulikum.
Kui nii, siis ei saa jätta küsimata: milline on kogu projekti kaugem, laiem ja suurem eesmärk? Jõuda VTB-liigas play-off’i? Vahva, võimas, suurepärane! Aga edasi? Kellele mängijaid kasvatatakse? Eesti koondisele ju mitte. Või oleks õigem küsida: kas neid üldse kasvatatakse?
Eesti pallimänguklubi tippkonkurentsis on kahtlemata üllas ja elujaatav idee. Igasuguse irooniata. Küll aga mitte igat moodi. Sestap ei tasugi eriti imestada, kui Jokerite mudel siin kordub.

Minu jaoks tundub see arvamusartikkel veidi pastakast imetud ning seos Kalevi-VTB ja Jokerit-KHLi vahel otsitud. Jah, kaugelt vaadates võib esmapilgul sarnanse keiss ju tunduda, aga tuum ja olukord on siiski teine ning pole võrreldavad.

1. Jah, kindlasti võiks Kalevil olla oma toimiv noortesüsteem, aga seda on ka varem öeldud – eduka noortesüsteemi ülalpidamine on kulukas ning 1 või 1.5 miljoniga on äärmiselt keerukas samal ajal üleval pidada enamvähem konkurentsivõimelist profimeeskonda ning hästitoimivat noortesüsteemi. Heal tasemel noortesüsteem nõuab ka ikkagi omajagu raha.

Ka Tartu näide on hea – noortesüsteem on küll igati heal tasemel, aga profimeeskond muutus amatöörmeeskonnaks, sest lisaks juhtide suunamuutustele ei olnud otseselt ka raha, millega kõike üleval pidada.

Ma näen suures plaanis lähiajal kahte varianti – kas eelarve kasvab hüppeliselt või siis tõesti otsida mõni partner, kellel on toimiv noortesüsteem olemas.

Samas kui mul oleks praegu valida, kas Kalevi näol üks rahvusvahelisel tasemel mängiv profimeeskond või üks noortesüsteemiga Kalev, kes mängiks Eesti ja Läti ühisliigat ja võitleks 3. või 4. koha eest, siis praegusel juhul valiks kindlasti esimese variandi.

2. Kalev ja koondisele mängijate kasvatamine.

Jah, seda on mitu korda nö VTB liiga õigustuseks toodud, et see annab ka Eesti koondise mängijatele teatud heal tasemel väljundi tippkorvpalli kogeda.

Jah, praeguses koondiseaknas polnud ühtegi kalevlast koondises.

Aga jätaks nüüd selle jama? Keegi ei tea päris täpselt mis põhjusel Kitsing või Jõesaar loobus, lisaks on siin-seal hakatud rääkima, et ka Sokk või Kangur pidanuks ikkagi end koondisesse vedama.

Mida tähendab “üheskoos julgustanud kutsutud pallureid sinimustvalge alla minema”? Mida tähendab “korvpalliüldsusele saadetud selge signaal: Eesti koondis ajagu oma asja. Meieta.”

See on täielik üledramatiseerimine ning meelevaldne tõlgendamine. Süüdi ei ole mitte mängijad või klubid – nemad on pandud lihtsalt olukorda, kus nad justkui peaks endale kahjuliku variandi puhul hea näo pähe tegema. Kes nad sinna asetanud on? FIBA ja alaliidud.

FIBA sellega, et nad ei ole suutnud siiani mingit paremat variant välja mõelda ning on nii jäigad. Alaliidud sellega, et kuigi FIBA lahendus on olnud täielik läbikukkumine ei ole nad sellegipoolest suutnud piisavalt palju survet selle muutmiseks avaldada ning vähemalt Eesti alaliidu näitel võib julgelt öelda, et ei ole ka mängijaid piisavalt toetanud. Vabandage väga, aga minu meelest on ilmselgelt kõige parem näide olukorrast see, et Paasoja pidi kuupalga loovutama, et koondist esindada ning ei näinud seejuures isegi päevaraha. Jah, müts maha Paasojale, et ta sellele vaatamata koondist esindama tuli, aga see ei ole normaalne olukord ega tohi muutuda uueks normaalsuseks. Samuti ei tohi teistele mängijatele ette heita, kui nad näiteks Paasoja olukorras teisti talitaks ning klubi juurde jääks. Ka G.Kullamäe jutust võis ridade vahelt välja lugeda, et alaliidu töö selles osas ning kasvõi klubidega suhtlemisel ja kompromisside leidmisel on ikkagi nõrk mis nõrk.

