Kuna kõigil NCAA kõrgeimas divisjonis mängivatel eestlastel on nüüd hooajad läbi, siis viskan siia nende statsid.
Mattias Tass
Carlos Jürgens
Taavi Jurkatamm
Maik Kalev Kotsar
Kokkuvõttes väga hõisata pole kellelgi. Eriti kahju on, et Kotsar pole pärast üle ootuste edukat debüüthooaega suutnud erilist sammu edasi teha, vähemalt numbriliselt. Ja see vabaviskeprotsent on ka ikka halvas mõttes ulme.
NCAAs mängivate eestlastest (mees)korvpallurite puhul saab kiidusõnu öelda vaid Tassi aadressil. Ta sai hooaja esimeses pooles teenimatult vähe mänguaega. Kui ta roll suurenes, siis paranesid ka meeskonna tulemused. Kaitses oli ta oma meeskonna parim mängija. St Mary`se rünnakujoonises oli korvialuse mängu osakaal harukordselt väike, aga Tass kasutas oma võimalused üldjuhul hästi ära. Kui rammu juurde tuleb, siis muutub ka punktide viskamine lihtsamaks. Jääb vaid loota, et järgmisel hooajal rünnakujoonises rõhuasetused muutuvad, sest praegune oli lihtsalt impotentsuse võrdkuju. Nüüd, kus hooaeg on Tass jaoks isiklikus plaanis enam-vähem edukalt lõppenud, on hea meenutada neid ennustusi, mis siin nii mõnegi poolt õhku visati ja mis nägid ette, et see „eneseimetlejast mõttetu jorss“ jms tuleb juba poole hooaja pealt saba jalge vahel koju tagasi.
Kotsar alustas hooaega hästi, aga viimane kolmandik oli katastroofiliselt halb. Raske öelda, mis murdumise põhjustas – osalemine suvel kahes erinevas koondises ja puudulikuks jäänud hooajaeelne ettevalmistus või hoopis eraelulised probleemid –, aga hooaja lõpus nägi ta närb välja ja kaotas lõpuks ka koha algviisikus. Mingi hetk suutis ta mööda visata koguni 17 vabaviset järjest. Üldisemas plaanis on aga lihtsalt jabur, millises rollis teda alates eelmisest hooajast on kasutatud. Kuivõrd tal puudub arvestataval tasemel vise, siis ta peaks olema low-post mängija. Selle asemel kasutatakse teda aga perimeetrilt korvi ründava mängijana. Kusjuures Kotsar on oma positsioonil üks suuremakasvulisi mängijaid kogu NCAA kõrgemas divisjonis. Panna ta Veidemani kombel teravust tekitama, toob paratamatul kaasa üsna madala õnnestumisprotsendi. Ka profikarjääri silmas pidades näib sellises rollis mängitamine mõttetu tegevusena. Raske on uskuda, et sellist kasvu ja ilma visketa mängijat hakatakse Euroopa korvpallis kasutama mingil muul positsioonil kui puhta korvialuse mängijana. Väike lootus on, et kuivõrd põhitsenter Chris Silva ülikoolikarjäär sai läbi, siis Kotsar nihutatakse järgmisel hooajal korvile jälle lähemale.
Jürgens mängis nõrga konverentsi nõrgas meeskonnas, aga ei suutnud talle pakutuid võimalusi ära kasutada. Samas peab mainima, et tal jäi absoluutselt kogu eelmine hooaeg vigastuste tõttu vahele. Seega lootust on, et äkki hakkab järgmisel hooajal paremini minema. Taavi Jurkatamme puhul on mul aga kahtlus, kas NCAA kõrgem divisjon on tema jaoks üldse adekvaatne tase. Ta on selle liiga jaoks füüsiliselt väga nõrk. Kõigele lisaks kasutatakse teda ka valel positsioonil (nelja, mitte kolme peal) ja nende väheste võimaluste puhul, mis talle on jagunud, on ta kippunud jääma kurbaslikult passiivseks.
Tundub pisut kiirustatud otsus olevat. Kui ta valituks osutub, siis heal juhul teise vooru lõpus. Kui ta oleks end järgmisel aastal üles andnud, siis ta oleks tõenäoliselt osutunud valituks juba esimeses ringis (ja teeninud ühtlasi paremad lepingutingimused).
theundertaker kirjutas:Ta saab ju ennast veel tagasi võtta!
Jah, Drell saab soovi korral oma nime draftist maha võtta. Võib siiski üsna kindlalt väita, et oma praeguse füüsilise seisundi juures pole Drell järgmisel hooajal veel võimeline NBAs mängima. Seetõttu tekibki küsimus, et milleks flirtida võimalusega osutuda valituks a la 53nda või 57nda valikuna, kui sa NBAs kohe nagunii mängima ei hakka, selle asemel, et järgmisel aastal NBA drafti esimeses ringis kaubaks minna ja seejärel koheselt NBAsse siirduda, kusjuures palju paremate lepingutingimuste juures.
Eelmisel aastal osutus draftis valituks kümme eurooplast. Tänavuses draftis on ainuüksi väikse ääre positsioonil esindatud kümmekond heast klassist eurooplast (Diawara, Drell, Sirvydis, Sedekerskis, Mihhailovski, Bleijenbergh, jpt). Ameeriklastel ja kanadalastel on samuti tugev valik välja panna. Tegemist on ühesõnaga väga kõrgetasemelise drafti-aastaga. Ainuüksi Kotsari konverentsist peaks valituks osutuma ligi kümme mängijat, viisikujagu neist juba avaringis. Võiks arvata, et Raieste pani oma nime kirja üksnes selleks, et kombata võimalusi ja siis järgmisel või ülejärgmisel aastal uuesti proovida.
Drell on juba jooksvas ennustustabelis 27-ks tõusnud. Äkki lähebki esimeses ringis kaubaks? Raske uskuda muidugi, aga tore ju oleks https://sportando.basketball/en/three-i ... ock-draft/" onclick="window.open(this.href);return false;