Lahendus on see, et tuleb välja töötada ühtne süsteem, mis oleks täitmiseks kõikidele klubidele ning koondised-klubid ei sõidaks ajakavadega üksteisele sisse.

Kui FIBA suudab tagada normaalse raamistiku, siis küll klubid ka parema meelega mehi koondistesse lasevad ning kes ei lase, see on sunnitud laskma. Ka Kalev.

Ning üldiselt oli praeguse koondise akna näitel näha, et kui VTB karastusega mängijad puudu olid, siis ongi tase üsna lahja ning vähemalt meie koduliiga pallurid on rahvusvahelisest tasemest üsna võõrdunud ja kaugel.

3. Jõuamegi VTB tondini. Selle politiseerimise võiks kord juba lõpetada. Lisaks on paraku VTB hetkel parim lahendus – tegemist on ainsa stabiilse rahvusvahelise väljundiga, mis tagab vajaliku arvu korralikke mänge ja annab Eesti korvpallipublikule võimaluse näha heal tasemel korvpalli.

Siinkohal tervitused FIBA-le, kes on jällegi näidanud oma saamatust rahvusvaheliste klubikorvpalli turniiride korraldamisel ning ka selle eest tervitused, et suudeti Kalevi Eurocupil osalemine ära blokeerida. Hea näide FIBA bardakist on ka see, et Meistrite liiga kohtumised on juba 20. septembril.. kaua koondise mängudest möödas ongi? Lihtsalt utreerides – oletame, et on klubi, kelle 12-st mängijast 8 on eri riikide koondislased. Kas see on normaalne, et klubi peab sisuliselt kaheks nädalaks mängijad koondistele loovutama ning saab nad tagasi ca 5-7 päeva enne väga tähtsat euromängu?

Ja tervitused ka alaliidule, kes ei ole suutnud vähemalt seda välja võidelda, et Eesti esiklubi oleks asetatud meeskondade hulgas ja teeniks seeläbi vähemalt garantiseeritud arvu mänge.

VTB on nüüd mõned aastad juba käinud ning ausalt öeldes ei ole ma märganud, et see oleks kuidagi poliitiliselt kallutatud või selle kaudu kuidagi kedagi mõjutada on üritatud.

Mis puudutab tühju saale, siis need olid ka siis tühjad, kui Kalev mängis muid sarju ja kaotas. Kui hakkasid võidud tulema, siis täitusid ka saalid.

[aj1972]

Nõus Demarriga ei ole mõtet mängijaid ja klubisid süüdistada ametnike suutmatuses, ametnikud siis nii Eestis kui FIBA-s.
Minu arust on vene sõna bardakk iseloomustanud kogu iseseisvuseaja kossuliitu ja FIBA

[barons2]

Lisaks Demarr`ile juurde, et osad koondised mängisid esmaspäeval ehk 17.09...absurdsusest lihtne näide, koondis 17.09 mäng on väljas, tagasi kodumaale jõuad öösel või hommikul ehk 18.09, siis lähed klubi trenni ja nä.klubi osaleb ML eelringis ja esimene kohtumine on võõrsil, nä. Portugalis, siis 19.09 lendad juba sinna ja 20.09 mängid ja järgmine päev sealt tagasi ja 22.09 kodumäng sama vastasega!!! ...näidakem Euroopa korvpalli üldsusele seda "spetsialistide"karja seal fibas, kes selle jubeduse välja mõtlesid???

Tsmoki-Minsk oleks olnud üks reaalne näide, kust oli koondises 8 meest...jah, nemad MM valikut ei mänginud ja pääsesid ühe mänguga klass madalamal levelil...ehk loe; vedas neil nii enam-vähem ja aken sai läbi 13.09...nüüd hakkab treener neid passitama oma võõrmängijatega, et 20.09 poola klubiga rinda pista...

[Uhhuu]

Väide, et 1-1,5 miljonilise eelarvega klubil on äärmiselt raske omada ühtaegu arvestataval tasemel profimeeskonda ja noortesüsteemi, ei pea paika – juba ainuüksi Kalevi enda näitel. Veel mõni aasta tagasi oli Kalevil üsna viisakas noortesüsteem. Selle eredamateks kujudeks olid Henri Drell ja Mark-Andreas Jaakson ning näiteks U16 vanuseklassis mängiti medalitele. Seejärel projekt lõpetati. Ma oletan, et seda tehti selleks, et paigata põhimeeskonna eelarvet (Maksuameti saaga). Nüüdseks on siiski jälle hakatud noortetrenne korraldama, aga arvestatavast noortesüsteemist saab heal juhul rääkida alles aastate pärast.

Inimeste skepsis või nördimus Kalevi suhtes on minu meelest hetkel igati arusaadav. Enda noori ei ole ega tule ka niipea. Meeskonna ainus nooremapoolne eestlasest mängija ei saa isegi kontrollmängudes platsile, või kui saab, siis paari prügiminuti jagu. Vaid üks eestlane kuulub Kalevis põhitegijate sekka (Kangur), ülejäänud on selgelt rollimängijad/vahetusmehed. Koondisesse mängijaid ei anta. Klubi on komplekteeritud selliselt, et VTB-s play-off`i pääs ei tundu tõenäoline. Paratamatult tekib keskmisel korvpallisõbral küsimus, et miks ta peaks Kalevi peale oma aega ja raha kulutama?

[vaim564]

Ma näen suures plaanis lähiajal kahte varianti – kas eelarve kasvab hüppeliselt või siis tõesti otsida mõni partner, kellel on toimiv noortesüsteem olemas.

Eelarve hüppelist kasvu on oodatud aastaid nagu müstilist idasponsorit, kes siin varasematel aastatel lubas igal aastal rahalaeva teele saata, aga sellel teisel poolel, ehk toimiva noortesüsteemiga partneri kaasamisel võiks jumet olla, juba sellel lihtsal ja triviaalsel põhjusel, mis möödunud hooaja lõpus välja lõi ehk pingiotsale on ka mehi vaja ja sellepärast ei ole vaja nüüd Soodlat palgata, kes võiks nõrgema tasemega klubides isegi mängijaks kasvada. Selles suunas võiks tõesti tegutseda.

Keegi ei tea päris täpselt mis põhjusel Kitsing või Jõesaar loobus, lisaks on siin-seal hakatud rääkima, et ka Sokk või Kangur pidanuks ikkagi end koondisesse vedama.

Tegelikult peaks olema tagavaraks piisav arv mängijaid, kes oleksid valmis koondist esinema. Kui keegi mingil põhjusel ei tule, saavadki oma võimaluse teised. See on suurel määral ülespuhutud probleem. Kindlasti ei peaks virisema mängijate kallal, kes erinevatel põhjustel ei tulnud, vaid miks see kandepind nii väike on.

Lahendus on see, et tuleb välja töötada ühtne süsteem, mis oleks täitmiseks kõikidele klubidele ning koondised-klubid ei sõidaks ajakavadega üksteisele sisse.
Seda kindlasti, aga nõuaks osapoolte head tahet, mida pole näha olnud.

Jõuamegi VTB tondini. Selle politiseerimise võiks kord juba lõpetada. Lisaks on paraku VTB hetkel parim lahendus – tegemist on ainsa stabiilse rahvusvahelise väljundiga, mis tagab vajaliku arvu korralikke mänge ja annab Eesti korvpallipublikule võimaluse näha heal tasemel korvpalli.

Seda poliitilist väljundit ei maksa ka eitada, see liiga ei ole enam see, mis ta oli päris alguses ja mitmed riigid on sealt lahkunud, nüüd tuli üks Poola klubi õnneks juurde Liiga sportlikule tasemele ei saa muidugi midagi ette heita, loomulikult on see tugevam kui Eesti-Läti ühisliiga või oli BBL. Mul on kahju sellepärast, et seda on kasutatud ettekäändena eurosarjadele selja keeramiseks. Võtame või mõni aasta tagasi, kui loobuti Eurocupist, sest FIBAle ei meeldi, kuigi pole kuulnud, et ühtegi seal mänginud klubi oleks karistatud. Nüüd ei ole olla rahul asetusega, aga kui sul tulemust ette näidata ei ole, sa pole aastaid Euroopa sarju mänginud ja ette on näidata vaid KML meistritiitel, siis on loogiline, et peadki hakkama end tõestama kõige alumiselt astmelt. Ma isegi usun, et vähemalt selle aasta koosseisul oleks võinud olla reaalne šanss ka midagi saavutada. Nüüd kui Tartu on amatöriseerunud, siis saab tulevikus olema ilmselt nii, et Eesti klubisid me enam Euroopas mängimas ei näe ja sedagi võib võtta poliitilise avaldusena.

[Demarr]

Väide, et 1-1,5 miljonilise eelarvega klubil on raske omada ühtaegu arvestataval tasemel profimeeskonda ja noortesüsteemi, ei pea paika – juba ainuüksi Kalevi enda näitel. Veel mõni aasta tagasi oli Kalevil üsna viisakas noortesüsteem. Selle eredamateks kujudeks olid Henri Drell ja Mark-Andreas Jaakson ning näiteks U16 vanuseklassis mängiti medalitele. Seejärel projekt lõpetati. Ma oletan, et seda tehti selleks, et paigata põhimeeskonna eelarvet (Maksuameti saaga). Nüüdseks on siiski jälle hakatud noortetrenne korraldama, aga arvestatavast noortesüsteemist saab heal juhul rääkida alles aastate pärast.

Inimeste skepsis või nördimus Kalevi suhtes on minu meelest hetkel igati arusaadav. Enda noori ei ole ega tule ka niipea. Meeskonna ainus nooremapoolne mängija ei saa isegi kontrollmängudes platsile, või kui saab, siis paari prügiminuti jagu. Vaid üks eestlane kuulub Kalevis põhitegijate sekka (Kangur), ülejäänud on selgelt rollimängijad/vahetusmehed. Koondisesse mängijaid ei anta. Klubi on komplekteeritud selliselt, et VTB-s play-off`i pääs ei tundu tõenäoline. Paratamatult tekib keskmisel korvpallisõbral küsimus, et miks ta peaks Kalevi peale oma aega ja raha kulutama?

Tol ajal oli ka välismängijate selektsioon veidi tagasihoidlikum (profiili poolest). Samuti oli oluline ka maksuameti teema, mille sa juba välja tõid - nii tagantjärgi maksukohustuse tasumine kui ka ilmselt palgamaksmise korrastamine tuleviku väljamaksete puhul ning sellega kasasnev maksukulu tõus (detaile ei tea). Kõik see on võrreldes varasemaga lisakulu.

Tulistan jällegi puusalt, aga usun, et selle kõige tulemusena on hetkel eelarve üsna pingeline ning väga palju nö vaba raha mujale ei jätku. Seega ma jääks ikkagi selle juurde, et sellisel tasemel profimeeskonda hoida ning heal tasemel noortesüsteemi luua on üsna karm ettevõtmine.

Mis puudutab inimeste skepsist, siis jah, seda on ning ka meedia võimendab seda, aga seda enam tahaks, et inimesed näeksid veidi ka taustsüsteemi. Koondise teemal puhul on minu meelest lastud liiga palju emotsioonidel lennata.

Kui rääkida sellest, et ainult eestlastest Kangur liigituks nö põhimeheks, siis karm, aga see näitab lihtsalt meil ei olegi väga palju rahvusvahelisel tasemel mängijaid, kes suudaks liidrirolli kanda. Samas näitas minu meelest eelmise hooaja lõpp, et Kairys vahetab julgelt ning kui ka Jõesaar, Keedus, Kitsing saavad kõik VTB tasemel ca 15-20 minutit mängu kohta, siis on kõik fine. Selline kord see trend klubikorvpallis juba on, et 50% meeskonnast on välismaalased ning 50% omad joped - selle vastu paraku ei saa ning tuuleveskitega võidelda pole mõtet.

Ma ei taha liigselt optimistlik olla, aga mulle tänavune punt meeldib ning vähemalt mul on lootus, et see meeskond üllatab positiivselt ja toob rahva saali.

[Demarr]

Seda poliitilist väljundit ei maksa ka eitada, see liiga ei ole enam see, mis ta oli päris alguses ja mitmed riigid on sealt lahkunud, nüüd tuli üks Poola klubi õnneks juurde Liiga sportlikule tasemele ei saa muidugi midagi ette heita, loomulikult on see tugevam kui Eesti-Läti ühisliiga või oli BBL. Mul on kahju sellepärast, et seda on kasutatud ettekäändena eurosarjadele selja keeramiseks. Võtame või mõni aasta tagasi, kui loobuti Eurocupist, sest FIBAle ei meeldi, kuigi pole kuulnud, et ühtegi seal mänginud klubi oleks karistatud. Nüüd ei ole olla rahul asetusega, aga kui sul tulemust ette näidata ei ole, sa pole aastaid Euroopa sarju mänginud ja ette on näidata vaid KML meistritiitel, siis on loogiline, et peadki hakkama end tõestama kõige alumiselt astmelt. Ma isegi usun, et vähemalt selle aasta koosseisul oleks võinud olla reaalne šanss ka midagi saavutada. Nüüd kui Tartu on amatöriseerunud, siis saab tulevikus olema ilmselt nii, et Eesti klubisid me enam Euroopas mängimas ei näe ja sedagi võib võtta poliitilise avaldusena.

Osalejad osalejateks, eks nii mõnigi on loobunud just selle surve pärast, et seda on tahetud üldsuse poolt "poliitiliseks liigaks" sildistada ning näiteks mõne klubi puhul on täiesti arusaadav ka see, et koduliiga + Eurocupi/Euroliiga kõrvalt oleks ka graafik liiga tihedaks läinud.

Minu jaoks on tähtis, et sinna ei ole seni kuidagi NSVL imagot külge poogitud - praegu ikkagi Eesti lipp kenasti kodulehel olemas, külastajatele olemas ingliskeelne lehekülg (vahepeal oli vist isegi eesti keeles, ei?) ning ma ei ole tõesti tundnud, et seal mingit sellist poliitilist agendat väga oleks või mingit propagandat.

Eurosarjade puhul ma saan aru, et iga klubi ei peaks otse asetusega põhiturniirile pääseda, aga kui Eesti alaliit ei suuda nii pika aja vältel isegi riigi meistrile kohta põhiturniiril või paremat asetust kvalifikatsiooniks ära rääkida, siis on kehv lobbytöö. Siin peaks ka alaliit ikkagi rohkem sekkuma ja õlga alla panema.

[Uhhuu]

Väide, et 1-1,5 miljonilise eelarvega klubil on raske omada ühtaegu arvestataval tasemel profimeeskonda ja noortesüsteemi, ei pea paika – juba ainuüksi Kalevi enda näitel. Veel mõni aasta tagasi oli Kalevil üsna viisakas noortesüsteem. Selle eredamateks kujudeks olid Henri Drell ja Mark-Andreas Jaakson ning näiteks U16 vanuseklassis mängiti medalitele. Seejärel projekt lõpetati. Ma oletan, et seda tehti selleks, et paigata põhimeeskonna eelarvet (Maksuameti saaga). Nüüdseks on siiski jälle hakatud noortetrenne korraldama, aga arvestatavast noortesüsteemist saab heal juhul rääkida alles aastate pärast.

Inimeste skepsis või nördimus Kalevi suhtes on minu meelest hetkel igati arusaadav. Enda noori ei ole ega tule ka niipea. Meeskonna ainus nooremapoolne mängija ei saa isegi kontrollmängudes platsile, või kui saab, siis paari prügiminuti jagu. Vaid üks eestlane kuulub Kalevis põhitegijate sekka (Kangur), ülejäänud on selgelt rollimängijad/vahetusmehed. Koondisesse mängijaid ei anta. Klubi on komplekteeritud selliselt, et VTB-s play-off`i pääs ei tundu tõenäoline. Paratamatult tekib keskmisel korvpallisõbral küsimus, et miks ta peaks Kalevi peale oma aega ja raha kulutama?

Tol ajal oli ka välismängijate selektsioon veidi tagasihoidlikum (profiili poolest). Samuti oli oluline ka maksuameti teema, mille sa juba välja tõid - nii tagantjärgi maksukohustuse tasumine kui ka ilmselt palgamaksmise korrastamine tuleviku väljamaksete puhul ning sellega kasasnev maksukulu tõus (detaile ei tea). Kõik see on võrreldes varasemaga lisakulu.

Tulistan jällegi puusalt, aga usun, et selle kõige tulemusena on hetkel eelarve üsna pingeline ning väga palju nö vaba raha mujale ei jätku. Seega ma jääks ikkagi selle juurde, et sellisel tasemel profimeeskonda hoida ning heal tasemel noortesüsteemi luua on üsna karm ettevõtmine.

Mis puudutab inimeste skepsist, siis jah, seda on ning ka meedia võimendab seda, aga seda enam tahaks, et inimesed näeksid veidi ka taustsüsteemi. Koondise teemal puhul on minu meelest lastud liiga palju emotsioonidel lennata.

Kui rääkida sellest, et ainult eestlastest Kangur liigituks nö põhimeheks, siis karm, aga see näitab lihtsalt meil ei olegi väga palju rahvusvahelisel tasemel mängijaid, kes suudaks liidrirolli kanda. Samas näitas minu meelest eelmise hooaja lõpp, et Kairys vahetab julgelt ning kui ka Jõesaar, Keedus, Kitsing saavad kõik VTB tasemel ca 15-20 minutit mängu kohta, siis on kõik fine. Selline kord see trend klubikorvpallis juba on, et 50% meeskonnast on välismaalased ning 50% omad joped - selle vastu paraku ei saa ning tuuleveskitega võidelda pole mõtet.

Ma ei taha liigselt optimistlik olla, aga mulle tänavune punt meeldib ning vähemalt mul on lootus, et see meeskond üllatab positiivselt ja toob rahva saali.

Ma ühe asja kallal siiski noriksin. Nimelt, et praegu on välismängijate valik profiililt etem kui toona, kui klubil eksisteeris veel arvestatav noortesüsteem. Praegu on koosseisus vaid kolm välismängijat, kel on profitasemel varasemast midagi märkimisväärset ette näidata, ja neistki üks on oma karjääri lõpusirgel olev Mirkovic. Lucase, Lynchi ja Salaši puhul räägime me esialgu puhtalt potentsiaalist. Sa tead isegi peast seda pikka märkimisväärsete välismängijate nimekirja, kes Kalevi eest on mänginud. Ja kui sa vihjad sellele, et tänavune võiks olla Kalevi läbi aegade parimini komplekteeritud meeskond, siis sellega ma ei nõustu (ehkki oleks kahtlemata tore, kui see selleks osutuks). Nii kõva tuumikuga meeskonda nagu Elegar-Freimanis-(elu parimas vormis) Arbet ja Veideman-Machado praegu ei paista. Elegar ja Freimanis olid varasemalt mänginud Euroopa tippsarjades, Machadol oli kirjas mõni mäng NBA-s. Pingilt olid võtta veel Škele, Singler, Kitsing ja läbimurdehooaja teinud Keedus.

Ka eelmise hooaja alguses oli saalis päris palju publikut. Meil on stabiilset külastajaskonda kahjuks väga vähe ja kui resultaati kohe ei tule, siis muutuvad tribüünid kiiresti hõredaks. Mis koondisse puutub, siis loodetavasti järgmistes koondiseakendes tõrkeid ei teki ja me saame skandaalivabalt edasi minna.

[Demarr]

Ma ühe asja kallal siiski noriksin. Nimelt, et praegu on välismängijate valik profiililt etem kui toona, kui klubil eksisteeris veel arvestatav noortesüsteem. Praegu on koosseisus vaid kolm välismängijat, kel on profitasemel varasemast midagi märkimisväärset ette näidata, ja neistki üks on oma karjääri lõpusirgel olev Mirkovic. Lucase, Lynchi ja Salaši puhul räägime me esialgu puhtalt potentsiaalist. Sa tead isegi peast seda pikka märkimisväärsete välismängijate nimekirja, kes Kalevi eest on mänginud. Ja kui sa vihjad sellele, et tänavune võiks olla Kalevi läbi aegade parimini komplekteeritud meeskond, siis sellega ma ei nõustu (ehkki oleks kahtlemata tore, kui see selleks osutuks). Nii kõva tuumikuga meeskonda nagu Elegar-Freimanis-(elu parimas vormis) Arbet ja Veideman-Machado praegu ei paista. Elegar ja Freimanis olid varasemalt mänginud Euroopa tippsarjades, Machadol oli kirjas mõni mäng NBA-s. Pingilt olid võtta veel Škele, Singler, Kitsing ja läbimurdehooaja teinud Keedus.

Ka eelmise hooaja alguses oli saalis päris palju publikut. Meil on stabiilset külastajaskonda kahjuks väga vähe ja kui resultaati kohe ei tule, siis muutuvad tribüünid kiiresti hõredaks. Mis koondisse puutub, siis loodetavasti järgmistes koondiseakendes tõrkeid ei teki ja me saame skandaalivabalt edasi minna.

Kui ma ei eksi, siis on ka võõrmängijate turg omajagu muutunud - eelkõige on palgaootused kasvanud ning ameeriklaste puhul mängib järjest rolli ka G-liiga areng. Seega on praegu ka nö madalama profiiliga, otse ülikoolist tulnud ameeriklaste hinnad on praegu kõrgemad kui need olid varem.

Ja ma seda päris ei tahtnud öelda, et tegemist on läbi aegade parima komplekteeritusega - nõus, et tõenäoliselt Elegar-Freimanis-Machado ja co olid tollal paberil paremad. Aga praeguse koosseisu juures on kuidagi hea feeling ning tundub, et see kompott sobib lihtsalt hästi kokku (sh ka Kairyse stiiliga). See puhtalt minu enda sisemine optimism, et äkki see kooslus käivitub hästi ja lendab üle varju.

[KalevRuus]

1. Jah, kindlasti võiks Kalevil olla oma toimiv noortesüsteem, aga seda on ka varem öeldud – eduka noortesüsteemi ülalpidamine on kulukas ning 1 või 1.5 miljoniga on äärmiselt keerukas samal ajal üleval pidada enamvähem konkurentsivõimelist profimeeskonda ning hästitoimivat noortesüsteemi. Heal tasemel noortesüsteem nõuab ka ikkagi omajagu raha.

Nõuab raha aga eeskätt tahet. Vägisi jääb mulje nagu oma noortesüsteem tähendaks, et klubi peab sadu tuhandeid loputama hakkama, selle asemel, et mõni välismängija juurde tuua. Reaalsuses finantseeritakse noortetööd/klubisid ikka peamiselt kahest allikast: 1) vanemate igakuine kuutasu 2) KOV pearaha. Cramo saaks sinna ainult nö vuntsi juurde lisada, näiteks sebides ühe saaliaja juurde, suunates vabal päeval mõne mängumehe poistele juurde motti tõstma jne.

Aga ehk veel suurem probleem on selles, et kuigi saatus on andnud Cramole privileegi mängida Euroopa mõistes suht tippseltskonnas, pole siiani nad seda ära kasutanud, ehk klubi. kui sellist pole tekkinud. On lihtsalt meeskond, ei enamat. Normaalne oleks näiteks 300 noormängijat, kes koos peredega moodustaksid vähemalt tuhandeliikmelise kogukonna.

Aga jätaks nüüd selle jama? Keegi ei tea päris täpselt mis põhjusel Kitsing või Jõesaar loobus, lisaks on siin-seal hakatud rääkima, et ka Sokk või Kangur pidanuks ikkagi end koondisesse vedama.

Vastab tõele, et päris täpselt ei tea, kuivõrd oli mängijate enda otsus ja kuivõrd klubi survestas. Kõige tõenäolisemalt oli mingi sümbioos mõlemast. Aga mis see kokkuvõttes muudab? Head muljet ei jäta asi ühel ega teisel moel. Ja paraku mõjutab ka seda kuvandit, et "klubi mängib Venemaa lahtistel meistrivõistlustel ja kuna koondisse ka sealt keegi ei tule, siis nö eesti asja nad ikka ei aja ja kui ma üldse saali lähen, siis äkki CSKA mänguks, et De Colot oma silmaga näha".

Kui rääkida sellest, et ainult eestlastest Kangur liigituks nö põhimeheks, siis karm, aga see näitab lihtsalt meil ei olegi väga palju rahvusvahelisel tasemel mängijaid, kes suudaks liidrirolli kanda. Samas näitas minu meelest eelmise hooaja lõpp, et Kairys vahetab julgelt ning kui ka Jõesaar, Keedus, Kitsing saavad kõik VTB tasemel ca 15-20 minutit mängu kohta, siis on kõik fine. Selline kord see trend klubikorvpallis juba on, et 50% meeskonnast on välismaalased ning 50% omad joped - selle vastu paraku ei saa ning tuuleveskitega võidelda pole mõtet.

See läheb juba osalt teisele teemale aga mulle pole konkreetselt selle aasta sastaavis sümpaatne see, et pole nagu otseselt kellelegi kaasa elada. Kui oleks mõni noor ja arenemisjärgus Eesti kutt, siis isegi kaotusmängu puhul ehk mõtleks,et vähemalt sai väärt kogemuse vms. kahjuks on eestlastest mängijad kas vanemad mehed või nt Jõesaar, kes on end totaalse lohhina näidanud ja kellele ma kuidagi kaasa elada ei saa.

[barons2]

Cramo vs TalTech poolaeg 62:32, Almeida 20 sanga...